PÕHIVÄÄRTUSED KUI JUHTIMIS- INSTRUMENT (EESTI SUURTE ORGANISATSIOONIDE NÄITEL) Magistritöö eesmärk

Similar documents
JÄÄTMEPRAKTIKATE MUUTMINE TÜ LOSSI 36 ÕPPEHOONES

KUIDAS SIDUDA TEENUSTE INNOVATSIOON JA KVALITEET VASTUTUSTUNDLIKU TEGEVUSEGA. Jaanika Tõnnisson 27.nov 2014

EESTI RAAMATUKOGUD KUI KIRJASTAJAD AASTATEL

Tallinna lennujaama sidusrühmade analüüs

See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade

VÄÄRTUSTLOOV KOMMUNIKATSIOON AS TALLINNA VESI NÄITEL

TÖÖVERSIOON vol AASIA PROGRAMM

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE

Info- ja dokumendihalduses Eestis kaitstud lõputööde lähtekohad

NORDPLUS PROGRAMM EESTIS HARIDUSKOOSTÖÖ PÕHJA- JA BALTIMAADEGA

INTRODUCTION TO PROJECTS RAIL BALTICA GROWTH CORRIDOR AND HELSINKI-TALLINN TRANSPORT AND PLANNING SCENARIOS

UUE TÖÖTAJA SISSEELAMISPROGRAMMI RAKENDAMINE TALLINNA VANGLA NÄITEL

SOOVIAVALDUS BIOMEDITSIINITEHNIKAINSENERI KUTSE SAAMISEKS (TAASTÕENDAMISEKS)

Euroopa Sotsiaaluuring (ESS)

AINEPROGRAMMI VÄLJATÖÖTAMINE AINELE ARVESTUSE JA RAHANDUSE AUTOMATISEERIMINE

Kooli õppeprotsessi arendamine koostöös kogukonnaga. Head kogemused Tallinnast ja Norfolkist

Pedagoogilisel praktikal ja kutseaastal osalejate kogemused blogipostituste põhjal

Eesti Kvaliteediühingu ÜLDKOOSOLEK 25. aprill 2017

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ EESTI KEELE JA KIRJANDUSE LEKTORAAT

Eesti kõrgkoolide programmeerimise algkursused

Deep integrated renovation the Estonian KredEx renovation grant programme experience. Jarek Kurnitski September 14, 2017 Rakvere

TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Õpetajakoolituse osakond

5. DISAIN. põhitegevusala. Ettevõtete/asutuste arv: 677. Töötajate arv: Tulu (mln eurot): 42,2. o disain a

Loe lk 3. Artjom Sokolov: siht peab koguaeg silme ees olema. pääsevad ligi G4Si juhtimiskeskus ning selleks volitatud Harku valla töötajad.

Kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia vahehindamine

Juhtimissüsteemide standardid (ISO 9001, ISO jt.) ning riskide hindamine. Juhtimissüsteemide rajamine ja sertifitseerimine ettevõttes.

Eesti Kvaliteediühingu ÜLDKOOSOLEK. 23. aprill 2014

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS

See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade

INSENER IV DIPLOMEERITUD INSENER V VOLITATUD INSENER V

Reguleerimisseadmete valik BIM toega

Projektipõhine praktika kõrgkoolis

AS TALLINNA VESI KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA JA JÄTKUSUUTLIKKUSE ARUANNE 31. DETSEMBRIL 2016 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA.

Noorsootöö edasi, tagasi või hoopis ära?

Suurim tudengitele suunatud karjääriüritus.

This document is a preview generated by EVS

Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgse hindamise sotsiaal-majanduslik analüüs

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI BRÄNDI IDENTITEEDI JA KUVANDI VASTAVUS ABITURIENTIDE SEAS

HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia ( )

This document is a preview generated by EVS

Overview of Narva Windpark land-use planning and environmental impact assessment process

EESTIS TEKKINUD OLMEJÄÄTMETE (SH ERALDI PAKENDIJÄÄTMETE JA BIOLAGUNEVATE JÄÄTMETE) KOOSTISE JA KOGUSTE ANALÜÜS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Tarkvarateaduse instituut. IDU40LT Gert Juhan Sumeri IABB

EESTI AKREDITEERIMISKESKUS ESTONIAN ACCREDITATION CENTRE

DIGITAALEHITUSE KLASTRI RAHVUSVAHELISTUMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Testidisaini tehnikad Loeng 1. Magnus Hillermaa 2011

2013 Kevad. Menetluspraktika. Professional Practice 2013 Spring

Tööandjate hinnangud TTÜ õppekavadele

Keelte ja kultuuride õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Ülikool

3 (51) NOVEMBER 2007 ILUDUS, KELLEL VANUST 146 AASTAT. Konuvere sild Foto: Aadi Velks

This document is a preview generated by EVS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AASTARAAMAT 2012

Möödasõit piiratud nähtavusega kurvis ISSN Paremad palad: eduvõti. Nr. 22 / Suvi E-kursuse kvaliteedimärk 2011 lk 2

Head EKJA liikmed, huvilised ja lehelugejad!

Milleks energiajuhtimine? ISO Energiajuhtimissüsteem

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KAHEKSAKÜMNES AASTAPÄEV

TALLINNA TEHNIKUM 70 1

EESTI MAAÜLIKOOL. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Kertu Kannumäe ÜLIÕPILASTE JA TÖÖTAJATE VALMISOLEK JÄÄTMETE SORTEERIMISEKS EESTI MAAÜLIKOOLIS

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS

HARIDUSE, SUHTLEMISOSKUSE, PRAKTIKA, SUHTLUSVÕRGUSTIKU JA RAHVUSE TÄHTSUS TÖÖ LEIDMISEL RAAMATUPIDAJANA

12. Integrated Environmental Management

This document is a preview generated by EVS

ÕPPEVALDKOND ÕPPEKAVAGRUPP KÕRGKOOL. Diplomite ja akadeemiliste kraadide nimetused eesti ja inglise keeles

See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade

See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade

SISUKORD SUMMARY Head lugejad! Dear reader! Tallinna Keskkonnaameti ajalugu History of the Tallinn Environment Department Tallinna Keskkonnaameti stru

MEKTORY viib revolutsioonilise idee Silicon Valleysse! kakõrgkool, Swinburne i Tehnikaülikool Austraalias ja Aalto Ülikool Soomes.

Tallinna Lennujaam Communiaction Guidelines

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 9000:2015

Riigimajade loomise kontseptsioon

This document is a preview generated by EVS

MAJANDUSAASTA ARUANNE

EESTI TURISMIMAJANDUSE UUDISKIRI

This document is a preview generated by EVS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 8624:2011. Ophthalmic optics - Spectacle frames - Measuring system and terminology (ISO 8624:2011)

EESTI STANDARD EVS-EN 13647:2011

Kristel Kruustük: püsivuse kehastus, kirglik testija, noorte innustaja. TalTechDigital toob TTÜ mobiliseerimise

EESTI STANDARD EVS-EN :2010

ÕPPIDA RÄNNATES. Välispraktika kui didaktiline vahend Euroopa kutsehariduse kontekstis. Søren Kristensen. Tallinn 2005

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS

uuendamine aitab tugevdada IT-alast baasharidust ja tuua sisse rohkem ettevõtlusele suunatud

Tallinna linnaruumi funktsioonide ruumiline ja ajaline jaotus kesklinnas: vanalinna ja südalinna võrdlus

This document is a preview generated by EVS

Tartu linna ökoloogiline jalajälg. transpordi ning majapidamise komponentide põhjal

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS

4/2003 EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING

EESTI STANDARD EVS-EN :2003

LOOVA TALLINNA VISIOONI KONTSEPTSIOON

Õpetajakoolituse ja kasvatusteaduse õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Ülikool

Sotsioloogia peatükk Eesti kultuuriloost

Ultrasonics - Surgical systems - Measurement and declaration of the basic output characteristics

KLIENDI RAHULOLU KUJUNEMINE BÜROOHOONES TAMMSAARE ÄRIKESKUSE NÄITEL

Transcription:

PÕHIVÄÄRTUSED KUI JUHTIMIS- INSTRUMENT (EESTI SUURTE ORGANISATSIOONIDE NÄITEL) RIINA BELJAJEV TALLINNA ÜLIKOOL Magistritöö eesmärk MAGISTRITÖÖ EESMÄRGIKS OLI - anda ülevaade põhiväärtuste kasutamisest juhtimisinstrumendina Eesti suurte organisatsioonide näitel ja - välja töötada soovitused põhiväärtuste loomiseks, juurutamiseks, rakendamiseks ja arendamiseks organisatsioonides. 1

Magistritöö etapid 1. Ülevaate koostamine põhiväärtustega seotud temaatikast, mida on käsitletud teoreetilistes allikates; 2. Empiirilise uuringu läbiviimine, ülesandega selgitada, millised on Eesti suurte organisatsioonide põhiväärtused ning kas ja kuidas põhiväärtusi juhtimisinstrumendina kasutatakse; 3. Uurimusega kogutud materjalide analüüs ja hindamine teoreetiliste seisukohtade kontekstis; 4. Soovituste väljatöötamine põhiväärtuste kasutamiseks juhtimisinstrumendina. Organisatsiooni põhiväärtused Organisatsiooni põhiväärtused on tõekspidamised, millest organisatsiooni liikmed oma tegevuses lähtuvad (Dolan, Carcia, 2000). 2

Väärtustepõhine juhtimine Väärtustepõhine juhtimine tähendab oluliste väärtuste sõnastamist organisatsioonis, nende pidevat kommunikeerimist organisatsiooni huvigruppidele ning väärtuste järgimist organisatsiooni kõigis tegevustes (Dolan, Carcia, 2002). Väärtuste hierarhia (Lainema, Lahdenpää ja Puolakka, 2001) KÕRGEMAD VÄÄRTUSED 5. tase - Eneseteostus - õppimine - vastutus 4. tase - Tunnustus - töötaja rahulolu - usaldus MADALAMAD 3. tase - Ühtekuuluvus VÄÄRTUSED - koostöö - teadmiste jagamine 2. tase - Turvalisus - kliendi rahulolu - tegevuse eetilisus 1. tase - Ellujäämine - tulemuslikkus - kasumlikkus 3

Uurimuse läbiviimine Empiiriline uurimus viidi läbi 2006. aasta sügisel. Uurimuse subjektiks olid Eesti suurte organisatsioonide personalitöö valdkonna eest vastutavad töötajad. Uurimuse objektiks olid Eesti suured organisatsioonid (501-4600 töötajat) Uurimused osalenud organisatsioonid ABB Tallink Grupp Sampo Panki Tallinna Trammi- ja trollibussikoondis Põhja-Eesti Regionaalhaigla A Le Coq Eesti Energia Sangar Eesti Tartu Ülikooli Kliinikum Ida-Viru Keskhaigla SA Alstom Estonia Eesti Post SEB Eesti Ühispank Kiviõli Keemiatööstuse Pärnu Haigla SA A-Selver Eesti Põlevkivi Securitas Eesti Tarkon Tallinna Lastehaigla SA Eesti Raudtee Elion Eesti SOL Eesti Vest-Wood Eesti Välisministeerium Express Post Falck Eesti Statoil Eesti Ida-Tallinna Keskhaigla Maksu- ja Tolliamet OG Elektra ISS Eesti Norma Balti Spoon OÜ Eesti Kaitsejõud Rakvere Lihakombinaat Rimi Eesti Food Tallegg Amphenol Eesti Eesti Politsei Repo Vabrikud R-Kiosk Eesti Tallinna Autobussikoondise Pärnu Linavabrik OÜ Sotsiaalkindlustusamet 4

Uurimuse metoodika: Ankeetküsimustik (täideti 45 organisatsiooni poolt) Organisatsioonide veebilehtede kontentanalüüs (analüüsiti 45 organisatsiooni veebilehti) Süvaintervjuu (viidi läbi 5 organisatsioonis) Uurimuse tulemused 94% Eesti suurtest organisatsioonidest kasutavad põhiväärtusi ühe juhtimisinstrumendina Põhiväärtused juhtimisinstrumendina peaksid: suunama organisatsiooni liikmete käitumist; eristama organisatsiooni konkurentidest; tekitama suure töötajate arvu juures ühtekuuluvuse tunnet; toetama ühtse organisatsioonikultuuri teket; parandama organisatsiooni mainet ja usaldusväärsust; korrastama organisatsiooni tegevusprotsesse. 5

Uurimuse tulemused 60% põhiväärtusi ühe juhtimisinstrumendina kasutavatest organisatsioonidest on põhiväärtuste järgimise sidunud töötulemuste hindamise ja tasustamisega 84% Eesti suurtest organisatsioonidest deklareerivad oma põhiväärtuste hulgas vähemalt ühte viienda taseme põhiväärtust Uurimuse tulemused Kõige enam Eesti suurte organisatsioonide poolt sõnastatud põhiväärtusi asetub väärtuste hierarhia teisele tasemele KÕRGEMAD VÄÄRTUSED 5. tase - Eneseteostus 15% 4. tase - Tunnustus 27% MADALAMAD VÄÄRTUSED 3. tase - Ühtekuuluvus 25% 2. tase - Turvalisus 31% 1. tase - Ellujäämine 2% 6

Uurimuse tulemused 45 organisatsiooni poolt nimetati kokku 351 põhiväärtust, neist 53 erinevat. Keskmine põhiväärtuste arv organisatsioonis oli 7, varieerudes erinevates organisatsioonides 3-st 16-ni. Kolm kõige levinumat põhiväärtust, mida Eesti suurtes organisatsioonides sõnastatakse on eetilisus, innovatsioon ja positiivne töökeskkond. Kolm põhiväärtust, mida praktikas kõige enam järgitakse, on kliendi rahulolu, meeskonnatöö ja usaldus. Soovitused põhiväärtuste rakendamiseks PÕHIVÄÄRTUSTE LOOMINE Põhiväärtused tuleb sõnastada organisatsiooni liikmete jaoks kui käitumisjuhised. 7

Soovitused põhiväärtuste rakendamiseks PÕHIVÄÄRTUSTE JUURUTAMINE Esmalt tuleb tagada, et põhiväärtused võetakse ühtemoodi omaks kõikide tasandite juhtide poolt. Soovitused põhiväärtuste rakendamiseks PÕHIVÄÄRTUSTE RAKENDAMINE Põhiväärtusi tuleb seostada võimalikult paljude igapäevaste protsesside ja tegevustega. 8

Soovitused põhiväärtuste rakendamiseks PÕHIVÄÄRTUSTE ARENDAMINE Põhiväärtusi tuleb täiustada ja muuta vastavalt organisatsiooni arengule. Tänan! 9