TTÜ mehaanikateaduskonna infokiri nr 10 (märts 2014) 1/7 Heino Lepikson 100 26. veebruaril tähistasime mehaanikateaduskonna ühe värvikama õppejõu ja administraatori, Heino Lepiksoni 100-ndat sünniaastapäeva eluloolise näitusega, mis oli avatud 25.02 10.03.2014 TTÜ raamatukogu galeriis. Koos näitusega esitleti mälestustrükist, millesse kogutud kauaaegse teadusprorektori Heino Lepiksoniga seotud meenutusi ja seiku TTÜ ajaloost Jüri Tanneri, Milvi Nõmmiksaare, Toivo Pappeli, Vahur Mägi ja Maido Ajaotsa sulest. Mälestustrükist saab lugeda siit. Heino Lepikson sündis 26. veebruaril 1914 Bakuus. Lepiksonide perekond on pärit Viljandimaalt. Heino Lepiksoni isa Hans Lepikson rändas tsaariajal Venemaale paremat teenistust otsima ja jäi pidama Bakuusse. 1920. aastal asus perekond Eestisse. Heino Lepikson lõpetas 1933.a. Tallinna Prantsuse Lütseumi, aastatel 1933 1934 osales EV Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse aspirantide kursusel, 1938.a. lõpetas Nancy (Prantsusmaa) Ülikooli elektrotehnika ja masinaehituse instituudi. Eestisse naasnud, asus professor Lepikson tööle A. M. Lutheri Põhjavabriku juhatajana. Sõja puhkemisel mobiliseeriti Heino Lepikson ja saadeti Tšeljabinski oblasti Zõrjanka metsatööstusse, kus ta töötas mehaanikuna. Heino Lepikson alustas tööd õppejõuna TPI-s 1945.a., alustas assistendina, töötas vanemõppejõuna, dotsendina, professorina ja aastatel 1956 1971 masinaelementide kateedri juhatajana. Kandidaaditöö teemal Balansseerimismasinate uurimine kaitses H. Lepikson 1949.a., mille eest pälvis ta ka ENSV riikliku preemia. Ta oli mitmete aspirantide juhendaja (V. Meng, I. Kleis, B. Saar, J. Tadolder, H. Arumäe, L. Mere), aastatel 1976 1979 kandidaadiväitekirjade kaitsmisnõukogu Hõõrdumine ja kulumine masinais esimees. Kateedri teadustöö edukaimaks väljundiks oli tsentrifugaalkiirendi loomine ja materjalide erosioonkatsetamise meetodi väljatöötamine (selle töö eest said kateedri liikmed I. Kleis, H. Lepikson ja J.Tadolder 1977.a. ENSV riikliku preemia). Aastatel 1949 1956 oli H. Lepikson TPI TU sektori juhataja, aastast 1957 teadusala direktor ning aastatel 1961 1984 TPI teadusprorektor.
TTÜ mehaanikateaduskonna infokiri nr 10 (märts 2014) 2/7 Doktoritöö kaitsmine 14. märtsil kaitses masinaehituse instituudi doktorant Heiki Tiikoja doktoritööd teemal: Acoustic Characterization of Automotive Inletand Exhaust Duct Components (Autode sisse- ja väljalaskesüsteemi akustilised katsetusuuringud). Doktoritöös uuritakse ja täiustatakse katsetusmeetodeid autode sisse- ja väljalaskesüsteemide akustilisteks uuringuteks, arvestades seal esinevaid keerulisi füüsikalisi tingimusi. Doktoritöö põhieesmärk on edasi arendada katsetusmeetodeid kanalisüsteemide ja nende elementide akustiliste parameetrite määramiseks. Eesmärgiks oli uurida nii passiivseid (peegeldus, sumbumine) kui ka aktiivseid (heli kiirgamine) parameetreid. Parendatud katsetusmeetodid on vajalikud, kasutamaks neid kõrge temperatuuri, suure voolukiiruse, kõrge staatilise rõhu ja kõrge helirõhu taseme korral. Juhendaja: professor Jüri Lavrentjev (TTÜ) Oponendid: professor Ragnar Glav (KTH Kuninglik Tehnikaülikool, Rootsi) dotsent Villu Mikita (Eesti Maaülikool) Doktoritöö on avalikustatud raamatukogu digikogus aadressil: http://digi.lib.ttu.ee/i/?963 Õnnitleme Arengufondi stipendiaate 12. veebruaril anti pidulikult kätte Eraisikute ja ettevõtete ning SA TTÜ Arengufondi koostöös välja kuulutatud 2013/2014. aasta stipendiumikonkursi võitjatele stipendiumid. Mehaanikateaduskonna tudengid said 7 stipendiumi: ABB stipendium inseneri- ja magistriõppes Anna Leppik, Siim Nõmme Ensto Ensek stipendium inseneri- ja magistriõppes Sten Vinogradov Silberauto stipendium inseneri- ja magistriõppes Jaanus Paljak ABB stipendium bakalaureuse- ja inseneriõppes õppes Mart Laul, Rainer Lepik EERO Manivald Eelnurme mälestusfond bakalaureuseõppe stipendium Ott Olari Ruus
TTÜ mehaanikateaduskonna infokiri nr 10 (märts 2014) 3/7 Tallinna Tehnikaülikooli tudengid esinesid edukalt maailma suurimal mobiilimessil Barcelonas Kuus Tallinna Tehnikaülikooli tudengit võistlesid väga edukalt USA Berkley ülikooli poolt korraldatud mobiilirakenduste ärimudelite võistlusel. 170st osalenud meeskonnast jõudis Barcelonas maailma mobiilikongressi (Mobile World Congress) messi raames 24. 25.02. toimunud lõppvõistlusele 14 meeskonda 13 riigist. Eesti võistkond saavutas hea esinemisega koha superfinaalis, jõudes kuue parima võistkonna hulka. Meeskond soovib tänada Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika- ja IT-teaduskonda ning innovatsiooni- ja ettevõtluskeskust Mektory, kelle toel oli võimalik lõppvõistlusel osaleda. Eesti võistkond esitles uudset platvormi, kus on ühendatud spetsiaalselt arendatud riistvaralahendus ja Androidi tarkvara, visualiseerimaks elektrisõidukite energiasalvestusseadmete käitlusparameetreid. Peale informatsiooni, kui palju energiat on sõiduki akus, milline on hetke võimsustarve, kui kaua kulub aega aku laadimiseks ja tühjenemiseks, pakub rakendus ka täpseid arvutusi sõiduki hetke sõiduulatuse kohta. Selleks kasutatakse adaptiivseid algoritme, mis õpivad kasutajakäitumist. Mobiiliseade suhtleb sõidukiga juhtmevabalt. Barcelona messil esitleti tehnoloogiat värskelt valminud elektrilise tõukeratta prototüübiga KIKS, mis arendati üheskoos TTÜ vilistlasettevõtetega Veloonia ja FlyDog. Antud lahenduse kommertsialiseerimisega tegeleb TTÜ tudengite iduettevõte Prismattery. TTÜ meeskonda kuulusid: Kaarel Mäearu Arvutisüsteemid (MSc) Joonas Karu Elektroonika ja kommunikatsioon (MSc) Kristjan Maruste Mehhatroonika (MSc) Teet Praks Mehhatroonika (MSc) Welix Klaas Tööstustehnika ja juhtimine (MSc) Heigo Varik Soojusenergeetika (BSc) Kristjan Maruste
TTÜ mehaanikateaduskonna infokiri nr 10 (märts 2014) 4/7 TTÜ Robotiklubi õpetas lapsi roboteid ehitama Aasta aastalt on üha populaarsemaks muutunud tehnikaalased töötoad, mis on suunatud noortele. Sellest innustatuna võttis TTÜ Robotiklubi kätte ja 2013 aasta maikuus sai alguse Eesti Teadusagentuuri Teaduse populariseerimise projektikonkursi raames rahastatud projekt: Robotiehitus töötubade seeria keskkooli ja gümnaasiumiõpilastele. Projektis osales kokku 11 kooli ning robotite ehitamise töötubadest võttis osa üle 200 õpilase. Mais istusid kuus Robotiklubi liiget maha ja hakkasid välja töötama töötubasid noortele. Kuigi algselt oli väga palju ideid töötubade teemade kohta, siis pärast pikka arutelu jõuti siiski ühisele otsusele sõelale jäid lihtsuse ja populaarsuse tõttu klassikaliselt tuntud võistlusrobotid minisumo ja folkrace. Töötubade eesmärk oli lisaks huvitavale teemale tutvustada noortele erinevaid lihtsamaid töövõtteid. Seega hõlmavad meie poolt tehtavad töötoad saagimist, poltliiteid, kuumliimühendusi, kahepoolse teibi kasutamist (mille kasutamine oli päris paljudele keeruline), viilimist ja puurimist. Septembri alguses sai peamiselt vähetuntud koolidega ühendust võetud ning enamikele ei pidanud rohkem informatsiooni mainimagi, kui et pakume tasuta robotite töötuba kooli ruumides, kui juba oldi nõus. Muidugi oli ka selliseid juhtumeid, kus meile paar päev enne töötuba teatati, et siiski ei soovita osaleda, mistõttu oli vaja selle aja jooksul kähku leida teine kool asemele. Kuidagi sattusime selliste koolide peale, kes olid ilma ühegi küsimuseta nõus ja tänasid kogu hingest, et saavad selles projektis osaleda ning olid üliõnnelikud, et just nende kool sai valituks. Septembris algasid ka töötoad ise. Tegime kahte erinevat tüüpi roboteid: Minisumo: Roboti ülesanne on sumoringist leida vastane ning ta sealt välja lükata Folkrace. Roboti eesmärgiks on sõita kiireid aegu ringrajal ning samas ületada ettejäävad takistused. Mõlema töötoa käigus meisterdati kahepeale robot, mida arendati, kaunistati ja siis võistlusväljakule saadeti. Noored õppisid ka seda, et see, kui robot on valmis ehitatud, ei tähenda veel, et see ideaalselt töötaks. Vaid alati on vaja veel parandada ja arendada. Seega juhtus nii mõnelgi korral, et kui algselt üks robot oli võistluses viimasel kohal, siis pärast arendustöid asus ta eesrindel. Projekti lõppedes saime meeletult palju positiivset tagasisidet. Kõikides koolides paistis läbi ühine joon kõik lapsed olid väga agaralt asja juures. Palju mainiti ära, et koolis võiks tihedamini saada selliseid huvitavaid praktilisi tegevusi teha. Samuti soovisid lapsed, et tuleksime uusi töötubasid tegema ja uurisid, kas on võimalik kusagil robotiringis käima hakata. Samuti anti teada, et kui veel selline projekt käsil, siis võtaksid nad meid meelsasti veel vastu. Projekt ise on küll lõppenud, aga töötubade läbiviimine jätkub ka edaspidi väljaspool projekti ennast. Sigrid Münter
TTÜ mehaanikateaduskonna infokiri nr 10 (märts 2014) 5/7 2013. aastaga lõppes kolm sihtfinantseeritavat teadusteemat: Projekt T062 Mitmefaasiliste tribomaterjalide arendamine ja tehnoloogia Teema juht prof Jakob Kübarsepp Põhitulemused neljas suunas: 1. Mitmefaasilised materjalid: arendati komposiitide WC-(3Y)ZrO2-Ni ja ZrC-TiC ja ZrC-Mo milliseid iseloomustavad kõrgendatud karakteristikud tehnoloogiat; käivitati uuringud nanokiudarmeeritud Al2O3 ja ZrO2 baasil komposiitide valdkonnas; selgitati faaside- ja teradevaheliste eralduspindade mõju komposiitide füüsikalistele ja mehaanilistele omadustele. 2. Materjalide karakteriseerimine: erosioonkulumise põrkeprotsesside, kõrgtemperatuurse abrasiivkulumise ning kontaktväsimuse uurimiseks arendati katseseadmed ja -metoodikad; kaardistati komposiitide (WC-, TiC-, Cr3C2-, B4C-, Al2O3-baasil) karakteristikud laias temperatuurivahemikus; selgitati kulumisel moodustunud pinnaaluse kihi struktuuri ja keraamilise faasi plastse deformeeri- tavuse olulisus triboomaduste mõistmisel; nanoja mikrotasemel omaduste mõju tehnoloogilistele, mehaanilistele ja triboloogilistele omadustele. 3. Uued tootmistehnoloogiad: arendati tribokomposiitide reaktsioonpaagutuse tehnoloogiat ; samuti kergkomposiitide (B4C- ja Al-baasil) tehnoloogiaid,; selgitati erinevate tehnoloogiate (vaakumpaagutus, sinter/hip, plasma-aktiveeritud paagutus jne) erisused erinevate kermiste tehnoloogias. 4. Taaskasutustehnoloogiad: WC-Co jäätmete taaskasutustehnoloogia oksüdeerimine järgneva külmpressimisega ning reaktsioonpaagutusega arendus. Aastatel 2008-2013 ilmus kokku 130 teaduspublikatsiooni, sh ETIS klassifikaatori järgi: 1.1 55, 1.2 9 ja 3.1 33 publikatsiooni. Saadud üks Eesti patent, kaitsti 7 doktoritööd. Projekt T091 Kõvapinded ja pinnatehnika Teema juht prof Priit Kulu Põhitulemused: 1. Uued pindematerjalid ja kulumiskindlad pinded korduvkasutavate materjalide ja uute tehnoloogiate (MAS, PTA, HVOF) baasil nende rakendusteks hinnatundlikes valdkondades. 2. Multi-, gradient- ja komposiit CVD-sadestatud pinded kombineerituna optimaalsete pinnatöötlustehnoloogiate (eel- ja järeltöötlus) ning süsiniku baasil (nanosüsinik-, teemantilaadsed) kiledega nende rakendustes eelkõige tööriistandustes. 3. Tööstuslähedaste kulutamismeetodite ja -aparatuuri arendus ning analüütiliste meetodite arendus kulumiskindluse prognoosimiseks ja pinnete valikuks. 4. Alusuuringutel baseeruvate uute rakendusuuringute initseerimine (WearHard, Hardcoat, jt). Aastatel 2008-2013 ETIS klassifikaatori järgi teaduspublikatsioone: 1.1 26, 1.2 17, 2.1 1, 3.1 32, kaitsti 8 doktoritööd. Projekt T113 Mehhatroonika- ja tootmissüsteemide proaktiivsus ja käitumismudelid Teema juht prof Mart Tamre Kaks tegevuse põhisuunda: 1. Proaktiivne otsustuste tugi võrkstruktuuris koostöötavatele tööriista- ja masinaehitusklastri ettevõtetele (masinaehituse instituut) Aastatel 2008-2013 ilmus kokku 215 teaduspublikatsiooni, sh ETIS klassifikaatori järgi: 1.1 37, 1.2 36 ja 3.1 120 publikatsiooni. Saadud 3 patenti (1 WIPO,1 EPO, 1 Canada) ja üks Eesti patenditaotlus, kaitsti 13 doktoritööd. 2. Proaktiivsete autonoomsete teenindus- ja tehnoloogiliste komponentide modelleerimine ja kavandamine (mehhatroonikainstituut)
TTÜ mehaanikateaduskonna infokiri nr 10 (märts 2014) 6/7 Märtsis toimunud sündmusi 3.-6. märts toimus Tallinna Tehnikaülikoolis karjääriüritus VõtiTulevikku, s.o. BEST-Estonia poolt korraldatav Eesti suurim tudengite karjääriüritus, mis toob kokku igal aastal üle tuhande tudengi ning kümneid ettevõtteid. 24. korda toimuval üritusel osales kokku ligi 50 ettevõttet. Võti Tulevikku eesmärk on aidata tudengitel üle Eesti leida endale sobiv töö- või praktikakoht. Ürituse käigus leidis aset suur karjäärimess, töötoad, grupiintervjuud, loengud, koolitused, ja firmakülastus. Lisainfo: http://www.vt.ee/ 15. märtsil toimus innovatsiooni ja ärikeskuses MEKTORY mehaanika teaduskonna perepäev. Laupäeva hommikupoolikul kogunes 26 last koos vanematega Mektory majja. Päeva alustati põneva ringkäiguga keskuses. Kolme tunni jooksul said lapsed ja nende vanemad oma oskusi proovile panna Energia Avastuskeskuse LED laternate töötoas, jõudsid nad meisterdada puust asju Cool Tool stuudios ja teha tutvust Samsung School lahendusega digitaalses Akadeemias 18. märtsil toimus TTÜ kevadine avatud uste päev. Aulas toimus kõiki ülikooli teaduskondi ja erialasid tutvustav mess. Teaduskonadades toimusid infotunnid ja ekskursioonid. Aprillis saabuvad sündmused 16. aprillil toimub magistriõppe erialade infoõhtu, kus on võimalik osa saada välkloengutest, teaduskondade eriala tundidest ning suhelda juba õppivate või lõpetanud magistritega. 24. 26. aprillil toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents Proceedings of the 9th International Conference of DAAAM Baltic 2014, INDUSTRIAL ENGINEERING. Konverentsi teemadeks on masinate projekteerimine, tootmistehnika, materjalitehnika, tootmise juhtimine ning mehhatroonika ja süsteemitehnika. Konverentsi peakorraldajaks on TTÜ mehaanikateaduskond. Konverents on üks väheseid Eestis, mille ettekannete kogumikku indekseerib ISI Web of Science andmebaas. Täpsem info: http://innomet.ttu.ee/daaam/
TTÜ mehaanikateaduskonna infokiri nr 10 (märts 2014) 7/7 Uus seade Soojustehnika Instituudis Termogravimeetriline analüsaator Termogravimeetrilist analüsaatorit kasutatakse erinevate materjalide temperatuursõltuvate massimuutuste ning termiliste efektide hindamiseks. Analüüs toimub koos diferentsiaalse skaneeriva kalorimeetriaga, mis võimaldab kahe analüüsi samaaegset toimumist identsetes tingimustes nii saab ühe mõõtmise põhjal teha järeldusi näiteks faasiüleminekute, proovide puhtuse ning termokineetika kohta defineeritud atmosfääris. Antud masina eelisteks on kõrge resolutsioon (1 µg) ning väga laia temperatuurivahemiku kasutamise võimalus maksimaalne kasutatav temperatuur on 1240 C. Samuti on eelisteks erinevate gaasisegude kasutamise võimalus ning masina ühenduvus teiste analülaatoritega QMS, FTIR jne. Soojustehnika instituudis kasutatakse TGA-d eelkõige põlevkivi analüüsimiseks määratakse kuumutamisel eralduvad soojushulgad ning sealjuures eralduvad gaasid (ühendades süsteemi ka massspektromeetri) ning määratakse nende efektide sõltuvus kasutatavast atmosfäärist. Uusi seadmeid Materjalitehnika Instituudis Hüdropress Atlas Power Press 15T Materjalitehnika instituudi pulbermetallurgia laborisse (VI-110) hangiti laboratoorne hüdropress. Seadet kasutatakse peamiselt pulbermaterjalide kompakteerimiseks pressvormis. Samuti on võimalik ette valmistada proovikehasid spektroskoopiaseadmetele (nt. XRF, FTIR), kasutada plastide tehnoloogias jne. Seadme vastutav kasutaja on Märt Kolnes. Peamised parameetrid: Pressimissurve kuni 2 15 t. Pressilaua läbimõõt 220 mm Templi kõrgus pressilauast 155 mm Analüütiline täppiskaal materjalide tiheduse määramiseks Mettler Toledo MS204S. Materjalitehnika instituudi soetatud täppiskaal (ruumis VI-206) võimaldab materjalide tiheduse määramist Archimedese meetodil. Seadet kasutatakse erinevate tahkiste tiheduse määramiseks. See mõõtevahend on oluline nii materjalide füüsikaliste omaduse kui ka kulumiskindluse uurimisel. Seadme vastutav kasutaja on Marek Jõeleht. Peamised parameetrid: Maksimaalne koormus Jaotusväärtus 220 g 0.1 mg