Eesti taasiseseisvus 1991, rahvusvahelistele nõuetele vastav Tallinna Ärikeskus avati juba 1993 Arno Kannike Meie maja omanikud on juba 1880. aastast olnud Tallinna keskpunktis toimuvate sündmuste tunnistajad ja ka ilmestajad. 1992.-1994. a sai täielikult renoveeritud kogu maja, kusjuures üldpind 2 suurenes 2755 m -lt 2 5265 m -ni. Alates 2002 oleme oma jõudude ja vahenditega tunduvalt tõstnud maja väärtust. Sellest ka suurepärane võimalus just siin ja täna oma 20 Juubelit tähistada! Pildimeenutus aprillist 2012, terrassil toimunud Jazzkaare kontserdil esinesid Norrast kutsutud Statoili BigBänd ja Kaitseliidu Tallinna Maleva Bänd (fotol). Juubeliürituse kava Alustame kl 16 Aatriumis Avasõnad maja tegevjuhilt, Arno Kannike Tervitused maja omanikult, Madis Habakuk Meenutused Anno 1993 Tallinna linnapealt, Hardo Aasmäe Residentide tutvustused Vaba mikrofon Tutvumine Galerii Aatrium näitusega Edasine suund Club Privé Vestlusringid Joogid ja suupisted Tallinna Ärikeskuselt Soovijatele ringkäik maja büroo-, kontori-, kaupluseja vabaaja veetmise ruumides Üllatusetteasted! 19:00 Vaba mikrofon Sujuv koosviibimise lõpetamine Seltskonda ootab Club Prive` ärisaal ja X Klubi idasaal 2013 Rõhutades meie aatelisust, teatame, et mingisugust poliitiliste või valitsusorganite mõju ei ole ajalehe sisu ja kujundamise osas juba 20 aastat olnud ning kinnitame, et millegi säärase tekkimisel on see sügavalt taunitav! Ajaleht on sõltuv Tallinna Ärikeskuse rahva tegudest ja lugudest, oludest ja sündmustest, mis olid ja leiavad aset meie majas. Ajalehte teeme ise ja see on meie jaoks.
Harju tänava 6 maja olin ma kogu aja pidanud üheks Tallinna kõige ilusamaks majaks... Madis Habakuk EBS Group juhatuse esimees Harju tänava 6 maja olin ma kogu aja pidanud üheks Tallinna kõige ilusamaks majaks, et see aga saab minu omandiks, sellele ma polnud kunagi mõelnud. Juhtus aga nii, et poeg Mart alustas oma sõpradega kinnisvara äri ja rääkis, et Tallinna Linnavalitsusele kuuluv hoone Harju tänaval läheb enampakkumisele ja EBS võiks osaleda. Pärast pikemat kaalumist nii saigi tehtud. Ja oh imet, me selle konkursi võitsime. Alles hiljem selgus, et majal olid silma peal hoidnud mitmed suurärimehed. Üks isegi majas juba omale ruumid rentinud. Muud nippi meil polnud kui see, et me pakkusime maja eest õiget hinda, aga ülejäänud tahtsid maja väga odavalt kätte saada. Muidugi järgnes sellele paari aastane kohtusaaga, milles peale Eestimaa meeste osales hagejate poolel ka suurärimees Ameerikast. Kohus aga tunnistas konkursi ja selle tulemused igati seadustele vastavaks ja nii see meie valdusse tuli. Ärilises mõttes pole majaga kunagi tõsiseid probleeme olnud. Metro Capital Management kui hoone haldaja ja Tallinna Ärikeskus eesotsas Arno Kannikesega on paljude aastate jooksul teinud head tööd. Jaapani ja Norra Suursaatkonnad, esimesel korrusel Max Mara ja Hugo Boss, mitmed pangad oma maaletuleku algstaadiumis ning hulk teisi kvaliteetfirmasid asuvad majas paljude aastate jooksul. Vabaduse väljaku parkla ja Vabaduse samba valmimine on hoone väärtust oluliselt kasvatanud ning ka kõige raskematel masuaegadel sai maja väga hästi hakkama. Raske ongi leida Tallinnas hoonele atraktiivsemat ja sealjuures äri mõttes ratsionaalset asukohta.
Maja ajaloost sai kirjutatud Ajalehes Nr 1, sedakorda kirjutan inimestest, kel oli valdav roll Tallinna Ärikeskuse arengutes. Veidi rohkem kui 20 aastat tagasi vaatasin Aktuaalset kaamerat. Silma torkas üks huvitav saatelõik, milles räägiti kohvik Tallinn renoveerimisest Ärikeskuseks. Selles TV saates esines Andrei Strojev, kellega olin koos õppinud NSVL Rahvamajanduse Akadeemias. Õppuste käigus ja hiljem Moskvas töötades olid meil Andreiga tihedad sidemed. 1989. aastal kodumaale naastes ja kui sama aasta sügisel valiti mind taasloodud Eesti Piimaliidu presidendiks, viisid töökohustused 1993. aasta oktoobrikuus Ameerikasse Rahvusvahelise Piimandusfödratsiooni (IDF) Aastakoosolekule, mis toimus Minneapolis. Tänu TV saatele uurisin, kus moskvalasest Andrei asub ja leidsin ka tema koordinaadid. Peale IDF koosolekut suundusingi Atlantasse, tema ja ta äripartneri Earl Worshami residentsi. Oli ikka uhke värk küll, lausa pilvelõhkujas oli terrassiga bürooruum. Olles Andrei meeldivas kahekorruselises häärberis kotil ja kostil, tulid jutuks ka tema tegemised. Jutt veeres Tallinna Ärikeskusele, mille käigus ta võttis välja nende palgal oleva objekti juhi John Battel i poolt sõlmitud laenulepingud Tallinna Pangaga. Asi hakkas muutuma huvitavaks, sest eestikeelsetes lepingutes äratasid erilist tähelepanu laenu andmise tingimused? Lausa üllatas Tallinna Panga laenu intress 36%, kuna 1993. a lõpuks oli see 18-20%. Ameeriklaste firma Tricorp laenu andmise tasu 20% (samast laenusummast ja ettemaksuna ) jms. Jõudsime ka Tallinna Linnaga sõlmitud lepinguni, millega linn andis AS TBC-le Tallinna Ärikeskuse maja 25 aastaks opereerida? See leping oli päris karm, sest see nägi ette peale kaheaastast projektikohaste renoveerimistööde lõpetamist iga-aastase 4% rendi tõusu kogu hoone rendipinnast! Osava Rendilepingu üks autoritest oli Toomas Sepp, kes lähiviimastel sajanditel tuntud Tallinna linnasekretärina. Suurepärane leping, mis lõpptulemusena viiski AS TBC (hiljem AS Tallinna Ärikeskus) pankrotti. Selle lepingu sõlmimiseks tegi suure lobitöö Tehnikaülikooli dotsent Kostel Gendorf, julge otsuse tegid nii linnapea Hardo Aasmäe kui ka peaminister Edgar Savisaar. Atlanta kohtumisele järgnes novembrikuu kohtumine Tallinnas ja Andrei moosis mind pakkumisega võtta John Battel ilt juhtimine üle. Seda, nii ta ütleski kolmeks kuuks, et selgusele jõuda, ehitustööde käigu ja kulutustega, rahade seisuga, materjalide kasutusega jms. Asjade käiguga tutvudes ja tagantjärele meenutades oli seis päris kurb, sest renoveerimsitööde lõpetamise tähtaeg (31.07.1993) möödas, hoones oli välja ehitatud ainult ca 40% rendipindadest, AS TBC võlgnevus ehitajatele ja eritööde firmadele oli tolle aja kohta ülisuur, ca 4,6 miljonit eesti krooni. Suurejooneline avamispidu peeti ikkagi just 31.07.1993! Peolaua kattis Gloria peremees Dmitri Demjanov, kellele samuti jäädi võlgu 19 000 krooni, mis selgus minu tööle asudes. Selle ja ka teised võlad said tasutud ca kuue kuu jooksul ning ka naabrimehega taastusid head suhted. Selliselt algas siis 16.11.1993. a minu ja toonase meeskonna töö. Peadirektor John Battle`t kohustati kuu aja jooksul üle andma kogu asjaajamine, kontoritehnika ja autod. Kuna ta eriti ei pingutanud oma kohalviibimisega, siis sai raha- ja lepinguliste kohustustega kurssi viidud tänu asedirektor Toomas Andole ja pearaamatupidajale Marju Tassole, tehnika ja energiavarustusega tänu peainsener Viktor Kassihinile ning ehitustööde kulgemisega tänu Jaanus Lillele. Omanikega suhtlemisel aitasid korrektse inglise keelega sekretärid Moonika ja Pille, juriidika küsimustes Monica Pihlak. Ametis olid veel raamatupidaja Merike, maakler Mark Thomson, konsultandina Paul Saar. Johni poolt üleandmise käigus olid väikesed kaotused, nii oli teadmatult Prantsusmaale sõitnud sõiduauto Volvo, Vana-Turu kaelast, kus John korterit üüris, kadus ühel ööl väike punane sportlik Mercedes, meie kontorist Rüütli tn 16 kadus Mac`i arvuti ja Johni hinnangul ca 100 USD maksev pastakas? Õnneks ei läinud jalutama dokumendid. Kolm ajutise valitsemise kuud möödusid kiirelt ja Andrei-Earli palvel jätkus minu toimetamine. Juhatuses olid Andrei ja Earl sealt poolt ning Vanalinna Fondi juhataja Toomas Ando ja Kesklinna vanem Jüri Ott siit poolt. Vahepeal plaanisid A. & E. oma lepingu maha müüa, ostjaks oli toonane Tallinna Panga juht, varalahkunud Guido Sammelselg, kes oli hiljem ka Toomase asemel AS TBC juhatuse liige. Meil oli erakohtumine ja selgitasin kuivõrd hullumeelne on 5 miljoni dollari maksmine operaatorlepingu eest tingimustel, millest oli eelpool juttu. Hr Sammelselg loobus. Suuremaks tüliõunaks said 1998. a firma Leven Trading Ltd aktsiad! Need olid esindaja-aktsiad. 1999. aastal olid need mitu kuud minu käes. Kujutlegem vaid, olin lausa haldusfirma omanik! Siis algas saaga, mille tulemusena tülli läinud ärimehed ja partnerid Earl ja Andrei alustasid kohtukeisi Küprose saarel! Minul tuli käia seal kohtus ja käsi katoliku usu piiblil (ise olen küll ristitud lutherlane, kuid neil ei olnud seda piiblit) ja anda tunnistus aktsiapaki liikumiste kohta. Alates 1998. aastast kestis minu ainujuhtimine ja ka vastutus tervelt 3 aastat, sest vana ja uus juhatus olid kohtuvaidluses. Vahepeal oli üks juhatuse koosolek, millel Earl oli kohal ja kui esitasin altsiaraamatu, siis Earl hakkas seda nosima (see seik oli ka toonases Õhtulehes), et hävitada. Õnneks oli ja on mul notariaalne koopia. Vaatamata kohtukeisi menetlemisele, käisid järjest tormilisemad tegevused Earli ja Andrei esindajate vahel. Kena meenutada, minu kui peadirektori tiimis oli algselt 4 sekretäri (2 neist olid vahetustega ehitusjärgus majas a`8 tundi ööpäevas), majandusdirektor, ehitusdirektor, peainsener, pearaamatupidaja ja 2 raamatupidajat. Lisaks MPM ehitusbrigaad, mille suurus varieerus 12-60. 2000. aastal tipnes see sellega, et lausa jõuga (venekeelse ja ka -meelse turvafirma abiga) murti ukselukud ja siseneti minu tööruumi, ketaslõikajaga avati raudkapp, milles olid kõik dokumendid. Kasutati öötunde. Mind hoiatas Allan Elerand meie turvafirmast, töötajate tööle tulekul paluti lahkuda kodudesse! Sissetungijad olid venelased ja neid juhendas Venemaa Riigiduuma liige Ahmed, kellele olid üle läinud tolleks ajaks juba Moskvasse naasnud Andrei 50% osalusega seonduvad õigused. Sunnitud eemalolek kestis 1,5 kuud, kui asjad lõppesid sellega, et mind ennistati tööle, kuid Moskva-poolse juhtimine ja eeskätt range kontroll all. Iganädalased päevade kaupa ja tundide lõikes aruanded iseenda ja kõigi töötajate kohta tuli esitada vene keeles. Nn ameeriklaste aeg oli aruandlus eeskätt finantsiline ja kuu kokkuvõttena. Selleks oli päris detailne vorm, millega saime Marjuga ja tema abilistega kenasti hakkama. Ka energia kulutuse aruanded olid detailsed, aasta lõpus tuli välja joonistada lausa graafikud, kuid see tuli kindlalt kasuks, sest saime ka ise hea ülevaate. Esimest korda kuulutas linn Harju 6 kinnistu müügi välja 1999. a, see ebaõnnestus, siis korrati konkursi. Vahepeal kuulsin ühel kinnisvara seminaril Mart Habakuke sisukat esinemist kinnisvara investeerimise võimalustest ning kohe samas võtsin tal nööbist ja AS Genex Invest võitiski konkursi. EBS Grupi koosseisus oleme alates 2002. a ja selle perioodi kohta saab vaid häid sõnu ritta seada. Veidi asjalikku juttu tänasest päevast. EBS-perioodi erilisust kinnitab aga see, et Omanik on pidevalt soostunud maja korrashoiuga seonduvate ehituslik- ja remonttööde rahastamisega. Enamgi sellest, ta juhib alati ka tähelepanu kui mõnigi osa või koht on majas väsinud ilmega. Eelmise ja selle aasta suuremaid töid oli ventsüsteemide renoveerimine, mille käigus vahetati täielikult välja 4 agregaati, viidi ventileeritava õhu ettesoojendamine kaugküttele ning paigaldati UMAN automaatika tagamaks kaheksa süsteemi ühtse internetipõhise juhtimise. Praegu on meil käimas suureulatuslikud tööd maja ja Varblase kohviku vahelises käigus uue sadevete ärajuhtimise süsteemi väljaehitamiseks, seejärel katame uute paneelidega Handelsbankeni kohal oleva katuse ja jätkame majasiseste ruumide korrastusremondiga. Hea on mainida ka seda, et asusime kaardistama terve maja üüriruumide ümberehitustega seonduvaid muudatusi ja rohkem kui 20 aastat tagasi väljaehitatud energosüsteeme. Ruumide põhiplaanid ja energosüsteemid salvestatakse elektroonselt, mis võimaldab ka Teil neid kasutada ümberehituste plaanimisel. Head peotuju!
Jaapani ja Norra keele õppijatele The Embassy of Japan was established on 1st August, 1993 here in Tallinn Business Center (TBC), and it has good relationship with the TBC since the establishment. And this summer the TBC commemorates the 20th anniversary. 1993 年 8 1 に在エストニア 本国 使館は ここタリン ビジネス センター (TBC) にその事務所を開設し 良好な協 関係を保ちつつ 今夏 20 周年を迎え これまでに っています The Norwegian Embassy in Tallinn opened in the autumn of 1991 and we are proudly situated on the corner of Vabaduse Väljak. The main task of the embassy is to promote Norwegian interests in Estonia and to contribute to continued development of the excellent relations between our countries. In addition to political issues we keep busy with consular work, business promotion, cultural diplomacy and cooperation within the framework of the EEA and Norway Grants. To carry out these tasks, Ambassador Lise Kleven Grevstad has a team of six employees in addition to herself. Two of these are Norwegian diplomats and four are from Estonia. The last member of the team is our highly valued Norwegian intern, who is here for six months at the time. There is also a defense attaché accredited to Estonia who is resident in Riga. Last, but not least, we also cooperate very closely with our colleagues (and neighbours) in Innovation Norway. Norge åpnet ambassade i Tallinn høsten 1991, samme året som Estland gjenvant sin uavhengighet. Vi er glade for å kunne holde til i Gamlebyen, på hjørnet av Vabaduse Väljak. Ambassadens hovedoppgave er å ivareta og fremme Norges interesser i Estland, å arbeide for å opprettholde og videreutvikle kontakt og legge til rette for et fortsatt best mulig forhold mellom Norge og Estland. Ambassadens arbeidsfelt inkluderer ulike utenrikspolitiske, samfunnsmessige og økonomiske spørsmål, kultursamarbeid, presse- og informasjonsvirksomhet. Konsulatseksjonen bistår norske borgere med bl.a. utstedelse av pass og andre lands borgere med søknad om bl.a. visum- og bosettingstillatelser. Ambassaden har syv ansatte pluss én praktikant. Tre er utsendt fra Norge og fire er lokalt ansatt. I tillegg er en forsvarsattaché akkreditert til Estland, men denner er stasjonert ved ambassaden i Riga. Vi er også glade for å ha vår nære samarbeidspartner Innovasjon Norge som nærmeste nabo. Innovation Norway on Norra riiklik arendusorganisatsioon, mis aitab norra ettevõtetel kasvada. Innovation Norway kontorid igas maakonnas Norras annavad firmade uute arendusprojektide jaoks laene ja grante. Väliskontorid on enam kui kolmekümnes riigis ja tegutsevad seal Norra saatkondade juures Norra majandusesindusena. Innovation Norway Tallinna kontor aitab norra firmadel arendada uusi ärisid Balti riikides. Seda läbi innovatiivse associated consultants (lepingud erafirmadega) võrgustiku Eestis, Lätis, Leedus. Innovation Norway tiim aitab oma igapäevatöös norra firmasid turu-uuringute, uute äripartnerite leidmise ja ettevõtete asutamisega. Lisaks vastame päringuid kohalikelt ettevõtetelt ja teeme koostööd eri ürituste osas, et Norra ja Balti riikide vahelisi ärikontakte veelgi tugevdada. Lähiaastatel on meie erilises fookuses roheäri (mida Norra toetab läbi grantide ka Balti riikide ettevõtetele) ja LNG (vedelgaasi) areng Läänemere regioonis. Edasi on tõlkimine Sinu teha...
Palju huvitavat... Ärikeskus 15, olime nooremad ja hästi lõbusad, sest masust polnud veel juttugi... Georges Brownes - fotol II korruse restoran Viktoria 1997. aastal juba oma ülelinnalist kuulsust minetamas. Georges oli üldse üks käest-kätte üritus! Alustas Eire Entertainment John Battel iga, siis Paul Obershnaider, siis James H. Grabow. Alates 01.02.95 AS Maharani, 01.04.97 Tevarra OÜ, 03.08.98 OÜ Toom-Rüütlid, 01.09.99 Rein Kilgi firmad Meroltris OÜ ja Stukren OÜ, 01.08.02 I korrusel OÜ Sarnees, II korrusel Thuleland OÜ Club Privé, tänu kellele lõpuks olukord stabiliseerus! Vahva seltskond oli Wana Tunnelis, siis kui majandas Fazer Eesti AS. Fazer Eesti müüdi 2008 lätlastele ja nii lõppesid ka tunneli kuldsed ajad. Toreda disainiga Kultuuristend koondab endas erinevaid Eesti muuseume ja näitusi, projekti arendab De Napoli. Ärikeskuse hea väljanägemine ning meie eksklusiivne seltskond tõmbab endasse ikka parimaid. Foto aastast 1993. Hea kohe võrrelda, mis oli ja pilk vasakule, mis on!
P e e p I m m e m o r i a l tütrega Jõulupeol mõned aastad tagasi. Peep oli 17 aastat väsimatu, kuid lõpuks väsis Ainulaadne linnas ja külastajatele tasuta - Galerii Aatrium, mis aitab just noortel kunstnikel endast märku anda. Reklaam 1997. a kolis meie tiim V korruse ärklituppa, sest IV-l hakkas Norra Saatkond end sisse seadma. Rohkem kui 12 aastat toimusid meil iga aastaaja vahetumisel Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkestri kontserdid. Orkestri peadirigendi vahetusel lõpetas suur trummimees oma konserttegevuse ja see vahva traditsioon katkes. See ootab uut algatust! Laste Jõulupidu, sellel aastal korraldame seda juba 21 korda! Ikka metsast omatoodud kuuse ja ehtsa Jõuluvanaga. Augustis 1917. a ostis Maydelli valduse kõrtsmik Wilhelm Kirstein, kes kavandas Harju tänavale asutada kohviku. Kuid aeg oli küllastunud poliitiliste keerdkäikudega ning toonane mõte realiseerus alles 1920. a, mil arhitekt Franz de Vries i projekti kohaselt avardati peahoone allkorruse kaupluseaknaid ning CAFE KIRSTEIN alustas tegevust kahes keskmise suurusega toas.
Vabaduse väljak on olnud sajandeid ja on ka täna pealinna tähtsaim plats Sellel 1890 aasta fotol oli meie maja uhkeim linnas ja igale voorimehele oli au sellel väljakul oma kaarikuga kliente oodata. Maja ajalugu on alguse saanud 14. sajandist, eraldiseisvad korrusehitised kerkisid Rootsi ajal, seega XVII sajandil. Äriline vaim tuli majja XIX sajandil, hariduse ja kultuurikantsina püüti tegutseda I Vabariigi aegu ja alles XX sajandi kuuekümnendatel sai uue hoo sisse äri- ja meelelahutustegevus. Esimene varietee NLiidus. Nüüd olema aga uhked, sest meie majas on 2 Suursaatkonda, tugev Põhjamaade pank, MaxMara ja Hugo Boss i maailmakuulsate brändidega rõivaärid, PR-, konsultatsiooni-, IT- jpt firmad. Meelelahutusüritusi pakutakse maa all ja maa peal, vaid hilisõhtutel ja öösel, segamata büroodes töötavate inimeste tegemisi. Vanal fotol voorimeeste saatel aastast 1890... Tänane Vabaduse väljak on uuenenud ning meie residentidele parima asukoha eelis Vanalinna miljöös. Vanalinna väravas