Kristel Kruustük: püsivuse kehastus, kirglik testija, noorte innustaja. TalTechDigital toob TTÜ mobiliseerimise

Transcription

1 6 (1869) / detsember / 2017 Kristel Kruustük: püsivuse kehastus, kirglik testija, noorte innustaja TalTechDigital toob TTÜ mobiliseerimise IT hariduse skeletiks on nüüd inseneriks saamine Põnevad jutud Manufuture lt

2 Sisukord 2 3 JUHTKIRI Millal on parim aeg maailma muuta? 4 TalTechDigital Õppetöö digistamine jätab rohkem aega suhtlemiseks 6 UuDIsed TTÜ läheb üle lävendipõhisele vastuvõtule, katseid saab teha juba jaanuarist alates Akadeemia tee 5A pereühiselamu renoveeriti liginullenergiahooneks TTÜ doktorant Konstantin Shibin sai Ustus Aguri nimelise stipendiumi TTÜs käivitub Telia toel uus IT teadusgrupp ja asjade interneti platvorm Maarja Kruusmaa nimetati teadusajakirjanduse sõbraks MTÜ Tudengi Vormel sai Eesti teaduse populariseerimise auhinna Tehnikaülikooli tantsutüdrukute ja Kuljuse ühine tants võttis Gymnafestil grand prix Tehnikaülikool ja NATO küber kaitse koostöö keskus alustavad partnerlust teadus- ja õppetöös Sektorite koostöös valmis maailmalõpuriietus 12 Persoon Kristel Kruustük: raskustele mitte alla andmine on kõige suurem asi, mis ma olen teinud 18 Fookus Tööstusdoktorantuur avab uusi võimalusi koostööks ja aitab ettevõtteil väärtusahelas tõusta 22 DOKTORANDID Doktorant, tööturg ja karjääriplaneerimine. Millal, kuhu, kuidas? 24 TalTechDigital Juba järgmisel aastal: TTÜ sinu taskus 26 TalTechDigital TalTechDigital sai diginõu ko ja 31 TEADUS Eesti Vabariigi aasta teaduspreemia kandidaadid TTÜst 36 Koostöö Nutika tootmise uus tase paindtootmissüsteemide ja robootika demokeskuse abil 38 Koostöö SmartIC teaduse teekaardil uus metalli 3D-printimise süsteem 39 Koostöö Jervan ja Lorents: IT-hariduse skeletiks on nüüd inseneriks saamine 42 Manufuture Manufuture 2017 naelutas Eesti ja TTÜ Euroopa tehnoloogiakaardile 44 Manufuture Hans Michael Krause asjade internetist: inimene on tööstuses ikka kõige tähtsam 47 Manufuture Dr Marco Sacco: tehisreaalsus on järgmise kümnendi peategelane 49 Virumaa Koostöö ettevõtetega on kolledži prioriteet Kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppekava läbib uuenduskuuri Virumaa noorte äriideed panus ta vad tehnikasse ja teenuste digitaliseerimisse Tehnika- ja insenerihariduse populariseerimine on investeering tulevikku 52 Virumaa Rahvusvaheline põlevkivikonverents otsis valdkonnale kohta ringmajanduses 54 Mektory TehnoHack 2017: pissiandurist nullgravitatsioonini. Elektrilevi: Eestil on kõik eeldused targa võrgu arendamiseks Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds avaüritus tõi TTÜ Mektorysse üle 300 inimese Koostööfestival Õigel ajal õiges kohas 58 GALerII TTÜ Starry night : pidulik, lõbus, kõigile 60 TUDENGIELU Päev TTÜ korvpalluri varjuna 63 TTÜ100 Too tipiaegne värvifoto muuseumisse! Milline on Sinu ja TTÜ lugu? 64 GALERII Robotexil käis üle külastaja 66 KULTUUR Kõla, lahke laulukaja, ilupühaks isamaal inseneride meeskoor 68 Teated TTÜ kirjastuse uus raamat Doktoritööd, august november AJALUGU Maire Morgen-Hääl ja TTÜ mitme näoline sümbolskulptuur

3 mente et manu Tallinna Tehnikaülikooli väljaanne Mente et Manu Ilmub aastast 1949 Loe veebist: või telli koju/kontorisse: Aadress: Ehitajate tee 5 (U01-129), Tallinn Telefon: Peatoimetaja: Mari Öö Sarv Korrektor: Kristel Klesmann Maketi põhiplaan ja küljendus: Anu Teder Kaanefoto: Karl-Kristjan Nigesen Kolleegium: Anne Muldme, Ija Stõun, Kersti Vähi, Krislin Aedla, Krõõt Nõges, Maria Alajõe, Petra Leesment, Rait Käbin, Raul Hanson, Reijo Karu, Renno Veinthal, Tauno Otto Ajakiri ilmub 6 korda aastas. Järgmine number ilmub veebruaris Mitte ükski tänavune Mente pole rääkinud nii palju IT-haridusest kui see. Fookus polnud planeeritud, aga ilmselt on professor Tammetil õigus: kui sina ei tegele IT-ga, tegeleb IT sinuga. Geniaalsest kaanestaarist legendaarsete IT-hariduse eestvedajateni, asjade internetist nutikama TTÜni, õppetöö digistamisest nutika tootmiseni need on vaid mõned teemad, mis ajakirjakaante vahele tulnud justkui otse tulevikust. Aasta kõige-kõigemate esitlemine ka, ja jõuluteemad ei mahtunudki ära! Ma ei hakka keerutama. Detsember on igasuguse hea-olemise tippaeg ja see on nõme. Tähendab, muidugi on hea, kui lapsed poevad päkapikkude ees ja suured ostavad poekassadest heategevuskellukesi, Jõulutunnel kogub jälle enneolematult suure toetussumma ja kirikud on täis liigutavaid kontserte vähi vastu ja kodutute abiks. Ärge saage valesti Millal on parim aeg maailma muuta? Mari Öö Sarv, peatoimetaja aru, ma olen heategevuse poolt ja see kõik on jube ilus, aga tegelikult tahan ma teid sellest heategevus- ja annetamisrallist üles raputada. Ma ei ütle, et ärme anna ega aita või et olgu jõulud ilma heata. Ma ütlen, et heateod, mis me kuhjame mõnda nädalasse aasta lõpus, võiks täita terve aasta. Liiati kui aasta lõpus on niigi kiire, sest on tähtajad ja peod ja kingid lähedastele ja millalgi tahaks ju veel pühitseda ka. Toidupangale või eakale naabrile saab appi minna (ka) mõnel rahulikumal ajal. Selle asemel või lisaks sellele, et pitsitada pühade-eelarve kõrvalt annetusi teha, vormista pangas püsikorraldus mõnele südamelähedasele annetusekogujale. Ei pea tegema laia matemaatika eksamit 50 punktile, et mõista: kui abivajaja saab iga kuu 5 või 10 eurot, on sellest rohkem kasu kui ühekordsest paarikümneeurolisest annetusest aasta lõpus. Muide, sellel on mõnus kõrvalnäht: andmisrõõmu jagub samamoodi tervesse aastasse. Täpselt sama kehtib uus aastalubaduste kohta. See on üks hästi hoitud saladus, et paremaks inime seks hakkamiseks sobib iga päev sama hästi kui 1. jaanuar ja 1. september. Trenniga alustamiseks sobib 13. märts, suitsetamise mahajätmiseks 19. veebruar, loomade varjupaika võib külastada keset suve ja lastekodulastele tulebki raamatuid kinkida iga kell. Perega pannkookide tegemiseks on kolmapäeva õhtu sama hea kui pühapäeva hommik ja muidugi pole paremat aega kui kohe, et helistada kaugel elavale vanaisale, lapselapsele või sõbrale. Nii et muidugi teeme pühade ajal häid asju, aga teeme seda ka pärast pühi. Lihtsalt ärme muutu pärast pühi tagasi tavalisteks inimeseks. 3

4 Rubriik TalTechDigital Õppetöö digistamine jätab rohkem aega suhtlemiseks Haridustehnoloogia keskuse juhataja Tiina Kasuk ja õppeprorektor Hendrik Voll Foto: Edmond Mäll 4 TalTechDigitali teine jalg seisab õpetamise digitaliseerimise eest: keskendume õpetamise ja infotehnoloogiliste lahenduste kokkupuutepunktile. Digiõppel on kaks peamist suunda: e-õppe standardid ja digipädevuste arendamine. Ülikooli akadeemilisi töötajaid puudutavad rohkem e-õppe standardid, digipädevused on olulised tänapäeva õppijatele ja töötajatele. Digiõppe puhul keskendume võimalustele, kuidas tänapäeva tehnoloogiat edukalt rakendada ülikooli õpetamis- ja õppimisprotsessis. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abi oleme õpetamises kasutanud juba 20 aastat: aastal alustasime veebipõhiste kaugkoolitustega, täna toetab auditooriumis toimuvat õpet peamiselt e-õppekeskkond Moodle. Aastatega on vahetunud lahendused ja arendatud õpikeskkonnad, aga on säilinud põhisuund parandada õppijate ligipääsu õppematerjalidele. Oluline on mõelda, milliseid tegevusi saame auditooriumist viia e-õppekeskkonda, et tekiks rohkem aega vahetuks suhtluseks õppejõu ja õppijate vahel loengus, seminaris, harjutustunnis või praktikumis. E-õppe standardid Poolteist aastat tagasi võttis Tallinna tehnikaülikool arengukavaga eesmärgiks varustada kõik kõrghariduse esimese ja teise astme uute õppekavade kohustuslikud ained e-toega. Instituutide, programmijuhtide, õppejõudude ja haridustehnoloogide koostöös loodetakse see saavutada aasta I pooles. Ühtse kvaliteedi tagamiseks kirjeldas õppeosakonna haridustehnoloogiakeskus kohustusliku e-toe nõudeid ja soovitusi, millest edaspidi lähtuda. TalTechDigital suunab ülikooli vaatama kohustuslikust tasemest kaugemale ja erinevad e-toe tasemed on nüüd fikseerumas e-õppe standardis. Seal on kirjeldatud minimaalne e-tugi, edasijõudnu tase ja TalTechDigitali e-kursus. Minimaalne e-tugi on kohustuslik kõigile uutele esimese ja teise taseme õppekavade kohustuslikele ainetele. E-toe nõuetes on välja on toodud peamised komponendid, mis peaks olema ühel ainekursusel, mida Tallinna tehnikaülikoolis õpetatakse. Õppeaine e-tugi on e-keskkonnas (nt Moodle) esitatud õppeaine

5 TalTechDigital Rubriik korralise õpiprotsessi peegeldus ja sisaldab muuhulgas õpijuhist, tegevuskava, õppematerjale (nt viited õpikutele, teadusartiklitele jne), suhtlusvõimalusi õppe jõuga väljaspool kontakttunde, vahendeid õppijale omandatud teadmiste ja oskuste reflekteerimiseks (nt enesekontrolli testid, eneseanalüüs jne). E-toe loomise sujuvamaks muutmiseks pakub haridustehnoloogiakeskus kõigile töötajatele koolitusi ja nõustamist, et aidata töötajatel paremini orienteeruda e-toe nõuetes ja saada edaspidi e-keskkonnas iseseivalt hakkama. Edasijõudnud taseme e-tugi on algtaseme edasi arendus, kuid kui algtaseme e-toe põhieesmärk on toetada kontaktõpet, siis edasijõudnud taseme e- toel on aktiivne roll õpiprotsessis, osa õpetamisestõppimisest toimubki e-keskkonnas. E-toel on HITSA (Haridus ja Infotehnoloogia Sihtasutus) e-kursuse kvaliteedimärk ning see vastab HITSA kvaliteetse e- kursuse loomise raamistikule. E-keskkonnas on kõik aine läbimiseks vajalikud õppematerjalid kättesaadavad; kokku on koondatud õppijaid abistavad instruktsioonid ning toetatakse õppijate õpioskuste, ajaplaneerimise ning sotsiaalsete oskuste arengut. Ühtse terviku moodustavad kontakttundide ja nende vahelised tegevused, koduste tööde esitamine, hindamine jne. Õppematerjalide loomisel on arvestatud õppijate (õpistiilide) erisustega ja muutunud õpikäsitlusega. Õppijatele on loodud võimalus hinnata kõikide õpiväljundite omandamist kogu õppeaine kestel. Kolmanda taseme tunnusnimetuseks on TalTech- Digitali e-kursus, kuhu peaks kogunema TTÜ parimad e-õppe näited. Tegemist võib olla kas 100% e-teel läbitava või osaliselt e-keskkonnas toetatud (kombineeritud õpe) õppeainega. Kuna tehnikaülikoolis on palju õppeained, mille puhul ei ole otstarbekas minna üle üksnes e-teel õpetamisele, tuleb sobiva lahenduse leidmiseks arvestada konkreetse ainevaldkonna spetsiifikaga. TalTechDigitali e-kursus sisaldab lisaks algtaseme ja edasijõudnud taseme komponentidele multimeedia lahendusi (animatsioonid, simulatsioonid, interaktiivsed mängud õpieesmärgil jne), kontsentreeritud sisuga õppevideoid, elektroonilist eksamit või arvestust. E-tugi on saanud õppijatelt kõrge tagasiside hinde ning ka TalTechDigitali e-kursus vastab HITSA kvaliteetse e-kursuse loomise raamistikule. Digipädevused Digipädevused tulevad kõigile kasuks, et tänapäeva tehnoloogia kiire arenguga paremini toime tulla. Tagamaks Tallinna tehnikaülikooli pere ühtset hakkamasaamist digi tehnoloogiaga on vaja pöörata tähelepanu nii õppijate kui töötajate koolitamisele. Täna on kõigi esmakursuslaste ühtse taseme saavutamiseks rakendatud 6 EAP ulatuses digipädevusi andvad õppeained (IT-alused või digikirjaoskus). Õppijad, kellel juba on vajalikud teadmised ja oskused, peavad neid tõendama. Alaeesmärgiks on koolitada ka töötajaid, et nemadki saavutaksid tööks vajalikul tasemel digipädevused. TalTechDigitali digiõpe tõstab Tallinna tehnikaülikooli võimekust teenida ühiskonda, vastata tööturu ootustele kaasaegsete teadmiste ja oskustega lõpetajate järele. Loodavate e-tugedega, mis luuakse eelkõige kohustuslikele ainetele, tekivad õppijatele paremad võimalused saada ligi õppematerjalidele ning paraneb õppetegevuse kvaliteet ja efektiivsus. Õppijate ja töötajate digipädevused toetavad e-toe loomise eesmärki ja aitavad seda paremini rakendada. Vaata täpsemalt: 5

6 Rubriik Uudised Foto: Edmond Mäll TTÜ läheb üle lävendipõhisele vastuvõtule, katseid saab teha juba jaanuarist alates Uuel õppeaastal on vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli 100% lävendipõhine ehk üliõpilaseks saavad kõik, kes riigieksamitel ja sisseastumiskatsetel piisavalt punkte saanud. Seni pääses õppima konkursiga pingerea alusel. Lisaks hakkab TTÜ rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, integreeritud ja magistriõppesse vastuvõtukatseid tegema juba jaanuari lõpust, andes sellega võimaluse katseid paremini oma kalendrisse sobitada. Alates jaanuarist on TTÜ veebis ka uuenenud lävendikalkulaator, mis arvutab eksamitulemuste põhjal, kas sisseastuja ületab vastuvõtuks nõutava punktisumma ehk lävendi või mitte. 6 Sisseastumistingimused ja bakalaureuseõppe erialade lävendid leiab aadressilt ja magistriõppesse

7 Uudised Rubriik Akadeemia tee 5A pereühiselamu renoveeriti liginullenergiahooneks Novembris lõppesid ehitustööd TTÜ pereühiselamus, mis renoveeriti liginullenergiahooneks. Akadeemia 5a hoone on tüüpne paneelmaja ja selliseid konstruktsioonilahendusi leiab Mustamäelt, Õismäelt ning Lasnamäelt. Raudbetoonist suurpaneelelamu on levinud konstruktsioonilahendus ka teistes riikides. Tudengid hakkasid pereühiselamusse sisse kolima detsembri alguses. Tehnikaülikooli ehitusfüüsika professor ja H2020 uurimisprojekti MoreConnect vastutav täitja Targo Kalamees kinnitas, et tervikrenoveerimise käigus õnnestus teha kõik, mida projektis plaaniti. Välisseinad ja katus on kaetud tehases eelvalmistatud lisasoojustuselementidega. Hoone sai kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, et tagada elanikele tervislik sisekliima. Tarbevee soojendamiseks kasutatakse katusel olevaid päikesekollektoreid ja heitvee soojustagastit. Katusel on ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Hoones vahetati välja kõik tehnosüsteemid, tehti uus siseviimistlus ja korteritesse paigaldati uus sisustus. Renoveerimise üheks eesmärgiks oli testida tehases eeltoodetud puitkarkassil lisasoojustuselementide kasutamist. Elemendid toodeti AS Mateki tehases ja paigaldati suvel välisseintele. Targo kalamehe hinnangul saaks selline lahendus olla Eesti puitmajatootjatele uus ekspordiartikkel. Renoveerimise käigus saime palju kasulikku teavet, kuidas praegust lahendust järgmistes projektides veel paremaks teha, paigaldusprotsessi kiirendada ning niiskusturvalisust parandada. Juba on tuntud huvi, kuidas saaks sellist renoveerimislahendust kasutada teiste korterelamute ning äri- ja avalike hoonete juures, märkis Kalamees. Nüüd, kui elanikud on pereühiselamusse sisse kolinud, jätkub ka teadusprojekt uues etapis: kõik majja paigutatud tehnilised lahendused ja nende reaalne energiatõhusus saab päris elus proovile pandud ja põhjalikult analüüsitud. Renoveerimisprotsessi ja selle ettevalmistusse ja järeluuringutele on kaasatud palju doktorante ja teadlasi: Peep Pihelo, Kalle Kuusk, Anti Hamburg, Simo Ilomets, Alo Mikola, Kalev Julge, Üllar Alev, Raimo Simson, Endrik Arumägi, Jarek Kurnitski, Hendrik Voll, Artu Ellmann ja paljud teised. Kalamees tõi välja, et kõnealuse maja rekonstrueerimine oli möödapääsmatu, kuna peagi oleks see muutunud elamiskõlbmatuks. Toanurgad hallitasid, küte ja ventilatsioon ei toiminud korralikult, torud olid umbes, viimasest remondist möödas 30 aastat. TTÜ juhtkonna otsus siduda niikuinii vajalik renoveerimine teadusprojektiga andis hea võimaluse katsetada taolise hoone liginullenergia tasemele viimist, tõdes Kalamees. Liginullenergiahooneks renoveerimise lepinguline maksumus oli 3,5 miljonit eurot, mida rahastasid TTÜ ja H2020 uurimisprojekt MoreConnect. Renoveerimise maksumuse hinnanguline jaotus oli: 377 /m 2 (hädavajalik ja möödapääsmatu remont), 260 /m 2 (siseviimistlus, kelder), 162 /m 2 (oluline energiatõhusus, nzeb). 7

8 Uudised TTÜ doktorant Konstantin Shibin sai Ustus Aguri nimelise stipendiumi 23. novembril kuulutasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja, kelleks on tänavu TTÜ arvutisüsteemide instituudi doktorant Konstantin Shibin. Konstantin Shibin töötab oma doktoritöö raames välja meetodit, mis võimaldab teha kaasaegseid keerukaid digitaalseid süsteeme vastupidavamaks. Mobiilside mastid maapinnal ning navigatsioonisatelliidid kosmoses, juhtimisplokid autodes, valgusfooride juhtimisseadmed paljud süsteemid, millest sõltume ja mille olemasolu peame endastmõistetavaks, tuginevad mikrokiipidele. Meie igapäevaelu kvaliteet meid ümbritsevas digikeskkonnas sõltub aga elektroonikakiipide töövõimest ja elueast, mis lüheneb iga uue kiipide põlvkonnaga. Kiipide järkjärguline degradeerumine aja jooksul väljendub tõrgetes, mis mõjutavad elektroonikasüsteemide korrektset talitlust. Minu doktoritöö pakub uue meetodi, mille abil saab kiiresti ennustada ja avastada vigu keerukates mikrokiipides nende töö ajal, andes vigadest teada nii, et süsteem saaks jätkata tööd ehkki mõnikord madalama jõudlusega rivist väljalangemise asemel. Lõpptulemusena muutub süsteem töökindlamaks ja vigadele vastupidavamaks ning võib töötada kauem ja odavamalt, selgitas Konstantin Shibin. Selle põhimõtte lihtsaim näide oleks nutitelefon 8-tuumalise protsessoriga. Kui üks protsessori tuum lakkaks töötamast, võiks nutitelefon lihtsalt keelduda sisse lülitumast, kuna süsteem on rikkis. Selle asemel aga tuvastab tark süsteem rikke ja jätkab tööd seitsme alles jäänud tuumaga, nii et nutitelefoni omanik ei märkagi, et üks tuum ei tööta. Stipendiumikomisjon tõi stipendiaadi töö tugevusena välja selle praktilisuse. Otsustavaks sai see, et ta oli selgelt seotud Eesti ettevõtetega ja sellel tööl oli olemas ka praktiline väljund koostöö näol mitme ettevõttega, näiteks Ericssoniga, ütles stipendiumikomisjoni esimees Aho Augasmägi. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITLi Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja aastast. 8 TTÜs käivitub Telia toel uus IT teadusgrupp ja asjade interneti platvorm Tallinna Tehnikaülikoolis asutatakse uus professuur, mis keskendub moodsate kommunikatsioonitehnoloogiate uuringutele. Uue valdkonna kaasrahastaja on Telia, mis võimaldab teadusgrupi kohest käivitamist. Koostöölepe Telia ning tehnikaülikooli vahel allkirjastati 11. detsembril ning uue professuuri põhieesmärk on keskenduda kommunikatsioonitehnoloogiate kõige novaatorlikumatele suundadele nagu 5G mobiilside tehnoloogia ja asjade internet. Teadustöö oluliseks rakendusvaldkonnaks on seejuures targa linna lahendused. Telia tegeleb igapäevaselt nii 5G, asjade interneti kui targa linna lahenduste arendamisega. Usume, et uue professuuri toetamine ülikoolis annab veelgi suurema tõuke selle suunas, kuidas nende lahenduste toel uusi tooteid ja teenuseid luua ning inimeste elu mugavamaks muuta, märkis Telia Eesti tehnoloogiadirektor Kirke Saar. Telia kaasrahastus võimaldab TTÜl käivitada kohe teadusgrupi, mis töötab koos professoriga. Maailmatasemel kompetentsi toomine Eestisse aitab jõuliselt kaasa koostööle nii Eesti kui ka välis- partneritega, ülikoolide ja ettevõtetega. Koostöös Teliaga saame pakkuda uuele professuurile mitte ainult meeskonda, aga ka väga innovaatilist telekommunikatsiooni taristut ja ökosüsteemi, sõnas TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan. Nimelt teeb Telia tehnikaülikooli teadlastele ja tudengitele kättesaadavaks oma asjade interneti (IoT) platvormi, et seda rakendada näiteks isesõitva auto andmete koondamisel ja analüüsimisel. Telia asjade interneti platvormi baasilt saavad tudengid testida ja arendada ka muid IoT-teenuseid ja tooteid, näiteks on kavas koostöö Kääriku Spordikeskuse arendamiseks. Tehnikaülikool ja Telia on teinud tulemuslikku koostööd aastaid: ettevõtte spetsialistid annavad ülikoolis loenguid, teadlastel ja tudengitel on võimalus sooritada Telias praktikat ning koostöös ülikooliga korraldatakse üliõpilastööde konkursse. Telia on kaasatud ka tehnikaülikooli õppekavade arendusse. Professuuri avamist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond ASTRA.

9 Uudised Maarja Kruusmaa nimetati teadusajakirjanduse sõbraks Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika professor, akadeemik Maarja Kruusmaa sai Eesti Teadusajakirjanike Seltsi teadusajakirjanduse sõbra auhinna Ökul. Professor Maarja Kruusmaa on eeskujulik näide noorema põlvkonna tunnustatud teadlasest, kes oma kahtlemata suure hõivatuse juures võtab siiski ülimalt loomulikult ka robotiteaduse tutvustamist ja selle ühiskonnamõju üle arutlemist, ütles žürii esimees Priit Ennet. MTÜ Tudengi Vormel sai Eesti teaduse populariseerimise auhinna MTÜ Tudengi Vormel (meeskonna kapten Indrek Petjärv) sai teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas II preemia. Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis astrofüüsik Ene Ergma. Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis ihtüoloog Arvo Tuvikene, teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas pälvis peapreemia biotehnoloogiat tutvustav projekt Rändav bioklass ja professor Ants Kurg. Koos Tudengi Kruusmaa juhtimisel on TTÜ biorobootika keskuses välja töötatud kalade ja kilpkonnade liikumist jäljendavaid allveeroboteid. Ta on olnud ka tehnoloogiafirma fits.me ja idufirma SafeToAct kaasasutaja. Tänan teadusajakirjanike seltsi pikaajalise huvitava suhtluse eest, ütles Kruusmaa. Ajakirjanike ja avalikkusega suhtlemine on teadlasele vajalik kogemus, mis aitab tal oma tulemuste tähendust ka enda jaoks selgemaks mõelda ning oma tööd laiemalt mõtestada. Auhinnakuju keraamik Piret Kändleri loodud Ökuli andis teadusajakirjanike selts Kruusmaale üle 22. novembril Tallinnas Balti jaama paviljonis toimunud Eesti Teadusagentuuri korraldatud teadushuvihariduse konverentsil Anname teadushuvile võimaluse II. Maarja Kruusmaale otsustas teadusajakirjanduse sõbra auhinna anda žürii koosseisus Andi Hektor, Kais Allkivi, Priit Ennet ja Ulvar Käärt. Vormeliga sai II preemia MTÜ Eesti 2.0, mille tegevus inspireerib Eesti koolinoori valima tehnoloogiapõhist tulevikku, tegevjuht on Ede Schank Tamkivi. MTÜ Tudengi Vormel on TTÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühine inseneriteaduse populariseerimise projekt tehnikatudengite jaoks, osalevad ka üliõpilased Tartu Kutsehariduskeskusest ja Eesti Kunstiakadeemiast. Mida meeskonna ehitatud elektrivormel FEST17 sel suvel korda saatis, saad lugeda Mente et Manu eelmisest numbrist. FS Teami Tallinna uus hooaeg algab siiani suurima meeskonnaliikmete arvuga. 9

10 Uudised Tehnikaülikooli tantsutüdrukute ja Kuljuse ühine tants võttis Gymnafestil grand prix TTÜ tantsutüdrukud ja saltopoisid ning tantsuansambel Kuljus võitsid novembris toimunud Gymnafestil peaauhinna, lisaks eriauhinna parima akrobaatilise kava eest. TTÜ tantsutüdrukud ja saltopoisid ning tantsuansambel Kuljus esitasid koondrühmade võistlusel kava Ühtne erisus, mille autoriteks on Laura Karindi, Andre Org ja Reet Sillavee. Kuljus kasutas etteastes Helena-Mariana Reimanni Läki obest ollale tantsu motiive. Tantsukava üks autoritest, Laura Karindi TTÜ tantsutüdrukutest ütles, et kava sai inspiratsiooni Eesti muusikute suurepärasest loomingust: Müts maha Trad.Attacki ja Vägilaste ees, kes on sellised imelised muusikapalad loonud. See muusika inspireeriski. Kuljus on suurepärane koostööpartner ja nende tantsijad on tõeliselt andekad. Olen südamest tänulik tantsijatele, teistele tantsuloojatele ja loomulikult Gymnafesti žüriile. Reet Sillavee Kuljusest lisab, et koostöö tantsutüdrukute ja saltopoistega oli väga põnev. Võit oli siiras üllatus ning kindlasti õhutab sarnaseid ja järgmisi väljakutseid vastu võtma, ütles ta. Koondrühmade arvestuses anti Gymnafesti võistluse auhinnad kolmele laureaadile: spordiklubi Trefoil, võimlemisklubi Janika ning TTÜ tantsutüdrukud ja saltopoisid ning TTÜ tantsuansambel Kuljus, kes kuulutati ka koondrühmade võitjaks. Eesti Võimlemisliidu suurima ürituse Gymnafesti finaalis osales 24 klubi enam kui 450 võimlejaga. Video leiad koodi alt: Fotod: Sten-Ander Ojakallas (TTÜ Fotoklubi) 10

11 Uudised Tehnikaülikool ja NATO küberkaitsekoostöö keskus alustavad partnerlust teadus- ja õppetöös Tallinna Tehnikaülikool ja NATO küberkaitsekoostöö keskus alustavad tihedamat strateegilist koostööd teadus- ja õppetöös, samuti küberkaitse õppustel. Koostööleppes on oluline osa tööstusdoktorantuuri edendamisel. Tegu on tehnikaülikooli uusima initsiatiiviga, kus ettevõttes või muus asutuses töötava tehnikaülikooli doktorandi teadus- ja arendustöö vormub teaduspublikatsioonideks ja doktoritööks (loe rohkem lk 16). Meie jaoks on koostöö NATO küberkaitsekoostöö keskusega suure strateegilise tähtsusega, ütles TTÜ rektor Jaak Aaviksoo. TTÜ olulise algatuse Tal- TechDigitali eesmärgiks on ülikooli radikaalne ümberkorraldus, võttes kasutusele uusimad digitaalseid tehnoloogiad. Küberturvalisuse ning -kaitse uurimine ja õpetamine on selle algatuse üks sambaid ning NATO küberkaitsekoostöö keskus on sel alal parim partner, rõhutas TTÜ rektor Jaak Aaviksoo. Oleme NATO kompetentsikeskusena üleilmses küberkogukonnas tuntud. Kuid selge on, et üksinda ei tee keegi midagi ära. Hindame koostööd ja seetõttu peame partnerlust tippülikoolidega oluliseks ja vajalikuks, märkis Merle Maigre, NATO küberkaitsekoostöö keskuse juht. Meil on hea meel anda selge raam ühisteks tegevusteks eelolevateks aastateks. Eelkõige võidavad koostööst meie töötajad, tänase seisuga 20 eri riigist, kel on võimalus ühendada oma töö keskuses doktorikraadi omandamisega Tallinna Tehnikaülikoolis, ütles Maigre. Lisaks tähendab tehnikaülikooli ja küberkaitsekoostöö keskuse partnerlus koostööd teaduse publitseerimisel, ligipääsu teadusandmebaasidele, ülikooli teadlaste osalemist keskuse õppustel, keskuse töötajate loenguid ülikoolis. Sektorite koostöös valmis maailmalõpuriietus Oktoobris esitles tekstiiliettevõte Protex tehnoloogilist tööülikonda Ragnarok 2.0, mis on loodud töötamiseks Norra kalalaevadel ja sündinud pilootprojektina Eesti ITK-ettevõtete ja TTÜ koostöös. Ilmastikukindel ülikond on täis andureid ja elektroonikat, mis annavad märku ohtlikest olukordadest, aitavad üles leida üle parda pudenenud inimese ning säästavad mehi tormisel merel käsitsi märkmete tegemisest. Rõivastesse integreeritud liikumisandurid annavad reaalajas märku, kui töötaja kukub laevatekil või üle reelingu, GPSi signaal aitab ta vajadusel kohe positsioneerida ning rõivastes olev valgustus on kasuks inimese leidmisel. Krae sisse õmmeldud mikrofon koos kõnetuvastussüsteemiga hõlbustab keerulistes oludes aruandluse tegemist, lisaks jõuab info laevapardalt kiiremini kontoritesse. Ragnarok tähendab norra keeles apokalüpsist. Tehnoloogiline rõivakomplekt sündis Eesti ITK klasteri kokku kutsutud pilootprojekti raames, kus ITK-ettevõtted ja TTÜ panid nõud ja jõud kokku ja katsetasid koostöös innovatsiooni väga traditsioonilises sektoris tekstiilitööstuses. Projektiga liitusid ka Eesti targa elektroonika klaster ESTRONICS ja elektroonikaettevõtted. Prototüübi loomist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti IKT Klaster ja Targa Elektroonika Klaster ESTRONICS projektide raames. Ragnarok 2.0 peaks pärast katsetusi jõudma reaalselt kasutusse järgmise aasta alguses. 11

12 Persoon Rubriik 12 KRISTELI 3 nõuannet neile, kes oma äriga maailma vallutada soovivad Sul peab olema kirg selle vastu, millega tegeled. Selleks, et tippu jõuda, kulub palju vaeva ja higi, see pärast on oluline tõeliselt nautida seda, mida teed. Network, network, network suhete ja kontaktide loomine on väga tähtis osa äri ehitamisest. Eriti algusfaasis oled ise oma kaubamärgi kõige suurem müüja. Ümbritse ennast inspireerivate inimestega olgu selleks mentorid, partnerid või meeskond. Õige seltskond on see, kes jagab sinu visiooni ja mitte ainult ei muuda sinu äri, vaid kiirendab selle kasvu.

13 Persoon Rubriik Kristel Kruustük: raskustele mitte alla andmine on kõige suurem asi, mis ma olen teinud Mari Öö Sarv Fotod: Karl-Kristjan Nigesen Testlio asutaja ja juht, kirglik testija ja aasta noor ettevõtja Kristel Kruustük räägib sama kirglikult testimisest ja IT-st ning võrdõiguslikkusest ja juhtimistõdedest. Tema arvates on kõige tähtsam ülikoolist saada õppimishimu ja -valmidus ning ta palkab töötajaid mitte teaduskraadide järgi, vaid otsib inimesi, kes on valmis pühenduma, suhtlema ja õppima. Rääkisime intervjuus testimisest, IT-st, õppimisest, haridusest, äri ja oma elu juhtimisest ning tulevikuplaanidest. Testliol on 60 töötajat Eestis ja USAs, kontorid Tallinnas, Tartus ja San Franciscos ning klientide hulgas tarkvaramaailma kõige tõsisemad tegijad. Lisaks ettevõtte juhtimisele ja arendamisele käib Kristel Kruustük noori innustamas Eesti koolides ja noorte liidriprogrammides ning on sage esineja või külaline ka rahvusvahelistel konverentsidel. Ingliskeelsed äri- ja tarkvaramaailma terminid on tema jaoks sama loomulikud kui arusaam, et mis ette võetud, tuleb parimal võimalikul tasemel lõpule viia. Palju õnne, aasta noor ettevõtja! Aitäh! Tunnustusi on sel sügisel veelgi tulnud, kandideerisime Rootsi saatkonna korraldatud konkursil Swedish Business Award, kus sain samuti aasta noore ettevõtja auhinna, ning USA saatkond tunnustas Testliot tiitliga Transatlantic Company of Aasta ettevõtjate kõrval tunnustatakse Eestis ikka veel eraldi naisettevõtjaid. Milleks meile eraldi võistlusklass, kas äri ülesehitamine on soopõhine tegevus? Ei ole, kindlasti mitte! Iga inimene saab teha oma eluga kõike, mida tahab. Äris ei ole kellelegi mingeid takistusi, sa lihtsalt kas teed või mitte. Aga mida on vaja, et hästi teha? Ei tohi alla anda, kogu aeg peab edasi liikuma, ka läbi raskuste. Ettevõtte juhina on probleeme absoluutselt iga päev, oluline on neile kõigile lahendused leida, minna edasi järgmise probleemi juurde, see ära lahendada jne. Raskustele mitte alla andmine on kõige suurem asi, mis ma olen teinud. Milliseid spetsialiste, teadmisi ja oskusi on praegu IT valdkonnas kõige tähtsam õpetada/õppida? Igasuguseid oskusi on vaja, juba ainult meil Testlios läheb vaja arendajaid, tootejuhte, disainereid ja projektijuhte. Aga lisaks on ju palju teisi, on Pipedrive, Starship Technologies, Transferwise, nemad samamoodi otsivad kogu aeg väga erinevate oskustega inimesi. Pipedrive ja Transferwise 13

14 Rubriik Persoon näiteks rõhuvad palju hästi heale klienditeenindusele, seegi on suur osa IT-sektorist. Koolis on hea selgeks saada põhitõed ja edasi on õppejõududel oluline tudengitele sisendada, et koolis õpitu pole perfektne lahendus, mis on järgmised kümme aastat puhast kuld ei, tuleb kogu aeg end edasi areneda, tulevikku vaadata ja jälgida, mis ülejäänud maailmas toimub. Eriti tehnoloogiamaailmas on areng nii kiire, et kolm aastat tagasi tehtud asi võib täna olla täiesti aegunud. Ma oletan, et koolid ju kindlasti õpetavad seda ka, et tähtis on olla pühendunud ja viia oma tegemised lõpuni. Mida Sulle IT kolledžis ei õpetatud, aga võinuks? Ükski kool ei suuda täielikult ette valmistada selleks, mida tööl reaalselt hakkad läbi elama. Ettevõtja jaoks on kõige vajalikem oskus suure pildi nägemine. Ka töötajateks otsitakse pigem inimesi, kes suudavad kogu tervikut näha. Kes suudavad mõista, mis on tema töö suurem eesmärk, miks mingi organisatsiooni osa töötab nii, nagu ta töötab, miks on mingid reorganiseerimised vajalikud; kes suudavad mõelda tiimiliikmena ka numbrite peale ja otsivad võimalusi, kuidas ennast proovile panna, et ettevõttele võimalikult palju kasu tuua. Tuleb näha ja mõista, kuidas asjad töötavad, ja selle pildi loomine tuleb kogemustega. Nüüd julgustatakse tudengeid ise hästi initsiatiivikad olema ja oma ideedele elu sisse puhuma, nt osa võtma igasugu programmidest à la Garage 48. Isegi kui see rahaliselt midagi ei too, on see ikkagi kogemus ja elamus. Loodan, ülikoolid hakkavad tudengeid suunama niimoodi mõtlema, et ei piisa vaid ainete äraõppimisest ja headest hinnetest. Ja lõpuks taandub kõik inimese enda suhtumisele. Head ettevõtted on edukad sellepärast, et seal on väga head inimesed, ja see, kuidas ettevõttes suhteid juhitakse ja hoitakse, on väga oluline. Väga paljud ettevõtted ei lähtu värvates enam vaid inimese tehnilistest oskustest ja CV-st, et oi, doktorikraad ja nii palju koolis käinud vaadatakse kogemusi ja ellusuhtumist ning seda, kuidas suhtutakse inimestesse enda ümber. Kui oled ülitark ja ülbe, ei taha keegi sinuga koostööd teha. Tahtsin just küsida, mille järgi Sa inimesi palkad. Inimeste järgi (naerab). Kõige olulisem on see, et inimene kannab sinu ettevõtte väärtuseid. Testliol on läbi ajaloo kujunenud kolm põhiväärtust: committed, spirited ja responsive. Jälgin neid ise ja kui meie värbajad otsivad uusi kandidaate, vaatavad nad samu omadusi ka inimeste puhul. Vastus on täielikult: inimesed. Ärid on inimesed, siin ei ole mingit muud teadust, see on psühholoogia. Kui räägime klientidest ja inimestest, kellega me tahame mingi moel koos töötada, siis ei saa seda teha, kui inimeste vahel puudub igasugune sünergia. 14

15 Persoon Rubriik Seisad ka kooseluseaduse, mitmekesisuse ja võrdõiguslikkuse eest. On sellised väärtused ärimaailmas elementaarsed või on see võitlus? Modereerisin EU Diversity Annual Forumil päeva ja ühte arutelupaneeli spetsialistidega. Üks osaleja ütles, et diversity (mitmekesisus) on nõme termin see ei peaks üldse teema olema, sest meil on ju võrdselt mehi ja naisi. Tema mõte oli see, et liidritena me peame otsima ja looma väga häid liidreid, mitte üritama täita sookvoote. Numbrid pole eesmärk, vaid see, et meil on head liidrid, kes näevad, et kõik inimesed on võrdsed. Tulemus, kus kõik vähemused on võrdselt mängu võetud, tuleb heade liidrite juhtimisel ise. Muidugi otsivad ettevõtted alati kõige paremat talenti, mitmekesisus üksi ei saagi olla eesmärk. Üks panelistidest märkis, et 80% kõrgkoolide lõpetajatest on naisterahvad, aga ükskõik mis valdkonna liidripositsioonidel on nii, et mida kõrgem positsioon, seda vähem on naisi miks? See on nii karm. Püüan kogu aeg mõelda, miks siis ikkagi on nii, et naised jäävad kuidagi millegi taha kinni. Mina olen läinud alati kõige peale välja, mida ma saada ja teha tahan, ja kuulen tihtipeale, et naised ainult vabandavad, miks ei nad ei 15

16 Persoon 16 saa sama palju kui mehed. Tuleb lihtsalt nõuda, osata nõuda. Aga võib-olla naised vajavad rohkem tuge, et minna ja nõuda ja ära teha. Pooled Testlio töötajatest on naised. Jah, 40% töötajatest ja juhtkonnast üle 50% on naised. Kust Sa need naised leidsid ja miks teised ei leia? Me pole seda paika pannud, et otsime naisi tööle, see on nii juhtunud. Võib-olla sellepärast, et mina olen naisasutaja ja tegin selle ettevõtte koos oma abikaasa Markoga see loob keskkonna, kus naised tunnevad end hästi, tunnevad end rohkem welcome kui ainult meeste asutatud ja juhitud ettevõttes. Inimesed tahavad tihtipeale tööd teha koos enda moodi inimestega. Kindlasti on see probleem, et IT valdkonda tuleb vähem naisi. Käisin sügisel oma vanas koolis Kose gümnaasiumis noortega rääkimas. Kui küsisin, kui paljud arvavad, et IT on pika patsiga poiste teema, tõstis käe suurem osa saalist, ja kui küsisin, kes tahab IT-ettevõtjaks saada, tõusis mõni värisev käsi, mida ei juletud näidatagi endiselt arvatakse, et IT on nohikutele. Aga tegelikult on IT-ettevõttes väga palju erinevaid rolle, mida täita disainerid, tootejuhid, projektijuhid Kui on baasteadmised, kuidas süsteemi arhitektuuri ehitatakse, saad kõike teha, ja need asjad suudab igaüks endale selgeks teha. Siin pole mingit küsimust, et IT on meie tulevik, ja ma ei saa aru, miks ei taha naised sellest osa saada! Nii et nii palju kui mul aega on, püüan omalt poolt panustada, käia koolides ja üritustel rääkimas, julgustada tüdrukuid minema IT-d õppima. Kui ma ise tehnoloogiavaldkonda tulin, sain küll aru, et see on rohkem poiste asi, aga ma ei kartnud seepärast midagi ega tunne, et ma olen naisena IT valdkonnas kuidagi eriline. Ainuke lugu oli see, kui käisin Moldovas ühel üritusel esinemas ja rääkisin seda lugu, kuidas kaasasime USA turult investeeringuid. Õhtul tuli üks kohalik ettevõtja ja ütles mulle, et tead, sa tõstsid selle raha ainult sellepärast, et oled naine, blond ja ilus. Jestas, no whatever! Kui midagi sellist räägitaksegi, siis ajan lihtsalt oma asja edasi. Sa oled intervjuudes rääkinud, et Sul polnud mingit plaani ettevõtjaks hakata ega plaani IT-sse minna. Kas plaani pidades oleks kuidagi veel paremini välja tulnud või pigem on see ootamatus pigem kasuks tulnud? Ma ei kujuta ette, et oleksin plaani teinud ja pannud aastaid raha kõrvale, et ühel hetkel ettevõtjaks hakata. Testlio puhul oli see tõesti juhus: ühel hetkel saad maksva kliendi ja lähed ja lähed edasi, kartmata selle käigus ka oma eluluksustest loobuda. Väga paljud inimesed kujutlevad, et ettevõtjatel on palju raha ja sõidavad Porschedega ringi, aga algused on kõigil alati väga rasked. Ei ole nii, et kõik see raha, mis me tõstnud oleme, on nüüd minu personaalsel kontol iga kuu teenin palka nagu iga teinegi ja pean veel investoritele nende raha mitmekümnekordistama. Ja mitte ainult. Kõik, mis ise teenid, paned ettevõttese tagasi, et see areneks, ja täna ma ei räägi enam ainult endast, mul on siin 60 inimest, kelle eest me vastutame. See on ema kohustus, et kõigil oleks toit laual ja elu hea; enne tulevad kõik teised kui mina. Mis sind püsti hoiab ja energiat annab, kui ettevõtjana tuleb kõiki neid probleeme järjest lahendada? Abikaasa Markoga oleme teineteisele hästi palju toeks. Mõnikord ongi nii, et ühel on paha päev ja teisel hea, üks on teise päike, see balansseerib. Koos oleme tugevad, leiame alati lahenduse. Testlio on meie mõlema asi: Marko on operatiivne ja strateegiline juht seestpoolt, mina toetan väljastpoolt visiooniga, suhtlen kogukonnaga ja käin üritustel, et Testliot avalikkusele tutvustada. Tehnoloogiamaailmas ei ole palju näiteid, kus üks asutaja midagi ära teeb, edukatel ettevõtetel on neid ikka 2 3, Pipedrive i puhul 5 asutajat, ja nii saab üksteisele toeks olla. Meil on veel see eelis, et oleme koos nii tööl kui kodus, kui on mõni mure või pinge, räägime läbi ja lahendus on tundide küsimus. Mida Sa edasi teed? Tööd! Meil on väga konkreetne plaan: saada turuliidriks. Testlio erilisus on see, et me automatiseerime kogu tööprotsessi, mida täna väga paljud ettevõtted käsitsi teevad. Me testime väga suurte ettevõtete äppe. Võtame näiteks, et Microsoft Outlook tahab nädalavahetuseks testimist. Meie kvaliteedi tagamise projektijuht annab testijate kogukonnale märku, et vaja on testida seda äppi konkreetsetel seadmetel, siis kutsub süsteem inimesed projekti ja nemad hakkavad vigu raporteerima. Meie QA projektijuhid vaatavad päeva lõpuks ainult kõrgema prioriteedi klientide testimise strateegiat ja arendavad seda edasi, mitte ei tee manuaalset tööd, kutsudes testijaid projektidesse. Vähem meilindust ja tänase viie kliendi asemel suudaks nad manageerida sadat klienti. Aga testija on ikka testija, manuaalset testimist ei suuda lähitulevikus ükski masin automatiseerida. Ühel päeval, kui meil on singularity, siis on teine teema, aga siis on meil kõigil üks ja ühine küsimus: mis siis saab?

17 Persoon 3 KRISTELI nõuannet neile noortele, kel pole aimugi, mida nad teha tahavad Ole uudishimulik ja avastamishimuline. Tee enda jaoks selgeks, mis on sinu huvid. Ümbritse ennast inimestega, kes sind julgustavad, toetavad ja motiveerivad. Ja seda ükskõik mis kujul, kas päris elus või sotsiaalmeedias, raamatutes vms 17

18 Rubriik Fookus 18

19 Fookus Rubriik Tööstusdoktorantuur avab uusi võimalusi koostööks ja aitab ettevõtteil väärtusahelas tõusta Teadusprorektor Renno Veinthal Fotod: TTÜ fotoarhiiv ja Edmond Mäll Tallinnas Eesti eesistumisel 12. oktoobril toimunud tippteaduse konverentsil kõnelesid mõjukad teadlased, mõtlejad ja poliitikakujundajad teaduse mõjust ja teadust puudutavate ühiskondlike hoiakute muutmise võimalustest. Konverentsil anti sümboolselt üle nn Tallinna üleskutse (Tallinn Call for Action ), mis kutsus liikmesriike ja Euroopa Liitu üles prioritiseerima teadust ja innovatsiooni järgmises ELi kasvustrateegias ning eelarves. Tööstusdoktarantuur aitab seda teha. Uuringud on näidanud, et teadus on arenenud riikides üks peamisi konkurentsivõime aluseid ning majanduse arengumootoreid. Üleskutse on igati põhjendatud ka Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) kontekstis. Tähelepanuväärne on veel, et lisaks Eesti TA madalamale tasemele on ka selle struktuur suuresti erinev teiste riikide omast. Võrreldes Põhjamaadega investeerivad meie ettevõtted proportsionaalselt ligikaudu kolm korda vähem TA tegevusse, kui võtta aluseks TA kulutuste suhe lisandväärtusse või ettevõtte käibesse. See näitab, et ärimudeli tuumaks ei ole siinmail enamasti uue teadmise ja oskamise ehk intellektuaalomandi loomine või kasutamine, vaid TA tegevus seisneb peamiselt mingi konkreetse probleemi (keskkonnakaitselise, tehnilise, tootearendusliku vm) lahendamiseks uurimistöö tellimises 2. Tootlikkuse seisukohalt on oluline ettevõtte paiknemine väärtusahelas, mille otstes on suurema väärtusega, nt disaini-, arendus- ja müügitegevused. Peaksime veelgi enam julgustama ettevõtete investeeringuid TA tegevusse, mis tagaksid nende edu ning riigi majanduskasvu pikemas perspektiivis. Samuti peaksime mõtlema, kuidas tugevdada sidet Eesti teaduse, hariduse ja majanduse vahel, mis oli mh a novembris avaldatud majandusarengu töögrupi raportis 3 kesksele kohale tõstetud vajadus. Paralleelselt innovaatiliste ettevõtete vähenemise ning väikeste investeeringutega tehnoloogiasse palkavad Eesti tööstusettevõtted oma ridadesse senisest vähem teadlasi ja insenere. Alarmeeriv on tõsiasi, et töötlevas tööstuses oli teadlasi ja insenere aastal vähem kui aastal; vähenenud on töötajate arv kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes. Tegu on äärmiselt ohtliku tendentsiga, millel peavad poliitikakujundajad hoolega silma peal pidama. Pean õigeks hiljutisi hariduspoliitilisi otsuseid, mis alates aastast võtavad ülikoolide rahastamisel oluliselt enam arvesse erasektori tellimusel tehtavat teadus- ja aren- 1 Vt: Tallinn Call for Action 2017: bit.ly/2js5dk7 2 Käesolevas kirjutises on kasutatud lõike autori poolt Äripäevas ilmunud kirjutisest Ülikool viib firma väärtusahela tippu 3 Majandusarengu töögrupi raport nn Raasukese raport: bit.ly/2bkaau3 19

20 FOOKUS 20 dustegevust 4. Vajadust ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö tõhustamise järele on toonud välja ka Eestis 5 tehtud analüüsid, mis on siinsete ettevõtete ühe arengutakistusena märkinud vähest koostööd nii omavahel kui TA asutustega. Suur osa probleemidest ongi lahendatavad tööstusettevõtete ning TA asutuste koostöös, mis peab olema kahesuunaline. Tööstuspoliitika roheline raamat 6 näeb võimaliku lahendusena ülikoolide senisest suuremat valmisolekut jälgida tehnoloogilisi trende ning kohaliku tööstussektori vajadusi teadusteemade avamisel ja uurimisprobleemide sõnastamisel. Leitakse, et praeguste kitsaskohtade kõrvaldamiseks on vajalik luua ühine ja toimiv suhtlusruum, mis võimaldab ettevõtte probleemist aru saada ning leida juurde sobivaima teaduspartneri-eksperdi. Mõistagi oleme ülikoolis enam huvitatud pikaajalistest partnerlussuhetest. Võrreldes lühiajaliste koostööprojektidega on need paremini kooskõlas akadeemilise töö ja elu rütmiga, võimaldavad paremini kavandada tööks vajalikke ressursse ning kaasata erineval õppetasemel üliõpilasi. Sellise koostöö eelduseks on vastastikune arusaam, et see on kasulik ja vajalik mõlemale osapoolele. TTÜs on valdav osa kaitstud bakalaureuse- ja magistritöödest tihedalt seotud mingi konkreetse ettevõttega, väiksem osa ajendatud nn uudishimuteadusest. Oma tööandja reaalsete uurimisküsimuste lahendamine magistri- või bakalaureusetöö raames on samuti vajalik, kuid doktoriõppe tasemel uurimis- ja arendustöö tulemused aitaks ettevõttel pikemate sammudega väärtusahelas liikuda. TTÜ on äsja kujundanud ning heaks kiitnud doktoriõppe uue erivormi tööstusdoktorantuuri 7 õigusliku raamistiku. Tööstusdoktorantuuri mudel lähtub eelkõige meie enda varasematest kogemustest, aga arvestab ka teiste riikide sarnaseid algatusi. Tööstusdoktorantuur on ellu kutsutud selleks, et võimaldada ettevõtetele ja asutustele ülikooli akadeemiliste kompetentside kaasamist nende jaoks olulise uurimisprobleemi lahendamisel. Tööstusdoktorantuuri koha loomise eelduseks on ettevõtte või asutuse aktiivne huvi teadus- või arendustöö läbiviimise vastu koostöös ülikooliga, mille kohta sõlmitakse (või on juba varasemalt sõlmitud) TA leping või luuakse ühisprojekt. Aktiivse huvi üheks väljenduseks on muuhulgas valmisolek panustada ülikoolis läbiviidavasse TAsse. Lepinguks võib olla ülikooli ja organisatsiooni vaheline TA leping, mis katab ära ka tulevase doktoritöö temaatika, kuid üldreeglina nähakse siin tüüptingimustel kolmepoolse lepingu sõlmimist konkreetse tööstusdoktorandi uurimistöö läbiviimiseks. Ülikooli ja eelkõige akadeemilise juhendaja ülesanne on tagada, et doktorant saaks asjakohast akadeemilist nõu ja tuge, ligipääsu uusimale teadusinfole ning akadeemilistele võrgustikele. Tööstusdoktorandi juhendaja peab olema ülikooli töötaja. Organisatsiooni poolt peab olema määratud isik, kes vastutab organisatsiooni teadus- ja arendustöö eesmärkide täitmise eest (kaasjuhendaja või konsultant). Kaasjuhendajal peab olema doktorikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, kaasjuhendaja määratakse ametlikult prorektori korraldusega. Konsultandilt doktorikraadi ei nõuta. Tööstusdoktorantuuris võib õppida ka osakoormusel, sel juhul võib doktoriõppe kestus olla kuni kuus aastat. Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele ning ülikooli õigusaktidele on täiskoormusel õppival tööstusdoktorandil on õigus saada doktoranditoetust, osakoormusel õppides mitte. Doktoranditoetust makstakse õppe nominaalaja jooksul. Loodame, et selles koostöös on võitjaks kõik osapooled. Ühelt poolt saab oma alal töötav arendusspetsialist, insener või analüütik saab doktorikraadi teemal, mis on seotud tema tööandja teadus-, arendustöö või innovatsiooniga. elt poolt saab ettevõte enda käsutusse uurimistöö tulemused ning ülikool kolmandana on partneriks reaalsete probleemide lahendamisel Eesti ettevõtluses. Kokkuvõttes saab kasu kogu Eesti ühiskond. Etteruttavalt peab märkima, et kaugeltki mitte iga TA koostöö ei anna välja tööstusdoktorantuuri mõõtu. Samal ajal olen kindel, et tegelikult ei ole Eesti ettevõtteis puudust vajalike eeldustega magistrikraadiga nutikatest inimestest, ettevõtete huvist ja heast tahtest ega ka lahendamist vajavatest probleemidest. Siinkohal on kohane teha viide loo alguses mainitud nn Tallinna üleskutsele. Loosungid ja üleskutsed poliitikakujundajate aadressil on vajalikud, kuid samavõrd oluline on, et Eesti avalikkus ning eriti ettevõtjad kuuleks, mõistaks ja tegelikult veenduks selles, et TA tegevus ei ole kulu, vaid investeering. Ülikooli ülesandeks on otsida selleks osapooltele sobivaimaid lahendusi ja aidata ettevõtjail selles tõesti veenduda. Tööstusdoktorantuur on koostöömudel, mis loob tööstusele (aga ka avalikule sektorile) väärtusahelaüleseid koostöövõimalusi TA asutustega Eestis ja mujal, teiste tööstusettevõtetega ning tehnoloogiapõhiste iduettevõtetega. 4 Haridus ja teadusministri määrus Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord 5 Eesti ettevõtete uuendusmeelsus ja innovatsiooni toetamise võimalused. Kaarna et al. (2015); Uuringu Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöökogemuse seire raport, T. Roolaht et al. (2015) 6 Tööstuspoliitika roheline raamat, töödokument Tööstusdoktorantuuri statuut: bit.ly/2bzp0k0; vastuvõtt:

21 FOOKUS Rubriik Tööstusdoktorantuur koostöös NATO küberkaitsekeskusega Rain Ottis Heaks tööstusdoktorantuuri näiteks on TTÜ kogemus Tallinnas asuva NATO küberkaitsekoostöö keskusega (CCD COE), kus täna töötavad küberkaitse eksperdid kahekümnest riigist. Uurimistöö moodustab olulise osa keskuse tegevustest, mistõttu on huvi tööstusdoktorantuuri vastu loomulik. Keskuses töötavate doktorantide õpingud on seni keskendunud arvutiteaduse peaerialale, kuid tulevikus ei saa välistada ka teisi TTÜs pakutavaid erialasid, kuna huvipakkuvaid uurimissuundi on mitmeid. Kui praegused tööstusdoktorandid uurivad arvutivõrkude monitooringutehnoloogiaid aktiivsete küberohtude tuvastamiseks, siis tulevikus võiks kõne alla tulla ka interdistsiplinaarsed uuringud küberoperatsioonide ja sõjaõiguse valdkondade ühisosast. TTÜs on keskuse akadeemiliseks kontaktiks ja doktorantide juhendajateks tarkvarateaduse instituudi küberkaitse uurimisgrupi teadlased. Tööstusdoktorantuur projektis RESCUE Maksim Jenihhin Hiljuti käivitus TTÜ vanemteaduri Maksim Jenihhini juhitav Euroopa nanoelektroonika-süsteemide usaldusväärsuse, turvalisuse ja kvaliteedi koolitusvõrgustik RESCUE. Nimetatud Marie Skłodowska-Curie Horisont 2020 aktsioon pakub interdistsiplinaarset koolitust tulevastele inseneridele ja teadlastele ning selle üldiseks eesmärgiks on Euroopa võimekuse tõstmine ja liidrirolli tagamine nanoelektroonika vallas ning kvalifitseeritud tööjõu ja teadmiste loomine Euroopa tööturule. Selle raames hakkavad TTÜ doktorantuuris õppima ja tegema uurimistööd muuhulgas kaks tööstusdoktoranti, kes töötavad inseneridena Prantsusmaa innovaatilise väikeettevõtete IROC Technologiesi ja maailma juhtivas raalprojekteerimistarkvara tootja Cadence i juures. RESCUE projekti tööstusdoktorandid hakkavad looma uudseid kompleksseid lahendusi nanoelektroonika miniaturiseerimisega kaasnevatele uurimisprobleemidele, mille hulgas on nanotransistorite vananemise fenomen, kosmilise kiirguse häired, tärkavate tehnoloogiate uut tüüpi vead ja ülikeeruliste arvutiarhitektuuride turvalisus. 21

22 Rubriik DOKTORANDID Doktorant, tööturg ja karjääriplaneerimine Millal, kuhu, kuidas? 22 TTÜ FMTDKi projektijuht Ilona Oja Acik, vanemteadur Foto: Jüri Krustok Doktoriõppesse astutakse akadeemilise karjääri või põneva uurimisteema pärast, kuid mis saab siis, kui doktorikraad on käes? Karjääriplaneerimise oskus aitab siseneda tööturule nii akadeemilises sektoris kui ka mujal ning doktorikoolid avardavad doktorantide karjäärivõimalusi, viies kokku doktorandid ja ettevõtted tulevased võimalikud tööandjad. Tallinna Tehnikaülikoolis koondab funktsionaalsete materjalide ja tehnoloogiate doktorikool (FMTDK) 85 doktoranti, kes õpivad keemia- ja materjalitehnoloogia, tehnilise füüsika, keemia- ja geenitehnoloogia ning mehhanotehnika doktoriõppekavadel. FMTDK viis TTÜ doktorantide seas sel kevadel läbi küsitluse ja selgus, et 70% vastanuist peab oluliseks karjääriplaneerimise oskust, ent edasisele karjäärile pärast doktorantuuri hakatakse üldjuhul mõtlema alles pärast doktoritöö kaitsmist. Küsimustikule vastanuist 72% astus doktorantuuri akadeemilise karjääri pärast või neid huvitas konkreetne uurimisteema. Pärast doktoritöö kaitsmist planeerivad doktorandid minna järeldoktoran-

23 DOKTORANDID Rubriik tuuri (37%), jääda tööle TTÜsse (19%) või jätkata töötamist praeguses ettevõttes (14%). Tunduvalt vähem populaarne on plaan minna tööle teaduse ja arendusega (TA) tegelevasse firmasse (10%), luua oma firma (4%) või asuda erasektori ettevõttesse (2%). 14% vastanutest ei teadnud, kuhu nad plaanivad tööle minna. Tähelepanuväärne on asjaolu, et doktorandid, kes juba doktorantuuri jooksul töötavad mõnes ettevõttes (TA vms), eelistavad üldjuhul ettevõttes töötamist akadeemilisele karjäärile. Töökoha ja/või järeldoktorantuuri koha otsimisega planeerivad I ja II aasta doktorandid tegeleda viimasel õppeaastal ning III, IV ja IV+ aasta doktorandid pärast doktoritöö kaitsmist. Ainult 1/3 viimase õppeaasta doktorantidest tegelesid aasta kevadel aktiivselt järeldoktorantuuri või töökoha otsimisega. Küsimustikule vastas 54% doktorikooli kuuluvatest doktorantidest. Küsitluse tulemused kõnelevad ühelt poolt doktorantide pühendumisest doktoritööle ja orienteerumisest pigem akadeemilisele karjäärile, teisalt tekib küsimus: millal on õige aeg mõelda edasisele karjäärile? Karjääriplaneerimine muutub eriti oluliseks karjääripöörde korral, kus doktoriõppe käigus omandatud ülekantavaid oskuseid tuleb kõigepealt märgata ja seejärel esitada viisil, et need oleksid arusaadavad ka väljaspool akadeemilist sektorit. Küsitluse tulemused sarnanevad rahvusvaheliste uuringute tulemustele. Üldine trend maailmas on pigem akadeemiliste töökohtade vähenemise suunas, samal ajal kui ülikoolide uurimisrühmade huvi on teadustöö tegemisel üha enam kaasata doktorante. Olukorras, kus doktorikraadiga inimeste arv kasvab kiiremini kui nõudlus teadlaste järele, on paratamatu, et üha vähem doktorikraadi omandanuist saab jätkata akadeemilises sektoris. Seetõttu tuleb tähelepanu pöörama hakata ka doktorantide karjääriplaneerimise oskusele laiemalt, mõeldes nii teadlaskarjäärile kui ka karjäärile väljaspool akadeemilist sektorit. Doktorantide ja ettevõtte ühisseminar toob huvid kokku Doktorikoolide organiseeritavad doktorantide ja ettevõtete ühisseminarid on hea kompromiss traditsiooniliseks akadeemiliseks karjääriks ettevalmistava doktoriõppe ja tööturu laiemate võimaluste vahel. Septembrikuus toimus Sillamäel FMTDKi ja metallurgiaettevõtte NPM Silmeti ühisseminar, kus osalesid ettevõtte juhtkond ja FMTDK ning TTÜ, TÜ ja KBFI doktorandid, samuti nende juhendajad. NPM Silmet on üks Euroopa suurimatest haruldaste metallide ja muldmetallide tootmise ettevõtetest, mille toodangut kasutatakse autotööstuses, lennunduses ja elektroonikas ning kõrgtehnoloogilistes rakendustes. Lähiaastatel on ettevõttel plaanis tootmist laiendada, samas kui 5 10 aasta jooksul lahkub tööturult hulk ettevõtte töötajaid. Nii on kiiresti vaja mitmeid uusi spetsialiste. NPM Silmeti spetsiifikast tulenevalt on neil valmis spetsialiste ülikoolidest raske saada, mistõttu on ettevõte huvitatud inimeste väljakoolitamisest kohapeal, mis omakorda tähendab, et tulevane töötaja peab tööle asuma juba lähiajal. Ühisseminaril andis ettevõte ülevaate toodangust, materjalide kasutusvõimalustest, tootmisüksustest, labori metoodikatest, firma lähiaastate tööjõuvajadusest ja ootustest tippspetsialisti oskustele. Doktorandid omalt poolt esitlesid oma doktoritööde temaatikast inspireeritud ja ettevõtte tegevustega seotud ideid. Diskussioonide käigus arutati nii koostööd puudutavaid küsimusi kui ka lahendusi tippspetsialistide puuduse likvideerimiseks riigi tõmbekeskustest väljaspool. Seminar andis doktorantidele infot ettevõtte kohta ja ettevõttele võimaluse tutvustada väljakutseid ja enesearendust pakkuvat karjääri ning kinnitas mõlemapoolset huvi ja reaalset vajadust taoliste ühisseminaride järele. TTÜs tegutseb 10 doktorikooli Doktorikoolide eesmärk on tõsta doktoriõppe kvaliteeti ja lõpetamise efektiivsust, laiendades doktorantide erialapõhiseid ja ülekantavaid oskuseid ning õpetades ettevõtetega koostööd tegema. Kõik doktorikoolid tegutsevad projektipõhiselt ja koostöös mitme asutusega. Doktorikoole toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Loe rohkem siit: 23

24 TalTechDigital Juba järgmisel aastal: TTÜ sinu taskus IT-osakonna juhataja Thomas Lepik TalTechDigital toob ülikoolis vajalikud asjaajamised ja muudki võimalused mugavalt ning turvaliselt töötajate taskusse. 24 Elektroonilise õppe- ja töökorraldusega kaasneb positiivse paratamatusena suurem vabadus ja paindlikkus oma igapäevaelu efektiivsemalt korraldada. Eesti edulugu e-riigina on muljetavaldav mitte ainult väljast-, vaid ka seestpoolt vaadelduna. Oleme harjunud elektroonilise asjaajamisega sedavõrd, et sellest on saanud uus mõõdupuu kogu meie ametialase, õppetöö või kodanikukohustusega seotud suhtluskogemuse hindamiseks. Täna võib väita, et uueks põhiplatvormiks mis tahes teenuse lõppkasutajaga suhtlemiseks on saanud mobiiltelefon ja üha suurem hulk elu hõlbustavaid rakendusi on väga tuntavalt muutnud inimeste eelistusi ja ärimudeleid laiemas tähenduses. Tehnoloogiliste uuendustega on kaasa minemas ka TTÜ näeme kaasaskantavaid nutiseadmeid kõige olulisema seadmeklassina uute IT lahenduste väljatöötamisel ja rakendame nn mobile first põhimõtet. Positiivsete näidetena võib tuua üliõpilaste poolt hästi vastu võetud mobiilidele kohandatud ÕISi ( ja veebisirviku võimalustele kohalduvat responsive design i põhimõtetel arendatud siseveebi keskkonda ( milles näeme tulevikus ülikooli nn ühe akna rakendust 1. Uue tehnoloogia kasutuselevõtu tempost lähtuvalt võib organisatsioone laias laastus klassifitseerida skaalal innovaatorid ja järellohisejad 2 Suurem osa organisatsioonidest paikneb skaala keskmes, kuid TTÜ kontekstis võime kõigi aastal juhtkonnas kõneainet pakkuvate tehniliste lahenduse puhul (edaspidi kui TalTechDigitali initsiatiiv) näha end pigem hilise kui esmase adopteerijana 3. Käesolev artikkel on aga märk sellest, et strateegilises plaanis olulised ettevalmistused TTÜ asjaajamise sõna otseses tähenduses paberivabaks muutmiseks on jõudnud lõpusirgele. Enam ei arutleta teemadel kas? või miks?, vaid rõhuasetus on selgelt küsimustel kuidas? ja millal?. TalTechDigital Et avada lähemalt võimalikke arengustsenaariume nutiseadmete osakaalu planeeritavast suurenemisest lähitulevikus, tuleb pisut peatuda TalTechDigitalil (edaspidi TTD). Jämedalt võetuna seadistakse kogu ülikoolis fookus infotehnoloogiliste võimaluste efektiivsemale rakendamisele. Täpsem eesmärk on suunata inimesi oma mõtlemis- ja käitumismustreid muutma ning (re)organiseerima igapäevatöö selliselt, et rutiine täidaks nende eest automaatika. Selliselt jääb rohkem aega tegeleda sisulisemate küsimustega. Veel kaugem siht on aga varem mainitud innovatsiooni skaalal ringi paigutuda innovaatilisema käitumismustritega organisatsioonide hulka: TTÜd tänaseni saatnud väljakutsete põhjused ei peitu ju masinates, vaid inimestes, töökultuuris, harjumustes, ja neid TTD adresseeribki. TTÜ mobiliseerimine Enne põhisõnumini jõudmist oleks paslik kirjeldada TTÜ töövoogude digitaliseerimise valdkonnas tehtud eeltöid ja kokkulepitud põhimõtetteid. Kõik rutiinsed toimingud peab saama teha ühe veebirakenduse kaudu. Sellest ideest on alguse saanud tänase siseveebi arendamine TTÜ portaaliks. Kõik veebilahendused peavad olema kasutatavad enamlevinud veebilehitsejatega, ei tohi tekitada olukorda, kus mõni infosüsteem nõuab ainult kindla tootja sirvikut. Kasutajale tuleb pakkuda võimalikult palju ühekordse logimise (ingl k Single Sign-On) kogemust erinevatesse veebikeskkondadesse sisenemisel. Nt ETISe veebikeskkonda saab täiendava autentimiseta siseneda TTÜ Uni-ID kasutaja, kellel on ühtlasi kehtiv töösessioon TTÜ siseveebis. Loodud integratsioonid erinevate infosüsteemidega (Moodle, ÕIS, majandustarkvara, dokumendihaldus-

25 TalTechDigital Rubriik süsteem jms) muudetakse taaskasutatavaks standarditud veebiteenuste vahendusel. Kirjeldatud põhimõtete järgimine on andnud sisulise panuse selleks, et nutiseadme omanik saaks tulevikus täita kõiki olulisemaid ülesandeid mugavalt ja turvaliselt, suvalisel ajal ja sõltumata asukohast. Partnerlus Teliaga Nutiseadmete veebisirvimisvõimekuse ärakasutamine on tänases mõistes ainult pool rehkendust. Mitmed planeeritavad mugavusteenused vajavad siiski platvormile paigaldatud rakenduse tuge (nn mobiiliäppi) ja kohe tekib õigustatud küsimus: kas teha ise või liituda mõne juba elujõulise projektiga? TTÜ oma mobiilirakendusest on mõtteid mõlgutatud julgelt 6 7 aastat, kuid tänaseni ei ole idee erinevatel põhjustel lendu läinud. Peamine takistus on olnud pidevalt ajakohase info liikumiseks soodsa keskkonna puudumises, mitte mobiilirakenduse loomise tehnilise keerukuse või pidevalt värskena hoidmise maksumuses. Ehk teisisõnu, küsimused on sisulised, mitte tehnilised aastal tegeles üks üliõpilasprojekt TTÜ Uni-ID kiipkaardi ideega kuidas vabavarana levitatava Eesti ID-kaardi haldustarkvara kohaldada TTÜ sisemiseks kasutamiseks. Eesmärk oli uurida tänaste personalikaar tide asendamisvõimalusi hübriid-kiipkaartidega, millel oleks nii puutefunktsionaalsust (RFID) kui ka autentimist ja allkirjastamist võimaldavad kiibid. Õppeaine raames oli tegu eduka projektiga, mis andis väärtuslikku infot nii üliõpilastele kui selle projekti akadeemilistele ja tehnilistele juhendajatele. Info sellest projektist jõudis Teliasse ning peagi võeti meiega ühendust koostöövõimaluste osas, kuna neil oli käsil väga sarnase teema uurimine: kas on võimalik virtualiseerida kogu rahakoti sisu, alates kliendikaartidest ja pangakaartidest kuni pildiga dokumendini? aasta 24. mail sõlmiti Telia ja TTÜ vahel koostöömemorandum ning TTÜ kohvikutes algas mtasku makseplatvormi testperiood 4, 5, 6. Sellele järgnes NFC SIM-tehnoloogia ja OTA (ingl k over the air) andmevahetusvõimaluste praktiline katsetamine TTÜ testgrupiga (u 30 inimest). Tänavu viisime läbi ka riigihanke üleülikoolilise mobiilside pakkumiseks, võitis Telia 7. Telia arendusjuht Kuno Peek tõdes memorandumi allkirjastamisel, et uudne koostöövorm on mõlemale osapoolele äärmiselt huvipakkuv ühelt poolt saavad TTÜ arendajad kasutada Telia tehnoloogiliselt rikkalikku ja multifunktsionaalset infrastruktuuri uute teenuste arendamiseks, testimiseks ja ka uute arveldusskeemide väljatöötamiseks. Teiselt poolt saab Telia vastu TTÜ teadurite akadeemilise arendusressursi ja mõistliku suurusega esmaste testklientide baasi. mtasku kui rakendus ja platvorm Telia Eesti disainitud mtasku mobiilirakenduse üks põnevaim omadus seisneb offline tehingute võimekuses. Kuigi paljude teenuste korral saab kasutada nn pilvelahendusi, kus teenuse kasutamise hetkel peab mobiiltelefon olema oma operaatori raadiolevis, siis näiteks elektroonilise läbipääsusüsteemiga liidestumisel peab andmevahetus lukusüsteemiga toimima ka levi puudumisel. Nende detailide valguses ei ole raske mõista, miks eelistame partnerlust nutiseadme rakenduse arendamisel. Mõlema osapoole esmane huvi on koostöös välja arendada turvaline, isikupildiga m-üliõpilaspilet/ m-personalikaart, mida saaks kasutada nii TTÜ sisemises töökorralduses kui ka teiste avalike teenuste puhul. Üheks näiteks avalikest teenustest on m-üliõpilaspileti kasutamine Tallinna ühistranspordis. Soov on teostada lahendus akadeemilises mõttes kõrgel tasemel, et seda vaadelda prototüüplahendusena võimalikule uuele suunale: Eesti ID-kaardile mobiilis. TTÜ üheks huviobjektiks on ka pilveprindi teenuskaardi lisamine mtaskusse, mis peaks oluliselt lihtsustama hallatud printimisteenuse kasutamist ja arveldamist. Sel teemal oleme alustanud kolmepoolset koostööd, milles osalevad Telia, TTÜ ja Overall. Uus NFC SIM-standard võimaldab majutada ja turvaliselt taasesitada spetsiaalsel turvaalal paiknevat informatsiooni, nagu šifreerimisvõtmed, läbipääsulogi ja ka elektroonilised võtmed läbipääsuinfosüsteemi jaoks. Tugevalt autenditud mobiilirakendus võimaldab märkamatut sisenemist TTÜ veebikeskkondadesse (SSO kogemus) ning annab uue infokanali sõnumite vahetamiseks ehk et saame lisaks ile ja SMSile täiendava kommunikatsiooniviisi. Mis saab edasi? Prognooside kohaselt peaks aasta esimese kvartali jooksul olema tehtud kõik tehnilised ja juriidilised ettevalmistused selleks, et nutiseadmete kasutaja end TTÜ keskkonnas mugavalt tunneks. Ettevalmistused: TTÜ uurib võimalusi nutiseadmete soetamiseks soodustuste tegemiseks ülikooli töötajatele; mobiilset isikutuvastust propageerides on plaanis hüvitada oma töötajatele mobiil-id kasutuselevõtmise ja halduskulud. (SIM-kaardi vahetuskulu, riigilõiv ja mobiil-id teenuse haldustasu); korraldamisel on kiirendatud korras mobiil-id võimelise uue põlvkonna SIM-kaardi vahetus kõigile TTÜ töötajatele alustades aasta detsembrist; uued sidekulude hüvitamise põhimõtted, mis hõlmavad paralleelseid eraldi arvestatavaid erateenuseid (nt annetusnumbritel helistamine) ning sideteenuse kasutamise limiitide sisse arvestatakse ka mobiilse parkimisega seotud kulud

26 Rubriik TalTechDigital 26

27 TalTechDigital Rubriik TalTechDigital sai diginõukoja Küsis Mari Öö Sarv Fotod: Shutterstock, Karl-Kristjan Nigesen, Edmond Mäll ja erakogud Sügisel kutsus rektor TalTechDigitali nõustamiseks kokku diginõukoja, mille ülesanne on nõustada, anda tagasisidet plaanidele, neid kommenteerida ja kritiseerida, aga ka tõstatada küsimusi, mis on TalTechDigitaliga seotud. Nõukotta kuuluvad rektor Jaak Aaviksoo esimehena, neli eksperti ülikoolist ja neli väljastpoolt, lisaks tudengite esindaja. Küsisime kõigilt nõukoja liikmetelt, milliseid ideid nad nõukotta toovad ja millisest digiülikoolist unistavad. Küsimusi oli kolm. 1. Millised on need teadmised-kogemused, millega Sina saad diginõukojas digitaalsema TTÜ heaks panustada? 2. Mille eest diginõukojas seisad on ehk mõni teema või idee, mis Sinu meelest digiülikoolis eriti oluline või millega tuleb tegelda esimeses järjekorras? 3. Ütle üks hea idee TTÜ digistamise heaks, kui mingeid ressursipiiranguid ei oleks. Jaak Aaviksoo, TTÜ rektor, diginõukoja esimees TalTechDigital on algatus, mis peaks ülikooli viima uude ajastusse kõik, mida targad masinad teevad meist paremini, tuleb neile usaldada. Nii jääb inimestele, üliõpilastest teadlaste ja teiste töötajateni, rohkem aega tegeleda sellega, mis on ülikooli jaoks peamine avardada enda ja ühiskonna teadmiste ja võimalus- te piire. Diginõukojast loodan tõhusat nõu selle eesmärgi poole liikumisel. 27

28 TalTechDigital Gerlin Gil, TTÜ üliõpilaskonna juhatuse esimees 1. Mina panustan diginõukojas sellele, et tudengite hääl oleks kosta. Olen saanud tudengite tagasisidet, mida nad soovivad näha digitaalsemas tehnikaülikoolis, ning edastanud selle diginõukojale. Ühtlasi proovime leida võimalusi, kuidas saaksid digitaalsemasse TTÜsse panustada ka selle enda tudengid. 2. Seisan kindlasti tudengite heaolu eest, et nende jaoks oleks digireform samuti kasulik ning see ei tohiks kuidagi tekitada meis ebamugavust. Digiülikoolis peaksid olema kindlasti süsteemid, mis toetavad tudengeid. Loodud rakendused peaksid pakkuma ka erinevaid väärtust lisavaid funktsioone, näiteks kui viiakse ÕISi ja Moodle i platvorm kättesaadavaks ühest mobiiliäpist, siis võiks sinna juurde lisada kalendri, kus lisaks õppetööle on lisatud tudengitele mõeldud sündmused, samuti koolisööklate menüüd, ühistranspordi väljumisajad jms igapäevaelu mugavamaks tegevat infot. 3. See on nüüd vist küsimus, kus tuleks mõttelend Marek Helm, Nortali riigirahanduse valdkonna juht 1. Olen arendanud Eesti ühte e-edulugu, Maksu- ja Tolliametit, rohkem kui kakskümmend aastat, viimased viis aastat seda ametit juhtinud. Saan edasi anda MTA ja nüüdsest ka juba erasektori kogemust, kuidas infotehnoloogiat paremini organisatsiooni töös kasutada. 2. Infotehnoloogia on ainult eeldus ja võimaldaja, aidates saavutada organisatsiooni eesmärke. IT pole eesmärk omaette. Juhina ja muutuste algatajana olen nõuga abiks, et ülikooli enda viia täiesti kastist välja. Sellisel juhul pakuksin välja idee, et meie koolis võiks olla palju roboteid ja tehisintellekte, kes toetaksid meie igapäevaseid tegevusi ning pakuksid ka meelelahutust. Näiteks tellid Pööningult pitsa ja selle toob robot sulle kontorisse ülimugav! Samuti võiksid koridorides ollagi näiteks robotid, kellega saad suhelda, nad aitaks eksamiks valmistuda või mängida koos mingit mängu; robotid võiksid teha campus e tuure TTÜ külalistele. Igatahes kogu TTÜ digitaliseerumise reformist soovin seda, et see õnnestuks ning loodaks süsteemid, mis oleksid lihtsalt omastatavad ja arusaadavad ning tooksid meie tervele ülikooliperele kasu. areng ja eesmärgid oleksid esmased ning digitaliseerimine on nende eesmärkide saavutamise vahendiks ja toetuseks. 3. Head ideed sünnivad ja küpsevad ühise arutelu käigus. 28 Gert Jervan, TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan 1. Olen tegelenud ITteadusega ligemale 20 aastat ja näen igapäevaselt IT võimalusi. Aga ma näen ka seda, kui murdväikest osa nendest võimalustest kasutatakse. Probleemideks on teadlikkuse puudus, sobivate inimeste ja ka ressursside vähesus. IT kaasabil on võimalik organisatsioone muuta oluliselt efektiivsemaks, kui seda õigesti teha. Saan panustada oma üldiste teadmistega IT-sektorist, tean TTÜ IT teaduspotentsiaali ning oskan kaasa rääkida nii organisatsiooni kui ka õppeprotsessi digiteerimises. 2. Meil on vaja arendada nii organisatsiooni toimimist kui ka ülikooli põhitegevusi. Minu jaoks on olulised kolm aspekti: 1) TTÜ peab olema rahvusvaheliselt nähtav ja meie põhitegevuste teadustöö ning õppetöö võimendamine on ülioluline; 2) me peame olema tugevad partnerid ettevõtetele, ennekõike Eestis tegutsevatele ettevõtetele, liikuma kõrgema lisandväärtuse poole (ennekõike läbi digiteerimise); 3) me peame aitama hoida Eesti e-riigi kuvandit ning pakkuma riigile teaduslikku tuge ja kompetentsi tuleviku e-riigi lahenduste loomisel. 3. Radikaalselt uuendatud õpikeskkond ja -käsitlus. Selles mängib tehnoloogia vaid ühte, kuid samas ülitähtsat rolli. Kui meie õppeprotsessis kasutataks ära kõike seda, mis tehnoloogiliselt on võimalik, siis oleks TTÜ rahvusvaheliselt sama kuulus, kui Eesti riik IT-maailmas.

29 TalTechDigital Robert Krimmer, TTÜ majandusteaduskonna professor 1. Olen olnud seotud avalike teenuste ja organisatsioonide digireformidega ja TTÜs sarnases projektis osaleda on väga põnev. Üllatuslikult pole digistamised lõpuks niivõrd seotud tehnoloogia, kuivõrd inimeste ja sellega, kuidas nad võtavad omaks võimalused ja väljakutsed, mida uus tehnoloogia pakub. 2. Minu jaoks on diginõukoja mõte muutuste protsessi toetamine ja selle kasutamine TTÜ digituleviku arutelude platvormina. Ma ise olen seotud digimajaka püstitamisega e-valitsemise alal. 3. Inimesena, kes on alati olnud võlutud Gene Roddenberry ideedest ja lugudest, olen alati mõelnud, mis võimalusi pakuks elus ja ülikoolis holodeck. Põhiliselt mõtlen e-agoraast see oleks nagu Seth Lackman, Ericsson Eesti tegevjuht Tauno Otto, TTÜ inseneriteaduskonna professor 1. Kui aastal TTÜsse robotiseerimist õppima jõudsin, toimetasid akadeemik Rein Küttneri laborites juba arvjuhtimisega töötluskeskused ja robotid, neid teenindasid perfolintidega arvutite saalid ja siin paiknes NSVLi turbiinilabade raalprojekteerimise keskus. Sellest ajast on teadmisi kogunenud; värskelt on võtta kogemused nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC) käivitamisest ja ManuFuture 2017 tehnoloogiakonverentsi korraldamisest. 2. Tuleviku töökohad ja nendel vajalikud oskused, sh insenerioskused, on muutumas. Vanamoodi jätkates ei jätku meil insenere. Tööstuse ja ühiskonna jaoks olulisi pöördelisi tehnoloogia- ja tehnikateaduste teemasid tuleb ühiskonnas rohkem läbi arutada. TTÜ 100 raames on selleks ette- 1. Oman üle 20 aastast kogemust IKT-sektoris ja panustan teadmistega digitaalsetest muutustest erinevates tööstussektorites. Digitaliseerimine ei seisne ainult tehnoloogias endas, vaid ka ümberkujundamises, kus tehnoloogia on üks vahenditest. Lisaks on digitaliseerimine koostöö ja minu soov on juba varajases faasis suurendada õpilaste ja ettevõttete koostööd. 2. Seisan üliõpilaste eest, digitaliseerimise keskmes peaks olema nemad. Ülikool võiks olla tipptasemel keskus ka pärast seda, kui üliõpilasel on kraad omandatud, ja TTÜ peaks olema esimene koht, kuhu ta tagasi pöördub, et mõnes uues valdkonnas oma kompetentsi täiendada. Peale selle võiks TTÜ olla ettevõvir tuaalne rahvakogu nemiste plats, kuhu tullakse kokku, et koos arutleda, vaielda ja ot sustada. Oleme juba käinud pika tee ja suudame sellist virtuaalreaalsust mingis mahus teha, kuid läheb veel aega, kuni suudame seda üleval hoida iseseisvana sellises mahus nagu sarjas Star Trek: The Next Generation. Aga kindlasti annaks see TalTechDigitalile suurepäraseid uusi võimalusi. tete jaoks koostööpaik teadus- ja arendustegevuseks ning sellest võiks rohkem kasu olla ka Eesti ma -jandusele. 3. Looksin innovatsioonifondi, mis aitaks doktorantidel peale lõpetamist luua oma start-up i vastavalt nende äri plaanile või -ideele. See tagab, et kogu TTÜ tudengi potentsiaal ja innovatsioon realiseerub. valmistamisel tehnoloogiakonverents TalTechDigital, selle juhatab sisse igakuine digiseminaride sari. 3. M ä r k s õ n a k s o n Töös tus 4.0 Eest i s t s a i a l g u s e Balti kett, tulevikus võib TTÜst saada alguse Balti Tööstus 4.0 digiinnovatsioonikeskus. Eelkõige annab see kasu tootlikkuse tõstmisele suunatud uuringutest, samuti digiühiskonnale vajalike uut tüüpi insenerioskuste arendamisel. 29

30 Rubriik TalTechDigital 30 Kirke Saar, Telia Eesti tehnoloogiadirektor 1. Minu igapäevaseks tööks on Telia Eesti tehnoloogiaüksuse juhtimine, vastutan mobiilside, püsivõrgu ning IT-teenuste ja -rakenduste pakkumise eest nii meie klientidele kui töötajatele. Lisaks Eestile puutun igapäevaselt kokku Telia Company grupi üksustega ja teiste riikide tehnoloogiaüksuste väljakutsete ja võitudega. Telia ambitsiooniks on olla innovatsiooniliider ja oleme seda näidanud sel aastal mitmete teenustega, sh 5G näidiskasutusega Digital Summitil. Ma usun, et digitaliseerimise ja innovatsiooniga seotud mured on kõikidel organisatsioonidel sarnased, olgu need siis ülikoolid või äriettevõtted, nii et minu kogemustest innovatsiooni loomisel ja juhtimisel on diginõukojale kasu. 2. Minu jaoks on kõige huvitavamaks teemaks kindlasti kõik asjade internetiga (IoT) seonduv. Eestil oleks väga oluline olla selles valdkonnas innovatsiooniliider ja töötada välja lahendusi äriklientidele. Ettevõtlussektor seda üksi ei suuda, ent näen siin suurt võimalust koostööks TTÜga, kes saaks vald- Anne Sulling, riigikogu liige 1. Oluline on alustada sellest, et digiteerimine ei peaks olema eesmärk iseeneses, vaid vahend mõne väärtust loova eesmärgi saavutamiseks, olgu see parem haridus, väärtusloome teaduse või ettevõtluse valdkonnas või ka tõhusam töökorraldus ülikooli sees. Olen viimased aastad tegelenud muu maailma kogemuste uurimisega innovatsioonipoliitika vallas. Ülikoolidel on innovatsioonipoliitikas keskne roll, seda nii hariduse andmisel ja teadustöös kui ka arendustegevuses üheskoos ettevõtetega. Diginõukojas näen enda võimalikku panust muu maailma kogemuste jagamisel, samuti saan olla abiks rahvusvaheliste koostöösuhete edendamisel ning koostöömudelite loomisel erasektoriga. 2. Tuleviku ülikool ei ole üksnes teadmiste jagaja ja teaduse tegija, vaid ka oluline panustaja majanduskasvu. Seetõttu pean oluliseks, et lisaks õppimis- ja õpetamisprotsesside kaasajastamisele di gitehnoloogiate abil Tanel Tammet, TTÜ IT-teaduskonna professor 1. Ametilt olen võrgutarkvara professor, seega ITteadmised ning kogemused on mul IT erialade õpetamisest, õppekavade loomisest ning täiustamisest. Samuti olen osalenud paljudes praktilistes projektides nii riigiametite kui eri suurusega ettevõtete IT arendamisel, näiteks selliste e-eesti alussüsteemide kavandamisel ja realiseerimisel nagu X-tee ning e-valimised, idufirmadest mitmete pankade, linnade, Eesti Energia ja kaitseväeni. 2. Kõige olulisemaks pean ülikooli IT ühisprojekte Eesti tööstusega: anda hoogu IT arendamise ja konna arengut toetada teadustöödega. 3. Teha võiks IoT-labori ja käivitada projekte, mis aitaksid luua uusi IoT-seadmeid äriprotsesside lihtsustamiseks. Ma arvan, et diginõukoda võiks aidata populariseerida ning teha teavitustööd, mis aitaks Eesti keskmistel ja väikestel ettevõtetel näha digitaliseerimise kasu oma äris. Ülikooli enda seisukohast oleks meil oluline välja mõelda, kuidas erinevaid digikeskkondi ja vahendeid kasutades tuua ülikooli juurde välisüliõpilasi, kes aga ilmtingimata ei peaks füüsiliselt Eestis viibima. Diginõukoja eesmärgiks võiks olla ka TTÜ viimine maailma innovatsioonikeskuste sekka! tekiksid ülikoolist ka väljundid ma jandusse. Kavatsen kaasa rääkida üli kooli ümbritseva ökosüsteemi ja spinoff ide tugi struktuuri arendamises, aga ka koostöö ededamises ettevõtja te ga ning teiste maa ilma teaduskeskustega. 3. Lähenedes TTÜ digitaliseerimise ambitsioonidele innovatsioonipoliitika vaatenurgast soovin hoolitseda selle eest, et tudengitel ei jääks ükski ettevõte, olgu siis digi- või muus valdkonnas, vajaliku tugistruktuuri puudumise tõttu loomata. Ühe konkreetse sammuna looksin ülikoolide spinoff ide starti toetava fondi. rakendamise jaoks. Teiseks, tehismõistuse teemade ja tehnoloogiate sissetoomist üle kogu ülikooli. 3. Mahukam IT-õpe kõigil erialadel. Parafraseerides klassikat: kui sina ei tegele IT-ga, siis IT tegeleb sinuga.

31 TEADUS Rubriik Eesti Vabariigi aasta teaduspreemia kandidaadid TTÜst Veebruaris annab Eesti Vabariik teaduspreemiad Eesti teadustöötajatele ja teaduskollektiividele silmapaistvate teadustöö tulemuste eest. TTÜ nõukogu otsusega seatakse tehnikaülikooli teadlastest kandidaatideks 13 inimest. TTÜ teadlaste varasematel aastatel saadud vabariigi teaduspreemiad: TTÜ infotehnoloogia teaduskonna tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas Kandidaat väljapaistva avastuse eest vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaalmajandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest. Ahto Buldase enam kui 25 aastat kestnud teadustöö peamine siht on olnud arvutivõrkudel põhineva töökindla ja usaldusväärse äri- ja avaliku halduskeskkonna loomine ja sellega seonduvad teaduslikud alusprobleemid. Tema loodud olulistest innovaatilistest saavutustest saab esile tõsta kahte. Esiteks võtmevaba signatuuri infrastruktuur, mis põhineb Buldase juhtimisel loodud skaleeruva plokiahela tehnoloogial. Ning teiseks tema loodud serveritoega digitaalallkirja lahendused, milles nähakse olulist rolli praeguse ja tulevase e-riigi ühe alustalana. TTÜ loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Mihkel Kaljurand Kandidaat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Juba kümmekond aastat tagasi andis Mihkel Kaljurand rohelise analüütilise keemia arendamisse märkimisväärse panuse, juhtides tähelepanu sellele, et kapillaarelektroforees on palju keskkonnasõbralikum meetod kui teised lahutusmeetodid. Kaljurannalt pärineb idee, et analüütiliste meetodite keskkonnasõbralikumaks muutmise tee seisneb selles, et kallite instrumentaalanalüüsi meetodite asemel kasutada lihtsaid elektrokeemilisi või optilisi sensoreid. Heaks näiteks on tema pakutud meetod toiduainete antioksüdatiivsuse määramiseks värvireaktsioonide kaudu, kus tekkivaid värve registreeritakse nutiseadmel ja uuritakse kujutiste analüüsi tarkvaraga. Tähelepanuväärne meetod on ka kapillaarelektroforeesi seadmete kasutamine kriminaalse sündmuse toimumiskohal, kus narkootikumide tarvitajaid testitakse kohapeal ning testi tulemused ei vaja järelkontrolli laboris. 31

32 TEADUS Emeriitprofessor Enno Reinsalu Kandidaat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Enno Reinsalu alustas oma teadlaseteed uuringuga põlevkivi kvaliteedi ohjamisest, mille tulemuste juurutamisega sai kamberkaevandamisega toodetav energeetiline põlevkivi sobivaks uutele elektrijaamadele. Taasiseseisvumise algusaastail arvutas Enno Reinsalu välja põlevkivi kaevandamis- väärsuse piirtingimused uue majandusmudeli jaoks, mille alusel on määratud meie energeetilise ressursi varu maapõues. Reinsalul on olnud suur panus Eesti maapõueseaduse ja maavarade kasutamise arengukavade koostamisel. Kuni viimase ajani on ta käsitlenud fosforiidi kaevandamise tehnoloogia ja keskkonnamõju probleeme. Emeriitprofessor Reinsalu on pannud TTÜs aluse maavarade keskkonnahoidliku kaevandamise koolkonnale ning tema juhtimisel on koostatud kõik kaevandatud alade korrastamise normatiivdokumendid. Ta on kirjutanud ja avaldanud trükiste ning digiteavikutena viis peamist mäenduse õpikut kõrgkoolidele. Infotehnoloogia teaduskonna tarkvarateaduse instituudi juhtivteadur Ülle Kotta Kandidaat täppisteaduste valdkonnas tööde tsükli Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias eest. Tavapäraselt mõistetakse juhtimissüsteemi mudeli all diferentsiaalvõrrandeid. Selline lähenemine on mõnevõrra kitsendav, sest sellist süsteemi saab kirjeldada erinevate, kuid sarnaste esituste abil. Tõepärasem moodus oleks defineerida süsteemi kui teatud algebralist struktuuri moodul, ring, korpus, võre, mida saaks siis esitada olekuvõrrandite, sisend-väljundvõrrandite või ülekandefunktsiooni abil. Just sellist lähenemist ongi Ülle Kotta oma teadustöödes praktiseerinud, otsides algebraliste struktuuride erinevaid, aga samaväärseid esitusi, mis toetaksid erinevate juhtimisülesannete lahendamist. Sealjuures on eesmärgiks seatud konstruktiivsete meetodite ja algoritmide väljatöötamine juhtimistarkvara loomiseks mittelineaarsete juhtimissüsteemide jaoks. Teine tähtis eesmärk on ühildamine, mis tähendab, et erinevatesse klassidesse kuuluvaid süsteeme (näiteks pidevad/diskreetsed, siledad/mittesiledad) on võimalik uurida ja iseloomustada samade meetodite ja teoreemide abil. Oma tööga on ta mõjutanud teadusvaldkonna maailmapilti. Inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Irina Hussainova 32 Aastapreemia kandidaat tehnikateaduste valdkonnas teadustööde tsükliga teemal Hierarhilise struktuuriga multifunksionaalsed hübriidmaterjalid tööstuslikuks läbimurdeks. Irina Hussainova teadustöö põhifookus on hierarhiliselt struktureeritud multifunktsionaalsed hübriidmaterjalid ja nende rakendused kõrgtehnoloogilises tööstuses. Materjalide valik põhineb taotleja töörühma ja Eesti tööstuspartnerite innovatiivsetel saavutustel, mis on arendatud Eestis. Tegemist on valdavalt rakendusuuringute ja arendustegevusega sellistes valdkondades nagu keskkonnahoid, energeetika, tervishoid jt. Tema teadustöö tulemusena on esmakordselt välja töötatud üheastmeline katalüsaatoriteta protseduur, millega iseorganiseeruvate nanokiudude võrgustiku pinnale keemiliselt aurufaasist sadestatakse nanostruktuurne süsinik ning välja pakutud kõrge ja stabiilse elektrolüütilise võimekusega, muudetava grafeenstruktuuri tihedusega materjal ning esmakordselt arendatud elektrijuhtivusega hübriidsete, grafeenpindega kiudarmeeritud komposiitmaterjalid ning kiudude baasil kolmemõõtmeline (3D) substraat, mis suudab spetsiaalse söötme lisamiseta moduleerida tüvirakkude diferentseerumist.

33 TEADUS Inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski Kandidaat tehnikateaduste valdkonnas uurimuste tsükli Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused eest. Jarek Kurnitski uuringute fookus on olnud liginullenergiahoonete tehniliste määratluste, energiabilansi süsteemipiiride ning mitmesuguste tehniliste lahenduste ja arvutusmeetodite väljatöötamisel. Tema töö on mõjutanud energiatõhususe arvutusmetoodikat Euroopas, andnud keskse sisendi Euroopa raamstandardisse ning leidnud järgimist ka USAs ja Jaapanis. Kurnitski on olnud keskne autor Eesti ja Soome hoonete summaarse energiakasutuse arvutusmetoodika ja ka energiatõhususe miinimumnõuete väljatöötamisel, mis on praegu mõlemas riigis kasutusel. Liginullenergiahoonete uurimisgrupi töö on loonud aluse aastal 2016 käivitunud teadmistepõhise ehituse tippkeskusele. Kurnitski vaatleb nullenergiahooneid energia efektiivse kasutamise ja tootmisega seotud probleemipõhise teemana, mis koondab enda alla hoonete energiatõhususe, ehitusfüüsika, sisekliima, tehnosüsteemid, teatud osa arhitektuurist, ehitusmajanduse ning taastuvenergia lokaal- ja hajatootmise lahendused. Inseneriteaduskonna energiatehnoloogia instituudi professor Vahur Oja Kandidaat tehnikateaduste valdkonnas teadustööde tsükliga teemal Keemiatehnilised arendused toetamaks põlevkivi säästvat väärindamist. Vahur Oja teadustöö on seotud põlevkivi ressursi- ja keskkonnasäästliku väärindamise temaatikaga. See on mõeldud toetama teaduspõhiste insenerlike lähenduste abil põlevkivitehnoloogiate parendamist ja uute väljatöötamist ning nende tegevustega kaasnevate keskkonnaohtude ja -riskide vähendamist. Eesti kontekstis on oluliseks suunaks toetada õli käitlemisega seonduvaid riskihinnanguid, ohustsenaariumite analüüsi ja kahjude likvideerimise strateegiate kujundamist. Tema teadustööd on põhinenud kahel omavahel põimuval alamteemal: 1) põlevkivi termokeemilise töötlemise saaduste koostise ja saagise kvantitatiivne kirjeldamine erinevate pürolüüsi tingimuste juures, mis põhineb kivisöe jaoks välja töötatud kaasaegse pürolüüsimudeli adopteerimisel Eesti ressursside utmise ja koosutmise kvantitatiivseks kirjeldamiseks ja 2) õlipõhiste süsteemide termodünaamiliste omaduste ja faasitasakaalude andmed ning arvutuslik määramine. Infotehnoloogia teaduskonna arvutisüsteemide instituudi teaduskollektiiv koosseisus professor Jaan Raik 1 (kollektiivi juht), professor Gert Jervan 2 ning vanemteadurid Artur Jutman 3 ja Maksim Jenihhin 4 Kandidaat tehnikateaduste valdkonnas teadustööde tsükli Usaldusväärsete arvutisüsteemide projekteerimismeetodid ja arhitektuurid eest. Uurimisrühm töötab välja uusi meetodeid, mis võimaldaksid arvutisüsteemide usaldusväärsuse ja tõrkekindluse suurendamist. Tänaseks on kollektiiv saavutanud juhtiva positsiooni usaldusväärsete arvutisüsteemidealase uurimistöö vallas Euroopas. Viimase kinnituseks on mitmed nende teadlaste poolt koordineeritavad europrojektid (Horisont 2020: IMMORTAL, TUTORIAL, RESCUE, 7. RP BASTION) ning korraldatud kõrgetasemelised teaduskonverentsid (IFIP/IEEE VLSI-SoC, ReCoSoC, HiPEAC CSW jt). Samuti on kõik kollektiivi liikmed teadustööde tsükli raames juhendanud arvukalt kaitstud doktoriväitekirju

34 TEADUS Inseneriteaduskonna materiali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teaduskollektiiv koosseisus professor Marina Trapido (kollektiivi juht), vanemteadurid Anna Goi, Niina Dulova, Marina Kritševskaja Kandidaat tehnikateaduste valdkonnas teema Kaasaegne keskkonnatehnoloogia orgaaniliste mikrosaasteainete eemaldamiseks eest. Uurimisrühm tegeleb uute vee/reovee, õhu ja pinnase puhastusprotsessidega ning selle töö raames uuriti süvaoksüdatsiooniprotsesse, mida võib kasutada mikrosaasteainete kõrvaldamiseks õhust, veest/reoveest ja pinnasest. Keemilise sünteesi kiire areng ning nõudluse kasv erinevate kemikaalide järele tööstuses, põllumajanduses, meditsiinis ning igapäevaelus on toonud kaasa uued keskkonnasaaste probleemid. Pestitsiide, biotsiide, ravimeid ja isikliku hügieeni vahendeid avastatakse nüüd kogu maailmas üliväikestes kontsentratsioonides joogivee allikates ning neid käsitletakse kui mikrosaasteaineid. Nende ühendite üldisteks omadusteks on kõrge toksilisus, väga madal Vasakult: Marina Trapio, Anna Goi, Niina Dulova, Marina Kritševskaja biolagundatavus ning suur vastupanu lagunemisele. Uuringute käigus saadud tulemused on teoreetilise alusena väga olulised puhastusprotsesside edasiseks arendamiseks ning eelduseks uute tehnoloogiate juurutamisel mikrosaasteainete kõrvaldamiseks. Loodusteaduskonna geoloogia instituudi teaduskollektiiv koosseisus professor Siim Veski (kollektiivi juht) ning vanemteadurid Anneli Poska ja Triin Reitalu Kandidaat geo- ja bioteaduste valdkonnas uurimuste tsükli Uudne perspektiiv õietolmu analüüsis: värske lähenemine mineviku kliima, inimese ja taimkatte seostele eest. Vasakult: Triin Reitalu, Anneli Poska ja Siim Veski (Skype i vahendusel) Õietolmuanalüüs on viimase aastakümne jooksul hüppeliselt arenenud nišiteadusest tänapäevaseks globaalset kõlapinda leidvaks rikkalike multidistsiplinaarsete rakendusvõimalustega teadusharuks. Õietolmuanalüüsilt oodatakse vastuseid hetkel aktuaalsetele globaalsetele küsimustele, nagu ökosüsteemide kohanemine põllundusliku maakasutuse muutustega ja fossiilsete kütuste tarbimisest tekkinud üleilmse soojenemisega. Uurimisrühma töö liigitub kolmeks: mineviku kliima rekonstrueerimine; mineviku maakatte ja taimestiku taastuletamine; taimeökoloogilised seosed õietolmuandmete põhjal. Uurimisrühma pingutused pärastjääaegse taimkatte arengu selgitamisel on tõstnud Eesti üheks parasvöötme näidisalaks, kus on metsades kliima ja inimtegevuse tõttu toimunud maakatte muutused. Infotehnoloogia teaduskonna tervisetehnoloogiate instituudi professor Margus Viigimaa 34 Kandidaat arstiteaduste valdkonnas teadustööde eest teemal Arteriaalse hüpertensiooni diagnostika ja ravi tehnoloogilised innovatsioonid. Margus Viigimaa publikatsioonid arstiteaduse vallas on rikastanud maailmateadust hüpertensiooni ja kardiovaskulaarse preventsiooni valdkondades. Viigimaa on osalenud 29 genoomivariandi identifitseerimisel, mis määravad hüpertooniatõve ja südame vasaku vatsakese hüpertroofia tekke. Need tulemused on teedrajavad hüpertooniatõve patogeneesi ja preventsiooni vallas. Täiesti uueks suunaks arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjuste ja ravitulemuse hindamiseks konkreetsel haigel on hemodünaamilised uuringud. Märkimisväärsed on ka uuringud statiinide ja esetimiibi kooskasutamisel ateroskleroosi ravis ning varajase ateroskleroosi diagnoosimisel arterite jäikuse määramisega. Olulist edu on saavutatud signaalitöötluse tulemuste rakendamiseks kliiniliste probleemide lahendamisel.

35 TEADUS Majandusteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ringa Raudla Kandidaat sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas eest. Ringa Raudla teadustöö keskendub riigi rahanduse analüüsile, leides kriiside ja avaliku halduse vahelisi seoseid. Riigi rahanduse valdkonnas on pööratud vaid piiratud tähelepanu institutsioonide ning riigi rahanduse vahelistele seostele, mis piirab oluliselt sotsiaalteadlaste suutlikkust selgitada näiteks Euroopa riikide erinevusi riigi rahanduse arengutes. Ringa Raudla teadustöö oluliseks panuseks riigi rahanduse ja avaliku halduse vaheliste seoste välja toomisel on tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise mõjurite ja mõjude süstemaatiline analüüs. Oluline osa tema teadustööst on keskendunud Balti riikide kriisi kogemuse analüüsimisele ja selle avamisele rahvusvahelises teaduskirjanduses. Ta on uurinud põhjalikult erinevate eelarvestamise ja finantsjuhtimise reformide mõju Eesti avalikus sektoris. Majandusteaduskonna Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi professor Ahti-Veikko Pietarinen Kandidaat humanitaarteaduste valdkonnas tööde tsükli Loogika, vaim ja tähendus: Uurimusretked märkide maal eest. Ahti-Veikko Pietarinen on tuntud kui loogika ja loogika filosoofia edendaja, kes lähtub Charles Peirce i sajanditaguse panuse interpreteerimisest. Ta on teinud ulatuslikku uurimistööd, et tuua kaasaegse filosoofilise loogika vaatevälja Peirce i avaldamata käsikirjad loogikast ja arutlemisest. Tema teadustöö mõtestab ümber nüüdisaegse loogika arengut ja muudab arusaama sellest, mis toimus nüüdisaegse loogika kujunemisaastail eelmise sajandivahetuse paiku. Pietarineni töös uuritakse abduktiivset loogikat ning teaduslikku avastust fundamentaalse ebakindluse tingimustes, see on suunatud epistemoloogia, otsustusteooria ja teadusfilosoofia peavoolu käsitluste uude perspektiivi asetamisele. TTÜ akadeemilise personali ametikohtade konkurss Infotehnoloogia teaduskonnas Struktuuriüksus Ametikoht Hõive Ametikoha täitmine Kandideerimis tähtaeg Tarkvarateaduse instituut lektor Tarkvarateaduse instituut lektor Loodusteaduskonnas Struktuuriüksus Ametikoht Hõive Ametikoha täitmine Kandideerimis tähtaeg Geoloogia instituut vanemlektor Konkursil osalemiseks esitada konkurss@ttu.ee või (kandideeri online) järgmised dokumendid: kandideerimisavaldus; esmakordsel kandideerimisel TTÜsse antud ametikohale vastavat haridust ja teaduskraadi kinnitavate dokumentide ärakirjad; curriculum vitae koos publikatsioonide loeteluga, võimalusel täidetakse ja avalikustatakse ETIS-s (juhul, kui kandideeritakse esmakordselt ning kandideerijal ei ole ETISe kasutajakontot, siis saata kasutajakonto avamiseks elektronkiri oma nime ja isikukoodiga, selgituseks TTÜsse kandideerimiseks kasutajakonto loomine, aadressile etis@etag.ee); õppetegevuse portfoolio; muud ametikoha eripärast tulenevad dokumendid, mis on sätestatud konkursi tingimustes. TTÜ personaliosakond: Ehitajate tee 5, I-143, Tallinn telefon personal@ttu.ee 35

36 Koostöö Rubriik Nutika tootmise uus tase paindtootmissüsteemide ja robootika demokeskuse abil Mehaanika ja tööstustehnika instituudi direktor Kristo Karjust ja professor Tauno Otto Fotod: Edmond Mäll 36 TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudis avati paindtootmissüsteemide ja robootika demokeskus, kus on virtuaal- ja liitreaalsuse (VR/AR) vahenditega ühendatud tööstusrobootika ja Tööstus 4.0 põhimõttel toimiv paindlik tootmisliin. Demokeskuses on valik eri tootjate eri funktsionaalsustega tööstusroboteid ning kaasaegne automaatlaost, -liinist, robotitest ja töötluskeskusest koosnev paindlik tootmissüsteem (FMS Flexible Manufacturing System), tudengid ja täiendõppurid saavad süsteemiga tutvuda ja seda programmeerida, seadistada ning optimeerida. Selline paindtootmissüsteem on Balti riikides esimene, lähiriikidest on üks Aalborgi Ülikoolis Taanis ja teine Seinäjoki Tehnikakõrgkoolis Soomes. Mehaanika ja tööstustehnika instituudis on tootmisliini juurde arendatud tootmise monitooringu ja prognoosimise süsteem, mille eesmärgiks on tööpinkide ja seadmete hõivatuse ja koormatavuse jälgimine reaalajas. Süsteem toob välja tööpingi tööajad, seisakud ja tootlikkuse valitud ajaperioodil ning aitab leida tootmisliini kitsaskohti. Süsteem võimaldab ka pikendada seadmete, komponentide ja kasutatavate tööriistade tööiga kui järgida ennetava hoolduse soovitusi. Demokeskuses on juba alustatud kogu keskkonna virtualiseerimist nii robotitest kui ka tehnoloogiaseadmetest luuakse digitaalsed kaksikud, mida saab läbi VR/ARi arenduseks või väljaõppeks kaasa võtta kodukontorisse, auditooriumisse või koostööpartneri juurde. Eesmärgiks on võimaldada robotite ja Tööstus 4.0 põhimõtete kasutamist tänastele ja homsetele inseneridele ja teadlastele. Teadustöös uuritakse ro-

37 Koostöö botite ja inimese koostööd potentsiaalsed ohuolukorrad simuleeritakse virtuaalselt läbi ja robotite juhtprogrammidesse viiakse inimesega kokku puutumise puhuks alternatiivsed ohutumad liikumistrajektoorid. Tarkvara osas tehakse koostööd Soome firmaga Visual Components, kelle virtuaalreaalsuse mooduli beetaversiooni testiti. Liitreaalsuse vallas on partneriks Saksamaa firma Ubimax-Vuzix. Liitreaalsuse vahendid on ennast juba õigustanud ning neid hakatakse kasutama ka allkorrusel 3D-printimise laboris Protolab ja Eesti Maaülikoolis oleva uue kompuutertomograafialabori koostööuuringute võimaldamiseks. Demokeskus kannab ka TalTechDigitali ideed digioskuste arendajana ning digiinnovatsiooni ühe sõlmpunktina (DIH Digital Innovation Hub), kus ettevõtetele tutvustatakse uusi robootikalahendusi. Keskuses on juba rakendust leidnud paljud tudengid, kes kursuse- ja lõputööde kaudu aitavad keskust arendada ning huvilistele ettevõtetele uusi rakendusi välja töötada. Robot-tehniliste ning liit- ja virtuaalreaalsuse vahendite hinnad on langenud ka väikeettevõtetele taskukohasele tasemele ja robotiseerimiseks ei pea rahakott puuga seljas olema näiteks integreeritud tehnoloogiate tudengite kursusetöödes on ette võetud kümmekond Hiinast soetatud kokkupandavat odavrobotit, mida pannakse kasulikke operatsioone täitma vabavaralise tarkvara baasil ja kohapeal projekteeritavate 3D-prinditavate haaratsite abil. Demokeskuses saadud kogemust on võimalik rakendada ettevõtluses ja tööstuses: mõned uutest tehnoloogiatest on tööstusele edasiarendamiseks teistest sobivamad ning digisokustega inseneri käes on neist tootlikkuse tõstmisel suur abi. Prof Jouni Partanen (Aalto Ülikool) Indrek Petjärv (tudengivormeli Formula Student Team Tallinn meekonna juhandaja ) Nutika tootmise seminar 37

38 Koostöö SmartIC teaduse teekaardil uus metalli 3D-printimise süsteem Professor Tauno Otto TTÜ mehaanika ja tööstustehnika instituudis on alates sellest sügisest Eestis ainulaadne metalli 3D-printer, millega saab printida suuri prototüüpe ja valmisdetaile erinevatest metallidest, näiteks roostevabast terasest, titaanist ja alumiiniumist praktiliselt kõikidest keevitatavatest materjalidest. Printeri abil saab ka analüüsida digitaalset tootmist ja modelleerida bioonilisi ja kärgstruktuuriga ülikergeid konstruktsioone, lisaks töötada välja uusi integreeritud komposiitstruktuure ja teha andmemudelite võrdlevat analüüsi. 3D-prinditud toodete parameetrid on võrreldavad sepistatud toodetega, kuid tootearendus on märksa kiirem ning materjali saab seesmiselt projekteerida vaid sinna, kus see on tõesti vajalik. Väljaprinditava metallobjekti mõõtmed on maksimaalselt 280 x 280 x 365 mm, tööinstrumendiks on võimas 700 W kiudlaser. Kuivõrd eelkõige on tegu teadusuuringute jaoks mõeldud seadmega, on laserpäid üks ja printimiskiirus 55 cm 3 /h. Seade on soetatud meetme Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel projektist Nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC). Koos Eesti Maaülikoolis asuva 3D-kompuuter tomograafiga on see investeering aluseks uuele nutika tootmise virtuaalsele teadus- ja arendusüksusele Smart Industry Centre (SmartIC). SmartIC pole aga vaid need kaks suurinvesteeringu abil loodud laborit: sellesse teaduse teekaardi süsteemi on virtuaalselt lisatavad ka teised tööstuse digitaliseerimisele suunatud laboriseadmed, näiteks paindtootmise ja robootika demokeskuse robotlahen- dused, et koostöö ja turunduse ning ühtselt määratletud teenuste kaudu suurendada märkimisväärselt nutika tootmise valdkonna teadustööd ja infrastruktuuride ristkasutamist nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Lähitulevikus on plaanis seadmed panna tööle selliselt, et mõlema ülikooli teadlased saavad neid ka distantsilt ning liitreaalsuse vahendeid kasutades ristkasutada. Digitaalsete kaksikute kontseptsioon võimaldab tulevikus vähendada kulutusi teadus- ja tootmistaristutele ning seadmevaba ressurssi jagada partneritega. Ühtse süsteemi abil saab metallidest ja muudest materjalidest valmistatud tooteid mittepurustavalt mõõta ja kihthaaval punktiparvena kuvada. Kui seadmed panustavad esmajärjekorras ülikoolide teadustöö kvaliteedi parandamisse digitaalses tootmises, siis väiksemas mahus saab nendega ka ettevõtteid aidata. Virtuaalkeskuse loomise ajendiks on Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseis odavama hinna ja madalamate oskustega allhanketöödele on vaja aina rohkem juurde luua suuremat lisandväärtust ja innovatsiooni loovat kõrgtehnoloogilist tootmist. Nutika tootmise tuumiktaristu arendusprojekti rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist. 38 Töö juba käib Nutika tootmise teekaardi investeeringud EMÜs ja TTÜs on avanud võimaluse uurimisrühmadel läbi viia kaasaegseid teadusuuringuid. Näiteks on elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Ants Kallaste käivitanud uurimistöö 3D-prinditud elektrimasinate alal, millele on saadud ka personaalse uurimistöö toetus. Ants Kallaste täpsustab: Antud teema on otseselt seotud mõlema labori kasutusvõimalustega. Elektrimasinate alal võimaldab 3D-printimine toota innovaatilisi väikeseeria elektrimasinaid, mida traditsiooniliste lahendustega ei olnud võimalik teha. 3D-printimine võimaldab valmistada masina keeruka konstruktsiooniga magnetahelaid ja jahutuskanaleid, millega on võimalik parandada masina omadusi. Uus tehnoloogia võimaldab kasutada elektrimasina konstruktsioonis kärgstruktuure, parandamaks masina magnetilisi omadusi, aga ka vähendades masina kaalu jne. 3D-kompuutertomograafiga on võimalik teha masinas seniselt täpsemaid poorsuse analüüse, mis on äärmiselt vajalik tootekvaliteedi ja diagnostilistes uuringutes. Seni ei ole metallivalu ühtlust ja kvaliteeti sellise täpsuse ja ulatusega olnud nii lihtsalt võimalik määrata. Seega on labori võimalused vajalikud ja kasutatavad elektrimasinate uurimisrühma masinate konstruktsiooni ja rikkediagnostikaga seotud uurimistööde läbiviimiseks.

39 Koostöö IT-hariduse skeletiks on nüüd inseneriks saamine Mari Öö Sarv Fotod: Mari Öö Sarv TTÜ IT-teaduskonna dekaan Gert Jervan ja IT kolledži direktor Peeter Lorents räägivad ülikooli ja kolledži ühinemisest ning IT-hariduse uutest suundadest. Pärast IT kolledžiga ühinemist on Tallinna Tehnikaülikoolis 70% Eesti ülikoolide IT-tudengitest. Mis sisuliselt IT-hariduses muutus? Peeter Lorents (PL) Liitumise suurim iva on see, et praegustest bakalaureuseõppekavadest hakkab edasi arenema suurem plaan, mis on orienteeritud tulevikku. Nüüd on kolledži kontektsis olemas tervikpilt kogu kõrghariduse tsüklis, ülikooli sisseastumise hetkest doktorina lõpetamise hetkeni, ja IT-hariduse skeletiks on nüüd inseneriks saamine. Seni polnud IT kolledžis pärast rakenduskõrghariduse andmist meie asi, mis inimesest edasi saab, kas läheb oma oskustega tööle või kusagile edasi õppima. Tehnikaülikoolis aga õpetame IT-insenere, kes lisaks käsitööoskusele tõesti teavad, miks üks või teine asi nii on ja miks seda just niimoodi tegema peab. See on integraalne nagu pikamaarong Tallinnast Pariisi. Igalt rongilt võib mõnes vahepeatuses (mõneks ajaks) maha astuda või siis sõita lõpuni, ja IThariduse uued liinid sõidavad nüüd bakalaureusest doktorini välja. See on üks suurimaid väärtusi! Gert Jervan (GJ) Nüüd on võimalik vähendada dubleerimist ja leida sünergia: enne oli IT kolledž eraldi kõrgkool ja tegime palju asju paralleelselt TTÜga. Nüüd teeme koostööd, et leida igale ainele parim õppejõud, tegeleme ühiselt järelkasvu temaatikaga, saame tuua õppekavadesse mõlema poole tugevused. Hea näide on IT kolledži baasil uue magistriõppekava IT süsteemide analüüs ja kavandamine loomine. Varem oli see rakenduskõrghariduse õppekava, mille tudengitest enamusel oli aga eelnev kõrgharidus. Muutsime kava oluliselt ja sellest sai magistriõppekava, et pakkuda oluliselt suuremat lisandväärtust. Suvel soovis sinna tulla õppima ligemale 250 tudengit, kellest enamus ei ole IT taustaga, vaid nad kes soovivad ennast ümber koolitada või täiendada. Varem poleks sellise magistriõppekava käivitamine kolledžis võimalik olnud. PL TTÜ jaoks muutus bakalaureuseõppe tasemel ka see, et uute bakalaureuseõppekavade hulgast saab valida akadeemilisemaid või rakenduslikumaid; viimaste puhul on praktika osakaal 24 EAPd, mis on väga palju. Seni oli kuulda nurinat et TTÜ IT-haridus hõljub liiga pilvedes ja selle pealt tööle minna ei saa, sest ei saa praktilisi oskusi. Praktika osakaalu kasv aga ei tähenda, et TTÜ muutus ametikooliks teooria ei kao kindlasti kusagile, sest insener peab teadma, miks asjad on nii või teisiti. 39

40 Koostöö 40 GJ Eesmärk ei ole IT kolledžit pildilt kaotada. Mõlema ülikooli nägu ja tugevused peavad säilima. Kui keegi otsib IT-teaduskonda või IT kolledžit, siis leiab ta otsitava üles. Teine teema on see, et TTÜ sees saab ITK koostööd teha ka matemaatikas, majanduses, keeleõppes sünergia on ka teiste teaduskondadega. Enne pidi kolledži tudeng tulema TTÜsse aineid juurde otsima, meie omad käisid ka kolledžis lisaaineid võtmas. Praegu on kõik ühes infosüsteemis ja tudeng ei pea vahetki tegema, kas mingi õppeaine on IT kolledži või mõne TTÜ instituudi aine, kui see teda huvitab, siis ta lihtsalt võtab selle. Seda on lausa linnakus näha, et tudengitel on rohkem võimalusi: seni olid nad kas kolledži või meie majas, aga nüüd on liikumist kahe maja vahel nii palju, et Margus Leivo (TTÜ haldusdirektor M.Ö.S.) tegi nende vahele isegi kõnnitee. Kui praktiline see haridus nüüd siis täpsemalt on? GJ Praegu saab teha edukalt nii rakenduslikke kui ka akadeemilisemaid bakalaureuseõppekavasid ja seda me tegimegi pakume soovijatele väga rakenduslikku bakalaureuseharidust ja seda mõistetakse ka väljaspool Eestit. Rakendusliku kõrghariduse diplomist on välismaal keeruline aru saada. Pakume selliseid bakalaureuseõppekavu, et pärast lõpetamist saab minna tööle ja unustada ülikooli, Gert Jervan aga saab ka tulla tagasi magistriõppesse. Ideaalne oleks, kui tehakse bakalaureusekraad ära, käiakse paar aastat tööl ja siis tullakse tagasi magistrisse. Oluline teema on mittestatsionaarne õpe. On märgatav arv inimesi, kes soovivad kas ümber õppida või oma tegelikke oskusi diplomiga vormistada. Esimese astme õppes on aga suureks probleemiks see, et paljud tulevad õppima ja peale esimese töökoha leidmist loobuvad. Oleme muutunud oluliselt nõudlikumaks sisseastujate kvaliteedi osas, kuid probleemid on alles. Seetõttu oleme võtnud plaani kaugõppe olulise ümbermõtestamise ja eraldi õppekava loomise, mis oma olemuselt ja ülesehituselt erineks üsna põhjalikult statsionaarse õppe kavadest. Kuidas ühinemine teadustegevust mõjutab? GJ Kolledž on bakalaureuseõppe keskus ja ühinemise mõju näen ennekõike õppetööl, täiend- ja ümberõppel. TTÜ kontekstis on oluline ka õppe tehnoloogiline ja pedagoogiline pool õppejõudude kompetentse tuleb samuti süstemaatiliselt arendada ning seegi peaks olema kolledži vastutus. PL Ka erialaõppejõul peab olema elu lõhn juures. Kui oled näiteks krüptoaine lugeja ja ise krüptoloogiaga ei tegele, siis sa ei lõhna väga veenvalt. GJ Doktoriõppe kohta võib nii palju öelda, et 100% uurimisteemadest tuleb reaalsest elust. Aga doktoritöö iseenesest pole mingi praktilise probleemi lahendamine, vaid peab arendama valdkonda või teadmist nii palju edasi, looma uusi meetodeid, et edaspidi saaks probleemi lahendada. Milliseid IT-spetsialiste, teadmisi ja oskusi on praegu kõige tähtsam õpetada? GJ Tehnoloogia muutub nii kiiresti, et ülikoolis ei saagi õpetada üht või teist konkreetset töövahendit, vaid põhimõtteid. Üks ettevõtte juht ütles: tehnilised oskused pole olulised, tähtis on, et inimene oskaks meeskonnas töötada, suhelda ja õppida. PL Tähtis on, et tudengid saavad aru, kuidas asjad käivad, ja tööl juba õpivad konkreetseid oskuseid juurde. Kes suudab pidevalt õppida, selle edu tööturul on tagatud. Toon paralleeli automaailmast: pole mõtet koolitada Toyota Priuse mehaanikuid, sest kui ta ülikooli lõpetab, võib juhtuda, et Priust enam ei toodetagi. Selle asemel tuleb koolitada universaalseid mehaanikuid. Meie mehaanika on tarkvaraarendus, arvutisüsteemid, telekommunikatsioon, süsteemide administreerimine, mitte konkreetsed programmeerimiskeeled. GJ Tänapäeva teemad on andmed, tehisintellekt ja masinõpe ning ühtegi neist ei saa arendada ilma väga tugevate matemaatiliste alusteadmisteta. See on meile väljakutse, kuidas teha 18-aastastele selgeks, et AI rakenduse jaoks on vaja kaks aastat matemaatikat õppida. Me ei taha koolitada ainult äpitreialeid, vaid IT-sektori edasiviijaid. PL Inimestega, kes on enda tööelu sihiks võtnud koodikirjutamise, hakkab minema nagu kaug-

41 Koostöö sõiduautojuhtidega: need töökohad kaovad ära. Autod juhivad end ise ja arvutid kirjutavad endale ise programme. Muidugi peab selle programme kirjutava programmi ka mõni inimene kirjutama, aga selleks on vaja juba palju paremaid matemaatilisi alusteadmisi kui tänasel koodikirjutajal. Hea näide on ka krüptondusega tegelevad firmad et mõistaksid teemat, on vaja arvuteooria ja algebra tundmist. Näiteks Guardtime põhineb väga spetsiifilisel krüptolahendusel ja see ettevõte on sündinud kahe doktorikraadiga inimese algatusest, kellest üks on TTÜst. Kui palju arvestatakse õppekavade loomisel tänaste IT-ettevõtjate vajadusi? PL Õppekavasid teeme kogu IT-sektori arengu järgi. Ühiskond ei ole veel küps, et isetoimiva ja iseareneva IT plahvatuslikku kasvu ja vajadust teadvustada, aga kui see aeg kord kätte jõuab, siis peab meil spetsialiste olema. GJ Oluline roll on programmide nõukodadel. Kuna nõukojas on eri huvigruppide esindajad, ei saa õppekavad olla ühe ettevõtja või huvigrupi nägu. Samas, mitte ükski õppekava ei lähe käiku ega muutmisele ilma majaväliste osapoolte nõusolekuta. PL ja need ei ole elukauged inimesed! Nt infosüsteemide analüüsi ja kavandamise magistriõppekava juhib SEB Cto ehk chief technology officer, panga kõrgeim tehnoloogiapealik. GJ Varasemalt oli paljude Eesti ettevõtete huvi saada käsitöölisi, kes hakkaks kiiresti kasumit tooma. Kui aga ettevõte on liikumas keerulisemate toodete poole, otsivad nad paremate oskustega inimesi. Juba on olnud ka doktorikraadiga inimeste üleostmisi ülikoolist ettevõtetesse. Ülikoolid ei suuda juba praegu nii palju IT-doktoreid koolitada, kui nende kompetentsi sektoris vaja läheb, me ei suuda iseendki taastoota, rääkimata Starshipi, Transferwise i, Nortali, Taxify, Guardtime i, Cyberbetica jne suguste ettevõtete vajadustest. Doktoriõppesse vastuvõtt võiks olla 2 3 korda suurem, aga saame vastu võtta vaid nii palju, kui on meie võimekus neid juhendada. Juhendamisvõimekus aga on väike, kuna riik panustab nii teaduse rahastamisse kui ka doktoriõppesse vähe. PL Paar aastat tagasi jäi üks mu värske doktor ettevõtete uste taha, kui ütles, et on tehnikateaduste doktor. Nüüd on olukord teine, see on eksponentsiaalne kasvamine ja see vajadus sügavate juurtega harituse järele plahvatab peagi. Riigiisad, mõelge palun natuke ette! Mida suurema võimekusega inimesed akadeemilistes õppeasutustes on, seda paremini nad peavad teenima, et oleks motivatsiooni teadust arendada ning magistrante-doktorante juhendada. Millest tudengid ise kõige rohkem huvitatud on? GJ Praxis tegi mõne aasta eest uuringu, kus ettevõtete esindajad olid väga kriitilised, öeldes, et Peeter Lorents magistriõpe on vaid teadlaste ettevalmistamine ja ettevõtluse jaoks raiskamine. Aga me peame andma oskusi, et minna kaugemale äpitreimisest ja saada inseneriks. PL Seda tuleb küll IT-õppijatele öelda, et hoidke rutiinist eemale, sest kõik rutiinne töö läheb masinatele, sh rutiinne koodikirjutamine. Varsti oskavad masinad end ka ise diagnoosida ja natuke koodi lappida. Edaspidi on ikka enam ja enam vaja sügavate teadmiste ning laia silmaringiga elukestva edasiarenemisvõimega insenere. GJ Suurettevõtted, kus tudengid tööl käivad, on õnneks aru saanud, et õppivat tudengit täiskoormusel tööle ei saa panna, nad lasevad tudengil töötada poole koormusega, toetavad tema õppimist. Aga start-up i maailm, mis on oluliselt intensiivsemate tsüklitega, meelitab samuti noori ära. PL Start-up i kogemus ise on kindlasti kuldaväärt, aga see võib täielikult enda alla matta. Edulood on silme ees ja kõik arvavad, et nemad on järgmised Steve Jobsid. Aga edukad on vaid need, kelle hariduses on raudbetoonist vundament all. Nemad on kõigi muutuste ees hävimiskindlad ja kui neil on ideed, siis need ideed ka töötavad, kuna tulenevad väga usaldusväärselt aluspõhjalt, mitte pinnakihi hetkeoskustest. 41

42 Manufuture Messihall akadeemikute alleel u 1400 m2 ehitati 3 nädalat küttis 4 ja elektrit tootis 1 diiselgeneraator 16 kontaktpunkti eksponentidele, 5 toiduserveerimise lauda, 90 püstiajalalauda 18 m2 lava kaks 420x240 cm ekraani, lisaks hallis 20 monitori Manufuture 2017 naelutas Eesti ja TTÜ Euroopa tehnoloogiakaardile Mari öö Sarv Fotod: Edmond Mäll Oktoobris Tallinna Tehnikaülikoolis toimunud tehnoloogiakonverents Manufuture 2017 oli üks Eesti eesistumise suurimaid ettevõtmisi, võõrustades kahe päeva jooksul üle 600 osaleja 38 riigist ning tuues kokku teadlased, otsustajad ja ettevõtjad eri tööstusharudest üle ilma. Tööstus 4.0 teemadele ja tulevikule keskenduval konverentsil oli nii Eestil kui TTÜ-l võimalus end võtmetegelastele näidata kui digiriiki ja -ülikooli ning Eesti presidendi avasõnad ja peaministri lõpusõnad meie digivõimalustest avaldasid paljudele muljet. 42 Üle kahe aasta toimuva konverentsi korraldamise õigus selgus mullu sügisel seoses Brexitiga ning rahvusvahelises konsortsiumis olid TTÜ kõrval osalisteks Innovate UK, EFFRA, DIMECC, ITL ja IMECC. Programmi kokkupanekul lähtusime varasemate Manufuture konverentside kogemustest ja kaasasime konsultantidena Leedu eksperte, kes nõustasid a konverentsi Leedus ja aastal Luksemburgis, ütles Manufuture 2017 programmijuht Tauno Otto. Ta lisas, et konverentsi üldine kontseptsioon valmis Inglismaal, programmi osas tegi suure töö Euroopa Tulevikutehaste Uurimisassotsiatsioon EFFRA ja esinejate leidmine jaotati partnerite vahel, et oleks esindatud erinevad tööstusharud ja riigid ning kaasatud nii ülikoolide kui ka valitsuste tasemel otsustajad. Esmane programm valmis märtsiks ja siis algas ka osalejate registreerimine. Juuniks saadi paika kohapeal pakutavad ettevõtete külastused. Lõplikult sai programm oma kuju septembris, selleks ajaks oli huvi ületanud juba plaanitud taseme ja oktoobris registreerimine suleti, et osalejad saali ära mahuksid, meenutab Otto suurt huvi konverentsi vastu. Põhirahastus Manufuture 2017 korraldamiseks tuli Euroopa Komisjonilt, kes esmalt oli mures, kas meie väikesesse piiririiki üldse tullakse üle Euroopa piisavas kvoorumis ja tasemel kokku. Need kahtlused

43 Manufuture said muidugi hajutatud ja nii direktoraadi juht Peter Dröll kui teised euroametnikud jäi korralduse ja sisuga rahule, kinnitab Tauno Otto. Tööstuse tippklassi esinejate Tallinnasse kutsumine käis Otto sõnul valdavalt varasemate kontaktide abil ning selleks olid rahvusvahelised partnerid üliolulised. Tööstuse võtmeisikutel on päevakavad pikalt planeeritud, näiteks Eesti Energia juhi Hando Sutteri plenaaresinemine lepiti kokku juba kevadel, märkis Otto. Konverentsidel esinemisi võtabki raskekahurvägi ette vaid varasemate kontaktide kaudu, näiteks Siemens CEO Jan Michael Mrosiku esinema saamise osas aitasid kaasa DIMECC ja Siemensi Soome esindus; Renault' inseneeriajuht Philippe Montfort tuli tänu headele sidemetele EffRAga jne. Euroopa Komisjoni volinike ja direktoraatide juhtidega suhtlemist aga vahendasid meie ministeeriumid, Eesti esindus Brüsselis ja keeruline kooskõlastuste astmestik, meenutab Otto poliitikakujundajate maaletoomist. Tagasiside otse ja meili teel on olnud positiivne, esile on toodud Eesti kui digiriigi kuvandit, mida eri aspektides rõhutasid esinemistes president Kaljulaid, rektor Aaviksoo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Palo ja peaminister Ratas. See, et Eesti oli riigi tasemel kõrgelt esindatud ja et tööstuse ja inseneeria teemat peetakse Eestis oluliseks, oli külalistele heaks üllatuseks, võttis Otto kokku temani jõudnud tagasiside. Väliskülalised ja Euroopa Komisjoni esindajad tõid tema sõnul välja, et Eesti on oma rolli eesistujamaana väga hästi osanud ära kasutada meil on oma sõnum ja eeskuju e-riigina, tasakaalulukus asjaajamistes ja ühtsus suurte ideede elluviimisel. Õnneks polnud ka ilm üleliia külm, kuigi üks külaline Küproselt ütles, et ta võttis ilmaprognoosiga tutvumise järel pakkima asudes kõik oma riided kaasa, lisas Otto. Otto sõnul avaldasid osalistele muljet ttü kui modernne tehnikaülikool ja konverentsi foorumi- ja innovatsiooniala kattev hiigeltelgi lahendus, samuti atmosfäär galaõhtusöögil lennusadamas ning Eesti tippartistide ettekanded. Pole kahtlust, et ttü on nüüd kinnistanud end esinduslike tehnoloogiakonverentside korralduskohana ja ELi esidigistajana Otto märkis, et juba on olnud jutuks, et mõne aasta pärast saaksime võõrustada Euroopa Virtuaal-ja Liitreaalsuse Aastakonverentsi. Ka Eesti maine edumeelse digitehnoloogiariigina on saanud laiemat kandepinda ja see hakkab Otto hinnangul kindlasti tagasi teenima konverentsil saadud uute koostööpartnerite kaudu. Manufuture ajastus oli selles mõttes perfektne, et 2018 on algamas rida tööstusuuringutele suunatud ELi projektimeetmeid ning nende jaoks hakatakse konsortsiume kokku panema just praegu, tõdes Otto. Aga ega siis ainult suured asjad pole olulised. Otto meenutab, et külalistele anti kasutamiseks tasuta linnatranspordi viipekaardid ja need leidsid aktiivset kasutamist, kui käidi Tallinnaga tutvumas. See et TTÜsse saab trolliga nr 3, sai paljudel kogetud, ning kes jäid kauemaks nõupidamistele ja jäid hotellitransfeeridest maha, loobusid taksovõimalusest ja suundusid rõõmsalt trolli peale, naerab Tauno Otto. Manufuture 2017 numbrites 820 inimest, sh kõnelejad, partnerid, korraldustoimkond jne 649 osalejat (151 ei tulnud kohale) Ca 450 inimest galaõhtusöögil Lennusadamas 23% osalejaist ja 22% esinejatest olid naised 372 inimest kasutas konverentsi mobiilirakendust, 169 neist tegid seal endale suhtlemiseks profiili ja sealtkaudu lepiti kokku 41 kohtumist 43

44 Manufuture Hans Michael Krause asjade internetist: inimene on tööstuses ikka kõige tähtsam Kaido Einama Foto: Edmond Mäll 44 Tööstuskonverentsil Maunfuture 2017 esines Saksamaa tööstushiiglase Bosch Rexroth AG programmeeritavate loogiliste kontrollerite ning asjade interneti turgude ja tootehalduse juht Hans Michael Krause. Ta rääkis Mente et Manule maailma muutvast asjade interneti tulekust ning Tööstus 4.0-st, kuid rahustas ka kõiki valdkonnas töötavaid inimesi nemad jäävad endiselt kõige tähtsamaks, uus tehnoloogia muudab vaid meie elu lihtsamaks. Jah, asjade internet, tehisintellekt ja tehisreaalsus ei pea olema uus ja ülikeeruline tehnoloogia, mis meid tööstusest eemale peletab, vaid vastupidi see peab olema nii lihtne kasutada, et ka need vanemas keskeas tehase liinitöölised, kes praegu teevad vaid kindlaid mehaanilisi liigutusi, saaksid tulevikus hakkama uute töövahenditega. Olgu need siis igal pool asuvad targad andurid, suhtlevad robotid, tehisintellekt või virtuaalprillid. Tehnika läheb keerulisemaks, selle kasutamine aga lihtsamaks, lubab Krause. Argentiinast Saksamaa asjade internetti Hans Michael Krause on diplomeeritud elektriinsener ning magistrikraadiga tööstuse juhtimise spetsialist, kes alustas oma karjääri Argentinas sõltumatu automaatikainsenerina. Alates aastast on ta töötanud Saksamaal Bosch Rexrothis, kõigepealt inseneri ja juhtivspetsialistina pakkimismasinate tootmisüksuses. Juulist 2017 vastutab ta Bosch Rexrothi programmeeritavate loogikakontrollerite (PLC) automatiseerimise ja asjade interneti lahenduste eest. Tallinna Tehnikaülikooli konverentsile võttis Krause kaasa oma põhiteema asjade internetist, kuid ka sellega tihedalt seotud Tööstus 4.0 temaatika, milles Bosch Rexroth on edukas praktiseerija oma rohkem kui 250 tehasega üle maailma paljud neist töötavad juba Tööstus 4.0 põhimõtete järgi. Ei möödu päevagi, kui keegi ei räägiks ajalehtedes, ajakirjades või veebiportaalides jälle Tööstus 4.0-st, nendib Krause ja jätkab: On ka põhjust ühendatud tööstus

45 Manufuture ja asjade internet ongi igal pool tööstusse saabumas ja see on meie praegune kõige kiiremini muutuv maailm. Asjade internet on tulnud, et jääda Jah, asjade internet on ka tööstuses ammu kohal, lisab Krause, Bosch Group on selle oma tehastes kasutusele võtnud ja pakub lahendusi ka teistele tööstusettevõtetele. Asjade internet ehk nutistu tuleb igale poole: autodesse, turvasüsteemidesse, koju ja muidugi ka tööstusse. Bosch Rexroth tegeleb tööstusvaldkonna komponentide ja seadmetega, mis on võrku ühendatud. Seda nii suures pildis kui ka otseste kogemuste põhjal nutistut täiustades. Tööstuses nutistule ülemineku kogemust on Boschil rohkem kui 250 tehasest, kus rakendatakse asjade interneti lahendusi tootmises. Krausel on hea näide: üks üsna tavaline üle saja aasta vanune treipink, mille muide kunagi härra Bosch ise valmis tegi, ühendati internetti, lisades sellele vajalikud andurid. Seega saab ka väga vanu masinaid edukalt nutistuga ühendada. Antud juhul lisati õlitasemete ja temperatuuride mõõtjad ning andmed saadeti serverisse analüüsiks. Kuid niisama lihtsalt see asjade internetti ühendamine ka ei käi, suurim probleem on praegu turvalisus. Kõik netti ühendatud asjad on väljast ligipääsetavad. Selleks, et seadmed oleks ka värskete turvaohtude vastu kaitstud, peavad need olema uuendatud. Asjade tarkvara (või siis seadmete) uuendamine üle interneti on üks põhiküsimustest, mis peab olema igal pool hästi lahendatud. Mõned seadmed ei saa tarkvarauuendusi kunagi ja tulevikus võib see tähendada, et nende turvalisus on liiga madal. Tehisintellekt moesõna, millega peab arvestama Kui nüüd vaadata, kui palju andmeid sellest kõigest tekib, kui iga seade on võrku ühendatud, siis on selge, et seda kõike on vaja töödelda, et midagi kasulikku välja sõeluda. Andmemahud on suured ja ületavad kaugelt inimvõimeid, otsused tuleb aga teha kiiresti ja otsustamine on keeruline. Siin tulebki appi tehisintellekt ehk AI. Kuid Krause sõnul ei hakka AI kindlasti (vähemalt esialgu) midagi inimesest sõltumatult juhtima ja muutma, vaid annab pigem inimesele soovitusi, mis sünnivad paljude töödeldud andmete põhjal. Lõpliku otsuse teeb operaator. Tulevikus aga võib teatud hetkest usaldada juhtimises ka tarku algoritme, kuid otsus, kui paljut me tahame tehisintellekti hoolde usaldada, tuleb kunagi teha jällegi inimestel endil. Tehisintellekti siiski investeeritakse ja seda arendatakse igal pool, nii usas, Euroopas kui mujal. Sellest pole pääsu. Moesõnana on ehk tehisintellekt praegu ületähtsustatud, aga see muutub aina olulisemaks. Tööstus 4.0 järgmine väga loogiline samm Siit jõuamegi tööstuse järgmise olulise moesõnani, millest räägitakse juba kümmekond aastat Tööstus 4.0, mille jaoks on andmete liikumine väga oluline. Kui tehisintellekt soovitab ja inimene otsustab, peavad töödeldud andmed saama vabalt liikuda kliendi juurest läbi projekteerimise, inseneride, tööpingi operaatorite ja logistika kuni valmistoote müügini. Kiire integratsioon ja paindlik tootmine vastavalt muutuvatele andmetele on sellise uue tööstuse aluseks. Bosch kasutabki juba paljudes tehastes täies ulatuses Tööstus 4.0 põhimõtteid, paika on pandud ka põhielemendid, mille järgi Tööstus 4.0 arendatakse. Näiteks peab andmevahetus kõigi komponentide vahel olema kiire, samuti andmevahetus kliendiga, kes saab tellida väikeseid partiisid ja erinevaid seadistusi võimalikult paindlikult. Siit tulebki järgmine vajadus Tööstus 4.0 jaoks võimalikult avatud ühised standardid, et kõik komponendid suudaks omavahel suhelda ja andmeid jagada üle ühise võrgu kuni kliendini välja. Ka juba mainitud tehisintellekt ehk jagatud intelligentsus aitab siin kaasa, tuvastades toodete hetkeseisu, seadmete olukorra, otseajas tootmise olukorra ning pakkudes välja võimalused kogu tootmisprotsessi optimeerida. Kuid lisaks on tööstuses olemas veel üks komponent kõige tähtsam komponent oli ja on inimene, kes jääb ka tulevikus peategelaseks. Inimesed on ja jäävad kõige tähtsamateks Vaatamata automatiseerimisele, tehisintellektile ja üksteisega otse üle võrgu ühendatud masinatele ei jää inimese tähtsus sugugi väiksemaks, on Hans Michael Krause veendunud. Just inimese jaoks kogutakse ja üldistatakse tootmisest saadud infot, inimene võtab nutiprillidega vastu reaalajas saabuvaid teateid ja teenindavad mehaanikud saavad näiteks liitreaalsuse lahendustega leida keerukas süsteemis väga selgelt esitatud vea. Tootmisliinidel saavad aga inimesed mobiilsete seadmetega igal hetkel ülevaate tootmise olukorrast. Lõplik otsustamine jääb ikka inimeste teha. Otsustamiseks vajalikke andmeid aga annab ette nutikas tootmine, koormamata inimesi suurenenud andmemahtudega, vaid tuues välja kõige olulisema. Keerulisemad ja raskemad tööd aga jäävad masinate hooleks. Igal pool tööstuses pole olukord muidugi täpselt sama. Mõni asi nõuab rohkem inimesi kui teine. Krause toob näiteks, et servomootoreid tootes on Boschi tehastes rohkem inimesi vaja, kuna seal on mootori ehituse iseärasuste tõttu veel palju käsitööd, samas kiirendusanduri tootmine (neid leiab igast nutitelefonist) on pea täiesti automatiseeritud, kuna komponendid on standardsed ja nende kokkupanekuga saab hakkama ka robot. Kuigi praegu tehaseliinidel ringi vaadates on näha, et seal töötavad vanemas keskeas naised jah, see on nii Eestis kui Saksamaal ühtemoodi pole Tööstus 45

46 Rubriik Manufuture 4.0 tulekuga selline olukord siiski probleemiks. Kes ütles, et uus tehnika peab olema keeruline? küsib Krause. Vastupidi, kõik need uued vahendid peavad tegema töö hoopis lihtsamaks ning needsamad vanemas keskeas tehasetöölised õpivad kindlasti ka kõik uued vahendid ära. Ja need teevad nende elu kergemaks. Robotite jaoks on kasutajaliides Tootmisprotsessis jäävad inimesed tähtsaks, kordab Krause veel üle. Kuid inimesi peavad abistama targad assistendid masinad. Selleks võib olla tööjaam intelligentse tööjuhendiga (ActiveAssist APAS tööjaamas näiteks) või integreeritud lahendus (näiteks Nexo). See võib olla ka väike mobiilne robot, mis suhtleb otse operaatoritega. Inimese ja masina suhtluses aga on väga oluline kasutajaliides, mis peab töö veelgi lihtsamaks ja arusaadavamaks tegema, kuigi paindlikus tootmises on korduvaid rutiinseid ülesandeid vähem ja kõik muutub hoopis kiiremini. Kasutajaliidesed aitavad näidata väikeses ruumis (näiteks kitsal tootmistöökohal) liitreaalsuses või tehisreaalsuses (nt ActiveCockpit) või märgutuledega, mida vaja teha, samal ajal töö efektiivsust suurendades. Tööstus 4.0 nõuab suuremat läbipaistvust, igaüks masinaoperaatorist tootmisjuhini peab aru saama, mida ta teeb ja millises tootmisprotsessis osaleb (selleks sobib näiteks lahendusena IT ShopfloorSolutions). Tarkvaralahendused aitavad samal ajal kokku hoida nii energiat kui ressursse. Kiiresti võrku: Boschi lihtne lahendus Tööstus 4.0 jaoks Hans Michael Krause lubab, et Bosch aitab valmislahendusega, kui keegi tahab nüüd Tööstus 4.0 lahendusi kasutusele võtta. Boschil on olemas kõik lahendused väikseimast vajalikust võrku ühendatud andurist kuni kõik-ühes tootmislahenduseni. Me võime aidata traditsioonilisel tööstusettevõttel kiiresti viia oma tootmisliinid võrku, lubab Krause, selleks on meil olemas kõigi jaoks kohandatavad workshop id ja treeninguprogrammid, lisaks anname kaasa n-ö stardipaketid (PPM ja IoT Gateway), millega Tööstus 4.0 peale üle minna liigseid kulutusi tegemata. Uusi masinaid ostma ei pea, olemasolevad seadmed tuleb vaid uuendada Tööstus 4.0-le vastavaks. Boschi kogemus näitab, et ka väga kallid ja keerukad tööstusseadmed on lihtsalt võrku ühendatavad, nende andurid ühendatakse anduripilve ja edasi on kõik suuresti tarkvara küsimus. Boschil on ka selline tarkvaralahendus olemas koondnimega Bosch IoT Cloud. Pilveteenus aitab luua keskkonna, kuhu lisada piiramatult salvestus- ja arvutusmahtu, sisaldades ka elementaarseid ehitusplokke Tööstus 4.0 lahenduste loomiseks. Bosch pakub seda klientidele kui tarkvarateenust. Seega pole hüppeks Tööstus 4.0 peale vaja teha muud, kui ühendada oma andurid võrku ja selle kaudu juba olemasoleva pilveteenusega, mis aitab tarkade andurite abil tarkasid võrku ühendatud masinaid juhtida. Nokia ja Bosch näitasid Tööstus 4.0 lahendust üle 5G Tallinn Digital Summitil Nokia ja Bosch teevad koostööd Tööstus 4.0 üleviimiseks uue põlvkonna 5G võrku, sest ka tööstuse vajadus kiire andmemahu ning väga väikese hilistumisega võrgu vastu kasvab ning lahenduseks saab olla vaid uue põlvkonna 5G võrk. Tulevikutehastes on 5G olemas, sest senised traadita võrgud pole piisavad, et asjade interneti tohutut andmemahtu edastada. 10 korda kiiremat andmevahetust demonstreeris Bosch koos Nokiaga Tallinn Digital Summitil sel sügisel. Sellist kiiret ühendust võib vaja minna kasvõi näiteks liitreaalsuses töötaval seadmeoperaatoril, kelleni on ülikiirelt ja andmemahuka sfäärivideoga vaja üle kanda näiteks otsepilti mõnest masina kohast, kuhu inimene ligi ei pääse. 46 Mida Boschis on seni saavutatud? Bosch on Tööstus 4.0 lahenduse eest saanud Hermes 2013 auhinna, kuna võttis kasutusele avatud lähtekoodiga tarkvaralahenduse nimega Open Core Engineering of Bosch Rexroth. VDA logistikaauhind 2014 ja Tööstus 4.0 auhind 2015 tulid aga multitootmisliini kasutuselevõtu eest Tööstus 4.0 võtmes. Bosch osaleb Saksamaa Plattform Industrie 4.0 ühenduse töös, kus paljud tuntud tööstusettevõtted nõustavad üksteist ja leiavad ühiselt lahendusi. Plattform Industrie 4.0 tegeleb ka Saksa valitsuse Tööstus 4.0 strateegia elluviimisega. Veelgi laiema kõlapinnaga ühendus on Industrial Internet Consortium (IIC), mis asub usas. See proovib lahendada probleeme, mis puudutavad tööstus tootmise, masinate, tehaste, asjade interneti ja teenuste laiemat koostööd. Bosch on sealgi tegev mitte ainult Tööstus 4.0 põhiteemade, vaid ka connected mobility, connected home i ja connected energy ehk ühendatud mobiilsuse, ühendatud kodu ja ühendatud energiavõrgu lahendustega. Kuna oluline roll neis küsimustes on tarkvaral, siis aastast on selles ühenduses tegev ka Boschi tütarettevõte Bosch Software Innovations.

47 Manufuture Rubriik Kolm näidet, kuidas Tööstus 4.0 Boschi tehastes juba toimib RFID logistikas on Boschi esimene pilootprojekt, kus RFID-tehnoloogia toetab logistikaprotsesse. Bosch lisas RFID-tehnoloogia oma tootmisse Homburgi tehases. RFID aitab integreerida ühisesse lahendusse ka kliendid, sest RFIDi elementidega saab tooteid jälgida ka väljaspool tehast ja luua detsentraliseeritud süsteemi läbi kogu toote eluea. Efektiivsus kasvas RFIDi kasutuselevõtuga 10%. Samas õnnestus ka laovarusid vähendada 30%. Tööstus 4.0 lahendus kogu Homburgi tehases. Multitootmisliiniga Homburgis sai Bosch ka juba tööstusauhinna, selles tehases suudab Bosch toota enam kui 300 varianti hüdraulikaplokke rohkem kui 2000 komponendist. Iga variatsiooni tootmismahud kõiguvad oluliselt, kuid see paindlikus tootmises probleeme ei tekita. Pidevalt lisatakse ka uusi tooteversioone, samal ajal kui mõned vanad võetakse tootmisest maha. See nõuab paindlikke lahendusi ja multitootmisliine, kus üks liin suudab valmistada palju erinevaid tooteid. Selline tehas avati aastal ja vastab paljudele Tööstus 4.0 põhikriteeriumidele. Üheksa autonoomset ja intelligentset tootmissõlme tunnevad iga detaili RFIDi märgistuse abiga ära ning hangivad tegevusplaani iga detaili ja toote kohta üle võrgu serverist. Töötajatele antakse tööjuhised nende ekraanidele töökohal koos kolmemõõtmeliste animatsioonidega, kuidas mingit operatsiooni täpselt teha: millised kruvid kuhu ja mis järjekorras käivad, millised tihendid ja muhvid tuleb paigaldada jne. Tööstus 4.0 ABS/ESP seadmete tehases. ABS/ ESP ehk autode pidurite blokeerumisvastane ja stabiilsuskontrolli süsteem nõuab täpsust ja töökindlust. Nende tootmistehas Blaichachis on ühendatud veel üheteistkümne erineva tehasega, mille kaudu on ühes võrgus rohkem kui 5000 masinat. Kõik tootmisliinid on ka mängulises võistluses, et motiveerida töötajaid. Kui näiteks usa tehas on kogu aeg edetabeli tipus, kommenteerib Krause, siis vahetavad sealsed töötajad kasulikke nippe, kuidas tootmist parandada. Selline tulemuste võrdlemine on tootlikkust parandanud juba ligi 25 protsenti. Dr Marco Sacco: tehisreaalsus on järgmise kümnendi peategelane Tehis- ja liitreaalsus saavad lähiajal suureks äriks ja rongist ei tohi enam maha jääda, kuigi see kihutab kõige kiiremini praegu Ameerikas ja Aasias. Euroopa Virtuaalreaalsuse Assotsiatsiooni president dr Marco Kaido Einama Foto: Edmond Mäll Sacco, kes vastutab ka Itaalia Mehaanika Assotsiatsioonis virtuaalse ja digitaalse tootmise valdkonna eest, hindab VR-alast Euroopa potentsiaali väga kõrgeks ärilt ärile ja teaduskoostöö valdkondades. 47

48 Manufuture 48 Tehisreaalsus (virtual reality) on uueneva tööstuse jaoks Sacco sõnul üks olulisemaid muudatusi. Koguni nii oluline, et eelmise tööstusrevolutsiooni algusaegadel suurtesse tehastesse kokku kogutud töölistest ja spetsialistidest suure osa võib edaspidi laiali saata kas oma kodudesse või kodu lähedal asuvatesse kaugtöökohtadesse sedasama tööd tegema. Uued tehisreaalsuse ja liitreaalsuse vahendid aitavad teadmisi rakendada kaugelt. Ka meedias on tehis- ja liitreaalsus praegu väga kuum sõna, samuti kõikvõimalikud targad süsteemid. Kuid tegelikult on liit- ja tehisreaalsuse lahendusi olnud juba aastakümneid. Näiteks aastal tehti Itaalias Eesti Fits.me-ga veidi sarnases valdkonnas lahendus, mis aitas kingi jalga proovida: haigla kilesusside moodi anduritega jalanõusid jalga tõmmates võis ekraanilt näha, kuidas mõni noobel king võiks välja näha oma jalas aastal saabus järgmine oluline verstapost tehisreaalsuse massidesse jõudmiseks, nimelt Facebook ostis virtuaalprillide tootja Oculuse aastal ilmus koos Samsungi uue tippklassi telefoniga müügile odav virtuaalprillide komplekt Samsung Gear VR. Eelmisel aastal sai oma kaua lubatud Hololensi liitreaalsuse prillid valmis Microsoft. VR jõudis massidesse Kui kümmekond aastat tagasi maksid tehisreaalsuse lahendused terve varanduse ja neid kasutati vaid lennujuhtide või kosmonautide treenimiseks, siis nüüd on see tehnoloogia nii odav, et igaüks jaksab endale osta. Porbleemiks on veel ainult tehisreaalsuse sisu. Seadmed maksavad vaid mõnisada eurot, kuid need võivad muuta väga paljusid valdkondi: tööstust, tootmist, ehitust, transporti, haridust. Sacco sõnul sarnaneb see kõik natukene personaalarvutitega saabunud muutustega: ka arvutitehnoloogia oli juba aastakümneid olemas, kuid maailma muutma hakkasid PC-d alles siis, kui muutusid piisavalt lihtsaks ja odavaks ning kui suured tööstus- ja tehnoloogiagigandid hakkasid neid edasi arendama. Nüüd ongi see kõik juhtunud ka VR-maailmas: nn suur nelik ehk Facebook (Oculusega), Apple (Metaioga), Microsoft (Hololensiga) ja Samsung (Gear VR-iga) on asunud tehisreaalsust arendama ja järgmisena peab sellele tekkima piisavalt sisu ning rakendusi. Tehis- ja liitreaalsuse turgu loetakse praegu küll oma kasvu alguses olevaks, aga edasi tuleb ennustuste järgi suur hüpe: kümne aastaga peaks Euroopas sellest saama 50 miljardi euro mahus äri. Sellest, et valdkonna suur kasv on tulemas, annavad märku riskikapitalistide investeeringud VR/AR-i (virtuaalreaalsuse/liitreaalsuse) lahendustesse kahe miljardi dollari mahus viimase 12 kuu jooksul, AngelListi andmetel oli märtsis olemas juba 2767 idufrimat, mis tegutsesid VR/AR-i valdkonnas (+30% ühe kuu jooksul) jne. Euroopa kipub kõrvale jääma Et arenevast valdkonnast mitte maha jääda, luuakse vastavaid tööstus- ja tehnoloogialiitusid. Nii nagu tehnoloogiavaldkonnas ikka, kipuvad tootjad igaüks alguses oma lahendusi välja töötama ja esialgu mingeid standardeid veel pole. Ärirakenduste jaoks oleks aga ühised standardid väga olulised. Näiteks tegeleb sellega ülemaailmne Virtuaalreaalsuse Assotsiatsioon (Global Virtual Reality Association), mille kutsusid ellu Google VR, Vive, Oculus, Samsung ja Sony Interactive Entertainment. Sacco juhib tähelepanu, et nimekirjas pole Euroopa firmasid. Euroopa Liidu nõrkust selles valdkonnas näitabki fookuse kandumine väljaspoole Euroopat, seda trendi tugevdab ka mitmete siin piirkonnas tegutsevate ettevõtete (PI-VR, Metaio, Zeiss jt) ülesostmine Ameerika ja Aasia ettevõtete poolt. Euroopa peab samuti konkurentsis püsima ja siin hoiab piirkonna kõrget koostöötaset ja püüab Euroopa Liidust selle valdkonna liidrit luua Euroopa Virtuaalreaalsuse Assotsiatsioon ning toetusprogramm EuroVR, mis annab tegijatele lähiaastatel sadu miljoneid eurosid arendustegevuse toetust. Euroopa Liidu tugevuseks on koordineeritud teadustegevus ja võimalus ühiselt valdkonda vastavate programmidega toetada. 25. oktoobril alustatigi EuroVR-i programmiga Prantsusmaal, poole aastaga on plaanis luua üleeuroopaline programm, et tehis- ja liitreaalsust äris paremini kasutama ja arendama hakata. Programm kogub regionaalsed VR-i assotsiatsioonid ühe mütsi alla, korraldab VR-i sümpoosione ja konverentse, kus uuritakse tehnilisi lahendusi, pakutakse välja standardeid ja parandatakse küberturvalisust. Iga 18 kuu järel uuendatakse tulevikustrateegiat, esimeses etapis vastavalt direktiivile ICT : Interaktiivsed tehnoloogiad (NGI) jagatakse (alates septembrist 2018) kaks miljonit eurot valdkonna esialgse VR/AR-i strateegia kujundamiseks, teises etapis toetatakse aga 400 miljoni euroga konkreetseid arendusprojekte, teadlasi, idufirmasid ja lõppkasutajate ühendusi. Mida tehisreaalsusega tööstuses teha? Tehisreaalsus on pääsenud uudistesse tavaliselt mängutööstusega seoses, veidi on räägitud ka turismi uutest võimalustest käia virtuaalprillidega ära mõnes kauges kohas. Kuid Marco Sacco tutvustas, mismoodi tehis- ja liitreaalsus peagi tööstust muudab, kusjuures väga oluliselt. Näiteks saab edaspidi koolitada töötajaid masinatega, mis pole veel valmis või koolitamiseks kättesaadavad. Kui seade pole veel kliendini jõudnud, saab operaatori juba tehisreaalsuses välja õpetada ning ta oskab masinat kasutada kohe, kui see saabub. Täiendatud ehk liitreaalsusega saab aga näidata päris elus, mida tuleb teha. Näiteks saab Hololengisarnase läbipaistva prilliklaasile kuvava seadmega mehaanik vaadata otsepildis lennuki veermikku, liitreaalsus lisab aga nähtavate detailide juurde lisainfo ja juhised, mida tuleb teha. Hooldus muutub nii hoopis lihtsamaks ja mehaanik saab hakkama ka operatsioonidega, mida ta varem pole teinud. Loodetud mõju uuest tehnoloogiast on Sacco sõnul uued töökohad, uute tehnoloogiate kiirem arendamine ja mobiilsus. Ehk siis kõik teadmised ja oskused ei pea enam olema kohapeal, paljut saab läbi liit- ja virtuaalreaalsuse eksportida üle võrgu ka kaugele eemale.

49 Virumaa Virumaa kolledž vastutab kohalike inseneride järelkasvu eest TTÜ Virumaa kolledž vastutab inseneride järelkasvu ja tehnikakultuuri edendamise eest Ida-Virumaal ning toetab ettevõtluse arengut, kohtudes regulaarselt ettevõtjatega, kogudes ideid ja ettepanekuid (väike)ettevõtluse arendamiseks ning viies läbi ettevõtlus-, teadus- ja tehnikaprogramme tudengitele ning kooliõpilastele. Koostöö ettevõtetega on prioriteet Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht Foto: Mari Öö sarv TTÜ Virumaa kolledži eesmärk on koolitada ettevõtlikke, ambitsioonikaid ja tööjõuturul kõrgelt hinnatud spetsialiste ning koostöö ettevõtetega on kolledži jaoks prioriteet. Regulaarsetel kohtumistel firmade esindajatega selgitatakse välja ettevõtete tulevikusuunad, tööjõu- ja täienduskoolitusvajadus ning luuakse ka koostööprojekte. Näiteks võib tuua õppe- ja arendustegevuse valdkonnas sõlmitud koostööleppe veefiltreid tootva Westaqua-Investiga. Ettevõtte juhatuse liige Valeri Lavrov rõhutas suurt spetsialistide vajadust kõikides Virumaa kolledžis õpetatavates valdkondades. Septembris kohtusid Viru Keemia Grupi, Eesti Energia ja Westaqua-Investi esindajad ligi 150 kolledži kaugõppe esmakursuslasega ja tutvustasid tööjõuvajadust ja karjäärivõimalusi ettevõtetes. Sügiskuudel kohtuti ka päevaõppe tudengitega, et suurendada nende tahet ja motivatsiooni õppida valitud erialal ning innustada siduma oma tulevik insenerikarjääriga. Oktoobris arutasid õppekavade arenguplaanide üle kolledži programmijuhid, erialaspetsialistid ja partnerettevõtete esindajad. Muude koostööprojektide kõrval rõhutati vajadust võimaldada õppejõudude stažeerimist partnerite juures ning töötada välja täienduskoolituskursused ettevõtete töötajate jaoks. Novembrikuise Eesti Energia ja Virumaa kolledži juhtkonna tippkohtumise eesmärgiks oli kaardistada vastastikused ootused ning leida veelgi tõhusamaid koostöövõimalusi. Eesti Energia nõukogu esimees Väino Kaldoja rõhutas, et Eesti tulevik sõltub sellest, kuidas Eesti inimene saab tööd ja haridust ning oluline on just regionaalne aspekt. Päeva esimesel poolel tutvustasid kolledži juhtkond ning põlevkivi kompetentsikeskuse esindajad oma ootuseid ettevõtetele ning selgitasid, mida kolledž omalt poolt on valmis pakkuma. Päeva teisel poolel toimus ajurünnak teemal Ettevõtluse digitaliseerimise mõju haridussüsteemile võimalused ja väljakutsed, kus osalesid ka kolledži programmijuhid ja keeltekeskuse juhataja. 49

50 Virumaa Virumaa kolledži tunnustused pälvis ttü Virumaa kolledž Ida-Viru aasta ettevõtjate sõbra tiitli regiooni ettevõtete jaoks oluliste spetsialistide koolitamise ning ettevõtlikkuse arendamise eest tehnika, sh põlevkivi valdkonnas. Kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppekava läbib uuenduskuuri pälvis Virumaa rahva kolledž (VRK) Ida-Virumaa aasta õpiteo tiitli ja Ida-Viru maavanema tänukirja elukestva õppe edendamise eest. VRK on Virumaa kolledži algatatud täiskasvanute õpikogukond Ida-Virumaal. Kütuste keemia ja tehnoloogia programmijuht Ana Jurkeviciute ja keemiatehnoloogia programmijuht Antonia Zguro Magistriõppekava valmistab ette kvalifitseeritud spetsialiste kütuseid kasutavate ja töötlevate ettevõtete uute tehnoloogiate arendusgruppide, kütuste laboratooriumide ja teadusliku uurimise keskuste jaoks. Saadav haridus võimaldab töötada ka muudes keemia- ja keemilise tehnoloogiaga seotud valdkondades. Keemiatööstuse jätkusuutlikkus sõltub keemiainseneride ja arendajate ettevalmistusest ja järelkasvust. Teadusmaailmas tuleb panna rõhku põlevkivi väärindamisele, mis omakorda annab tõuke põlevkivikeemia teadus- ja arendustegevuse ning rakendusuuringute intensiivistamisele. Kütuste tehnoloogiate, keemiatehnika ja teadusaparatuuri pidev areng ning tööstuse ja ühiskonna digitaliseerimine nõuavad tulevikuspetsialistidelt lisaks valdkonnaspetsiifilistele teadmistele-oskustele ettevõtluse aluste ja infotehnoloogia tundmist, vähemalt kolme keele valdamist ning meeskonnatöö oskust. Seetõttu tuleb õppekavasid pidevalt arendada. Õppekava uue versiooni väljatöötamiseks moodustatud programminõukojas osalevad Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi, Eesti Keemiatööstuse Liidu, akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste esindajad. Õppekava uuendamisel võetakse arvesse nii partnerettevõtete soovitusi kui ka vilistlaste tagasisidet. Õppekava arvestab paindlikult üliõpilaste huve ja vajadusi. Valikained võimaldavad süveneda erinevatesse kütuste keemia ja tehnoloogia valdkondadesse, keskendudes kas teadus- ja uurimistööle või uutele tehnoloogiatele. Suurt tähelepanu pööratakse ka kaasaegsetele IKT-rakendustele ning interdistsiplinaarsele õppele, nt keemiainseneride, -tehnoloogide ja IKT-spetsialistide koostööle ülesannete püstitamisel, lahenduste leidmisel ja testimisel. Vastuvõtt uuendatud magistriõppekavale algab aastal. Õpingute lõpetamiseks tuleb kirjutada ja kaitsta magistritöö ning edukas lõpetaja saab tehnikateaduste magistrikraadi. Magistriõppega alustati Virumaa kolledžis aastal, kui võeti vastu esimesed tudengid kütuste keemia ja tehnoloogia õppekavale. Nõudlus magistritasemega tehnoloogide ja inseneride järele oli suur, sest üheski Eesti ülikoolis neid ette ei valmistatud. Õppekava lõpetanud töötavad juba edukalt nii kütusetööstuse ettevõtetes kui ka teadus- ja katselaborites ning jätkavad õpinguid doktorantuuris. 50

51 Virumaa Virumaa noorte äriideed panustavad tehnikasse ja teenuste digitaliseerimisse Virumaa kolledži ettevõtlusjuht Raili Kuusik Sügisel algas kolledžis Virumaa gümnasistidele ning kutse- ja kõrgharidusõppuritele mõeldud äriideede arenguprogramm Ärimudeli, disaini ja tootearenduse, turunduse ja müügi ning esitlusoskuse töötubades osales kümme 5 6-liikmelist meeskonda, kuhu kuulusid nii Virumaa kolledži tudengid kui ka gümnaasiumiõpilased. Programmis sündinud äriideed: FILMSTER äpp hobide reklaamimiseks; Heat Up soojendava ja jahutava termose prototüüp; JESSE äpp muusikateooria õpetamiseks; JustUseIt äpp majapidamisteenuste pakkumiseks; KULO lähedustunnet tekitava vibreeriva ripatsi prototüüp; Night Sky äpp pimedasõidu treenimiseks; Perfect Speech äpp kõneoskuse parandamiseks; Sosisuli mobiilimakse rakendus; WildBears äpp toiduainete koostise tuvastamiseks; Wild space äpp virtuaalse õppe võimaldamiseks. Novembris esitlesid noored oma ideid mentoritele, parimad meeskonnad pääsesid detsembris Mektorys korraldatud äriideede võistlusele. Parimatele Virumaa kolledži juhendatud meeskondadele panid kohalikud suurettevõtted välja väärikad autasud: Eesti Energia motiveerib noori lisaks ettevõtte külastusele ühisprojektis osalemise võimalusega; Viru Keemia Grupp pakub lisaks raamatule ja meenetele ekskursiooni VKG kaevandusse, mida üldjuhul korraldatakse vaid ministritele, presidendile jt kõrgetele külalistele. Tehnika- ja insenerihariduse populariseerimine on investeering tulevikku Virumaa kolledži turundus- ja kommunikatsioonijuht Anna Kaljusaar Tehnika ja teaduse populariseerimisest noorte seas ning huvi äratamisest insenerikarjääri vastu on saanud lahutamatu osa kolledži igapäevastest tegevustest. Kursused gümnasistidele Kolledž panustab regiooni üldhariduskoolide õppetöö läbiviimisesse riikliku õppekava valik- ja vabaainete kursuste raames. Esmaspäevast on Virumaa kolledžis kujunenud kooliõpilaste õppepäev, mil laborid ja õpperuumid täituvad teadmishimuliste gümnasistidega. Kõige populaarsemad kursused on keskkonnakeemia, põlevkivi elektrist Lexusteni, loogika, programmeerimise algkursus, arvutigraafika algkursus, kujutav geomeetria ja tehnikaalane eesti keel. Teaduslaagrid Põnevaid, käelist tegevust ja tehnilist taipu arendavaid teaduslaagreid korraldatakse klasside lastele nii kevad- kui ka sügisvaheajal. Vanemale kooliastmele tehakse õppepäevi ja laagreid, nt multimeedia, automaatika ja keemia jne teemal. Laagrites osalevad kooliõpilased üle Ida-Virumaa, sh Narvast, Sillamäelt, Toilast, Jõhvist, Mäetaguselt ja Kohtla-Järvelt, ning huvi on nii suur, et rühmad täituvad mõne minutiga. Teadusklubid Virumaa kolledž pakub kooliõpilastele arendavaid tegevusi ka teadus- ja tehnikaklubides. Jätkub robootikaklubi tegevus, kus tulevased insenerid õpivad kaasaegsetes laborites uute seadmete baasil roboteid programmeerima. Arvutihuvilised saavad osaleda programmeerimise kursusel, luues oma isikliku arvutimängu. Kõige väiksematele on põneva keemia ja köögikeemia klubid, milles õpitakse keemiat mängu ja käelise tegevuse kaudu. Laagrite ja klubide tegevusi finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond tegevuse Teaduse populariseerimise alategevuse Teeme+ projekti Teadus see on lahe! ja Noore inseneri klubi raames. 51

52 Virumaa Rahvusvaheline põlevkivikonverents otsis valdkonnale kohta ringmajanduses Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse kommunikatsioonispetsialist Annely Oone Fotod: Küllike Kullerkupp novembril Ida-Virumaal peetud pea 200 osalejaga rahvusvahelisel konverentsil tutvuti Eesti suurimate põlevkivitööstuse ettevõtetega ning arutleti põlevkivitööstuse ringmajanduses osalemise võimaluste ja võimalikkuse üle. 52 Kahepäevase konverentsi peateema oli ringmajandus ning innovaatilised lahendused põlevkivitööstuses. Ringmajanduse mõiste ei ole põlevkivitööstuses piisavalt lahti räägitud. Teema on Euroopas aktuaalne ning üha enam järgitav ka Eestis. Põlevkivisektoris räägime energia- ja materjaliefektiivsusest, viimase puhul on teemaks peamiselt suures mahus tekkivad kõrvaltooted, nagu aheraine ja põlevkivituhk. Ettevõtted otsivad igapäevaselt innovaatilisi lahendusi, et suunata need jäätmed efektiivselt ringlusse, selgitab põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk konverentsi teemavalikut. Ringmajanduse mõiste avas Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi ringmajanduse töörühma juht Paola Migliorini, kes rõhutas, et ringmajandus on midagi, mis otsib võimalusi majanduskasvu ja keskkonnakaitse vahel. Ettevõtete jaoks tähendab see eelkõige teisiti mõtlemist ja investeeringuid, et vähendada kulusid. Uute toodete ja materjalide kavandamisel, aga ka praeguste ja tulevaste materjalide puhul, tuleks Euroopa Komisjoni soovitusel järgida materjalide ringlusesse viimist. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Ado Lõhmuse sõnul moodustasid Eestis aastal 80% kõikidest jäätmetest jäätmed põlevkivitööstusest, kus taaskasutust leidis vaid 35% aherainest ja 1% põlevkivituhast. Üks Mis ringmajandus? Ringmajandus on majandusmudel, mille eesmärk on ressursse võimalikult kaua majanduses ringelda lasta. See tähendab sellist tootmis- ja tarbimissüsteemi, milles tekib võimalikult vähe kadusid ning ikkagi tekkinud jäägid või jäätmed saab ära kasutada uue ressursina. tähtsamaid väljakutseid on leida viise, kuidas vähendada põlevkivijäätmete tekkimist ja suurendada jäätmete taaskasutust. Oleme toetanud ülikoolide uurimusi selles valdkonnas ja teeme seda edaspidigi, rõhutas Lõhmus. Marti Viirmäe Viru Keemia Grupist keskendus ettekandes Eestis ainulaadsetele põlevkivi töötlemise kõrvalsaadusest toodetavatele peenkemikaalidele. Tema hinnangul järgitakse siin ringmajanduse põhimõtteid. Enamik põlevkivikemikaalide tootmisega seotud väljakutseid ja takistusi peitub täna suurtes teadus- ja arendustegevuse, turundusja REACH-registreerimise kuludes, märkis Viirmäe. Arina Koroljova Eesti Energiast rääkis lähemalt elektrijaamades tekkivatest 10 erineva kvaliteediga põlevkivituhast. Näiteks tsüklonfiltrite tuhka saab tõhusalt kasutada lupjamiseks põllumajanduses ning autoklaavitud betooni tootmisel. Eesti Energia suurimaks väljakutseks on turgude väljaarendamine väljaspool Eestit, tuha kasutamise tunnustamine ja legaliseerimine teistes riikides ja arukad lahendused tuha transpordiks, selgitas Koroljova. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteaduri Tiit Kaljuvee ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teaduri Janek Reiniku ettekanded keskendusid põlevkivituha granuleerimise uuringutele. ttü töö tulemuseks oli, et graanulite eeliseks on võimalus kontrollida tuhakomponentide leostumise kiirust pinnasesse. Selle tulemusena on granuleeritud toodete mulla neutraliseerimisvõime pikenenud, mis lubab happelist mulda harida efektiivsemalt võrreldes granuleerimata tuhaga. KBFI uurimus kasutas põlevkivilendtuha granuleerimiseks Na-alginaati, mis ekstraheeriti põisadrust. Saadud graanuleid kasutati turbamaal ning tulemused näitasid, et kasutatud meetodil granuleeritud tuhk on mulla parandajana ohutu ning seda saab tõhusalt kasutada fenoolse reovee puhastamiseks.

53 Virumaa Rubriik Pilleriin Laanemets tutvustas Eesti Plastitööstuse Liidu uuringutulemusi, mis näitavad, et põlevkivituha omadused võrreldes talgi ja kriidiga on polümeeride täitematerjalina kasutamisel kõige paremad. Uuringutulemuste vastu on huvi üles näidanud Euroopa suurim polümeeride tootja ning Laanemetsa sõnul loodetakse hakata tootmist välja arendama aastal. Ambitsioonikad eesmärgid taaskasutatavate materjalide kasutamise suurendamiseks plastmassitööstuses avavad uue põlevkivituha turu potentsiaali, rõhutas Laanemets. Tallinna Tehnikaülikooli vanemteaduri Veiko Karu hinnangul on põlevkivi kaevandamise jätkusuutliku arengu peamisteks märksõnadeks pinnase stabiilsus, maastiku omadused, kaevandusjäätmete käitlemine, ressursside kasutamine ja kaevanduskaod, veekorraldus ja vee kvaliteet, müra ja tolm. Karu märkis, et ttü põlevkivivaldkonna teadlased annavad omalt poolt uue vaate nii põlevkivi uurimisele kui ka kaevandamisele. Ringse põlevkivi võimalused arutelupaneelis Paneeldiskussioonis arutlesid teemal Kui ringne saab olla põlevkivitööstus? Tõnis Meriste Eesti Energiast, Marti Viirmäe Viru Keemia Grupist, Mihkel Krusberg Keskkonnaministeeriumist ja Tõnu Pihu Tallinna tehnikaülikoolist. Meriste nentis, et põlevkivituhk ladestatakse täna mäkke mitte seetõttu, et see on odavam, vaid põhjusel, et sellel ei ole suures koguses kasutust ja ettevõte peab tuhka keskkonnahoidlikult ladestama. Eesti on väike riik ning tõenäoliselt on tööstuses toodetud jäätmeid raske kohapeal taaskasutada. Siin tulebki tema hinnangul käiku vajadus teha uuringuid tuha transportimiseks. Marti Viirmäe arvates on ringmajandus üks vahendeid, kuidas saavutada ressursitõhusust. Krusberg rõhutas, et ettevõtted on teinud väga palju selleks, et vähendada õhusaastet. Tema hinnangul teeb ettevõtte tooraine kasutamisel otsuseid ratsionaalselt kui esmase tooraine hind on madalam või sama võrreldes teisese toorainega, siis valib ettevõtte odavama. Professor Pihu rõhutas, et kui tuhkade valdkonnas on palju tehtud, siis teha on veel samuti palju, sest kui põletada põlevkivi koos teiste tahkete kütustega, muutuvad tuha omadused ja uute omadustega tuhkade kasutamise võimalusi tuleb kontrollida. Konverentsil aktiivselt küsimusi esitanud ja kaasa arutlenud keskkonnaministeeriumi nõunik Peeter Eek leidis, et aherainest räägiti konverentsil oluliselt vähem sellel põhjusel, et see on suurte transpordikulude tõttu väljapool Ida-Virumaad vähe kättesaadav. Eek pööras tähelepanu ka sellele, et on vaja välja töötada aheraine logistikalahendused. Konverentsist detailsemalt Konverentsil esitleti kokku 18 valdkondlikku posterettekannet Eesti ja välisriikide ülikoolide teadlastelt ja ettevõtjatelt. Konverentsi esimesel päeval, 15. novembril külastas pea 70 Eesti ja välisriigi Saksamaa, Soome, Jordaania, Rootsi, Rumeenia, Itaalia, Venemaa huvilist Eesti põlevkivitööstuse ettevõtteid: Auvere elektrijaama ja Enefit280 õlitehast (Eesti Energia, Enefit Energiatootmine), Petroteri õlitehast (Viru Keemia Grupp) ja põlevkivi karjääri (Kiviõli Keemiatööstus). Konverentsi ettekanded on üleval konverentsi kodu lehel ning konverents on järelvaadatav sealsamas. TTÜ Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus korraldas põlevkivikonverentsi üheksandat korda. Konverentsi toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. 53

54 Rubriik Mektory TehnoHack 2017: pissiandurist nullgravitatsioonini Madle Mühlbach Fotod: Madle Mühlbach ja Maret Reinumägi TehnoHack 2017 auhinnatööd annavad mugavust voodihaigetele, aitavad asju noppida ja kangaid kududa, pikendavad akude eluiga ja lendavad stratosfääri. 54 Peaauhinna ehk kõige potentsiaalikama start-up i idee auhinna võitis meeskond Piss-I-Alarm, kelle töö on eelkõige sotsiaalhoolekande valdkonda kuuluv innovatiivne arendus: korduvkasutatav kiibilaadne andur, mis kinnitatakse voodihaige mähkmesse ning mis niiskustasemele reageerides saadab alarmi hooldaja tööseadmesse. See seade võimaldaks ühelt poolt vähendada ja süstematiseerida hooldajate töökoormust, teisalt hoida niigi abitul patsiendil hügieeni ja mugavust. Toimekas tiim võitis ka pääsme Ajujahi top 30-sse ja koha Prototroni 40 parima hulgas, nii ootab neid Ajujahi põhjalik mentorlusprogramm ja 500 eurot prototüüpimisraha, edasi juba võimalus pürgida telesaatesse, mille auhinnafond on eurot. Meeskond I Can Grab oli teine suurem auhinnanoppija. Nende idee oli elektrooniline haarats inimestele, kelle sõrmede ja/või randme liikuvus on piiratud ning seeläbi takistatud esemete haaramine näiteks põrandalt või lauapinnalt. Ma ei ole 30 aastat põrandalt midagi kätte saanud, aga nüüd on see võimalik," märkis üks tiimiliige ja sellega on idee olulisus hästi selge. I Can Grab sai eriauhinnad Elektrilevi OÜ-lt ja Proeksperdilt. Smart City teemas oli TehnoHack 2017 partneriks Elektrilevi: ideed, mis antud teemasse sobitusid, said Elektrilevi mentoritelt erinõustamist. Elektrilevi eriauhinna võitis tiim StepCharge, kelle ideeks on liitiumpolümeerakude efektiivsemat laadimist võimaldav laadija, mis pikendab ka akude eluiga. See aitab nt nutitelefonidel päeva lõpuni vastu pidada ning tõhustab akupankade ja muude energiasalvestite tööd. Parima prototüübi auhinna võitis BitPat lahendus kangakuduja töö hõlbustamiseks kangastruktuuride ja mustrite loomisel. BitPat muudab tavalised kangasteljed arvutiga ühendatud mustrimasinaks. BitPati tiimi taga on tuntud Eesti tekstiilikunstnik Kadi Pajupuu, kes osales TehnoHackil edukalt juba kolmandat korda. Kõige väljakutsuvama idee auhinna võitis Zero-G, kes lõi ja arendab edasi süsteemi nullgravitatsiooni ehk kaaluta oleku testideks. See saavutatakse kõrgele atmosfääri lennutatava õhupalliga, mis on suuteline 30 km kõrgusele viima väikese koorma ja kukutama selle vabalangemisse kaaluta oleku testideks. Tiimi liider Rauno Gordon juhib ka ttü100 satelliidiprojekti. Oktoobris toimunud hackathon il TehnoHack 2017 tõid riist- ja tarkvarainsenerid, äriinimesed ja tootedisainerid Mektorysse hulgaliselt sütitavaid ideid ja innovatiivseid lahendusi. TehnoHacki sisuks, nagu ikka, oli jõuda 48 tunniga ideest toimiva prototüübini. Projektid, mis žürii lõppvõistlusele valis, said enne võistlustulle astumist tuge ttü teadlastelt ja teistelt mentoritelt, samuti rahalised vahendid vajalike komponentide hankimiseks. Mentorlus on üks seik, mis TehnoHacki teiste samalaadsete ürituste hulgast eristab. TehnoHacki korraldaja ja MTÜ Skeemipesa esindaja Heigo Mõlder sõnas, et peab üritust igati korda läinuks ning tänas kõiki partnereid, mentoreid ja sponsoreid õla alla panemise eest. Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory uksed on järgmisel aastal jälle TehnoHackile innovaatilistele ideedele pärani lahti.

55 MEKTORY Elektrilevi: Eestil on kõik eeldused targa võrgu arendamiseks Elektrilevi oli sellel aastal Tehnohack 2017 suursponsoriks. Tarkvõrgu arenduskeskuse juht Taavi Liivandi, mis ajendas seda ettevõtmist toetama? Kui alustada suuremast pildist, siis võib julgelt öelda, et energeetikasektor on suurte muudatuste ajastus. Tehnoloogia murrab aina jõulisemalt meie sektorisse ja pakub palju uusi võimalusi. Sarnased muudatused olid panganduses 90ndatel ja telekomi sektoris kümme aastat tagasi. Eesti on tugevalt pildile jäänud nii e-estonia, startup ide kui ka muidu tegusate ning uuendusmeelsete ideede poolest. Eesti on esimene riik maailmas, kes teostas täieliku tarkade arvestite roll-out i. Samuti on meil ainulaadne üleriigiline elektriautode kiirlaadimise võrgustik. Tänu sellele oleme oma valdkonnas nii riikide kui ka energiaettevõtete seas esirinnas ja saame tutvustada meie lahendusi üle maailma. Eestil on targa võrgu järgmiseks arenguetapiks väga hea positsioon. Meil on olemas mõistlik regulatsioon ja seadused, me oleme valmis ehitanud korraliku vundamendi infrastruktuuri näol ning meil on väga eripalgelised klimaatilised ja võrgu tingimused. Tänu sellele on Eesti väga hea arendus- ja testimiskoht uutele energeetikasektori lahendustele. Kitsamas vaates on Elektrilevi arendanud järjepidevalt aina targemat elektrivõrku, mis oleks võimalikult efektiivne ja kvaliteetne. Elektrilevi teeb aktiivset koostööd ttüga ja on ka populaarne praktikakoht tudengitele. Tänavu kevadel avasime Mektorys tarkvõrgu arenduslabori, kus saame ohutult arendada, analüüsida ja testida erinevaid seadmeid ja lahendusi vastu reaalseid võrguolukordi. Kuna TehnoHack on nii asukoha, tegijate kui ka teema vaates väga õige väljund meie Mektory labori tutvustamiseks ja koostööprojektide algatamiseks, siis otsustasime sellel aastal targa linna teemaga inimesi ka meie valdkonna väljakutsete peale rohkem mõtlema panna. Targa linna teemale oli sellel aastal mitmeid häid ideid, kuid me oleksime pidanud ehk oma väljakutseid ja erinevate valdkondade spetsiifikat eelnevalt rohkem kommunikeerima. Energeetika valdkond on üsna lai ja selle köögipool keeruline, mis muidugi ei tähenda, et osa lahendusi ei võiks olla lihtsad ja 48 tunniga teostatavad. Elektrilevi jäi nii ürituse korralduse kui ka väljundiga väga rahule. Kuna see oli meie jaoks esimene kord, siis kindlasti saame tulevikus omalt poolt veelgi paremini panustada. Elektrilevi plaanib tulevikus sarnastel üritustel osaleda ja kindlasti soovitame ka teistel ettevõtetel kas siis oma teema välja pakkuda või saata oma tiim(id) osalema mingit probleemi lahendama. Mentoritelt, Mektorylt ja ka teistelt osalejatelt saab kindlasti tuge või vähemalt ideid, kuidas ja kellega seda on kõige mõistlikum lahendada. Julgustame ka kasutama ära meie Mektory labori võimalusi ning meie laialdast tuntust üle maailma energeetika valdkonnas. TechnoHack: targa linna preemiavõitja Stepcharge 55

56 MEKTORY Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds avaüritus tõi TTÜ Mektorysse üle 300 inimese Gerly Selge Foto: Edmond Mäll 15. novembril käivitus kolmandat korda ttü Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki korraldatav üle-eestiline koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds. Neljakuulise koolitusprogrammi raames antakse põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele teadmisi ettevõtlusest ja start-up i maailmast ning julgustatakse noori oma äriideid ellu viima. Avaüritusele kogunes rohkem kui 300 inimest, nende seas õpilased-õpetajad seitsmest Eesti maakonnast, esinejad, koolitajad ja mentorid. Noored kohtusid Eesti start-up ide Fanvestory ja Taxify esindajatega, inspiratsiooni andis Yrjö Ojasaar ning muidugi jagasid kogemusi ka Bright Mindsi eelmiste hooaegade osalejad, kellest mitmedki on oma konkursiideedega edasi tegelemas. Lisaks toimusid ideede genereerimise töötoad, mille viisid läbi start-up ide asutajad ja ettevõtjad: Aleks Koha (TitanGrid), Evely Kaasiku (Tagfulo), Georg Rute (Sympower), Juko-Mart Kõlar (Fanvestory), Kristjan Ults (Fanvestory), Nikon Vidjajev (Lainergy), Paula Kink (hinf), Sebastian Pikand (Foxcademy) ja Tõnu Vanatalu (Microsoft). Igal aastal viiakse Bright Mindsi tasuta koolitusprogramm ka Eesti maakondadesse. Tänavu jõuavad mentorid noori õpetama Põlva-, Rapla-, Harju- ja Pärnumaale. Koolitused kestavad 27. novembrist kuni 7. veebruarini ning noored saavad seal teadmisi näiteks meeskonnatööst, tootearendusest ja turundusest ning kogenud mentorite käe all hakkavad nad oma ideid ellu viima. Seejärel esitatakse ideed 1. märtsi lõppvõistluseks ning finaalis aasta märtsis selguvad kolmanda hooaja parimad meeskonnad ja õpetajad. Tehnoloogiakool tähistas isadepäeva Karin Käär Foto: Mektory 56 Pühapäeval, 12. novembril toimus TTÜ Mektory tehnoloogiakoolis isadepäeva puhul lõbus pereüritus, kus toimusid mitmed põnevad teaduse- ja tehnoloogiateemalised töötoad. Nii nooremad kui ka vanemad võisid leida endale sobiva tegevuse sai ehitada rallirobotit, proovida reporteri ja operaatori ametit telestuudios, meisterdada lülitit, panna kokku elektroonikakonstruktorit või valgusfoori ning programmeerida robotmesilasi liikuma. Avastusküllane tehnoloogiahommik pakkus virgutust nii mõistusele kui ka maitsemeelele. Lisaks töötubadele ja Mektory keskuses uudistamisele rõõmustas osalejaid ka magus üllatus jäätis! Üritusel said lustida lapsed, isad ja vanaisad, kokku külastas keskust ligi 150 osalejat.

57 MEKTORY Koostööfestival Õigel ajal õiges kohas Juba kolmandat korda toimuva festivali põhieesmärk on kokku viia ettevõtjad ning Eesti ülikoolide ja teadusasutuste teadlased, tihendamaks omavahelist koostööd ja leidmaks võimalusi ühisprojektideks ja arendustegevusteks. Tänavu toimunud festivali läbivateks teemadeks ja märksõnadeks olid inimene, keskkond ja ressurss. Festivali avas ttü rektor Jaak Aaviksoo, kes alustas oma sõnavõttu arvamusega, et nimetus koostööfestival peegeldabki ürituse põhiiseloomu üsna ammendavalt. Koostöö sünnib sellest, kui ollakse koos, jagatakse ühiseid sihte ja ühiseid mõtteid. Me oleme liiga vähe koos, liiga palju on ühesuunalisi tänavaid. Tõeline ühistegemine sünnib sellest, kui kogu tsükkel õppimine, õpetamine, teaduse tegemine ja ettevõtlus on nii läbi põimunud, et algusest peale jagatakse ühiseid sihte ja ühiseid väärtusi, lisas Aaviksoo. Hilisemate intervjuude käigus toetas TÜ arendusprorektor, koostööfestivali ellukutsuja Erik Puura rektor Aaviksoo mõtteid, kinnitades koostööfestivali kui sündmuse olulisust ideede ja ühistegemise generaatorina. Eelkõige just sellel suunal, kuidas ettevõtjad saaksid ülikoolide ja teadusasutuste pagasit oma ärimudeli arendamiseks paremini ära kasutada. Andres Jõesaar, Tallinna Ülikooli arendusprorektor loometegevuse ja koostöösuhete alal, leidis samuti, et koostööfestival on läbinisti positiivne ettevõtmine. Igasugused mittevirtuaalsed kokkusaamised inimeste vahel aitavad omavahelist kommunikatsiooni parandada. Inimeselt inimesele ilma masinate vahenduseta see ongi ju koostööfestivali mõte, lausus Jõesaar. ttü Mektory direktor Maria Alajõe tõi välja mõtte koostööfestivalilt: Üks liftikõneleja tõi näite, et teadlaste hulgas on ebaproportsionaalselt palju maratonijooksjaid. Sama on väidetud ettevõtjate kohta. Teadus ja ettevõtlus on kestvusalad. Neil inimestel on vaja Madle Mühlbach 28. novembril toimus TTÜ Mektory keskuses järjekordne koostööfestival Õigel ajal õiges kohas, mis viis kokku ettevõtjad ja teadlased. Märksõnad olid inimene, keskkond ja ressurss. aeg-ajalt kokku saada ja omavahel tempot ühtlustada, suunda seada ja ka koos edasi minna. Alajõe tõdes, et koostööfestival lõi võimaluse saada kiire ülevaade mõnedes teadusvaldkondades toimuvast ja seejärel neil teemadel pikemalt arutada. Tänane mudel on toetanud pigem horisontaalset lähenemist, tõenäoliselt peame tulevikus kaaluma suuremat fokuseerimist, et jõuda kiiremini reaalsete partnerlusteni. Liftikõnelejad pidasid enda seisukohalt koostööfestivali formaadi väärtuseks seda, kuidas see inspireerib oma ideed konkretiseerima. Kolm minutit esitlusaega on väljakutse, samas saab kohe tagasisidet. On täiesti reaalne, et liftikõne sooritanud teadlase idee kõnetab kohe mõnd ettevõtjat ning koostöökontakt sünnibki juba festivali käigus. Kuues temaatilises töötoas said festivali külalised kaasa mõtiskleda ja arutleda tulevikku suunatud teemadel, näiteks ring- ja biomajandusest, andmete ristkasutusest, Tööstus 4.0-st ja tehisintellektist. Tutvuda sai ka ülikoolide ning koostöövõrgustiku Adapter partnerite teenuste ja koolituste väljapanekuga. Tallinna Tehnikaülikooli esindasid koostööfestivalil liftikõnelejatena Maarja Kruusmaa, Ingrid Joost, Vladimir Kuts, Mait Rungi, Dan Heering, Annely Oone, Marina Kritševskaja ning Ralf-Martin Soe. Töötubades lõid kaasa Tauno Otto, Ermo Täks, Raivo Vilu, Mati Lukas, Ragne Kalamees, Martin Toding, Aaro Hazak. Enda pakutavaid teenuseid tutvustas TTÜ ergonoomikalabor ning TTÜ Mektorys paiknevad start-up id Lainergy OÜ, Smart Load Solutions OÜ ning Fusionpedal. Festivali külastajate arv ttü Mektorys küündis üle 300, lisaks jälgis liftikõnesid ja päeva esimest poolt postimees.ee vahendusel 173 inimest. Järgmisel aastal korraldab koostööfestivali Õigel ajal õiges kohas Tallinna Ülikool. 57

58 GALERII TTÜ Starry night : pidulik, lõbus, kõigile Fotod: Sten-Ander Ojakallas ja Mari Kodasma (ttü Fotoklubi) 1. detsembril kogunesid ülikooli aulasse ja selle ümbrusse pidutsema kõik, kellele sõna tehnikaülikool head tuju teeb. Meeleolukale peole Starry night tuli kokku tudengeid ja emeriitprofessoreid, vilistlasi ja prorektoreid. Lõbusas fotoboksis jäädvustati mälestused piltidena, kõik said testida oma teadmisi ülikoolist, otse meie silme all esitasid Kuljus, ttü tantsutüdrukud ja saltopoisid oma rahvatantsu ja akrobaatikat ühendava võidukava ja otse loomulikult sai nõrkemiseni tantsida. Kes ise ei näinud, peab ootama järgmist pidu, mis saab olema vähemalt sama lõbus või veelgi parem. 58

59 GALERII 59

60 Rubriik TUDENGIELU Päev TTÜ korvpalluri varjuna Tom Erik Luoma-Aho Fotod: erakogust ja teksti autorilt Agaramad spordisõbrad kindlasti jälgivad oma lemmiksportlaste tegemisi palliplatsil ning sotsiaalmeedias. Vähestele on aga teada, kuidas näeb välja ühe üliõpilassportlase elu missugune on kõige tavalisem treening- ning koolipäev, kuidas elatakse ja aega veedetakse. 60 Korvpallurit, kelle elu ma lühidalt lahkama hakkan, ei valinud ma kergekäeliselt tema kohta pidid kehtima järgnevad äärmiselt karmid kriteeriumid: 1. peab olema Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane; 2. peab mängima TTÜ KK esindusmeeskonnas; 3. välimus ei tohi riivata ka kõige kriitilisema moeguru silma; 4. tark; 5. vaimukas; 6. peab elama TTÜ ühikas; 7. jalanumber peab olema 45,5. Esimest viit kriteeriumit suutsid täita pea kõik TTÜ KK korvpallurid, kuid kahte viimast täidab vaid üks mees: Sander Viilup. Asusin üheks päevaks Sandri kannule. Päevaks valisin teisipäeva, 15. novembri, mil nädala selgroog polnud veel murtud, jalad olid veel nädalavahetusest kanged ning koolilõpust polnud veel haisugi. Ideaalne aeg näha, milline on ühe profisportlasest üliõpilase argipäev. TTÜ kossutiimil oleks pidanud algama jõusaalitrenn kell hommikul, kuid Sander mainis, et seoses kooliga läheb tema saali juba kella 9ks. Mis siis ikka, ajasin end kell 9 hommikul TTÜ spordihoonesse ning kui mina jõusaali sisenesin, oli Viilup juba higine. Temaga koos olid kohal meeskonna kapten Rain Koort ning vanameister Toomas Raadik. Harjutuste käigus küsisin Sandrilt tema muljeid eelmisest aastast, mis oli tema esimeseks ttüs, ning mida ta enda uutest meeskonnakaaslastest arvab. Esimene aasta oli minu jaoks tohutult keeruline, kollanokana ei osanud ma enda aega planeerida, mis viis mu akadeemilised tulemused pigem kesisepoolsemaks. Usun, et liigne vabadus lõi mul pea veidi sassi, ei olnud üldse harjunud. Õnneks olid mul kõrval vanemad olijad, kes mind kiirelt rajale tagasi aitasid. Teine aasta on siiani hästi möödunud, jagan juba vähe rohkem matsu. Uutest meeskonnakaaslastest tunneb ta vaid suurt rõõmu. Pärnust tuli endine meeskonnakaaslane Norman Käbin, Rakverest Tõnis Peil, Raplast Oliver Metsalu ning kaks välismaalast samuti Levan ja Levi Martin, üks Gruusiast, teine Ameerika Ühendriikidest. Uutelt poistelt, eriti Tõnnilt (Tõnis Peil), proovin igapäevaselt ammutada teadmisi, kuidas teistes meeskondades elu käis. Vastast peab ju tundma, märkis Sander.

61 TUDENGIELU Rubriik Hommikune jõusaal tehtud, ruttasime TTÜ majandusmaja sööklasse. Kool toetab sportlasi ka lõunasöögiga, et kõht ikka kindla peale täis oleks. Sander oli sööklasse jõudes kuidagi eriti õnnelik: Tom, pilaffi saab. Saad aru, see on mu lemmiktoit. Mul tuleb kohe kodu meelde, isa teeb parimat pilaffi. Ma polnud varem kedagi nii vaimustuses näinud ühe nii lihtsa toidu üle... Sander hindab elus lihtsaid asju, seda kinnitas ta mulle hiljem ka. Kuna Sandri loenguni Mektorys polnud enam palju aega jäänud, istusime Raini ning Sandriga lauda, rääkisime koolist ja korvpallist. Sander muudkui muigas edasi, kui oma lemmiktoitu sõi. Kella 12st algas Sandril Mektorys turundusalane loeng, millest ta pidi kindlasti osa võtma. Õpib noormees ju ärindust. Mina jäin ootama õhtust pallitrenni. Kokku on nädalas keskmiselt 10 trenni. Sander sellist numbrit TTÜsse tulles ei kartnud, tema sõnul oli neil Audenteses enam-vähem sama kava. Seekord võeti treeningule kampa ka TTÜ KK mänedžer Raido Ringmets, kuid mehel sai peale 20 minutit võhm otsa, pole ju tippspordiga ammu tegelenud. Pärast õhtust trenni läksin kaasa Sandri ja ta parima sõbra ja toakaaslase Ivalo Pajumetsaga, et nende elamine üle vaadata. Ise nad kutsuvad seda kohta hellitavalt pumbajaamaks. Nimelt olevat selle maja asemel kunagi nõukogude ajal olnud pumbajaam, vähemalt nii väitis Ivalo. Kaks parimat sõpra elavad 2-toalises ühiselamus. Ivalo on hõivanud suurema toa, sest noormeeste sõnul on tema selle korteri alfa. Loomulikult oli tegemist pigem naljaga, poistele lihtsalt sobib nende praegune tubade jaotus. Sander ja Ivalo haarasid köögist juba varem valmis kokatud pasta ning küsisin Sandrilt söögilaua taga tema teiste hobide kohta. Suviti olen suur disc golf i austaja, lausus Sander ja täiendas, rind uhkusest kummis: Usun, et siinpool Tallinnat ei ole mulle ühtegi vastast. Tegelikult käib Sander disc golf i mängimas pigem sotsiaalsel eesmärgil: Saan olla sõpradega koos, eemal nii korvpallist kui ka koolist, see aitab pingelistel aegadel mõtted mujale viia, seda ka aeg-ajalt vaja. Kui küsisin, mida ta teeb siis, kui disc golf i enam väga ilmastiku tõttu ei mängi, ütles ta kindlameelselt: Istume sõprade ja teiste kossupoistega mikrofonidega jututubades ning mängime strateegilisi arvutimänge. Mitte alati ilmtingimata mängude pärast, vaid et saaksime rääkida juttu vabamas keskkonnas. 61

62 TUDENGIELU Sõbrad on mulle väga tähtsad ning nendega kontakti hoidmine on vaimule hea. Sandri sõnul on nad just tänu arvutimängudele väga tihedas kontaktis endise meeskonnakaaslase Joonas Järveläineniga, kes on praegu leiba teenimas Inglismaal, kuid igatseb temagi kaasmaalaste häält kuulda ning mõnikord pärast rasket nädalat auru välja lasta. Küsimuse peale, mis ta oma lemmikarvutimänguks peab, vastas Sander kindlalt: Counter Strike. Midagi köidab mind tegevuste juures, mis nõuavad keskendumist ning head suhtlusvõimet oma meeskonnakaaslastega. Koos korvpalluritest sõpradega on meil ilmselgelt suurepärane koostöövõime, aga mõnikord, kui üksi mängin, siis saan harjutada ka oma võõrkeeleoskusi. Eriti vene keelt, rääkis Sander muiates. Aga nagu discgolf, on arvutimängud Sandri jaoks siiski selleks, et olla sõpradega mingis teistsuguses keskkonnas, sest Sandri sõnul viskab korvpallist ja koolist päevast päeva rääkimine ka lõpuks kopa ette. Peale Ivalo kitarrimängu otsustasin otsad kokku tõmmata. Surusin poistega kätt ning tänasin Sandrit, et ta oli nõus mu küsimustele päev otsa vastama ning oma keskmist päeva tutvustama. Loodan, et see artikkel valgustas lugejaid natuke rohkem TTÜ korvpallurite elust ning kui järgmine kord neid koolis kohtate, võite julgelt ligi minna ja juttu rääkida, ei maksa karta nende pikkust ja laiu õlgu, sest tegelikult on poisid hoolivad ja avatud. Kes siis õigupoolest on Sander Viilup? 62 Sander on üks ehtne maapoiss, nagu ta ise ütleb. Ta on sündinud aasta 24. veebruaril ning kasvanud üles Eesti südames Paides, kus ta oma isa eeskujul 5-aastaselt korvpalli mängima hakkas. Teadupärast on Sandri isa Janno veteranide maailmameister korvpallis ning võitnud ka Eesti esiliiga meistritiitli Paide Viking Window meeskonna peatreenerina. Isa on mu tõeline iidol nii korvpallis kui ka elus. Seda väidavad küll paljud, aga tõesti, ta on mulle ja mu pere jaoks ikka champ (ingl k tšempion). Ta on võimaldanud mulle kõike, mida mu noor hing on elus vajanud, ning seda ma ei unusta iial, räägib Viilup. Sander lihvis oma mänguoskusi Paides, kuni sai 14-aastaseks, seejärel viis ta oma talendi lõuna poole, nagu tegi seda legendaarne NBA korvpallur Lebron James. Nimelt liitus Sander 8. klassis Pärnu Korvpalliklubiga. Põhjus oli tema sõnul lihtne: Pärnu peatreeneriks oli juba teda varem Tuksi laagris treeninud Rait Käbin. Ega minek väga kerge ei olnud, ema ütles konkrteetse ei, kui ta minu plaane esmakordselt kuulis. Emad ongi sellised, muretsevad ja armastavad väga palju. Õnneks lõppes kõik hästi, ema helistas mulle koondise laagrisse ja ütles, et läheksin sinna, kus on mu sõbrad ja mu süda, meenutab korvpallur. Pärnus hakkas Sandri korvpallurikarjäär tõeliselt kiirelt edasi liikuma. Pärnu meeskonnaga võitis ta mitmeid Eesti meistritiitleid, käis Türgis noorte maailmamängudel ning esindas nendel aastatel ka Eesti koondist. Paari aasta pärast tuli vastu võtta raske otsus, kas jätkata Pärnus, kus on sõbrad, või liikuda gümnaasiumisse edasi Tallinnasse. Audentese Spordigümnaasiumi poolt olid ka noormehe vanemad. Loomulikult oli mul kahju, kui ma pidin Pärnust ära tulema," sõnas Sander, aga Audentes aitas mul korvpallis teha suure hüppe edasi. Lisaks tekkis Audenteses bromance minu ja Ivalo Pajumetsa vahel, elasime seal koos ning elame koos ka praegu. Argumenti, mis tehnikaülikool on Eestis akadeemiliselt parim, Sander laskuda ei soovi, kuid lisab kohe, et korvpalluri jaoks pole TTÜst paremat. Ma isegi ei mõelnud oma otsuse üle, ma teadsin, et saan siit suurepärase hariduse ning veel parema võimaluse korvpalli meistriliigas mängida. Ja no muidugi, Rait Käbin on siin ja Ivalo tuli ju ka siia õppima, naerab Sander.

63 TTÜ100 Too tipiaegne värvifoto muuseumisse! Head praegused ja endised tipikad, TTÜ sõbrad ja huvilised! Seoses tulevase TTÜ 100 juubelinäitusega ootab TTÜ muuseum oma kogusse Tallinna Tehnikaülikooli värvifotosid nõukogude perioodist. Temaatika võib olla seinast seina hooned, interjöör, inimesed, teadus- ja õppetegevus, kultuuri- ja tudengielu. Palume võimalusel lisada juurde sisukirjeldus aeg, koht, fotol olevad inimesed, sündmus või seotud lugu. Fotosid võite digikujul (TIFF või JPG) saata diapositiivid või paberfotod võib tuua muuseumisse (Akadeemia tee 1, Raamatukogu I korrus, tel ). Milline on Sinu ja TTÜ lugu? TTÜ käib oma sajandat eluaastat. Sel puhul palume kõigil, kelle südamesse on tähekombinatsioonid TTÜ või TPI oma jälje jätnud, panna kirja oma lugu: lugu sinust ja TTÜst. See võib olla ilus lugu sellest, kuidas sa ülikoolist oma elu armastuse leidsid või anekdootlik seik mõnest loengust, meenutus esimesest tööpäevast selles majas või lugu mõne leiutise sünnist või traditsiooni algusest, lugu uskumatust kokkusattumusest, mälestus legendaarsetest kolleegidest-professoritest-kursusekaaslastest või uhkusetunne lõpuaktuselt. Ootame lugusid kõigilt: tudengitelt, töötajatelt, vilistlastelt, ammustelt kolleegidelt. Võid saata ka oma vanavanemate loo, kui see on TTÜga otsapidi seotud. Pane lugu kirja ja saada koos asjakohase pildiga minulugu@ttu.ee. Kogume need kokku ja kingime ülikoolile sajandaks sünnipäevaks. Lood avaldame TTÜ100 sünnipäevaveebis. 63

64 Rubriik GALERII Robotexil käis üle külastaja Fotod: Edmond Mäll Novembris toimus Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses järjekordne Robotex, mida tuli uudistama üle külastaja. Võistlustel osales 3195 robotihuvilist ja 1332 robotit, sellega saab Robotex kandideerida Guinnessi rekordile ja saada maailma suurimaks robootikasündmuseks. Robotex on hoopis rohkem kui robotite ehitamine. See on mõtteviisi levitamine, et tehnoloogia on huvitav ja kasulik ning insenerikutse väga loominguline ja vaheldusrikas. Tore, et see mõtteviis on levinud juba algkooli ja lasteaedadesse ning kooli vanemates astmetes ja ülikoolis veelgi sära juurde saanud, rõõmustab Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika professor ning üks Robotexi asutajatest Maarja Kruusmaa. Töötoad pakkusid võimalust esimeseks kokkupuuteks robootikaga, konverentsil räägiti kõige päevakohasematel ja põletavamatel tehnoloogiateemadel, näitusel sai robotitega ka suhelda. Festivali südameks on aga endiselt võistlused, mis kulmineerusid reedel põneva korvpallilahinguga, maailmas nii tuntud labürindi ja mitme spetsiaalselt Robotexi jaoks koostatud keerulisema võistlusülesandega, teeb kokkuvõtte kordaläinud sündmusest Robotexi tegevjuht Ave Laas. Robotexil korraldati ka kontsert Robotexi kõige intelligentsematele ja arukamatele robotitele. Projekitbänd Focus Space musitseeris umbes 30 roboti ees. 64

65 Rubriik GALERII Bändis mängisid klahvpillidel Jürgen Urbanik, trompetil Joosep Niinmeister ja löökpillidel Vahur Orrin. Bänd proovis robotitega suhestuda ja nendega kontakti luua ja neile muusika kaudu emotsioone süstida. Seda võiks nimetada ka robotite hingestamiseks või humaniseerimiseks, ütles kontserdi idee autor ja produtsent Vahur Orrin. Muusikavideot saab vaadata siit: Robotexi kaaskorraldajad on Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Vabariik

66 Rubriik KULTUUR 66 Kõla, lahke laulukaja, ilupühaks isamaal Artikkel on valminud inseneride meeskoori ühisloomena Fotod: inseneride meeskoor Nende sõnadega algab äsja oma 31. tegevusaastat alustanud inseneride meeskoori (IM) tunnuslaul. Kuid selles paljudele tuttavas Martin Lipu tekstile loodud laulus ei kajastu üksnes lauljate tervitus kuulajatele, vaid ka nüüdse juubilari vaimsus, rõõm olevast ja ootus tulevikule. Koor tekkis omaaegse Eesti Kolhoosiehituse (EKE) organisatoorsel ja materiaalsel toel. Esimene proov toimus aasta 24. novembril EKE Projekti saalis. Koori nimigi oli algselt EKE inseneride meeskoor. Alates aasta lõpust oleme aga lihtsalt inseneride meeskoor, milles sõna insenerid viitab tehnikaülikooli lõpetanutele lauljaskonnas, ehkki liikmeskonda võivad kuuluda ja kuuluvad ka muu akadeemilise haridusega laulumehed. Alates 1. jaanuarist 2006 oleme TTÜ taidluskollektiiv ja IMis on leidnud endale koha paljud tehnikaülikooli akadeemilises meeskooris (TAM) vanusepiiri seljataha jätnud lauluvennad. EKE IM alustaski valdavalt endiste TAMi lauljatega, kellest paljud olid varem laulnud uue koori peadirigendina alustanud Ants Üleoja juhatamisel. Seetõttu suutis IM anda esimese täispika kontserdi juba aasta detsembris. Saavutused järgnesid: tituleeritud kooridega kõrvutades saatis insenere edu riigisisestel võistulaulmistel samal kuul, aasta juulis ja aasta juunis, samuti rahvusvahelistel konkurssidel Riva del Gardas 1990, Mariboris 1992 ja Viinis Tulemuslikud oleme olnud ka hilisematel laulukonkurssidel. Kuigi kooriliikme keskmine vanus on aastatega tõusnud, kuulume jätkuvalt Eesti A-kategooria meeskooride hulka ning pistame rinda ka nooremahäälsete üliõpilasmeeskooridega. Vaieldamatult kujundab iga koori ilme tema muusikaline juht. IMi senise muusikalise näo kujundas Ants Üleoja ja IM esindas tema käe all meeskoorirepertuaari klassikalisemat poolt, mis on Olavi Pihlamägi sõnul see kestvam ja väljalihvitum, suure osa on moodustanud eesti autorite teosed, oluliseks on peetud aatelisust. Samas on koor andnud panuse Eesti kaasaegse kooriloomingu rikastamisse mitmed heliloojad on loonud laule IMi tellimusel ja pühendusega meile või peadirigendile. Mitmed neist lauludest on leidnud tee ka teiste kooride ja isegi üldlaulupeo kavasse, näiteks Urmas Sisaski Ood armastusele meeskooriseade. Repertuaar on muidugi oluliselt mitmekülgsem siinkajastatust, ulatudes ooperikooridest kuni Raimond Valgre laulude töötluste ja kavani, mis kanti ette koos lõõtspillidega pärimusmuusika festivalil Viljandis. Läbi aegade oleme omandanud ja ette kandnud mitusada erinevat kooriteost ja lisaks viiele varasemale CD-le on koor avaldanud üksnes viimasel kümnel lauluhooajal laule kolmel erineval kogumikplaadil. Alates aasta lõpust otsib oma käekirja peadirigendi ja IMi muusikalise taseme edasikandjana Kuldar Schüts, kes on koorijuhtide kaasaegse noore põlvkonna esindaja ja asutajadirigendi õpilane. Millised on tema taotlused ja kuidas koor neid järgib, saab paljuski selgemaks IMi juubelikontsertidel sel hooajal. IMi teiseks koorijuhiks on mitmekülgne muusik, dirigent ja koorilaulja Ülle Tuisk. 30-aastases kooris laulab praegu 16 asutajaliiget. Võiksime küsida: Mehed, miks te seda teete harjutused kaks korda nädalas, lisaks muud üritused? Vastus viitab muusikast rõõmu saamise kõrval teisele olulisele küljele: seltsielule, seda nii koori(devaheliste) üritustena kui koos pereliikmetega. Emotsionaalsemad neist on laulureisid, mille kaugemateks sihtkoh-

67 KULTUUR Rubriik tadeks on olnud Toronto ja Peking. Lähinaabreid ja teisi Euroopa maid oleme külastanud korduvalt. Oleme aastaid käinud Elva jõel koos naiskooriga Emajõe Laulikud veeretkehuvilistega kanuutamas, traditsiooniliste ettevõtmiste hulka kuuluvad ka IMi klubiõhtud koos koori vilistlastega, mille sisulist poolt kannavad kutsutud ettekanded päevakajalistel ja poliitilistel teemadel ning lauluvendade eksootilisemad reisijutud. Kõik nimetatu ja tihe suhtlemine harjutuste vaheaegadel liidab mehi vastastikku, mil enam, mil vähem saadakse teada ka ühe või teise lauluvenna koorivälistest muredest-rõõmudest. On kogunemisi, kus lauldakse ühiselt kooris õpitud lugusid või mängitakse muusikainstrumentidel. Et mitu liiget on professionaalsed pillimehed, on ühisüritusteks tantsumuusika omast käest ja ehedalt võtta. Pole üllatav, et koori liikmed jätkavad perekonniti lävimist ka koori vilistlasena. Lühidalt öeldes on 30-aastane inseneride meeskoor asjalik ja mõnus akadeemiline kooslus, mis pakub osalejatele meeldivat harrastust ja toredat lauluvendlust, pereliikmetele rõõmu osa saada koori tegemistest ja kuulajatele meeldivat äratundmist kohtumistel kooriga. Juubeliaasta koorile ja publikule Meeskoori tänavuseks kõige erilisemaks sündmuseks oli maikuine reis Hiina, mis sisaldas Yangtze jõekruiisi, Kollase jõe, Hiina müüri, Taevase Rahu väljaku ja kolme suurlinna Chongqingi, Zhengzhou ja Beijingi külastust. Reisi üheks eredamaks hetkeks oli kontsert läbi Yangtze jõe Kolme Kanjoni sõitval kruiisilaeval vägagi rahvusvahelisele kuulajaskonnale. Alanud hooaja üheks väljapaistvamaks muusikasündmuseks olid ühiskontserdid koos kõrgel professionaalsel tasemel rootsi meeskooriga Veteraner ur Orphei Drängar (VOD). Kontserdid toimusid nii Tallinnas kui Tartus, kus meiega liitus ka naiskoor Emajõe Laulikud. Juubelieelse soojendusesinemisena võtsime ette kontserdi Keila Kultuurikeskuses 16. novembril. IMi pidulikul juubelikontserdil TTÜ aulas 25. novembril oli rõhk meie koorile pühendatud uudisteostel, mida oleme viimasel kümnendil esitanud. Kontserdil kõlasid muuhulgas eesti noorema generatsiooni heliloojate Kristo Matsoni, Aare Kruusimäe, Andres Lemba ja Rasmus Puuri teosed. Lisaks inseneride häältele rõõmustas publikut heakõlaline ja nooruslik kammernaiskoor Sireen. Uue aasta plaanides on jätkuvalt juubelile pühendatud kontserdid mitmel pool Eestis (3. märtsil koos Emajõe Laulikutega TÜ aulas, aprilli alguses Türi Kultuurimajas), osalemine Eesti Meestelaulu Seltsi 30. aastapäeva laulupäeval Kuressaares ja veendunud siht võtta taas mõõtu teiste meeskooridega Eesti Meestelaulu Seltsi korraldataval meeskooride võistulaulmisel novembris Ja kaugel see XXVii üldlaulupidugi on Koori tegevuses olulise verstapostini jõudmise äramärkimiseks andsime novembris välja järjekordse juubeliraamatu Inseneride Meeskoor 30. See rohket pildimaterjali ja mitmekülgset statistikat sisaldav kõvakaaneline raamat hõlmab koori viimast aastakümmet ehk tegemisi alates 20. aastapäevast, varasemad raamatud on võtnud kokku meie tegevuse esimese ja teise kümnendi. Kolmekümnene IM tänab oma alma mater it vanemliku hoolitsuse, endisi lauluvendi koori tegemistesse panustamise, lähedasi mõistva suhtumise ja kuulajaid meie käekäigu vastu huvi tundmise eest. Ühine juubilariga! Kuna koori liikmeskonna olulisima osa moodustavad insenerid-praktikud, siis olgu see üleskutseks ja võimaluseks eriti TTÜ akadeemilisse koosseisu kuuluvatele meestele suhelda ametivendadega ühise harrastuse kaudu. IM on avatud meestelaulu huvilistele nii TTÜ kogukonnast kui väljastpoolt. Tule kooriproovi ja leia oma hääl! 67

68 Rubriik Teated TTÜ kirjastuse uus raamat Kuno Janson, Ants Kallaste Elektrimasinate alused Elektrimasinate alused on mõeldud kasutamiseks kõrgkoolide elektrotehnika erialadel. Käsitletakse elektrimootorite, elektrigeneraatorite ja trafode ehitust, tööpõhimõtet ja arvutuse aluseid. Õpitava aine sisulise mõistmise huvides on õpiku algusosas ära toodud lühikesed käsitlused ka elektrimasinate mõistmiseks vajalikest eeldusainetest (füüsika, mehaanika, elektrotehnika alused). Erilist tähelepanu on pööratud energia muundamise protsessidele. Õpik on sobilik ka iseseisvaks teadmiste täiendamiseks ja esmaseks tutvumiseks elektrimasinatega. 260 lk. ISBN Doktoritööd august november Sophie de Reguardati di Castelfranco High-Accuracy Reference Standards for Quantitative Two-Photon Absorption Spectroscopy. Kõrgtäpsusega standardid kvantitatiivses kahefootonses neeldumisspektroskoopias. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Natural and Exact Sciences. Loodus- ja täppisteadused. 217 lk. Kaitses Fatih Güllü Conformity Analysis of E-Learning Systems at Largest Universities in Estonia and Turkey on the Basis of EES Model. Eesti ja Türgi suuremate ülikoolide e-õppe süsteemide võrdlev analüüs EES-mudeli baasil. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Informatics and System Engineering. Informaatika ja süsteemitehnika. 188 lk. Kaitses Martin Lints Optimised Signal Processing for Nonlinear Ultrasonic Nondestructive testing of Complex Materials and Biological Tissues. Optimeeritud signaalitöötlus mittelineaarsete komplekssete materjalide ja bioloogiliste kudede mittepurustavaks testimiseks ultraheliga. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Natural and Exact Sciences. Loodus- ja täppisteadused. 139 lk. Kaitses Ruth Tomson Urea- and Creatinine-Based Parameters in the Optical Monitoring of Dialysis: The Case of Lean Body Mass and Urea Rebound Assessment. Uureal ja kreatiniinil põhinevad parameetrid neeruasendusravi optilises monitooringus: patsiendi lihasmassi ja uurea tagasilöögi efekti hindamine. ISBN (publication), ISBN (pdf).

69 Rubriik TEATED Thesis on Natural and Exact Sciences. Loodus- ja täppisteadused. 96 lk. Kaitses Artjom Rjabov Network-Based Hardware Accelerators for Parallel Data Processing. Võrgupõhised riistvarakiirendid paralleelseks andmetöötluseks. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Informatics and System Engineering. Informaatika ja süsteemitehnika. 215 lk. Kaitses Andre Veski Agent-Based Computational Experiments in Two- Sided Matching Markets. Agendipõhised arvutuslikud eksperimendid kahepoolsetel sobitusturgudel. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Informatics and System Engineering. Informaatika ja süsteemitehnika. 332 lk. Kaitses Maris Pilvet Study of Cu 2 (Zn,Cd)SnS 4 Absorber Materials for Monograin Layer Solar Cells. Päikesepatareides kasutatavate Cu 2 (Zn,Cd)SnS 4 absorbermaterjalide uurimine. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Natural and Exact Sciences. Loodus- ja täppisteadused. 113 lk. Kaitses Margarita Spitšakova Discrete Gravitational Swarm Optimization Algorithm for System Identification. Diskreetne gravitatsioonilist vastasmõju arvestav osakeste parvega optimeerimise meetod süsteemide identifitseerimiseks. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Informatics and System Engineering. Informaatika ja süsteemitehnika. 187 lk. Kaitses Natalja Jepihhina Heterogeneity of Diffusion Restrictions in Cardiomyocytes. Difusioonitakistuste heterogeensus südamelihasrakkudes. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Natural and Exact Sciences. Loodus- ja täppisteadused. 118 lk. Kaitses Zachariah Steven Baird Predicting Fuel Properties from Infrared Spectra. Kütuse omaduste hindamine infrapunaspektrilt. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Chemistry and Chemical Engineering. Keemia ja keemiatehnika. 156 lk. Kaitses Katri Pindsoo Spatio-Temporal Changes in the Components of Extreme Water Levels on Estonian Coasts. Ekstreemsete veetasemete komponentide ajalis-ruumiline muutlikkus Eesti rannikul. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Civil Engineering. Ehitus. 172 lk. Kaitses Olga Mironova Combination of Pedagogical Strategies and Teaching Techniques for Teaching Computer Science Basics to Novices. Pedagoogika strateegiate ja õpetamise tehnikate kombinatsioon informaatika algkursuse õpetamisel algajatele. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Informatics and System Engineering. Informaatika ja süsteemitehnika. 185 lk. Kaitses Jelizaveta Krenjova Participatory Budgeting: Theoretical Models and Applicability in Estonia and Beyond. Kaasav eelarvemenetlus: teoreetilised mudelid ja rakendatavus Eestis ja mujal. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Social Sciences. Sotsiaalteadused. 162 lk. Kaitses Aleksandrs Cepilovs Policy Learning and Policy Transfer in Policy Environments with Weak Policy Capacity: Exploring Processes and Effects in the Domains of Fiscal and Innovation Policies. Poliitikate õppimis- ja ülevõtmisprotsess madala poliitikakujundamise võimekusega keskkondades: protsessid ja mõju fiskaal- ja innovatsioonipoliitika valdkonnas. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Social Sciences. Sotsiaalteadused. 216 lk. Kaitses Markus Sunela Real-Time Control Optimization of Water Distribution System with Storage. Mahutitega veevarustussüsteemi juhtimise optimeerimine reaalajas. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Civil Engineering. Ehitus. 184 lk. Kaitses Sirli Rosenvald Application of Gas Chromatography-Olfactometry (GC-O) and Correlation with Sensory Analysis. Gaaskromatograaf-olfaktomeetri (GC-O) rakendusvõimalused ja korreleerimine sensoorse analüüsiga. ISBN (publication), ISBN (pdf). Thesis on Natural and Exact Sciences. Loodus- ja täppisteadused. 156 lk. Kaitses

70 AJALUGU Maire Morgen-Hääl ja TTÜ mitmenäoline sümbolskulptuur TTÜ muuseumi näituste kuraator Nele Inglist Fotod: TTÜ fotoarhiiv ja TTÜ muuseum 70 Tallinna Tehnikaülikooli peahoone sissepääsu ees asub skulptuur Üliõpilased, mis kannab terve ülikooli jaoks märgilist tähendust. Tegemist on nii-öelda sümbolskulptuuriga, mille hammasratast meenutava pealisosa kujutis on logona muutunud läbivaks elemendiks kogu ülikooli sümboolikas. Kompositsiooni autor on metalli- ja ehtekunstnik Maire Morgen-Hääl (snd 1939), kelle seos TPI/ TTÜga ei piirdu pelgalt majaesise sümboliga. Aastatel tegutses Morgen-Hääl TPI konst- rueerimis-eksperimentaalosakonnas vanemkunstnikuna. Tema käe all sündisid nii ülikooli kaunistavad reljeefid ja kingitused kui ka Glehni lossi interjööri ilmestavad omalaadsed metallsepised. Koostöö Morgen-Hääle ja TPI vahel algas aastal. Noor ja värskeid ideid tulvil kunstnik sobis juhendaja hinnangul oma lõputööd teostama just rauakooli. ERki diplomitöö oli loodud kaunistama

71 Ajalugu Mustamäel vastvalminud TPI uute hoonete interjööri, tulemuseks oli keemia- ja mehaanikateaduskonna koridoride seintel asuvad kaks sepisreljeefi. Sepised meeldisid tolleaegsele rektorile Agu Aarnale ja tänu heale koostööle jätkas kunstnik TPI eksperimentaalosakonnas. Diplomitööde valmimisega seoses ilmneb ka seik, et ootamatult väljendati reljeefide tõlgenduse suhtes üsna teravat kriitikat. Mehaanikaosakonna taiesel nähti peituvat saksa raudriste ja keemialaborit kujutaval reljeefil arvas kriitik olevat puskariajamise aparaadi ja Ida-Virumaa tööstusrajatiste korstnad. Taieste kaitsjaks saabus rektor Aarna ise, kes pidas süüdistusi naeruväärseteks, ja edaspidi probleeme ei tekkinud. Peahooneesine kompositsioon Üliõpilased valmis aastal. Skulptuuri idee sündis ühelt poolt TPI peaarhitektide mõtetes, kelle arvates võiks peahoone esist kaunistada miski. Rektor Aarnale sümpatiseeris mõte, et skulptuurilt puuduks otseselt ülikooli nimetus. Et see oleks midagi erilist, mille järgi ka ilma nimetuseta saadakse aru, mis hoonega on tegu. Väljakutse oli omapärane ning kunstnik sai vabad käed. Skulptuur on seitsme meetri kõrgune ja kahemeetrise läbimõõduga. Konstruktsioonilt koosneb selle ülemine osa 42st superpoleeritud roostevabast raudlehest, mille lihvimisega olid eksperimentaalosakonna mehed erilist vaeva näinud. Mis puutub aga skulptuuri tähendusse, siis see kajastub nimes Üliõpilased. Nimelt kujutavad 42 metallist lehte üliõpilaste nägusid profiilis. Neid on seal erinevaid pikkade ja lühikeste ninadega, naerusuiseid, üllatunud, kuid ka murelikke. Ehk muutub nii mõnegi tudengi näoilme peale eksamitulemuse kättesaamist üllatuslikult sarnaseks? Kunstnik ise oli kompositsiooni suhtes pigem kriitiline, sest peale valmimist võttis selle väljanägemine ettekavandatust teise pöörde. Algselt pidi päikesevalgus peegelduma superpoleeritud profiilidele ja tekitama omapärase kuma. Ereda valguse puudumisel peegeldunuks aga profiilid üksteiselt. Ilmnes aga, et poleeritud metall muutus tumedaks ja valgust peegeldama ei hakanud. Seega jäid üliõpilaste profiilid tähelepanust kõrvale ja vaataja silm jäi haarama kompositsiooni tervikuna. Nii hakkas see meenutama pigem hammasratast või turbiini. Vaatamata sellele, et Morgen-Hääl ise oli tulemuses üsnagi pettunud, on kompositsiooni tähendus seda võluvam esialgne mõte peitub endiselt skulptuuris, seda tuleb osata vaid näha. Suurem pilt mehaaniline seadeldis või element peegeldab aga just täpselt tehnikaülikooli olemust. Tahtmatult asus skulptuur kandma märksa laiemat sõnumit. Hiljem on ka teised kunstnikud skulptuuri positiivselt hinnanud. Märkimisväärne on ka asjaolu, et kuju ei käinud läbi tol ajal ARSi nõukogust, nagu ajastule muidu kombeks oli. Pigem hindasid Maire Morgen-Hääl tööd asjassepuutuvad, TPI arhitektid ja rektor. Nii oli autoril vabadus luua midagi, mis vastasel juhul oleks võib-olla kõrvale heidetud. Eraldi rahalist tasu skulptuuri eest polnud ette määratud, küll aga väärtustas ülikool uut taiest ja kunstnikule eraldati tasuks midagi palju vajalikumat korter Koskla tänaval. Kõikide TPI kunstiprojektide, sealhulgas sümbolskulptuuri loomise juures oli soodustavaks hea koostöö kunstniku ja ümbritseva keskkonna vahel. Igakülgselt rõhutab Morgen-Hääl TPI eksperimentaalosakonnas valitsenud võimalusterohkust, sümpaatset õhkkonda ja ülimalt oskuslikku meeskonda. Tolleaegne osakonnajuht Elmar Saa oli kunstilise lähenemise pooldaja ning vajadusel astus selle kaitseks ka välja. Veel kaunistab Morgen-Hääle teostest Glehni lossi interjööri omalaadne kogum sepiseid ( ), mis telliti lossivaremete taastamisel taidlejate majaks. Eesmärgiks oli need sobitada maja enda ekstsentrilisusega. Nõuandjaks sai siinkohal olla vaid vana Glehn ise, kellega kunstnik omal viisil ka aru pidas. Praeguseni vabakutselise kunstnikuna tegutseva Maire Morgen-Hääle suhtumises avaldub ergas meel ja inspireeriv mõtteviis. Suur nõudlikkus enda ja ka teiste suhtes, uued ideed ja omas ajastus loodud teoste pigem erandlik vabadus on kandunud edasi ka kunstniku töödele. See annab kindlust, et Üliõpilased kannab endas sõnumit, mis inspireerib keskkonda, mille sümboliseerimiseks ta loodud. 71

72 Rubriik Tallinna tehnikaülikooli ajakiri 72 Tallinna Tehnikaülikool Ehitajate tee 5, Tallinn