Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar. Üliõpilastööde vormistamise nõuded Lühikonspekt. Koostaja: Kristi Vinter

Transcription

1 Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Üliõpilastööde vormistamise nõuded Lühikonspekt Koostaja: Kristi Vinter Tallinn 2012

2 Koostaja: Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar) Retsensendid: Sirje Almann, Lii Lilleoja (Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar) Keeletoimetaja: Monika Salo Kujundaja: Ege Taškin Trükk: AS Atlex Kivi , Tartu Tel Faks Kristi Vinter, 2012 ISBN

3 Üldnõuded Kirjatüüp Times New Roman, püstkiri, kirja suurus 12, reavahe 1,5. Võõrkeelsed sõnad ja tekstiosad ning näited või näidete kirjeldused panna kaldkirja (Italic). Pealkirjad 1. PEALKIRI (bold), suurtähtkiri, kirja suurus Pealkiri väiketähed (v.a algustäht), kirja suurus Pealkiri väiketähed (v.a algustäht), kirja suurus 12 Enne pealkirja tuleb jätta tühi rida. Pealkirja lõppu ei käi punkti. Pealkirja ei jäeta üksinda lehekülje lõppu. Uut esimese taseme peatükki (SISUKORD, SISSEJUHATUS, 1. PEALKIRJAD, UURIMUSE METOODIKA JA KORRALDUS, TULEMUSED, ARUTELU, KOKKUVÕTE, KASUTATUD KIRJANDUS) alustatakse uuelt leheküljelt, uut alapeatükki (1.1., 1.2. jne) võib alustada ka pooleliolevalt leheküljelt. Leheveerised Ülevalt, alt, paremalt 2,5 cm, vasakult 3 4 cm. Tekstivälja paigutus Justify. Taandrida ei jäeta. Lõikude vahele 6-punktine vahe Format Paragraph Spacing Before Pealkirjad joondatakse vasakule. Leheküljenumbrid Paigutatakse paremasse nurka. Tiitelleht on esimene lehekülg, kuid seda ei nummerdata. Tiitelleht 3

4 Sisukord Sisukorras esitatud jaotised peavad täpselt vastama pealkirjadele tekstis ja leheküljenumbritele. Sisukord tee arvutiga, valides Insert Index and Tables. Lühendid Kasuta võimalikult vähe lühendeid; kui tarvitad, siis soovitatavalt üldtuntud lühendeid. Töö tarvis loodud lühendit selgita tekstis esmakordsel kasutamisel, edaspidi kasuta lühendit. Kui oled töös tarvitanud üle paarikümne vähe tuntud termini, lühendi või sümboli, tasub koostada lühendite ja tähiste loetelu ning esitada see koos selgitustega eraldi jaotisena sisukorra järel. Paiguta lühendid tähestikulises järjekorras vasakpoolsesse veergu ning lisa paremale veerule nende selgitused. Loetelud 1), 2), 3) või a), b), c). Kirjuta loetelu punktid üksteise järele ja eralda komaga, kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest. 1) ; 2) ; 3). Kasuta, kui soovid rõhutada järjekorda. - ; - ; -. Kasuta pikemate fraaside või lausete puhul, milles leidub kirjavahemärke. Kombineeritud jaotised eralda semikooloniga Kasuta, kui loetelu mingis osas on üle ühe lause. 1) : a) ; b). Kasuta, kui loetelu sisaldab omakorda loetelu. Tabelid Tabel võimaldab esitada arvandmed ja olulised tekstiosad ülevaatlikult ja kompaktselt. Tabelid tuleb pealkirjastada ja nummerdada. Tabeli kohale lehe vasakusse serva kirjutatakse Tabel (mitme tabeli puhul ka number) ja tabeli pealkiri (võimalikult lakooniline, aga sisu ammendav). 4

5 Tabel 2. Laste kooliks vajalikud oskused õpetajate arvamuste järgi (n = 30) Oskus Tallinn Teised linnad Maal Sõnade lugemine Arvutamine kümne piires Tähtede kirjutamine Eneseväljendusoskus Teistega arvestamine Füüsiline areng Tabelid võib nummerdada kogu töö ulatuses või eraldi igas peatükis (nt tabel 2.5 tähistab teise peatüki viiendat tabelit). Töö ainsat tabelit ei nummerdata. Tabelis esitatud andmed seo tekstiga (viita kas otseselt tekstis, nt Järgmisest tabelist nähtub.., või kaudselt, lisades viite lause lõppu, nt (tabel 2.5). Viidata võib kas kogu tabelile või selle üksikutele osadele (nt tabel 2, 1. rida). Paiguta tabel võimalikult lähedale tekstiosale, kus oled talle esimest korda viidanud. Üldjuhul paiguta tabel ühele leheküljele. Kui tabel jätkub teisel lehel, lisa uuesti veergude pealkirjad. Mahukad tabelid paiguta töö lisadesse. Kui tabel pole sinu koostatud, viita tabeli pealkirja lõpus originaalallikale (nt Eesti Statistika 2001, 200). Joonised Joonisel on allkiri, mis kirjutatakse joonise alla ja joondatakse vasakule, jättes vahele ühe tühja rea. Joonise allkiri peab võimalikult täpselt ja lühidalt iseloomustama joonises toodud andmeid. Joonised võib nummerdada kogu töö ulatuses või eraldi igas peatükis. Joonis peab olema sisult ja viite kaudu seostatud tekstiga. Viide on joonise number sulgudes, nt (joonis 2.5). Mahukad joonised paiguta töö lisadesse. KAVANDAMISE ETAPID VALMISTAMINE VALIKU TEGEMINE HINDAMINE LASTEAIA TEGEVUSRING KAVANDAMINE RAKENDAMINE HINDAMINE Joonis 2.5. Kasvumapi töö sobitamine lasteaia tegevusse (Temiseva, 2000, 32) Kahte või enamat joonist ega tabelit ei paigutata üksteise järele. Vahel peab olema selgitus, analüüs või tõlgendus. Samuti ei lõpe peatükk kunagi joonise või tabeliga. 5

6 Joonis 5. Lugemistesti tulemused Viitamine Autori perekonnanimi, koma ja aastaarv, nt (Põld, 1996). Üht lauset puudutav viide pannakse sulgudesse enne lause lõpupunkti. Nt Refereeriv lause (Põld, 1996). Kui viide käib mitme lause kohta, pannakse ta viimase lause lõpupunkti järele; viite lõppu, enne sulgu, pannakse samuti punkt. Nt Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Põld, 1996.) Tsitaadi puhul lisatakse koma järel leheküljenumber. Nt Tallinnas eelistavad suurema sissetulekuga pered üha enam eralasteaedu (Kapp, 2000, 4). Refereeringu puhul lisatakse leheküljenumber siis, kui esitatakse arvandmeid, fakte, loetelusid, mis on seotud konkreetse autori infoga. Nt S. Kapi (2000, 4) andmetel eelistab 80% Tallinna suurema sissetulekuga peresid eralasteaedu. Kui allikmaterjali autor on asutus või organisatsioon ja autoreid pole nimeliselt esitatud, käsitletakse autorina asutust või organisatsiooni. Nt (Tallinna Linnavalitsuse infokiri, 2007). Kui allikmaterjalis puudub töö autor, esitatakse ümarsulus enne aastaarvu allika pealkiri, pikema pealkirja puhul selle esimene sõna ja kolm punkti. Nt (Loomariigi, 1999). Kui autori seisukohti võrreldakse mõne teise autori vaadetega, kirjutatakse nime ette lühend vrd (võrdle). Nt (vrd Tool, 1999, 21). Kui autoreid on kaks, tuuakse ära mõlema nimed ja eraldatakse need märgiga &. Nt (Kapp & Tool, 2000). Kolme ja enama autori nimed esitatakse esimesel viitamisel kõik, edaspidi pannakse esimese autori nime järele lühend jt. Nt (Kapp jt, 2000). Kui tekstis on esitatud autori nimi, siis pannakse sulgudesse ainult allika ilmumise aasta. Nt M. Tooli (2000) andmetel eelistavad jõukamad pered eralasteaedu. Kui samal leheküljel viidatakse ühele allikale mitu korda, kasutatakse teisest viitamisest alates väljendit samas (samas, 22) või ladinakeelset väljendit ibidem (ibid., 22). Sama autori puhul esitatakse tööde ilmumisaastad kronoloogilises järjekorras. Nt (Tool, 1997, 2000). Kui sama autori tööd on avaldatud ühel ja samal aastal, lisatakse aastaarvu järele väiketäht. Nt (Tool, 2000a, 2000b). Vahel tuleb tekstis viidata n-ö taastamata allikatele, mida pole võimalik teistel näha ega kuulda (isiklikud kirjad, vestlused jms). Sel juhul tuuakse sulgudes info esitamise viis ja aeg. Selliseid materjale tuleks kasutada võimalikult vähe. Nt (Kapi vestlus autoriga, 15. mai 1999). 6

7 Kui algallikas pole kättesaadav ja kasutatakse teiste autorite viidatud materjali, siis märgitakse tegelikult kasutatud allikas. Seda võimalust tuleks kasutada üksnes erandjuhtudel, eelistatud on otsene algallika kasutus. Nt P. Põld (viidanud Tuulik, 2002) on rõhutanud, et... M. Kapp väitis juba aastal, et lapsevanemad eelistavad eralasteaedu (viidanud Tool, 2006). Interneti-materjalide puhul viidatakse üldjuhul samade reeglite järgi, kasutades viites allika autori nime, vajaduse korral teksti või portaali pealkirja. Aastaarvuna tuleb lisada teksti uuendamise aasta. Viidates Internetist kodulehtedelt võetud materjalidele (millel puudub aastaarv), kasutatakse aastaarvu asemel lühendit s.a. (sine anno). Sama kehtib ka teiste aastaarvuta allikate kohta. Nt (Silvonen, s.a.). Kasutatud kirjanduse loetelu Kirjanduse loetelus tuuakse tähestikulises järjekorras ära ainult need tööd, millele on tekstis viidatud. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Kirillitsas kirjutatud tööd esitatakse samuti tähestikulises järjestuses omaette rubriigis pärast ladina tähestiku loetelu. Kirillitsas kirjutatud tööde pealkirjad võib esitada translitereeritult (ladina tähtedega), sel juhul märgitakse pealkirja järel sulgudes allika keel (nt vene keeles) ning allikas paikneb üldises alfabeetilises järjestuses. Allika kirje koostatakse põhimõttel Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo. Iga kirje esimene rida algab ilma taandeta, järgmised taandega (Hanging). Ühe autori tööd esitatakse ilmumisaasta järgi, alustades kõige vanemast. Kui autor on samal aastal avaldanud mitu tööd, siis järjestatakse need pealkirja esitähe alusel ja lisatakse nii tekstisiseses viites kui ka allikate loetelus aastaarvule järjekorda tähistav väiketäht. Nt 1999a, 1999b. TERVIKTEOSED Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori perekonnanimi (nimed) esitatakse koos initsiaalidega. Ilmumisaasta on sulgudes, sulu järel on punkt. Kui ilmumisaastat ei ole, asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Väljaannete nimed (raamatute pealkirjad, ajalehtede ja ajakirjade nimed) kirjutatakse kaldkirjas (Italic). Alapealkirjad eraldatakse põhipealkirjast kooloniga. Väljaande number on sulgudes, vajaduse korral lisatakse täpsustused (3., parand tr), v.a esimese trüki puhul. Kirjastuse nimi eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Nt Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn: Kupar. Nt Elango, A. (1984). Pedagoogika ajalugu. 2. parand tr. Tallinn: Valgus. Lõputööde puhul (bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööd) lisatakse nurksulgudes töö liik. Nt Kuusk, R. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Brošüüride, buklettide jms puhul lisatakse nurksulgudes väljaande liik. Nt Harju Maavalitsuse Haridusosakond. (1994). Lapse mõttemaa. Minialmanahh. [Brošüür]. Tallinn: AS Infotrükk. 7

8 Raamatute puhul, kus tiitellehel puuduvad autorid, paigutatakse ilmumisaasta pealkirja järele, seejärel on ilmumiskoht ja kirjastus. Nt Vabakasvatus. (1992). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Autorita raamatu puhul kirjutatakse koostaja või toimetaja nimi eestikeelsetes töödes üldiselt pealkirja ja ilmumisaasta järele koos lühendiga koost või toim. Nt Mis on koolilapsel muret? (1997). Toim L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Ingliskeelse kirjanduse puhul esitatakse koostaja(te)/toimetaja(te) nimi/nimed autori asemel ning lisatakse sulgudes märge (Ed.) või (Eds.), saksa keeles (Hrsg.). Nt Stanton, D. C. (Ed.). (1987). The female autograph: Theory and practice of autobiography. Chicago: University of Chicago Press. ARTIKLID (kogumikest, ajalehtedest, ajakirjadest, teatmeteostest) Artiklid kogumikus Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast raamatus (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märge Toim; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, Artikli leheküljenumbrid kogumikus. Nt Veisson, M., Tuisk, I. & Laane, M. (1999). Lapse tähelepanu ja intelligentsuse areng imiku- ja väikelapseeas. Rmt. Kraav, I. & Mikk, J. (Toim). Haridus ja kasvatusväärtused ühiskonnas. Tartu: TÜ Kirjastus, Artiklid ajakirjas Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Ajakirja või jätkväljaande nimi kaldkirjas. Väljaande number kaldkirjas, artikli leheküljenumbrid. Nt Lauk, E. & Ugur, K. (2003). Õppekava läbiv teema. Haridus 5, Artiklid ajalehes Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimi kaldkirjas. Lehekülje- või -külgede numbrid mahukate lehtede puhul. Nt Tõnso, T. (2000, 21.jaanuar). Õppekavas on proportsioonid paigast ära. Õpetajate Leht, 6 7. Autorita artikkel Artikli pealkiri autori nime asemel. Nt New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil ei ole ei autorit ega pealkirja (lühisõnum, repliik jms), on autori nime asemel sulgudes sisu avav lause. Nt (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees. Artiklid teatmeteoses Artikli pealkiri. Ilmumisaasta. Teose pealkiri kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Leheküljevõi -külgede numbrid. Nt Erelt, T. (2002). Keelekorraldus. Eesti entsüklopeedia. 11. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, NORMATIIVAKTID (ÕIGUSAKTID) Akti pealkiri. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt Reklaamiseadus. (2008). Riigi Teataja I 15,

9 KÄSIKIRJAD Nt Genss, J. (1948). Eesti Kunsti materjale. Kunstnike leksikon. Tallinn: käsikirjad. Rahvusraamatukogus. PUBLITSEERIMISEL OLEVAD ARTIKLID Nt Zuckerman, M. & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. ELEKTROONILISED ALLIKAD Andmed Interneti-materjalide kohta esitatakse samamoodi nagu paberkandjate puhul: autori nimi, ilmumisaasta, pealkiri. Ilmumisaasta puudumise korral lühend s.a. (sine anno). Nurksulgudes lisatakse kuupäev, millise seisuga materjale on kasutatud ja eraldi real Interneti-aadress. Tervikteosed Nt Flash Eurobarometer 248. (2008). Towards a safer use of the Internet for children in the EU a parents perspective. Analytical report. [2012, juuli 15] Nt Buckingham, D., Banaji, S., Carr, D., Cranmer, S. & Willett, R. (2005). The media literacy of children and young people: a review of the research literature. Ofcom, London. [2010, aprill 15] Nt Jenkins, H. (2009). Confronting the challenges of participatory culture: Media education for the 21st century. [Google Books] Cambridge, MA: The MIT Press. [2010, aprill 15] mylibrary&redir_esc=y Elektroonilised artiklid perioodikaväljaannetes Artikkel, mis on ilmunud ainult Interneti-ajakirjas: Nt Bluemke, M. & Zumbach, J. (2012). Assessing Aggressiveness via Reaction Times Online. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace, 6(1), article 5. Elektrooniline versioon artiklist, mille trükiversioon on samuti olemas: Nt Kõiv, P., Lamesoo, K. & Luisk, Ü. (2010). Õppekava läbivate teemade rakendamine. Haridus, 4, [2012, august 23]. Nt Robertson, J. & Howells, C. (2008). Computer game design: Opportunities for successful learning. [Electronic version] Computers & Education, 50, Ajakirjad Nt Kõiv, P., Lamesoo, K. & Luisk, Ü. (2010). Õppekava läbivate teemade rakendamine. Haridus, 4, [2012, august 23]. Ajalehed Nt Lakson, P. (2012, aprill 30). Arvutisõltlastest lapsi üha rohkem. Eesti Päevaleht [2012, august 23]. 9

10 AUDIOVISUAALSED ALLIKAD Filmid Nt Jamnes, P. (Projektijuht). (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Nt Holdt, D. (Producer) & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence. [Film]. (Available from Merganser Films, Inc., 61 Woodland Street, Room 134, Hartford, CT 06105). CD-d Nt Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. Arvutiprogrammid Nt Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation. Loengumaterjal Nt Brieger, B. (2005). Lecture 3: Recruitment and involvement of trainees. [PowerPoint slides]. [2010, January 10]. Veebipõhine sõnastik Nt Heuristic. (n.d.). In Merriam-Webster s online dictionary. [2010, January 10]. Kvalitatiivsed andmed Nt Moist, J. (Interviewer) & Guy, R. (Interviewee). (2006). Mrs. Rose Guy. [Interview transcript]. [2010, January 10]. Materjal on lühikokkuvõte - Tallinna Pedagoogilise Seminari alushariduse ja täiendusõppe osakonna LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHENDIST ja - Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi ÜLIÕPILASTÖÖDE JUHENDIST Kasutatud kirjandus Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend. (2009). Tallinna Pedagoogiline Seminar. Üliõpilastööde koostamise juhend. (2010). Koost. Heidmets, M., Krabi, K., Kuurme, T., Laherand, M.-L., Orn, J., Pandis, M., Poom-Valickis, K. & Veisson, M. Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut. Juhendi täisversiooniga saad tutvuda Tallinna Ülikooli kodulehel Üliõpilasele Kasvatusteaduste Instituut Dokumendid ja otsustuskogud Õppekorralduslikud dokumendid Üliõpilastööde koostamise juhend 10

11

12