Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu hinnaanalüüs

Transcription

1 ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud) Konkurentsiameti otsus nr / ProGroup Holding OÜ, AS EMT, Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul Lisa 1 Konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turu hinnaanalüüs 1. Eesmärk Võimalikud konkurentsiprobleemid Vaikiv kokkulepe Ülemäära kõrge hinna rakendamine Hinnadiskrimineerimine Konkurentsiprobleemid Eesti konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul Vaikiv kokkulepe Ülemäära kõrge hinna rakendamine Hinnadiskrimineerimine Hinnadiskrimineerimine sideettevõtjate vahel Hinnadiskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel Kokkuvõte Eesmärk Käesoleva hinnaanalüüsi eesmärgiks on hinnata konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul märkimisväärsest turujõust tulenevate võimalike konkurentsiprobleemide esinemist seoses hinnakujundusega. 2. Võimalikud konkurentsiprobleemid Alljärgnevalt on esitatud võimalikud hinnakujundusprobleemid, mis võivad takistada efektiivse konkurentsi toimimist. Tulenevalt ERG (06) 33 Common Position 1 punktidest ja 5.5 võivad sidevõrgus kõne lõpetamise turgudel eksisteerida järgmised hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: 2.1. Vaikiv kokkulepe Majandusteooriast tuleneb, et teatud asjaoludel saab vastastikuste kõrgete või madalate kõne lõpetamise tasumäärade kehtestamist kasutada vaikiva kokkuleppe vahendina jaeturul konkureerivate võrkude vahel 2. Järelikult võib antud probleem ilmneda M M (mobiililt mobiilile) ja T T (telefonilt telefonile) situatsioonides. Vaikiv kokkulepe võib viia omahinnast kõrgemate hindadeni ning seega ebaefektiivsete kapitali paigutusteni. 1 Revised ERG Common Position on the approach to Appropriate remedies in the ECNS regulatory framework ERG (06)33 Kättesaadav: 2 Vt Laffont/Tirole (2000), Armstrong (2002) või Gans/King (2000) 1

2 Tingimused, mille puhul antud tulemus ilmneb, on siiski väga spetsiifilised, mistõttu ei ole seda tüüpi vaikiv kokkulepe praktikas sageli täheldatav. Eriti keeruline on vaikivat kokkulepet avastada juhul, kui võrgud on erineva suurusega ja omavad erinevaid kulude struktuure. Vaikiv kokkulepe on konkurentsiprobleem, mis puudutab M M (ja võimalik, et T T) sidumist. Vaikivaid kokkuleppeid võib olla erinevaid tüüpe, muuhulgas vastastikuste tasumäärade kehtestamine. Ometi on igasugune kõne lõpetamise tasumääradega seotud kokkulepe operaatoritevaheline kokkulepe, kus operaatorid kasutavad oma turujõudu kõne lõpetamise turul (kus nad on individuaalselt domineerivad) kooskõlastatud moel. Vaikiv kokkulepe vastastikuste kõne lõpetamise tasumäärade kehtestamise näol võib teatud tingimustel kaasa tuua ka liigselt kõrged jaehinnad. Selle esinemine praktikas on ebatõenäoline, kui eksisteerivad erineva suuruse ja erineva kulude struktuuriga võrgud. Vaikiv kokkulepe võib aga esineda juhul, kui turul valitsevad stabiilsed tingimused, sidevõrgud on sarnase suurusega, nende kulude struktuurid on sarnased ning sidevõrkudevaheline liiklus on sümmeetriline. Sõltuvalt hinnakujundusest jaeteenuse turul on sellest tulenevat konkurentsi kahjustavat koostööd võimalik jätkata omahinnast kõrgemate või madalamate vastastikuste kõne lõpetamise tasumäärade kehtestamisega Ülemäära kõrge hinna rakendamine Selle konkurentsiprobleemi põhiliseks allikaks on asjaolu, et võrguoperaatorid võivad omada märkimisväärset turujõudu kõnede lõpetamise üle nende võrkudes. Tõenäoliselt on antud juhtumiga tegemist juhtudel, kui kehtib helistaja maksustamise põhimõte; kõne vastuvõtjad ei hooli piisavalt kuludest, mida teised osapooled neile helistades kannavad ning puudub märkimisväärne tasakaalustav ostja jõud. Sel juhul on operaatorid motiveeritud nõudma oma kõne lõpetamise teenuste eest ülemäärast hinda, mis võib suure tõenäosusega viia ebaefektiivsete paigutuste ning moonutatud hinnastruktuurideni. Tasakaalustav ostja jõud puudub isegi juhul, kui võrku sisenevatelt kõnedelt saadavad tulud kaotatakse jaeturul konkureerides. Ülemäära kõrge hinna rakendamise probleem võib eriti kerkida T M ja T T situatsioonis. T M kõne lõpetamise puhul, kus telefonivõrkude operaatorite tegevus on allutatud valdkonnaspetsiifilisele regulatsioonile ja mobiiltelefonivõrkude operaatorite puhul valdkonnaspetsiifiline regulatsioon puudub - nii võivad kõne lõpetamise turul märkimisväärset turujõudu omavad mobiiltelefonioperaatorid oma turujõudu ära kasutada ning nõuda telefonioperaatoritelt ülemäärast hinda, samal ajal oma jaeteenuse tooteid ristsubsideerides (nt tasuta mobiiltelefoni näol). Majandusteooriast tuleneb, et kui jaetariife ristsubsideeritakse kõne lõpetamise teenuse tulude arvelt, võib mobiiltelefoni- ja telefonivõrgu klientide heaolu suureneda telefonivõrgu kliendid saavad tänu ristsubsideerimisele ühenduse enamate mobiiltelefonivõrgu klientidega ning mobiiltelefonivõrgu kliendid saavad kasu madalamatest hindadest. Sellele vaatamata võivad ilma valdkonnaspetsiifilise regulatsioonita olla mobiiltelefonivõrgus kõnede lõpetamise tasumäärad üldisest heaolu vaatepunktist lähtudes liiga kõrged. On tõenäoline, et telefonivõrgu kliente puudutav suurenenud hindadest tulenev negatiivne mõju kaalub üles eespool mainitud positiivsed mõjud 3. Probleemi teravnemine on tõenäoline, kui telefonivõrgu kliendid ei oska erinevaid mobiiltelefonivõrke eristada ning ei ole seega kõne tegelikust maksumusest teadlikud. Sellistes situatsioonides võivad mobiiltelefonioperaatorid tõsta kõne lõpetamise hinna isegi monopoli tasemest kõrgemale. 4 3 Vt Armstrong (2002) ja Wright (2000) 4 Vt Gans/King (1999) 2

3 T T situatsiooni iseloomustatakse tavaliselt endise monopoolse operaatori (kes omab enamikku juurdepääsuliinidest) ja rea väiksemate sideettevõtjate (kellest enamik omab igaüks vaid vähesel määral juurdepääsuliine) näite varal. Antud juhul on peamine probleem endise monopoolse operaatori sidumisest keeldumine, mis viib jaeturult väljatõrjumiseni. Lähemalt käsitletakse sidumisest keeldumist otsuse peatükis Kui turgu valitseva seisundiga operaator juba allub sidumiskohustusele ja reguleeritud kõne lõpetamise tasumäärale, võivad alternatiivsed operaatorid siiski olla motiveeritud kõne lõpetamise turgudel oma turujõudu ära kasutama ning kehtestama kuludest kõrgemaid hindu. M M situatsioonis on ülemäärase hinnakujunduse probleemi ilmnemine vähem tõenäoline. Kuni võrkudevaheline andmevoog on mõistlikult tasakaalustatud ja kulude struktuurid sümmeetrilised, on kõne lõpetamise tasumäärad tõenäoliselt vastastikused, mistõttu võib kõne lõpetamise maksed vastastikku tühistada. Isegi kui võrgud on asümmeetrilised, siis võrreldes T M situatsiooniga viib sideoperaatorite konkureerimine jaeturul teiste kaalutlusteni sidumislepingute läbirääkimistel 5. M T juhtum on valdkonnaspetsiifilise regulatsiooni kehtivuse korral vähem oluline (ehkki on võimalik sarnaste moonutuste esilekerkimine nagu T M juhtumis). Loomulikult mõjutab valdkonnaspetsiifilisele regulatsioonile allutatud sideturg teist valdkonnaspetsiifiliselt reguleerimata sideturgu. Sellest tulenevalt peavad riiklikud regulaatorid otsuste tegemisel nende mõjudega arvestama. On tõenäoline, et kõne lõpetamise turgudel toob sideettevõtjate monopoolsest seisundist tingitud turujõud kaasa kõne lõpetamise teenuse ülemäärase hinna, mis omakorda viib moonutatud hinnastruktuurini. See kehtib isegi juhul, kui saadud kasum nivelleerub jaeteenuse turul valitseva konkurentsi tõttu Hinnadiskrimineerimine Kõne lõpetamise turul võib esineda nelja tüüpi hinnadiskrimineerimist: 1) erinevate kõne lõpetamise hindade rakendamine erinevate mobiiltelefonioperaatorite vahel; 2) erinevate kõne lõpetamise hindade rakendamine erinevate telefonioperaatorite vahel; 3) erinevate kõne lõpetamise hindade rakendamine telefonivõrgu ja mobiiltelefonioperaatorite vahel; 4) erinevate kõne lõpetamise hindade rakendamine oma jaeüksusele ja teistele sideettevõtjatele - see tähendab diskrimineerimist sisemise ja välimise varustamise vahel. Hinnadiskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel on peamiselt M M situatsiooni puudutav probleem. Endised monopoolsed operaatorid võivad jaeturul takistada konkurentsi toimimist, nõudes teistelt sideoperaatoritelt kõrget (omahinda ületavat) kõne lõpetamise tasumäära, samas kui võrgusiseselt nõutakse kaudselt madalamat hinda. Selle tulemusena kaasnevad teistele operaatoritele kõrged võrgust väljuvate kõnede kulud mis omakorda tõstab kõrgeks võrgust väljuvate kõnede hinnad jaeturu tasemel. Samas seostuvad võrgusisesed kõned madalamate kulude ning järelikult ka madalamate jaehindadega. Selline 5 Revised ERG Common Position on the approach to Appropriate remedies in the ECNS regulatory framework ERG (06)33, p 35 Kättesaadav: 3

4 hinnastruktuur loob võrguefekte ( tariifidega põhjustatud kõrvalmõju võrgule 6 ), mistõttu asetatakse väikese lõpptarbijate arvuga väikeseid võrke omavad operaatorid ebasoodsasse olukorda. Mida kõrgem on kõne lõpetamise tasumäär, seda ebasoodsam on olukord ning järelikult on seda suurem ka erinevus võrgusisese ja võrgust väljuva kõne hinna vahel. 3. Konkurentsiprobleemid Eesti konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turul 3.1. Vaikiv kokkulepe Konkurentsiamet ei ole EMT, Elisa, Tele2, Top Connect ja ProGroup Holdingu mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turgudel tuvastanud vaikiva kokkuleppe konkurentsiprobleemi juhtumeid Ülemäära kõrge hinna rakendamine Konkurentsiamet leiab, et kõige otstarbekam on hinnata ülemäära kõrge hinna rakendamist mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul, kui võrrelda MTE-de poolt rakendatavat keskmist MTR-i poole võrgusiseste kõnede (edaspidi VSK) keskmise hinnaga. Seejuures peegeldab keskmine MTR mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turu hinda ja pool võrgusisesest kõnest (edaspidi ka VSK) keskmine hind peegeldab efektiivse konkurentsiga toimivat mobiiltelefoni kõneteenuse jaeturu hinda. Keskmine MTR ja poole VSK keskmine hind on võrreldavad, kuna mõlema teenuse puhul kasutatakse samu võrgukomponente (vt joonis 1). mobiiltelefonivõrgu telefonijaam sidumispunkt teise sideettevõtja telefonijaam kõne lõpetamine pool võrgusisesest kõnest (VSK) Joonis 1. MTR-i ja võrgusisese kõne võrdlus. Iga sideettevõtja keskmine MTR ja poole VSK keskmine minuti hind arvutatakse mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turuanalüüsi raames küsitud teabe alusel: Keskmine MTR = (teistest mobiiltelefonivõrkudest algatatud kõnede lõpetamise tulud + telefonivõrgust algatatud kõnede lõpetamine) / (teistest mobiiltelefonivõrkudest algatatud kõnede lõpetamise minutite maht + telefonivõrgust algatatud kõnede lõpetamise maht) Poole VSK keskmine minuti hind = (VSK tulud / VSK kõnede maht)/ 2 6 Vt Laffont/Tirole (2000) 4

5 EMT Alltoodud joonisest tuleneb, et EMT rakendatav keskmine MTR on perioodil poolest VSK keskmisest hinnast krooni. Seega esines perioodil EMT mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul ülemäära kõrge hinna (MTR) konkurentsiprobleem, kuna EMT rakendas mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinda (keskmine MTR) ja sai sellest tulenevat ka kasumit (tehniliselt kasutavad mõlemad teenused samu võrgukomponente) kui efektiivse konkurentsiga jaeturul (pool VSK keskmist hinda). Joonis 2. EMT keskmine MTR ja pool VSK hinnast aastatel EMT puhul on tulenevalt EMT poolt esitatud andmete iseärasusest VSK tulu asemel kasutatud lisaks VSK tuludele ka tulusid, mida EMT teenis teistesse mobiiltelefonivõrkudesse algatatud kõnedelt ja fikseeritud sidevõrkudesse algatatud kõnedelt. Nimetatud asjaolu tulemusel on EMT-i esitatud pool VSK keskmisest hinnast tegelikkusest, kuna kõnede mahuks on võetud sarnaselt teistele sideettevõtjatele VSK kõnede maht, mitte VSK kõnede maht + teistesse mobiiltelefonivõrkudesse algatatud kõnede maht + fikseeritud sidevõrkudesse algatatud kõnede maht. Elisa Alltoodud joonisest tuleneb, et Elisa rakendatav keskmine MTR on perioodil poolest VSK keskmisest hinnast krooni. Seega esines perioodil Elisa mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul ülemäära kõrge hinna (MTR) konkurentsiprobleem, kuna Elisa rakendas mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinda (keskmine MTR) ja sai sellest tulenevat ka kasumit (tehniliselt kasutavad mõlemad teenused samu võrgukomponente) kui efektiivse konkurentsiga jaeturul (pool VSK keskmist hinda). Joonis 3. Elisa keskmine MTR ja pool VSK hinnast aastatel Tele2 Alltoodud joonisest tuleneb, et Tele2-e rakendatav keskmine MTR on perioodil poolest VSK keskmisest hinnast krooni. Seega esines perioodil Tele2-e mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul ülemäära kõrge hinna (MTR) konkurentsiprobleem, kuna Tele2 rakendas mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinda (keskmine MTR) ja sai sellest tulenevat ka kasumit (tehniliselt kasutavad mõlemad teenused samu võrgukomponente) kui efektiivse konkurentsiga jaeturul (pool VSK keskmist hinda). Joonis 4. Tele2-e keskmine MTR ja pool VSK hinnast aastatel ProGroup Holding Alltoodud joonisest tuleneb, et ProGroup Holdingu rakendatav keskmine MTR on 2007 aastal poolest VSK keskmisest hinnast krooni. Seega esines 2007 aastal ProGroup Holdingu mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul ülemäära kõrge hinna (MTR) konkurentsiprobleem, kuna ProGroup Holding rakendas mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinda (keskmine MTR) ja sai sellest tulenevat ka kasumit (tehniliselt 5

6 kasutavad mõlemad teenused samu võrgukomponente) kui efektiivse konkurentsiga jaeturul (pool VSK keskmist hinda). Joonis 5. Progroup Holdingu keskmine MTR ja pool VSK hinnast aastal ProGroup Holdingu puhul on tulenevalt tema poolt esitatud andmete põhjal võimalik võrrelda ainult 2007 aasta keskmist MTR poole VSK keskmise minuti hinnaga Hinnadiskrimineerimine Hinnadiskrimineerimine jaguneb hinnadiskrimineerimiseks sideettevõtjate vahel ja hinnadiskrimineerimiseks sisemise ja välimise varustamise vahel Hinnadiskrimineerimine sideettevõtjate vahel Hinnadiskrimineerimine sideettevõtjate vahel seisneb erinevate MTR-de rakendamises erinevatele sideettevõtjatele. Alates Sideameti 21. märts a otsusega nr J.1-50/06/2 kehtestatud mittediskrimineerimise kohustuse rakendamisest (jõustusid ) on EMT, Elisa ja Tele2 olnud kohustatud rakendama kõigile sideettevõtjatele ühesugust MTR-i. Selle kohustuse rakendumisest, kuni käesoleva ajani, ei ole Konkurentsiamet tuvastanud nimetatud sideettevõtjate poolt selle kohustuse rikkumist. Kuna ProGroup Holdingule ei ole käesoleva ajani MTE regulatsiooni rakendatud, siis ei olnud ProGroup Holding kohustatud rakendama kõigile sideettevõtjatele ühesugust kõne lõpetamise hinda. Turuanalüüsi raames kogutud andmetest tuleneb, et ProGroup Holding rakendas erinevatele sideettevõtjatele erinevaid MTR-e (Elisale krooni/minut ning Elionile, EMTle ja Tele2-le krooni/minut). Seega on ProGroup Holdingu mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul perioodil esinenud hinnadiskrimineerimist sideettevõtjate vahel Hinnadiskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel Hinnadiskrimineerimisega sisemise ja välimise varustamise vahel on tegemist juhul, kui jaeturul konkureerivatelt ettevõtjatelt nõutakse hulgiteenuse eest kõrgemat hinda (mis tavaliselt ületab kulusid), kui kaudselt nõutakse oma jaeteenuse üksuselt. Eeltoodust tulenevalt leiab Konkurentsiamet, et kõige otstarbekam on hinnata hinnadiskrimineerimise esinemist mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul, kui võrrelda MTE poolt rakendatavat keskmist MTR-i (jaeturul konkureerivalt ettevõtjalt kõne lõpetamise eest nõutav hind) kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinnaga (oma jaeteenuse üksuselt kõne lõpetamise eest kaudselt nõutav hind). Konkurentsiamet leidis kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna järgmise metoodika alusel : aluseks on võetud kasumiaruande tegevuskulud ja kulum kokku 6

7 sellest on maha arvatud kõne lõpetamisega mitteseotud kulud (vt ka Euroopa Komisjoni soovituse eelnõus toodud aluseid 7 ). o teistele sideettevõtjatele makstud kõne lõpetamise tasud; o teistele sideettevõtjatele makstud kõne algatamise tasud; o teistele sideettevõtjatele makstud SMS-de ja MMS-de lõpetamise tasud; o teistele sideettevõtjatele makstud andmeside hulgiteenuste tasud; o üldhalduskulud; o turustuskulud; o raadiosageduse loa kulud. Kulude hulka ei lülitata finantskulusid, sest vastavalt raamatupidamise kasumiaruandele sisalduvad need ärikasumis. Ka on arvutustes on toodud finantskulud eraldi välja ning näidatud, et nad ei sisaldu MTR-i hinnas. Saadud tulemusele on liidetud põhjendatud tulukus (ärikasum), mis on saadud põhjendatud tulukuse korrutamisel ettevõtte majandusaasta keskmise varade mahuga. o Ärikasumi arvestamisel on majandusaasta keskmisest varast maha arvestatud pikaajalised finantsinvesteeringud, mis ei ole seotud nõuetega ostjate vastu, kui kõne lõpetamisega mitteseotud kulud. o Konkurentsiamet kasutab põhjendatud tulukuse (ärikasumi) leidmiseks printsiipi, kus varade maht on korrutatud põhjendatud tulukuse normiga (reasonable return). EL regulaatorid kasutavad printsiipi, kus põhjendatud tulukuse normiks on võetud ettevõtete kaalutud keskmine kapitali hind (weighted average cost of capital ehk lühendina WACC). Tulenevalt sellest on Konkurentsiamet leidnud põhjendatud tulukuse normi printsiibil, kus on võetud aluseks eurotsooni riikide keskmine WACC, millele on liidetud Eesti riigirisk. Põhjendatud tulukus on 13,3%, mis on arvestatud samadel alustel nagu telefonivõrgus kõne algatamise ja lõpetamise-, vaskpaarile juurdepääsu-, lairibale juurdepääsu-, ning ringhäälingu edastamise turgudel märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele (vt. ). Põhjendatud tulukuse leidmisel arvestatakse euro kasutusele võtnud riikide (Belgia, Saksamaa, Iiri, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luxemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Kreeka, Sloveenia, Küpros ja Malta) maksude-eelse keskmise WACC-ga, mis oli 2007 aastal 12,57%. Aluseks on ERG (European Regulators Group) poolt iga-aastaselt koostatava regulatiivse kuluarvestuse rakendamise aruande ( Regulatory Accounting in Practice aluseks olevad konfidentsiaalsed andmed ja aasta aruanded leiab ). Põhjendatud tulukuse arvutamisel lisatakse eelnevalt toodud WACC-le Eesti riigirisk, mille arvestamisel võrreldakse rahaturuintresside erinevusi võttes aluseks viimase viie aasta ( ) Talibori ja Euribori keskmise erinevuse, milleks on 0,76%. 7 Draft of Commission recommendation on the Regulatory Treatment of Fixed and Mobile Termination Rates in the EU. Kättesaadav: 7

8 Eeltoodud arvutuskäigu tulemusel leitud kõne lõpetamise kulu jagatakse mobiiltelefonivõrgus telefonijaama ja lõpp-punkti vahel (üks õlg) edastatud kõne minutite mahuga, mille tulemusel saadaksegi kõne lõpetamise kulu minuti kohta Ülaltoodud metoodika alusel leitud kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hind sisaldab endiselt palju kulukomponente (näiteks sidevõrgu kasutamise kulud andmeside, fikseeritud sideteenused, SMS ja MMS teenuste jaoks), mis ei ole kõne lõpetamisega seotud. Veelgi täpsemini on kuludele orienteeritud hinda võimalik kindlaks teha teatud konkreetsete rahvusvaheliselt levinud kuluarvestusesüsteemide abil (vt otsuse peatükki Kuludele orienteeritus) näiteks LR(A)IC (Long Run (Average) Incremental Costs - pikaajaliste (keskmiste) lisanduvate kulude metoodika) või HC FDC/FAC (Historical Cost base, Fully Distributed Costs/Fully Allocated Costs - ajaloolisel kulubaasil ja täielikult jaotatavatel kuludel põhinev metoodika). EMT Alltoodud tabelis on esitatud EMT kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna arvutuskäik, mille kohaselt oli EMT mobiiltelefonivõrgus majandusaastal kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hind krooni/minut. Kuna EMT poolt aastal äriregistrile esitatud andmetes ei ole eraldi väljatoodud üldhaldus- ja turustuskulusid, ei saanud Konkurentsiamet neid kulusid EMT kõne lõpetamise hinnast maha arvestada. Seetõttu võib EMT kuludele orienteeritud hind krooni/minut. Tabel 1. EMT kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna arvutuskäik. Alltoodud joonisest tuleneb, et EMT majandusaastal rakendatav keskmine MTR on kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinnast krooni. Seega esines EMT mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinnadiskrimineerimise konkurentsiprobleem sisemise ja välimise varustamise vahel, kuna EMT rakendas mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinda (keskmine MTR) kui nõudis kaudselt oma jaeteenuse üksuselt samasuguse teenuse eest (kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hind). Joonis 6. EMT majandusaastal rakendatud MTR-i ja kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna vahe. Elisa Alltoodud tabelis on esitatud Elisa kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna arvutuskäik, mille kohaselt oli Elisa mobiiltelefonivõrgus majandusaastal kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hind krooni/minut. Tabel 2. Elisa kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna arvutuskäik. Alltoodud joonisest tuleneb, et Elisa majandusaastal rakendatav keskmine MTR on kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinnast krooni. Seega esines Elisa mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinnadiskrimineerimise konkurentsiprobleem sisemise ja välimise varustamise vahel, kuna Elisa rakendas mobiiltelefonivõrgus kõne 8

9 lõpetamise turul hinda (keskmine MTR) kui nõudis kaudselt oma jaeteenuse üksuselt samasuguse teenuse eest (kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hind). Joonis 7. Elisa majandusaastal rakendatud MTR-i ja kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna vahe. Tele2 Alltoodud tabelis on esitatud Tele2-e kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna arvutuskäik, mille kohaselt oli Tele2-e mobiiltelefonivõrgus majandusaastal kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hind krooni/minut. Tabel 3. Tele2-e kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna arvutuskäik. Alltoodud joonisest tuleneb, et Tele2-e majandusaastal rakendatav keskmine MTR on kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinnast krooni. Seega esines Tele2-e mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinnadiskrimineerimise konkurentsiprobleem sisemise ja välimise varustamise vahel, kuna Tele2-e rakendas mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinda (keskmine MTR) kui nõudis kaudselt oma jaeteenuse üksuselt samasuguse teenuse eest (kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hind). Joonis 8. Tele2-e majandusaastal rakendatud MTR-i ja kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna vahe. ProGroup Holding Alltoodud tabelis on esitatud ProGroup Holdingu kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna arvutuskäik, mille kohaselt oli ProGroup Holdingu mobiiltelefonivõrgus majandusaastal kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hind krooni/minut. Tabel 4. ProGroup Holdingu kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna arvutuskäik. ProGroup Holdingu puhul on tulenevalt tema poolt esitatud andmete põhjal kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna arvestamisel kasutatud ProGroup Holdingu aasta september detsember (nelja kuu) majandusnäitajaid, millest on maha arvatud lisaks muudele kuludele ka ViaTel OÜ, Airwell Grupp OÜ ja IP Telefonisüsteemid OÜ aasta nelja kuu tegevuskulud, kulum ja varade maht. Saadud kulu on jagatud Bravocom OÜ kvartaliaruannetes esitatud ja hiljem ProGroup Holdingu poolt täpsustatud aasta nelja kuu kõneminutite mahuga. Alltoodud joonisest tuleneb, et ProGroup Holdingu majandusaastal rakendatav keskmine MTR on kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinnast krooni. Seega esines ProGroup Holdingu mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinnadiskrimineerimise konkurentsiprobleem sisemise ja välimise varustamise vahel, kuna ProGroup Holding rakendas mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul hinda (keskmine MTR) kui nõudis kaudselt oma jaeteenuse üksuselt samasuguse teenuse eest (kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hind). 9

10 Joonis 9. ProGroup Holdingu rakendatud MTR-i ja kõne lõpetamise kuludele orienteeritud hinna vahe Kokkuvõte Alljärgnevalt on esitatud loetelu analüüsitud sideettevõtjate tegevuses leitud hinnaga seonduvatest konkurentsiprobleemidest: EMT Eeltoodust tulenevalt esinesid perioodil EMT mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul järgmised hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäärase hinna rakendamine ning hinnadiskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. Elisa Eeltoodust tulenevalt esinesid perioodil Elisa mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul järgmised hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäärase hinna rakendamine ning hinnadiskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. Tele2 Eeltoodust tulenevalt esinesid perioodil Tele2-e mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul järgmised hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäärase hinna rakendamine ning hinnadiskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. ProGroup Holding Eeltoodust tulenevalt esinesid perioodil ProGroup Holdingu mobiiltelefonivõrgus kõne lõpetamise turul järgmised hinnaga seotud konkurentsiprobleemid: ülemäärase hinna rakendamine, hinnadiskrimineerimine sideettevõtjate vahel ning hinnadiskrimineerimine sisemise ja välimise varustamise vahel. 10