12. Integrated Environmental Management

Transcription

1 12. Integrated Environmental Management 12A. Present Situation Please complete the following table providing the most recent data available: Indicator Yes/No Date from: Signatory of CoM Jah Aalborg Signatory Jah Vision, Strategy: Describe if the city has a clearly defined, widely understood and supported environmental vision for the municipality, for example as part of a broader commitment to urban sustainability. Is this vision reflected in different strategies and action plans, which include objectives and targets for individual sectors? Please list the most important strategies and plans and indicate their relationship to the overall vision. Have your vision and the corresponding strategies been endorsed and implemented by the city council? Is there a dedicated budget for implementing the environmental vision? Management, monitoring and evaluation: Which stakeholders have participated in the development of the city s environmental vision and associated strategies and action plans? (e.g. contribution of civil society and citizens) How was the participation organised? How are the management structures of your city organised, and what management tools are used, to achieve your environmental objectives and targets? For example management circles, obligatory sustainability impact assessments of policy proposals, project structures, management groups of different departments, skills promotion, periodic evaluations, etc. Describe the system of monitoring, reporting and evaluation. What is generally reported to whom at what frequency? Leadership: Is the city (administration) leading by example in environmental behaviour? Describe your activities regarding environmental management systems, green public procurement, skills development, etc. Does your city cooperate with other authorities at different levels or other organisations (regional, national, EU, international) on environmental and sustainability issues? Which of these cooperation activities or projects has your city initiated or acted as leading partner? Please also refer to your participation in European funded projects and to your commitment to international initiatives, charters, etc. Agenda 21, Aalborg Commitments, Covenant of Mayors, C40, Climate Alliance, ICLEI, EUROCITIES, etc.) List any disadvantages resulting from historical, geographical and/or socio-economic factors, which may have influenced this indicator area. Involvement of citizens Describe your activities and engagement with the different communities within your city with particular attention to youth participation. Describe the goals of these activities, be it awareness raising, shared responsibility, policy development, etc. Please reference any structures/projects/programmes that you have in place i.e. youth council, elderly citizens, disabled, socially deprived citizens; number of activities that were completed with different groups, the reach and objectives/impacts of these activities.

2 (max words and five graphics, images or tables) Strateegia Tallinn 2030 eesmärgiks keskkonna- ja linnaplaneerimise valdkonnas on hubase, inspireeriva ja keskkonnasõbraliku linnaruumiga Tallinn ning kodu, töö- ja puhkeelu säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane. Nii strateegias kui ka Tallinna arengukavas aastateks on rõhutatud keskkonnasäästlikkust ning prioriteetidena märgitud keskkonnahoidliku ühistranspordi eelisarendamist ja kohalikul kütusel põhineva keskkonnasäästliku soojatootmise osakaalu suurendamist. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 üldeesmärk on saavutada Tallinna linna keskkonna hea seisund ning tagada loodusressursside säästlik kasutamine. Tallinna esmatähtsad strateegilised keskkonnaeesmärgid on järgmised: looduse mitmekesisuse säilitamine ja elurikkuse suurenemine; tervikliku ja optimaalse haljastu kujundamine; veekeskkonna kaitse korraldamine ja seisundi parandamine; välisõhu kvaliteedi parandamine; jäätmetekke vähendamine ja jäätmete keskkonnaohutu käitlemine; keskkonnateadlikkuse suurendamine; säästliku linnaruumi ning tervisliku elukeskkonna tagamine. Keskkonnastrateegiat täpsustavad mitmed valdkondlikud arengudokumendid, kus on toodud meetmed ja tegevused Tallinna keskkonnavisiooni saavutamiseks: Tallinna keskkonnakaitse arengukava Tallinna haljastu tegevuskava aastateks Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 Säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks Tallinna eelarvestrateegia Eelpool toodud arengudokumendid on vastu võetud ja kinnitatud Tallinna Linnavolikogu poolt ning on suunisteks Tallinna arendamisel ja kindlustavad regulaarse aruandluse esitamise ning dokumentide ja tegevuste ülevaatamise. Tallinna kõikide valdkondade strateegiliste dokumentide koostamise juures hinnatakse koostatavas dokumendis olevate planeeritavate tegevuste keskkonnamõju ning koostatakse alati keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Eelarveliselt toimub keskkonnavisiooni täideviimine Tallinna linna eelarvestrateegia kaudu, mis näeb ette ka keskkonnakaitselised vahendid. Tallinna keskkonnastrateegia ja teiste strateegiliste arengudokumentide väljatöötamisse on olnud kaasatud linna- ja riigiasutused, linnaelanikud ja erinevad kodanikuühendused, ettevõtjad, ülikoolid jpt. Alati enne arengudokumendi kehtestamist on avalikkusel võimalik avaldada arvamust ning osaleda väljapanekutel ja avalikel aruteludel. Tallinna linn korraldab avalikke väljapanekuid ja arutelusid üld- ja detailplaneeringute koostamise ja keskkonnamõju hindamiste käigus. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 ja Tallinna keskkonnakaitse arengukava koostamisel kaasati väljapanekute ja avalike arutelude kaudu kõik eelpool nimetatud huvigrupid, kes osalesid arvukalt avalikel aruteludel ning esitasid kümneid ettepanekuid aastal viidi läbi projekt Tallinna positiivne programm, mille raames küsiti interneti ja

3 kogumiskastide kaudu kõigis linnaosades linnaelanikelt arvamusi ja ettepanekuid oma kodukoha ja Tallinna kui elukeskkonna paremaks muutmiseks. Kõikide ettepanekute ja arvamuste põhjal koostati Tallinna linna positiivne programm , kus on välja toodud tegevused elanike ettepanekute elluviimiseks ja elukeskkonna parendamiseks linnaosade lõikes (joonis 1). Programmi edasiarendusena viidi läbi ideekonkurss Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaart, mille tulemusena kanti teekaardile 11 kõige innovaatilisemat ja teostatavamat ideed. Joonis 1. Positiivse programmi raames laekunud Mustamäe elanike ettepanekul viidi aastal lõpuni Parditiigi pargi ehitus, rajati mänguväljak ja haljastus Elanike efektiivsemaks kaasamiseks üldplaneeringute koostamisse hakkas Tallinna Linnaplaneerimise Amet kasutama veebipõhist ja kaardirakendusega ideekorje platvormi. Eesmärgiks on koguda inimeste ideid ja ettepanekuid, mida järgmise 20 aasta perspektiivis linnaosa planeerimisel, detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel arvestada võiks. Esimesena korjati ideid Põhja-Tallinna üldplaneeringule, kus elanikud said otse kaardile märkida probleemse koha ja teha ettepanku kuidas oma kodukohta paremaks muuta. Tallinn on 14 rahvusvahelise organisatsiooni ja kontaktvõrgustiku liige, sealhulgas Läänemere Linnade Liidu, EUROCITIES (Euroopa Suurlinnade Liit, liige alates 1998), INTA (Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon), Läänemere Piirkonna Metropolide Koostöövõrgustiku ja POLIS e (Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik) liige. Tallinn on liitunud EUROCITIES Rohelise Digitaalse hartaga (2009), Aalborgi hartaga (2006) ja Linnapeade paktiga (2009), millega on Tallinn endale võtnud mitmeid kohustusi ja näidanud eeskuju teistele linnadele. Aastatel on Tallinn osalenud 17 Euroopa Liidu rahastusega (Intelligent Energy Europe, FP 6, FP7, Horizon 2020, Interreg) keskkonnavaldkonna projektis, mis on tegelenud Tallinnas taastuvenergia, emissioonide vähendamise, liikuvuse planeerimise ja ühistranspordi arendamisega, sademevee juhtimise ja keskkonnahariduse teemadega. Tallinna linn soovib olla eeskujuks Tallinna ettevõtetele ja riigiasutustele, mistõttu on asutud linnavalitsuses juurutama keskkonnahoidlikku käitumist ja Rohelise kontori põhimõtteid. Tallinna Linnavalitsus on teinud oma 22 asutusele (ametid, linnaosavalitsused, linnakantselei ja volikogu kantselei) ülesandeks juurutada Rohelise Kontori põhimõtted 30. detsembriks a oktoobriks olid pooled asutustest Rohelise kontori tunnistused juba saavutanud. Tallinna linnavalitsus asus Rohelise kontori põhimõtteid juurutama juba rahvusvahelise projekti Ökotugitegevused Üheskoos parema keskkonna eest raames, kui projekti tulemusena

4 täiendati ka Tallinna põhimäärust. Tallinna Kommunaalamet oli esimene ametiasutus Eestis, mille juhtimissüsteem vastab alates aastast kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001 ja keskkonnajuhtimissüsteemi standardi ISO nõuetele. Tallinna Keskkonnaametil on alates aastast EMAS sertifikaat. Riigiasutustele keskkonnajuhtimise alase teabe edasi andmiseks ning selle alase juhtrolli võtmiseks korraldas Tallinna Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaministeeriumiga aastal üle-eestilise keskkonnajuhtimise konverentsi, kus tutvustati erinevaid keskkonnajuhtimissüsteeme, jagati nõuandeid süsteemide rakendamiseks ning jagati Rohelise kontori tunnistused. Tallinna eeskujul ja innustamisel on asunud ka teised linnad ümber Läänemere korraldama kevadisi talguid nagu Tallinn seda Heakorrakuu raames juba 25 aastat teinud on (joonis 2). Tallinnaga on ühiselt talguid korraldama hakanud Peterburi, Helsingi ja Turu linnad. Joonis toimusid ühised koristustalgud Tallinnas, Helsingis, Turku linnas ja Peterburis, kus osales ühtekokku ligi 3000 inimest. Keskkonnahoidlike riigihangete osakaalu suurendamiseks on Tallinna keskkonnastrateegias ühe meetmena ära toodud ühtse süsteemi väljatöötamine kõikidele linnaasutustele koos juhendite ja protseduuridega. Kõik linna ametid ja linnaosavalitsused on praeguseks lisanud keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtte oma hangete korda. Tallinna kaks avalikku supelranda on pälvinud ökomärgise Sinine lipp, mille saamiseks tuleb täita üle 30 keskkonnakriteeriumi, tagada kõrge veekvaliteet ja turvalisus rannas ning korraldada randades keskkonnateadlikkust tõstvaid ettevõtmisi. Randades toimuvad Sinilipu perepäevad, kus toimuvad kõikidele vanustele erinevad keskkonnateadlikkust tõstvad tegevused. Tallinn on suurim oma elanikele tasuta ühistransporti pakkuv linn maailmas. Tasuta ühistransporti pakutakse alates aastast eesmärgiga suurendada ühistranspordi kasutamist ning vähendada autoliiklusest tulenevaid keskkonnamõjusid linnas.

5 Joonis 3. Tallinna linnaosad ja asumid ( Tallinn on jagatud kaheksaks linnaosaks ning samaaegselt 84 ajalooliseks asumiks (joonis 3). Tallinnas tegutseb 24 asumiseltsi, mis on ühe asumi piires tegutsevad valitsusvälised mittetulundusühendused, mille eesmärgiks on parandada piirkonna elukeskkonda ja siduda kokku piirkonna elanike ühised väärtused ja nägemused kordumatust elukeskkonnast linnavalitsuse tehtavate, elukeskkonda puudutavate otsustega. Joonis 4. Pildid asumiseltside üritustest vasakul üleval ja all Uue-Maailma tänavafestival 2016, kus Prügihunt jagas nõuandeid keskkonnahoidliku käitumise ja jäätmete sorteerimise kohta, ülal paremal Kassisaba kevadpäevade avaparaad 2013, ja Kalamaja päevade 2014 kodukohvik.

6 Tallinna asumiseltsid on kujunenud linnale aktiivseteks partneriteks erinevate arengukavade, planeeringute ja projektide koostamisel ning arendamisel. Asumiseltsid avaldavad aktiivselt arvamust oma kodukandi planeeringuid ja linnaruumi puudutavate küsimuste teemal ning on mõjutanud mitmete projektide lõpplahendusi (näiteks tänavate ümberehitusprojekte). Asumiseltside ja linnavalitsuse koostöö reguleerimiseks ja hõlbustamiseks on Linnaidee raames koostatud Koostöö hea tava, milles on selgitatud linnaasutuste ja vabaühenduste vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Asumiseltsid korraldavad ka põnevaid üritusi, näiteks tänavafestivale (joonis 4) talguid ja erinevaid linnaeluteemalisi seminare. Noorte kaasamine käib läbi erinevate keskkonnaprojektide ja keskkonnahariduse tegevuste. Loodud on Tallinna Noortevolikogu, mis on Tallinna Linnavolikogu juures tegutsev ja Tallinna noortest koosnev ja noorte huve esindav nõuandva õigusega osaluskogu. Noortevolikogu osaleb aktiivselt erinevate linnakeskkonda puudutavate küsimuste aruteludel ja teeb ettepanekuid linnakeskkonna parandamiseks (joonis 5). Joonis 5. Tallinna Noortevolikogu korraldatud visioonikonverents 2015 Tallinna Keskkonnaamet on elanike teavitamiseks alates aastast välja andnud kakskeelset aastaraamatut, kus käsitletakse kõiki keskkonnaameti tegevusi ja ülevaadet Tallinna keskkonnaseisundist. Lisaks annab Tallinna Keskkonnaamet iga aasta välja mõne uue keskkonnaharidusliku raamatu, trükise või õppematerjali, mis tutvustavad linna loodust ja puhkealasid. 12B. Implementation Describe the organisational structure of the city administration and show how the environmental strategies are embedded in the organisation. Please include an organogram and indicate which department or political body is the driving force behind the environmental vision? Innovative instruments Does the city use, in its environmental policy, innovative instruments like 'nudges', citizen participation in environmental enforcement, awareness-raising through social media, innovative financing, etc.? Above the level of basic monitoring, do you periodically evaluate the progress of your policies / strategies / projects and do you adopt them according to findings? (Max. 400 words and five graphics, images or tables) Tallinna linnavolikogu on esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel. Tallinna linnapea juhib Tallinna linnavalitsust, mis on volikogu poolt moodustatud täitevorgan (joonis 1). Linnavalitsus juhib 13 linna ametit (sh keskkonnaametit), linnaosade valitsusi ja linnakantseleid. Poliitilisel tasandil juhivad Tallinnas keskkonnapoliitikat Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna

7 Linnavalitsus. Keskkonnapoliitikat elluviivaks jõuks Tallinnas on Tallinna Keskkonnaamet, kuid omad spetsiifilised rollid on ka teistel linnavalitsuse asutustel. Näiteks kommunaalamet tegeleb jalgrattateede planeerimise ja rajamisega, transpordiamet ühistranspordi korraldamisega. Tallinna Keskkonnaametil on mitmeid allasutusi, kes tegelevad oma valdkonna arendamise ja keskkonnateadlikkuse edendamisega ning aitavad ellu viia keskkonnaalastes arengudokumentides seatud eesmärke. Tallinna Energiaagentuuri ülesandeks on koordineerida linna ametiasutuste vahelist energiaalast koostööd ning tegeleda elanikkonna energia- ja kliimaalase teadlikkuse suurendamisega. Tallinna Jäätmekeskus koordineerib Tallinna jäätmekäitlussüsteemi ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus tegeleb jäätmete taaskasutamise ja ladestamisega. Tallinna Botaanikaaed tegeleb keskkonnahariduse andmise ning uurib, kaitseb ja tutvustab taimeriigi mitmekesisust. Joonis 1. Tallinna linna juhtimisstruktuur. Sulgudes on märgitud liikmete või ametnike arv. Tallinna linna eelarvestrateegia kohaselt on keskkonnakaitse valdkonna kulud lähiaastatel stabiilselt 1,3 1,4 mln EUR, samas kui heakorrale ettenähtud kulud (haljastus, jäätmed, loomakaitse) tõusevad mln EUR-ni (tabel 1). Spetsiifilisi keskkonnavaldkonna tegevusi rahastatakse lisaks ka tehnovõrkude (Tallinna Energiaagentuur), kultuuri (Tallinna Botaanikaaed) ja hariduse (õppekava toetav loodusõpe Tallinna Botaanikaaias) valdkondadest, mille rahastus lähiaastatel kasvab. Tabel 1. Tallinna linna keskkonnavaldkonna tegevuskulud aastatel (tuhat eurot) Valdkond

8 Keskkonnakaitse Heakord Keskkonnateadlikkuse edendamiseks ja olulise informatsiooni edastamiseks linnaelanikele kasutab linn oma kodulehte sotsiaalvõrgustikku, linna televisiooni ja mobiiliaplikatsioone. Tallinna linna veebilehe kaudu on võimalik linnaelanikel taotleda paljusid erinevaid linna teenuseid paberivabalt. Veebilehelt on linnaelanikel võimalik leida linna teenuste taotlused, mille nad saavad arvutis ära täita ja teenuse osutajale digitaalselt allkirjastatult saata, ilma et oleks vaja asutusse kohale minna (joonis 2). Joonis 2. Tallinna linna avalike teenuste nimekiri Tallinna linnavalitsuses on juurutatud ka paberivaba dokumendimenetlus, mille kohaselt kõik dokumendid, mida on võimalik elektroonselt menetleda, allkirjastatakse digitaalselt (ddoc formaadis). Tallinna linn on pälvinud mitmeid tunnustusi e-teenuste arendamise eest aastal pälvis Tallinna linn just e-teenuste arendamise eest Euroopa avaliku sektori auhinna (European Public Sector Award) Euroopa avaliku halduse parimad praktikad ja innovaatilised lahendused Parima praktika sertifikaat Lisaks tunnustas aastal Intelligent Community Forum (ICF) Tallinna linna viiendat korda kui üht maailma seitsmest kõige innovaatilisemast kogukonnast. 12C. Future Plans Describe the short and long term objectives for the integrated management of environmental policy

9 and the proposed approach for their achievement. Describe present and future projects that demonstrate your commitment to an integrated management of the urban environment. Demonstrate public awareness of this bid i.e. public consultation, availability to read etc. (max. 800 words and five graphics, images or tables) Tallinna keskkonnakaitse arengukavas aastateks on keskkonnajuhtimise valdkonna eesmärgiks seatud keskkonnahoidliku tegutsemise põhimõtete laialdasem rakendamine linna asutustes: aastal valminud tegevusplaani kohaselt juurutatakse Roheline kontori põhimõtted kõikides linna hallatavates asutustes aasta lõpuks. - Koolidele ja lasteaedadele koostatakse Rohelise kontori põhimõtete juurutamiseks eraldi juhend, mille alusel jätkavad Tallinna koolid ja lasteaiad Rohelise kooli põhimõtete juurutamist aasta lõpuks. Rohelise kooli juhendit saavad kasutada kõik koolid ja lasteaiad Eestis. - Samuti on kavas luua üle-eestiline Rohelise kontori huviliste ning Ökokoolide võrgustik, kus saavad kõik huvilised kogemusi jagada ning ühistel koolitustel osaleda. - Tallinna linnavalitsus hakkab koguma kõikidelt linna asutustelt andmeid Rohelise kontori toimimise kohta, analüüsib seda ja annab tagasisidet tulemuslikkuse kohta (sh avalikkusele). Joonis 1. Esimesena sai Rohelise kontori sertifikaadi Lasnamäe linnaosa valitsus Tallinna linnaasutuste sõidukipargi kütusesäästlikkuse ning väikese ja nullemissiooniga sõidukite osakaalu suurendamiseks arvestatakse senisest enam sõidukite hangete läbiviimisel hindamiskriteeriumina CO 2 -heitmete koguseid ning suurendatakse järgmistel sõidukite hangetel antud kriteeriumi osatähtsust. Selle meetmega vähendab Tallinna linn oma tegevusest tulenevat ökoloogilist jalajälge. Samasuguseid põhimõtteid kasutatakse linnale uute ühissõidukite soetamisel. Üheks keskkonnakaitse arengukava eesmärgiks on liikuvuskorralduse juurutamine Tallinna avaliku sektori asutustes ja eraettevõtetes. Selleks koostatakse põhimõtted säästlike liikumisviiside juurutamiseks ja liikuvuskorralduskavade koostamiseks linna asutustes (sh haridusasutustele) ning

10 tehakse ettepanek põhimõtete kinnitamiseks õigusaktiga. Selliselt on kõikidel linnaasutustel võimalik ühtsete põhimõtete järgi rakendada liikuvuskorralduskavasid oma asutustes. Joonis 2. Tallinna Keskkonnaameti ametijalgratas Kütusekasutuse ja emissioonide veelgi suuremaks vähendamiseks on kavas välja töötada jalgrataste kasutuselevõtu kontseptsioon ja see rakendada linnaasutustes. Kontseptsioon ja rakendamine hõlmab endas ka ametijalgrataste soetamist ja iga-aastast hooldust ning isikliku jalgratta kasutamise hüvitamist. Enamus linnaasutuste töötajaid liiguvad peamiselt Tallinna linna piires ja tihtipeale suhteliselt väiksel territooriumil (nt Kesklinnas), mis võimaldab kõik liikumised jalgrattaga ära teha. Jalgrataste kasutusele võtmisega vähendatakse autode kasutust märkimisväärselt. Autod jääksid kasutusele vaid pikemate sõitude tarbeks või talvehooajaks, kui jalgratta kasutamine on ebamugavam. Eesmärk on edaspidi veelgi rohkem soodustada ja propageerida jalgrataste kasutamist tööülesannete täitmise tarbeks ja tööl käimiseks. Linnaelanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks on kavas jätkata seniste iga-aastaste projektidega nagu Heakorrakuu ja Keskkonnasõbraliku liikumise kuu ning Prügihunt. Kõikide nende projektide kaudu tõstetakse linnaelanike keskkonnateadlikkust alates lasteaialastest. Samamoodi korraldatakse erinevaid teabepäevi, näiteks Energiapäeva (joonis 3), mille raames saavad linnaelanikud uusimat infot keskkonnahoidlike lahenduste kohta ning pöörduda küsimustega ekspertide poole, kes teabepäeval osalevad. Lisaks täiendatakse Tallinna veebilehte jooksvalt infoga, et linnaelanikel oleks võimalik kõige toimuvaga kursis olla.

11 Joonis 3. Tallinna Energiapäev 2014, mis toimus Mustika kaubanduskeskuses Heakorrakuu talgutele on kavas lisaks Peterburi, Helsingi ja Turu linnale kaasata teiste riikide linnu, tekitades võrgustiku, kus saab jagada kogemusi elanike keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kaasamiseks erinevatesse linna projektidesse. Tuleviku prioriteediks on ka tallinlaste elukeskkonda parandavate ökoinnovaatiliste lahenduste toetamine ja elluviimine. Ökoinnovaatiliste lahenduste väljatöötamise ja rakendamise propageerimiseks on plaanis korraldada seminare ja konkursse, et tutvustada laiemale üldsusele uusi lahendusi ja koostöös partneritega ökoinnovaatilisi projekte ellu viia. Tallinna Linnavalitsuse 30. septembri 2015 korraldusega otsustas Tallinna linn osaleda madala süsinikusisaldusega kaupade ja teenuste ostmiseks loodavas rahvusvahelises hankekontsernis ning kiitis heaks selle asutamiskokkulepe, mille linnapea allkirjastas. Kuna Pariisis toimus 30. novembrist kuni 11. detsembrini 2015 Rahvusvaheline Kliimakonverents COP21, on mitmed Prantsusmaa ja Euroopa pealinnad ning metropolid kokku leppinud, et ühendavad jõud võitlemaks kliimamuutuste vastu, kasutades selleks riigihangetega seotud võimalusi. Selleks on tehtud ettepanek moodustada hankekontsern, mis hõlmaks nii Prantsusmaa kui Euroopa metropole ja kohalikke omavalitsusi eesmärgiga osta ühiselt tehnikat ning ka muid madala süsinikusisaldusega kaupu ja teenuseid. Prioriteetsed rahvusvaheliste hangete valdkonnad on linnamajanduses kasutatavate masinate (sh prügiveo- ning tänavapuhastusmasinad) ja sõidukite ost. Kokkuleppe kasulikkus Tallinna linnale väljendub eelkõige selles, et koostöös teiste Euroopa linnadega tehakse ühiseid pingutusi kliimamuutustega võitlemiseks, kasutades selleks riigihankemenetlusega seotud võimalusi. Samuti edendatakse madala süsinikusisaldusega ja teiste keskkonnasäästlike kaupade ja teenuste kasutamist ning selleks korraldatakse ja propageeritakse Euroopa pealinnadega ühiselt riigihankeid. 12D. References List supporting documentation, adding links where possible. Further detail may be requested during the clarification phase. Documentation should not be forwarded at this stage. (max. 400 words)

12 Tallinna linna ja linna ettevõtete veebilehed: Tallinna linna veebileht Ideekorje Põhja-Tallinna üldplaneeringule - Tallinn arvudes Tallinna Botaanikaaed Tallinna Energiaagentuur Tallinna Ettevõtluspäev - Tallinna Jäätmekeskus Tallinna Jäätmete taaskasutuskeskus AS Tallinna Keskkonnaamet Facebookis Keskkonnaamet/ ?fref=ts Tallinna Keskkonnaameti aastaraamatud Tallinna positiivne programm Tallinna randade veebileht - Tallinna tasuta ühistranspordi veebileht Tallinna Ühistransport Korteriühistute toetamise projektid: Fassaadid korda Hoovid korda Roheline õu Dokumendid: Liitumine EUROCITIES Rohelise Digitaalse hartaga Strateegia Tallinn Säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks Tallinna arengukava aastateks Tallinna eelarvestrateegia Tallinna haljastu tegevuskava aastateks Tallinna keskkonnaameti hankekord Tallinna keskkonnakaitse arengukava Tallinna keskkonnastrateegia aastani Tallinna liitumine Aalborgi kokkuleppega Aalborg 10 inspireerivad tulevikusuundumused Tallinna liitumine Ålborgi hartaga Tallinna liitumine Euroopa Komisjoni algatusega Linnapeade pakt Tallinna linna liitumine organisatsiooniga Eurocities Tallinna põhimäärus

13 Tallinna sademevee strateegia aastani Ülesande andmine Tallinna linna ametiasutustele keskkonnajuhtimissüsteemi Roheline Kontor juurutamiseks - Projektide veebilehed: Heakorrakuu Keskkonnaalased välisprojektid ja uuringud Keskkonnasõbraliku liikumise kuu Tallinna Botaanikaaia ekspositsioonikasvuhoonete rekonstrueerimine Ökotugi tegevused Tallinna veebilehel