Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga. Head kogemused Tallinnast ja Norfolkist

Transcription

1 Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga Head kogemused Tallinnast ja Norfolkist Tallinna Haridusamet 2015

2 internetitrükis: Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga Improving attainment by community engagement in the learning process - ICE projekt: Comenius Regio projekt ICE KoostajaD: Berit Tomlinson ja Jaana Loorents Kaasautorid: Adrian Tebbutt (AT Education), Sonia Walker (Dereham Neatherd High School), Chris Smith ja Lucy Burbridge (Thetford Academy), Jayne Marshall (Whitefriars Primary School) Natalia Kislaja, Niina Sidorenko, Susanne Adoson, Olga Gortšakova, Elvi Vaarmann, Erika Jalakas, Anneli Ilomets Veevo, Jana Otsatalu, Tatjana Pereskokova, Jana Bahur, Niina Birina, Merili Murakas, Kairi Jakobson, Triinu Pääsik, Gea Tammiksaar, Marko Rööpson Väljaandja: Tallinna Haridusamet 2015 kujundus: OÜ Neoart Kaanefoto: Norfolki haridusnõunik Adrian Tebbutt külas Tallinna Kalamaja Põhikoolis

3 SISU Projekti ülevaade eesmärgid ja osalejad 4 Kujundava hindamise kogemus Kalamaja Põhikoolis 7 Kujundava hindamise kogemus Tallinna Õismäe Vene Lütseumis 11 Kujundava hindamise kogemus Tallinna Rahumäe Põhikoolis 13 Whitefriars Church of Englandi Algkooli kogemus vanemate kaasamisel 16 Thetfordi Akadeemia kogemus vanemate kaasamisel 18 Dereham Neatherdi Kooli kogemus vanemate kaasamisel 20 Tallinna Koolijuhtide Ühenduse kogemused projektis osalemisel Kokkuvõte 3

4 4 Projekti ülevaade eesmärgid ja osalejad Norfloki õpetajad koolitusel Tallinnas Alates aasta augustist osales Tallinna Haridusamet Comenius Regio projektis Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga. Projekti eesmärgid olid koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste teadmiste ning oskuste parendamine kujundava hindamise arendamise kaudu, kogukonna aktiivne kaasamine õpiprotsessi ja headest kogemustest õppimine partnerregioonides Tallinnas ja Norfolki maakonnas Inglismaal. T allinna partnerkoolide keskne eesmärk oli ammutada projekti käigus kogemusi Inglismaal Norfolki maakonna partnerkoolidelt kujundava hindamise praktiseerimisel. Projekt võimaldas Tallinna koolide õpetajatel näha ja kogeda Norfolki õpetajate igapäevases töös kasutatavaid kujundava hindamise võimalusi, seda, mil moel kasutatakse efektiivselt ainete omavahelist lõimumist ning kuidas on õpilased omandanud oskuse ennast ja oma tööd analüüsida. Inglismaa Norfolki maakonna koolide eesmärk oli projekti käigus omandada piisavalt kogemusi lapsevanematega koostöö suurendamiseks ja kogukonna kaasamiseks. Partnerkoolide õpetajatel oli võimalus jälgida Tallinnas erinevaid kooliüritusi, mis tutvustasid lapsevanemate ja kogukonna kaasamist. Projektis osalesid Tallinna Haridusamet, Kalamaja Põhikool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Tallinna Õismäe Vene Lütseum, MTÜ Tallinna Koolijuhtide Ühendus, Norfolki

5 55 Maavalitsus, Whitefriarsi Põhikool, Dereham Neatherdi Keskkool, Thetfordi Akadeemia ja mittetulundusühing The SAW Trust. Norfolki-poolne projektijuht ja haridusnõunik Adrian Tebbutt on sõnaosavalt kokku võtnud kujundava hindamise sisu ja olemuse. Kujundav hindamine on arusaam, kuidas jõuda püstitatud eesmärkideni ning milliseid meetodeid on mõistlik rakendada nendeni jõudmiseks. Tihtipeale, kui on palju tööd, unustatakse, milleni tahetakse jõuda ja milliseid tööriistu kasutada. Koolitus Tallinna koolide õpetajatele Tallinna Rahumäe Põhikoolis.

6 6 Projekti raames toimusid Tallinnas ja Norfolkis kohtumised, külastati koole, vaadeldi tunde ja viidi läbi koolitusi. Projektikoolitused toimusid kahel korral Tallinnas Rahumäe Põhikoolis ( ja ) ja kahel korral õppevisiidil Inglismaal Norfolkis ( ja ). Koolitaja oli Adrian Tebbutt. Keskenduti erinevatele temaadel, mis toetavad kujundavat hindamist: tulemuslik õppimine ja õpetamine, positiivse tagasiside andmine õpilastele, erinevad tagasisidestamise meetodid, efektiivsete küsimuste koostamine ja õppemeetodite rakendamine. Koolitustel jagati palju praktilisi nõuandeid ja toodi näiteid toimivatest kujundava hindamise süsteemidest aasta veebruaris toimus kujundava hindamise seminar Tallinna Õpetajate Majas. Seminari raames said sõna: Katrin Poom-Valickis, PhD, Tallinna Ülikool, teema Õppimine ja õpetamine muutuvas maailmas ; Peetri Lasteaia-Põhikooli direktor Luule Niinesalu, teema Johannes Käis ja Peetri Kool ; Kalamaja Põhikooli õpetaja Berit Tomlinson, teema Kujundav hindamine Kalamaja Põhikoolis ; Tallinna Rahumäe Põhikooli õpetaja Kesti Pära, teema Lapsevanemate kaasamine Rahumäe Põhikoolis ; Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilased Dina Tanaga ja Aleksandr Gurin; Norfolki maakonna koolide õpetajad tegid ettekande lapsevanemate kaasamise õnnestumisest projektiperioodi vältel. Käesolev kogumik annab ülevaate partnerkoolide kogemustest nii kujundava hindamise omandamisel kui ka vanemate kaasamisel. Kõigepealt räägitakse Tallinna koolide ehk Kalamaja Põhikooli, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi ja Tallinna Rahumäe Põhikooli kujundava hindamise kogemustest ning seejärel Norfolki maakonna koolide kogemustest vanemate kaasamisel. Kujundav hindamine on arusaam, kuidas jõuda püstitatud eesmärkideni. Norfloki õpetajad Kalamaja Põhikooliga tutvumas

7 77 Õpilaste tagasiside õpitud teemale. Õpilastel paluti analüüsida tunni teemast arusaamist. Tagasiside saamiseks kasutati valgusfoori meetodit - punane, kollane või roheline pliiats. Kujundava hindamise kogemus Kalamaja Põhikoolis Enne käesolevat projekti polnud Kalamaja Põhikool kujundavat hindamist väga palju praktiseerinud. Ainukesed entusiastid olid esimese aasta õpilaste õpetajad, kes kirjutasid kaks korda õppeaasta jooksul tunnistusele hinde asemel hinnangu. Mõni aasta tagasi oli meil ülekooliline õpetajatele suunatud kujundava hindamise koolitus, mis murrangulist muutust hindamises kaasa ei toonud. Pigem andis tookordne koolitus juurde indu märgata ja positiivset tagasisidet anda, ehk suunati tähelepanu sellele, et näha lapses rohkem positiivset ja osata ka seda välja tuua. Koolituse tulemusena hakkasid õpetajad julgemalt hea tooniga tähelepanekuid kirjutama. Kuid jutt õpilaste eneseanalüüsioskusest ja numbrilise hinde asemel sisulise hinnangu andmisest jäi siiski enamikule õpetajatest võõraks. Mis on nüüdseks muutunud? Oleme poolteist aastat osalenud projektis, mis on aidanud aru saada ja mõista kujundava hindamise eeliseid. Suuresti tänu koostööle nii Norfolki maakonna kui ka Tallinna koolidega on tekkinud arusaam, milline peaks välja nägema kujundav hindamine ja milleni tahame oma õpitulemustes jõuda. Eelmise õppeaasta vältel viisime end kurssi, mil moel kasutatakse kujundavat hindamist Norfolki maakonna koolides Inglismaal. Töötasime projektimeeskonnaga läbi kujundava hindamise kriteeriumid ja edastasime need oma kolleegidele. Selle õppeaasta alguses hakkas mõte enam

8 8 kanda kinnitama ja teise õppeveerandi lõpuks oli mõte kujundava hindamise sisseviimisest küps ning uue hindamismeetodiga alustati kolmandal õppeveerandil. Koolipere õpetajatest, keda on 31, andis nõusoleku kujundavat hindamist proovida 13 õpetajat. Enamjaolt olid need algklassiõpetajad. Alljärgnevas tabelis on näha, mis ainetes ja klassides kujundavat hindamist prooviti. Norfolki haridusnõunik Adrian Tebbutt viib läbi tundi Kalamaja Põhikoolis Ained ja klassid kunstiõpetus loodusõpetus matemaatika bioloogia eesti keel ja kirjandus inglise keel parandusõpe inimeseõpetus 2. ja 4. klass 2. ja 3. klass 8. klass 8. klass 8. ja 9. klass 3. ja 4. klass 5. ja 8. klass 4. klass Leppisime koolisiseselt kokku ühtse süsteemi, mis lubas hindamisel kasutada ühte kolmest variandist. Variant I numbrilist hinnet pannes lisatakse ekoolis kommentaaridesse töö sisulise poole kohta sõnaline ülevaade, mis õnnestus ja mis mitte. Ülevaate pikkus on orienteeruvalt viis lauset. Variant II numbrilise hinde asemel kasutatakse A (arvestatud) ja MA (mittearvestatud) ning lisatakse kommentaarides töö sisulise poole kohta ülevaade ja põhjendus, miks on töö arvestatud või mitte. Ülevaate pikkus on orienteeruvalt viis lauset. Variant III numbrilist ega A/MA hindamisel ei kasutata, vaid kaks korda õppeaasta jooksul (jõuludeks ja õppeaasta lõpus) kirjutatakse hinnanguline ülevaade õpilase õpitulemuste kohta erinevates ainetes. Seda süsteemi kasutatakse vaid esimestes klassides. Kalamaja Põhikooli õpetajate positiivsed ja negatiivsed kogemused Kujundava hindamise kõige rohkem kasutatud meetodiks osutus variant I, kus hindele lisati põhjalikum kommentaar.

9 99 Variant I kohta on meie kooli õpetajatel vastakad arvamused. Kaheksa õpetajat viis hindamise muutuse läbi esimeses ja teises kooliastmes ning viis õpetajat kolmandas kooliastmes. Kooliastmeti õpetajate kommentaarid mõnevõrra erinesid. Leidus ka sarnaseid kogemusi ja kommentaare, olenemata õpilaste vanusest. Võib välja tuua, et esimese kooliastme õpetajad said pigem positiivset tagasisidet nii õpilastelt kui ka vanematelt. Kusjuures suur osa teise ja kolmanda kooliastme õpetajaid tõid välja nii õpilaste kui ka vanemate ükskõikse hoiaku muudetud hindamissüsteemi suhtes. Kogu muudatuse läbi teinud õpetajaskonnast tõdesid kõik õpetajad töömahu kasvu ja positiivse resultaadi ähmaseks jäämist.

10 10 Antud kogemusi võib tõlgendada alljärgnevalt. Hindamissüsteemi muudeti liiga lühikese ajaperioodi vältel (ühe õppeveerandi jooksul, kümme nädalat). Hindamise muudatuse läbi viinud õpetajad arvavad, et adekvaatse ja positiivse alatooniga kogemus tekiks, kui kool otsustaks kujundava hindamisega jätkata. Teises ja kolmandas kooliastmes on muutust raske läbi viia, kuna õpilastel ja nende vanematel on välja kujunenud arusaam numbrilisest hindest Väga paljud teise ja kolmanda kooliastme õpilased huvituvad vaid numbrilisest hindest ega vaevu õpetaja kommentaari läbi lugema. Vanema astme õpilaste ja vanemate hoolimatus õpetaja pingutusele on suur, mis omakorda vähendab õpetajate motivatsiooni kommentaare kirjutada. Kolmanda kooliastme õpetajad ei märganud positiivset muutust õppeedukuses, küll aga panid seda tähele esimese kooliastme õpetajad. Esimeses kooliastmes oli tagasiside ja hinnanguga tutvumine aktuaalsem. Tagasisidet loeti nii vanemaga koos kui ka iseseisvalt. Esimeses kooliastmes võeti hinnangu andmist ja tagasisidestamist loomulikumalt, kuna esimese aasta õpilastele antakse meie koolis juba aastaid hinnangulist tagasisidet kaks korda aastas (jõuludel ja õppeaasta lõpus). Võib järeldada, et vanemad on uue olukorraga harjunud ja õpetajalt oodatakse süvitsi minemist. Põhiline tagasiside vanematelt tuli esimeses kooliastmes. Kõik osalenud õpetajad kinnitasid, et positiivne tagasiside õpilastelt ja vanematelt annab jõudu, et kujundava hindamisega jätkata. Kirjalikule tööle tagasiside andmine esimeses kooliastmes. Punase värviga on kirjutatud õpetaja kommentaar ja soovitused õpilasele.

11 1111 Õpilaste tagasiside õpitud teemast arusaamisel. Roheline sain hästi aru. Kollane sain osaliselt aru, pean natuke harjutama. Punane sain halvasti aru, pean veel harjutama. Kujundava hindamise kogemus Tallinna Õismäe Vene Lütseumis Kujundava hindamise aluseks on tegevuse, ülesande, tunni, teema eesmärkide püstitamine ja selle täitmise analüüs koos lastega. Kujundav hindamine toimub erinevatel tasanditel: õpetaja-õpilane; õpilane-õpilane, õpilase enesehindamine. Tundides oleme kasutanud kujundava hindamise meetodeid, mis on lastele arusaadavad, motiveerivad, pakuvad rõõmu ja annavad edukogemuse. Kõige sagedasem hindamisviis on suuline tagasiside, millega õpetaja iseloomustab õpilase tegevust või tulemust. Õpetaja tunnustab õpilast, toob esile edusamme ning juhendab edasist tööd. Õpilased annavad suulist tagasisidet üksteisele õpetaja suunamise ja juhendamisega, keskendudes eelkõige klassikaaslase saavutustele. Algkooli lastele pakuvad suurt huvi ka visuaalselt toetatud hindamisviisid. Iga õpetaja on leidnud just talle ja tema klassile sobivaid meetodeid, mille abil suulist hindamist visualiseerida. Kõige tihedamini kasutatakse templeid, kleepse, värvilise nuppe, silte Tähelepanelik õpilane, Tubli õpilane, Aktiivne õpilane jne. Visualiseeritud tagasiside annab võimaluse teha tunni lõpus kokkuvõtte, mis on konkreetne, mõõdetav

12 12 ja arusaadav õpilasele, klassikaaslasele ja õpetajale. Selline hindamisviis on kõige populaarsem laste seas. Olulisemate tegevuste ja tööde puhul kasutame kirjalikke meetodeid (tööde analüüsid, kommentaarid, ettepanekud edasiseks tööks). Kirjalikult tagasisidestame töid töö- ja tavavihikutes ning õpilase üldist õppeedukust ekooli kaudu kas hinde kommentaari või eraldiseisva hinnangu või märkusena. Kirjaliku tagasiside puhul on oluline analüüsida tööd ja vajadusel suunata õpilase edasist arengut. Oskusaineid (kunstiõpetus, tööõpetus) hinnates kaasame ka õpilast, kes kommenteerib oma tööd. Õpilased hindavad ennast nii suuliselt kui ka kirjalikult, põhiainetes kasutatakse enamikul juhtudel teemapõhist kirjalikku enesehindamist. Õpilased analüüsivad oma teadmiste taset ja märgistavad oma tulemused töövihikus (leppemärgid). Suuline eneseanalüüs toimub tunni lõpus värviliste siltide abil või vajaduspõhiselt lapsega õppeprotsessi paremaks individualiseerimiseks. Õpilased kasutavad foorikaarte (rohelinekollane-punane), andmaks õpetajale märku, kuidas nad tunni teemast aru on saanud. Õpilast tunnustatakse individuaalsete saavutuste eest siis, kui ta on teinud hea tulemuse tunnivälises õppetegevuses (võistlused, viktoriinid jm). Selleks kasutame diplomeid, tunnustusi. Õpetaja tagasisidetempel Väga tubli!, mis tähendab väga hästi sooritatud tööd.

13 Jäljejaht ja töö ekspertgruppides 2. klassi loodusõpetuse tundides. Klassijuhataja Merili Murakas. Kujundava hindamise kogemus Tallinna Rahumäe Põhikoolis K õiki Tallinna Rahumäe Põhikooli õpetajaid kutsuti üles katsetama kujundava hindamise metoodikaid. Meetodite leidmisel lähtuti peamiselt kahest allikast: Kujundav hindamine kui õppimist toetav hindamine, autorid M. Jürimäe, A. Kärner, L. Tiisvelt, ning Õhinapõhine kool kujundava ja sisehindamise käsiraamat, autorid M.-M. Feldschmidt, K. Türk. Seoses kujundava hindamise rakendamisega oli kõigil õpetajatel üks eesmärk: arendada õpilastes valmidust õppida enda, mitte hinde pärast. Seejuures suunati õpilasi ja neile anti juhiseid, kuidas muutuda ennast juhtivaks õppijaks. Olenemata sellest, et enamikul õpilastest on kujundava hindamise kogemus esimesest klassist, kus numbrilisi hindeid ei pandud, andsid klassijuhatajad õpilastele ja ka lapsevanematele ülevaate kujundavast hindamisest ning sellest, milliseid meetodeid kasutama hakatakse. Kujundavat hindamist praktiseeriti kõigis kooliastmetes Esimeses kooliastmes rakendasid kujundavat hindamist viies klassis viis õpetajat (loodusõpetus, inimeseõpetus, matemaatika, eesti keel). Õpilastes tekib arusaam, mida materjalist osatakse hästi ja millega tuleks rohkem tööd teha.

14 14 Meetoditena kasutati erinevaid tagasisidestamise variante ja foorikaarte. Teises kooliastmes rakendas kujundavat hindamist kuues klassis üks õpetaja (arvutiõpetus). Meetoditena olid kasutusel erinevad tagasisidetüübid ning perioodi lõpus toimus enesehindamine ja kaaslase töö tagasisidestamine. Arvutiõpetuse tunde olid oodatud vaatama kõik kolleegid. Kolmandas kooliastmes rakendas kujundavat hindamist kuues klassis üks õpetaja (ajalugu ja ühiskonnaõpetus). Meetoditena olid kasutusel suuline tagasiside kaaslase ja enda tööle. Positiivsed tähelepanekud: kujundav hindamine paneb õpetaja loovamalt mõtlema; õpilastes tekib arusaam, mida materjalist osatakse hästi ja millega tuleks rohkem tööd teha; õpilased julgevad eksida, ei häbene seda ja õpivad sellest; õpilases kujuneb mõistmine, mille jaoks ja kellele ta õpib; kujuneb julgus proovida ja katsetada, sest selleks antakse võimalus. Veel valmistab raskusi: vanema kooliastme õpilaste teadmatus, kuna ollakse harjunud numbrilise hindega; enesehindamine; enda ja oma tulemuse analüüsimine millepärast ülesanded õnnestusid või mida tuleks järgmisel korral paremini teha. Hea tunde töölehed kujundavad loovamat mõtlemist. Kokkuvõttes võib öelda, et Rahumäe Põhikooli õpetajad on ära teinud suure töö, seda nii enda kui ka õpilaste arendamisel. Nähakse uusi võimalusi, proovitakse nähtut-õpitut rakendada ega peljata eksida. Kõige olulisem on aga see, et saavutatut ei jäeta pooleli, vaid rakendatakse ka edaspidi. Kolmandas kooliastmes rakendas kujundavat hindamist kuues klassis üks õpetaja (ajalugu ja ühiskonnaõpetus). Meetoditena olid kasutusel suuline tagasiside kaaslase ja enda tööle.

15 klassi õpilaste hinnang ja hea tunde töölehed õpilaste portfooliode vahel. Ajalugu, õpetaja Margit Sondla. Kaaslasele tagasiside andmine. Õpetajad õppenõukogus, teemaks kujundav hindamine.

16 16 Whitefriars Church of Englandi Algkooli kogemus vanemate kaasamisel Whitefriarsi kool on piirkonnapõhine algkool, kus ligi üks kolmandik õpilastest on pärit Ida-Euroopa taustaga peredest. Praegu on koolimaht jõudnud maksimaalse piirini, kuid arvestatakse võimalike lisaõpilaskohtadega (60 kohta) tuleviku perspektiivis. Kool on mõistnud, et maksimaalse õpitulemuse ja edukuse tagamiseks on oluline hoida kogukonna ja lapsevanematega häid ning lähedasi suhteid. ICE projektiga liitumises nähti positiivset võtit. Whitefriarsi koolipere innustus Tallinna koolide näidetest ja headest praktikatest vanemate ning kogukonna kaasamisel, samuti said nad hulgaliselt häid ideid, mida on võimalik Inglise haridussüsteemiga liita. Whitefriarsi kooli kõige suuremaks murelapseks on need pered, kelle emakeel pole inglise keel. Kooli eesmärk oli projektist õppida, kuidas oskuslikult kaasata erineva taustaga vanemaid. Märkimisväärsel osal Whitefriarsi kooli lapsevanematest on negatiivne kogemus oma kooliajast või tunnevad nad ebakindlust ja isegi viha, mille on põhjustanud ema-

17 1717 Whitefriarsi kooli teaduse, kunsti ja kirjutamise päev toimus koos vanematega. keelte erinevus kooliperega suhtlemisel, puudulikud teadmised Inglise haridussüsteemist või valmisolek suhelda kooliperega avatult ja vahetult. Ida-Euroopa taustaga lapsevanemaid iseloomustavad just need argumendid. Uute ja edukate sidemete loomiseks oma kooli lapsevanematega otsustati projekti partnerkoolidelt Tallinnas leida veel lahendusi, mis aitaks vähendada eelmainitud probleemi. Projekti algusajaks oli kool juba palganud mitmekeelseid õppeassistente, kelle esmaseks ülesandeks oligi keeleprobleemide tõttu tekkivate erimeelsuste ja arusaamatuste lahendamine. Norfolki maakonna haridusnõuniku ja projektikoordinaatori Adrian Tebbutti abiga viidi läbi 11-aastastele õpilastele (6. aasta koolis, kusjuures kool algab 4. või 5. eluaastast) nn teaduse, kunsti ja kirjutamise päev koos vanematega. Kool luges ürituse kordaläinuks, osales 80% õpilastest koos vanematega, emade-isade osakaal oli võrdne. Ürituse algus erines mõnevõrra lõpust vanemad hoidsid tegevustest eemale päeva alguses, kuid seejärel üsna kiiresti olid nad tegevustesse koos oma lastega haaratud. Järgnes vanemate omavaheline kommunikatsioon kooliteemadel. Järgmine vanemate kaasamise päev on planeeritud juunisse Whitefriarsi koolipere on veendunud, et projektipartnerite head praktikad töötavad ka nende koolis, parandades seeläbi ka suhtumist kooli.

18 18 Thetfordi Akadeemia kogemus vanemate kaasamisel T hetfordi Akadeemia on kool, kus õpib keskmisest rohkem õpilasi, kellele on inglise keel teine keel. Näiteks õpib selles koolis õpilasi Poolast, Lätist ja Leedust. Akadeemia plaanis korraldada spordipäeva, mis kaasaks kogukonna liikmeid. Vanemate kaasamine on olnud suur probleem, kuna mõni kogukonna liige on kooli suhtes negatiivselt meelestatud. Sellest tulenevalt ongi kooli peamiseks eesmärgiks suurendada integreerumist kohaliku kogukonnaga. Ühisüritused lapsevanematega Varem on kool korraldanud spordipäevi, kus õpilased on hommikul tundides ja pärast tunde minnakse väljakule viimaseid võistlusi vaatama. Nüüd aga otsustati, et terve päev tuleks muuta n-ö lõbusaks päevaks, kust ei puudu puhvetid, joogipunktid, grillimine ega ka sportlased. Suurimaks muutuseks oli vanemate kaasamine. Ilm oli päikeseline ja terve koolikollektiiv oli kogu päeva mänguväljakul. Üritust külastas tagasihoidlik arv lapsevanemaid. Need, kes tulid, veetsid suure osa päevast koos oma lastega. Planeeritud oli ka võistlus lapsevanematele, kuid ajagraafiku ületamise tõttu tuli see ära jätta. Tundus, et vanemad jäid üritusega rahule ja mis peamine, õpilased,

19 1919 kelle vanemad päeval osalesid, nautisid nende kohalolekut. Spordipäeva on plaanis korraldada ka järgneval aastal, kuid siis pööratakse erilist tähelepanu ürituse suuremale reklaamimisele, lapsevanemate julgustamisele ja asjaolule, et vanematele mõeldud võistlus kindlasti toimuks. Kuna ürituse üks positiivsemaid tagasisidesid oligi lapsevanemate osalus, otsustati korraldada veelgi üritusi, milles vanemad osaleda saaksid. Selle tulemusena organiseeris teaduste osakond õhtu, kuhu olid oodatud seitsmeaastased õpilased koos oma vanematega. Üritus kestis 2,5 tundi ja osalejaid oli palju. Kohal oli 60 õpilast koos vanematega ja esindatud olid ka vanavanemad. Eelmainitud ürituse ülesehitus põhines olukorral, et koolis on toimunud salapärane mürgitusjuhtum ja õpilased koos vanematega pidid välja selgitama, mis juhtus ja kuidas. Selleks tehti erinevaid eksperimente. Vanemate osalus ja panus olid fantastilised. Koos lahendati kuriteod, viidi läbi katseid ja tehti koostööd kooli kollektiiviga. Võib öelda, et üritused on olnud efektiivsed ning õpilaste ja vanemate aktiivsus on suurenenud. Teaduste osakonna eesmärgiks on jätkata selliste õhtute korraldamist, kuid nüüd on sihtgrupiks kogu kool. See saab olema keerulisem ettevõtmine, kuna enamik vanemaid pole harjunud koolitöös osalema ning heameelega kooli ei tule. Siiski loodetakse, et kui üritusele piisavalt reklaami teha ja jätkata spordipäevadega, kujuneb lumepalliefekt, mille tulemusena suureneb õpilaste ja vanemate koostöö kooliga. Thetfordi Akadeemia ühine spordipäev lapsevanematega

20 20 Ühiskonna heaolu päev (the community well-being day) Dereham Neatherdi Koolis Dereham Neatherdi Kooli kogemus vanemate kaasamisel Dereham Neatherdi Kool on tõdenud, et vanemate ja kooli vaheline suhtlus on sage ning tõhus esimestel kooliaastatel, st kui õpilased on vanuses 4 6 eluaastat, mida peetakse Inglismaal algkooliaastateks. Järgnevad 7 11 aasta vanused õpilased, kelle vanematega on juba märksa väiksem kontakt, ja kontakt peredega kaob n-ö kolmandas kooliastmes (11 16aastased õpilased) sootuks. Nüüdseks on välja kujunenud vanematest vabatahtlikud järgnevates valdkondades: kirjaoskus õpilastele ettelugemine ja aitamine; tööõpetus praktilistes õppeainetes aitamine; õppekäigud vanemate suurem osavõtt õppekäikudel; õppekavavälised päevad näiteks multikultuurse nädala raames Portugali rahvusliku supi valmistamine kokandustunnis; SNAG keskkonna grupp vabatahtlikest lapsevanemad aitavad aiatöödel ja varustavad vastavate tööriistadega. Ühiskonna heaolu päev (the community well-being day) toimus esimest korda eelmise aasta mais. Tahame korraldada sarnast üritust ka edaspidi. Meie kooli heaolupäevale, mis toimus pealelõunat

21 2121 ja õhtupoolikul, olid oodatud lapsevanemad ja naabruses elavad eakad inimesed. Üritus hõlmas alljärgnevaid tegevusi. TNT rokikoor, mis esines kolm korda pärastlõunal. Kohalike ettevõtete ja organisatsioonide letid, mis edendavad tervislikku eluviisi: The Local Blood Donor Service, Active Norfolk, Norfolk Living Well, Norwich Mind, karate- ja ju jitsu-klubi. Ühiskonna heaolu puudutavad organisatsioonid, nagu näiteks Foodbank, West Norfolk Befriending, The Friends of Neatherd Ühiskondlik kohvik Food For Life i lett, kus olid esindatud näidistoidud meie koolis kasvatatud toorainest. Sewing Bee lett Sellele järgnes hiljem õhtul Tapas Evening, kuhu tulid vanemad koos oma lastega. Üritus hõlmas järgnevaid tegevusi: tapas te maitsmine; salsa näidisesitlus; salsa kiirkursus; Hispaaniat-teemaline viktoriin; Hispaania karaoke. Toetudes Ühiskondliku Heaolu Päeva 2014 kogemusele, oleme plaani võtnud läbi viia mõne muudatuse aastaks, mis hõlmavad järgnevat: alustada õhtul, et saaks osaleda rohkem vanemaid; kutsuda lapsevanemaid oma lapsega tööõpetuse tundi. Peale klassiruumis viibimise saab vanem koos lapsega midagi koos luua.

22 22 Tallinna Koolijuhtide Ühenduse kogemused projektis osalemisel Tallinna kolme kooli personali kõrval osales projektis ka MTÜ Tallinna Koolijuhtide Ühendus, kuhu kuulub enamik linna koolijuhtidest. Koolijuhtide ühenduse osalemine võimaldas omandada uusi praktikaid juhtimises ja pedagoogikas peale projektis osalenud koolide juhtide ka mitmel teisel Tallinna üldhariduskooli juhil Pirita Majandusgümnaasiumi, Tallinna Kivimäe Põhikooli, Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi ja Tallinna Kristiine Gümnaasiumi koolijuhil. Projekti eesmärk kaasata lapsevanemaid kooliellu huvitavate ürituste (perespordipäevad, lapsevanemate kohvikud, erialased töötoad, ühiskoolitused õpetajatega) kaudu saavutatakse igas koolis omanäoliste tegevuste planeerimise ja teostamisega. Koolijuhtides kinnistus arusaam, et tihe side kogukonnaga suurendab lapsevanemate usaldust kooli suhtes nii meil kui ka Suurbritannia koolides. Projekti käigus tutvusid koolijuhid kujundava hindamise rakendamise kogemustega nii meil kui ka Norfolki piirkonna koolides. Kujundav hindamine on meile tuttav esimeses kooliastmes. Projektis osalenud koolijuhid mõistavad, et kujundav hindamine on käsitletav pedagoogilise lähenemisena, mis võimaldab õpetajatel õppetööd korraldada loovalt. Tähtis on tagasiside õpilaselt õpetajale, õpilaste eneseanalüüsioskuse arendamine ning õpilase arengu pidev jälgimine ja suunamine. Kujundava hindamise avaram rakendamine (esimene ja teine kooliaste) vajab ettevalmistavat selgitustööd õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate seas. Kujundava hindamise lühiajaline rakendamine kolmandas kooliastmes näitas, et ilma ettevalmistava perioodita ei motiveeri kujundav hindamine õpilast, sest ta Koolijuhtides kinnistus arusaam, et tihe side kogukonnaga suurendab lapsevanemate usaldust kooli suhtes nii meil kui ka Suurbritannia koolides. pole harjunud mõtestatult lugema õpetaja sõnalist hinnangut. Selles olukorras jääb ka õpetaja motivatsioon muutuse läbiviimiseks madalaks. Kujundava hindamise rakendamine peab toimuma järk-järgult alt ülesse. Rakendamise käigus peab muutuma õpetaja pedagoogiline paradigma ja lapsevanem peab mõistma, et koolis ei õpita hinnete, vaid lapse arengu pärast.

23 KOKKUVÕTE K okkuvõttes võib öelda, et õppeaastatel kestnud Comenius Regio projekt ICE Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga on kahe riigi erinevate koolide ja haridusinstitutsioonide vahel andnud osapooltele hulganisti uusi kogemusi. Tallinna koolid on kogemuse võrra rikkamad kujundava hindamise vallas. On teada, et muutuste läbiviimine ei pruugi olla alati lihtne, mistõttu on Inglismaa uurimused tõestanud, et eduka kujundava hindamise sisseviimiseks koolis kulub vähemalt kaks aastat. See on pikaajaline protsess, mille positiivsete tulemuste ootamine võib aega võtta. Kõik see toimub eeldusel, et: õpetaja on läbinud vajaliku koolituse ja treeningu ning tunneb end valdkonnas kindlalt; õpetajale on tagatud piisav ajaressurss uute teadmiste omandamiseks ja olukorraga harjumiseks; toetus kooli juhtkonnalt ja kolleegidelt peab olema sajaprotsendiline ning üheselt mõistetav; kooli juhtkond toetab igat sammu, mida õpetaja teeb kujundava hindamise elluviimiseks; kõige jätkusuutlikumaks peetakse koolimudelit, kus kujundav hindamine võetakse kasutusele terves koolis ja kogemuste jagamine, õpetajate koolitus ning õpetaja tööalane areng toimuvad väiksemates gruppides, kusjuures igas grupis on mentor, kes julgustab ja toetab protsessi läbiviimist. Mentor võib olla sama kooli õpetaja, kes on teemavaldkonnaga piisavalt kursis, et kolleegidele toetust pakkuda. Mõned ettepanekud, kuidas hindamist oma koolis muuta Alusta protsessi! Tee see ka teoks! Kogu kooli kollektiiv peab töötama ühise eesmärgi nimel! Ole järjekindel ja valmis tagasilöökideks! Neid soovitusi silmas pidades ja eeldustele toetudes on võimalik läbi viia muutus, mis mõjutab õpilaste koolimotivatsiooni, -stressi ja arusaamist, mida ja miks neile koolis tahetakse õpetada.