Riigi teaduspreemiad Tehnikaülikooli

3 (1742) 20. eebruar 2008 T a l l i n n a T e h n i k a ü l i k o o l i a j a l e h t Ilmub kolmapäeiti üle nädala Kroonik oonika Kolmepoolne koostöölepe TTÜ, Lääne-Virumaa ja Rakere ahel 14. eebruaril allkirjastasid TTÜ nõukogu saalis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje, Lääne-Viru maaanem Urmas Tamm ja Rakere linnapea Andres Jaadla kolmepoolse raamlepingu. Koostöölepingu Tehnikaülikoolipoolse koordinaatori, TTÜ tehnoloogia- ja innoatsioonikeskuse projektijuhi Jüri Tanneri sõnul on koostöö Lääne-Virumaa ja Tehnikaülikooli ahel sujunud juba aastaid. Sõlmita iieaastane raamleping kinnitaks konkreetsemalt senised arengusuunad. Möödunud aastal sõlmis TTÜ koostöölepingu Ida-Virumaaga. Tänaseks on ka Lääne-Virumaa näol tegemist ühe jõudsalt arenea tööstuspiirkonnaga Eestis. Märksõnadeks kiirelt areneas piirkonnas on ehitusmaterjalide ja -elementide tootmine. Lisaks enimtuntud Kunda Nordic Tsemendile tegutsead maakonnas edukalt ka E-Betoonelement, Aru Grupp, Aeroc, HeTi Pere jt etteõtted. Initsiatii ülikooli ja maakonna koostööks tuli Lääne-Virumaalt. Möödunud aasta detsembris kohtusid TTÜ arendusprorektor Andres Keeallik ja lepingu koordinaator Jüri Tanner maakonna juhtide ning etteõtete esindajatega maaalitsuses, kus ühiselt tunnistati raamlepingu sõlmimise ajadust. Maakonnal on selge arusaam, et kujune uus tööstus on jätkusuutlik aid sel juhul, kui kaasatakse ka innoaatiliselt toimi arendustegeus. Lisaks on plaanis kaasata Tehnikaülikooli spetsialiste ka Lääne- Viru maakonna ja Rakere linna arengustrateegia äljatöötamisse. Koostöölepinguga on kaas teadusraamatukogu loomine maakonnas, tehnikaõpetajate ettealmistus ja täiendkoolitus ning TTÜ tehnoloogiakooli tegeuse laiendamine sealsetele õpilastele. OECD peasekretär Tehnikaülikoolis Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) peasekretär Angel Gurría külastas oma Eestiisiidil 11. eebruaril Tallinna Tehnikaülikooli ja kohtus TTÜ nõukogu saalis dekaanide ja ülikooli juhtkonnaga. Talle tutustati ülikooli ja selle arengusuundi. Angel Gurría pidas TTÜ aulas aaliku loengu Innoation Policy and Economic Deelopment: OECD Experience and Best Practices. Loengule järgnes ülikooli tutusta ringkäik, külastati elektroonikainstituuti, kus prof Toomas Rang rääkis euromüntide kaliteedi hindamise meetodist jt instituudi teadussaautustest, prof Jüri Vain aga iseliikuatest robotitest. Emeriitprofessor Valdek Kulbach Vabariigi Valitsuse määras 7. eebruaril 2008. teaduspreemiad. TTÜ pälis neist järgmised. 600 000 krooni suuruse preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest sai Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor akadeemik Valdek Kulbach; 300 000 krooni suuruse aastapreemia eelnea nelja aasta jooksul alminud ja aaldatud parimate teadustööde eest said TTÜ geenitehnoloogia instituudi Eesti tänab Mart Min Oma riigi 90. aastapäea eel tänab ja austab Eesti riiklike autasudega inimesi, kes oma tegeusega on aidanud kaitsta, hoida ja edendada Eesti Vabariiki. Seoses iseseisuspäeaga ja Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks annab president Toomas Hendrik Iles riiklikud autasud TTÜga seotud inimestele järgmised teenetemärgid. Valgetähe III klass Mart Min TTÜ infotehnoloogia teaduskonna elektroonikainstituudi mõõteelektroonika õppetooli erakorraline juhtiteadur, professor; Valgetähe IV klass Margus Lopp TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna dekaan, sama teaduskonna keemiainstituudi orgaanilise keemia õppetooli juhataja, professor; Tiina Mõis TTÜ Aasta Vilistlane 2005, etteõtja; Riigi teaduspreemiad Tehnikaülikooli molekulaarbioloogia õppetooli juhataja proffessor Tõnis Timmusk arstiteaduse alal publikatsioonide tsükli Närisüsteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest eest; TTÜ Küberneetika instituudi mehaanika ja rakendusmatemaatika osakonna juhataja, erakorraline juhtiteadur ja TTÜ ehitusteaduskonna mehaanika instituudi professor akadeemik Jüri Engelbrecht (uurimisgrupi juht) ning TTÜ Küberneetika Instituudi Margus Lopp Tiina Mõis Kalle Tammemäe TTÜ infotehnoloogia teaduskonna arutitehnika instituudi digitaaltehnika õppetooli erakorraline professor; Infotehnoloogia Kolledzi rektor mehaanika ja rakendusmatemaatika osakonna anemteadur Marko Vendelin (grupi liige) geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli Molekulaarne süsteemne bioenergeetika eest; Teaduspreemiad koos kultuuri- ja spordipreemiatega ning F.J. Wiedemanni keeleauhinnaga annab peaminister Andrus Ansip laureaatidele kätte Teaduste Akadeemia saalis Toompeal Eesti Vabariigi aastapäeal 24. eebruaril kell 13.00. Kalle Tammemäe Olete oodatud Eesti Vabariigi 90. aastapäea pidulikule tähistamisele Tehnikaülikooli aulas neljapäeal, 21. eebruaril kell 14.00. Kaas: - Rektor Peep Sürje teritus - Videofilm Esimene Eesti Vabariik ja Tallinna Tehnikaülikool (rezissöör Georg Jegoro) - TTÜ majandusteaduskonna dekaani professor Enn Listra kõne Raha ja rattad - Ülikooli töötajate autasustamine - Inseneride Meeskoori kontsert Loe... Riiklikud teaduspreemiad TTÜsse Valdek Kulbach Lk 1 EV 90: riiklike teenetemärkide kaalerid Lk 1 LÜKKA projekt kutsub kolmandat korda osalema Lk 2 Euroopa haldusteaduse tipud TTÜs Lk 2 Mati Karelson Tartu aukodanik Lk 3 IT tudengeid ootab tööle Politseiamet Lk 4 Konrad Kikas 80 Lk 4 Aaeer eerg Millest kirjutasid ajalehed 75 aastat tagasi Päewaleht, 5.02.1933, lk. 5 Tallinna politehnikumi asutamine päewakorrale * Kõrgema tehnilise hariduse wõimaldamine kodumaal. Politehnikumi ülalpidajaks Tallinn ühes teiste omawalitsustega. Neli osakonda ja 4 õppeaastat 8 semestriga. Õppemaks 150 krooni aastas. Üliõpilasteks wõetakse keskkoolide lõpetajad. Tallinna linnawalitsuse ringkiri kõigile omawalitsustele Tehnilise Hariduse Edendamise Selts on teinud tänuwäärt algatuse kõrgema tehnilise hariduse andmiseks noortele kodumaal. Kuigi Tallinna tehnikumi peeti täiesti mahamaetuks riigi ja eelmise haridusministri poolt, on nüüd asi pandud liikuma eraalgatusel ja tahetakse seda ellu wiia ka erawiisil ning omawalitsuste toetusel. Sellelt seisukohalt wälja minnes töötas selts wälja Tallinna politehnikumi põhimääruse, õppeainete nimestiku ja üldeelarwe kawa ning esitas selle ühes seletuskirjaga Tallinna linnawalitsusele. Tallinnal kui pealinnal ja majanduse ning tööstuse elu keskkohal on suurimad õigused ja kohustused kõrgema tehnilise hariduse korraldamise kohta. Ja kuna Tallinna linn neid õigusi ja kohustusi wääriliselt hinnata suudab, siis on tehnilise ülikooli politehnikumi loomulikuks asukohaks Tallinn. Politehnikumi õppeaja kestwuseks on igas osakonnas 4 aastat wõi 8 semestrit. Osakondi on neli: arhitektuuri-, ehitus-, elektri- ja masina-osakond. Tallinna politehnikumi kui tehnilise ülikooli ülesandeks on tehniliste teaduste edendamine ja lewitamine ning tehniliste eriteadmistega warustatud asjatundjate ettewalmistamine. Politehnikumi üliõpilasteks wõetakse isikuid, kes lõpetanud ülikooli astumiseks õigustawa keskkooli, wõi haridusministri poolt politehnikumi astumiseks wääriliseks tunnustatud õppeasutuse, wõi õiendanud sellekohase eksami. Politehnikumi lõppeksami ja diplomitöö rahuldanud üliõpilased tunnustab eksamikomisjon diplom-inseneri wõi diplom-arhitekti kutse wääriliseks. Üliõpilaste arwu ülemmääraks kawatsetakse wõtta 350 ja õppemaksu igalt 150 krooni aastas. Vana lehte luges Endel Risthein * esitatud lühendatult

2 20. eebruar 2008 Õpe LÜKKA Juba kolmandat aastat osaleb TTÜ Eesti aalik-õiguslike ülikoolide suurprojektis Ülikoolilõpetajate konkurentsiõime tõstmine läbi õppetegeuse kaliteedi arenduse, mille akronüümiks on LÜKKA. Projekti on lisaks ülikoolidele kaasatud ka rakenduskõrgkoole, kutseõppeasutusi, täiskasanukoolituskeskusi ning samuti Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Projekti seitse alaprojekti arasemate õpingute ja töökogemuse arestamine (VÕTA), õppetegeuse kaliteet, praktika, nõustamine, õppekaade arendus, õppejõudude õpetamisoskuste parendamine ning üliõpilaste sotsiaal-majandusliku olukorra kaardistamine on oma tegeustega kaasa aidanud päris mitmetele arengutele TTÜ-s. Nii selles kui ka mitmes järgneas lehes pakume teile lugemiseks projektist älja kasanud olulisemaid algatusi, mis on meie igapäeasesse õppetegeusse juba kinnistunud õi peaksid seda lähituleikus tegema. Alustame VÕTAst. Informaalse ja mitteformaalse õppe tunnustamine akadeemiliste õpingute osana Ülikoolis ei ole mujal sooritatud õpingute arestamine ilmselt midagi uut alati on olnud üliõpilasi, kes on osa oma õpingutest sooritanud mõnes muus kõrgkoolis õi neid, kes oma ülikooliõpingutesse on n.ö ahe sisse teinud ja sooiad aastatetaguseid õpinguid näiteks uuele õppekaale üle kanda. Uuem on arataasti see, et eelkõige täiskasanud õppija jaoks (kelle osakaal on astaalt HTM andmetele aasta-aastalt kasanud) on üha enam päeakorda kerkinud täienduskoolituse, töökogemuse ja ühiskondliku tegeuse õimalik arestamine akadeemilise õppekaa täitmiseks. Möödunud aasta 26. 27. noembril EL liikmesriikide haridusministeeriumide ja ülikoolide esindajatele suunatud konerentsil Valuing Learning: European experience in aluing non-formal and informal learning Lissabonis rõhutati CEDEFOP uuringule tuginedes, et ainult 18% täiskasanu õppimisest on pärit formaalharidusest. Samas märgiti ka seda, et kogemustest õppimise tunnustamise oluliseks eelduseks on riiklike (rahuslike) kalifikatsiooniraamistike ja äljundipõhiste õppekaade äljatöötamine. Mõtlemine peab muutuma sisendipõhisest (näit õppeaja pikkus) äljundipõhiseks. VÕTA muudab (murrab) arusaama klassikalisest haridussüsteemist selle mõistmine on õti protsessi õnnestumiseks. Arusaam/mõtteiis ei muutu iseenesest, selleks peaad erinead ministeeriumid, etteõtted, haridusasutused jne ühiselt tööd tegema. Väliskogemused on näidanud, et süsteemi toimimahakkamiseks kulub õppeasutuses ähemalt kuus aastat. VÕTA kaliteedi määrajatena nimetati samal konerentsil kolme aspekti: Orientatsioon ehk nõustamine (informing s coaching mitte ainult ei anta teaet protseduuride kohta, aid aidatakse inimesel jõuda oma teadmiste/oskuste äratundmiseni). Hindamine jaguneb kokkuõtaks (summatie), kus kogemustest õpitu tunnustatakse/ei tunnustata diplomi/kraadi/õppekaa osa ääriliseks, ja kujundaaks (formatie), kus taotlejale antakse tagasisidet tema õppimistee kohta (mida peaks juurde õppima jne). Eesmärgiks peab olema õppimise motieerimine ja inimese enesehinnangu tõstmine! Protsessi auditeerimine. Kõike eelöeldut on kordualt nimetatud ka iimasel kolmel aastal älisekspertide osaõtuga koolitustel ja seminaridel. Järjest laiene ühine arusaamine VÕTAst ning selle paratamatusest tänases ja homses ülikoolis tipnes kõrgharidusstandardi muudatustega 13. augustil 2007, kus muu hulgas on pühendatud VÕTA-le tere peatükk, milles kohustatakse õppeasutusi potentsiaalseid taotlejaid eelnea õpitulemuse ja erialase töökogemuse arestamise tingimustest ja Ülikooliõpingute katkestamine ja jätkamine probleemid ja lahendused * 2. Õpe Õpingute katkestamise ältimisõimalused Õpingute katkestamise ältimisõimalused on lühidalt alljärgnead: Kõige enam oleks õpingute katkemist aidanud ältida õimalus kaugõppesse üle minna TTÜ katkestanutest pidas seda oluliseks 67% (TÜ 59%, EMÜ 63% ja TLÜ 52%). Erialaselt oleks kaugõppest olnud huitatud eelkõige LTT (loodusteaduse ja insenerierialad), aga ka majandus- ja õigusteaduste üliõpilased. Kaugõppeõimalustega peaaegu sama oluliseks peetakse tööalast nõustamist ning kõrgkooli hui ja toetust. Ka oleksid katkestanud oodanud enam ülikooli sekkumist ja nõustamist õppekaa täitmisega seotud probleemide lahendamisel. Kooli toetust ajaad kõige enam just LTT erialadel õppijad (peamiselt TÜ ja TTÜ), st nende õpinguid oleks aidanud lõpule iia õppeasutustepoolne katkemist ältia tegeuse kompleksne rakendamine. Katkemise ältimiseks tõid katkestanud älja eel teisi õimalusi: personaalne lähenemine, e-õppe õimalused, õppejõudude ja dekanaaditöötajate suurem osaõtlikkus ning hui, õimalused eriala ahetada. Hui õpingute jätkamise astu Katkestanute aramused õpingute jätkamise osas olid kokkuõtalt alljärgnead: Valda enamus (90%) on mõelnud õpingute jätkamisele. Kolmes ülikoolis (TTÜ, TÜ, EMÜ) on astanutest umbes 40% kindel plaan jätkata õpinguid. 68% astajatest, kellel on kindel plaan õpinguid jätkata, ei katkestanud haridusteed eriti ammu iimase 8 aasta jooksul. Õpinguid sooitakse jätkata peamiselt eneseharimise eesmärgil õi seose tõttu oma huialadega. Teisalt on edasised õpingud ajalikud diplomi saamiseks, uue töökoha leidmiseks ja praeguse töö tegemiseks. Õpingute taasalustamise juures peetakse kõige sobiamaks õppeormiks kaugõpet, korraldatuna kord kuus õi kuu jooksul nädalalõppude õppesessioonidena. Päeasest õppest oleks huitatud aid 13% katkestanutest. Sama ähe on õhtuõppe huilisi. 44% katkestanutest on almis õpingute eest maksma ja õppe eest tasumine oleks takistuseks 9%le õpihuilistest. Suurem osa katkestanutest on eendunud, et eriala, mille õpinguid jätkata sooitakse, on täielikult õi ähemalt osaliselt seotud eelneate õpingutega ja enamasti sooitakse jätkata samas kõrgkoolis. Valik, mida tuleikus õppida, on aldaalt seotud tööga, mida katkestanud praegu teead. Mehed on huitatud erialaõpingute jätkamisest enam kui naised. Varasemate õpingute ja töö arestamise õimalused Õpingute jätkamine on seotud arasemate õpingute ja töökogemuste arestamise õimalustega kõrgkoolis. Katkestanute hui äljendub alljärgneas: Varasemate õpingute ja töökogemuse arestamise (VÕTA) õimalusi huipakkuale erialale õppima asumiseks on uurinud ca 50% katkestanutest. Viiendik (ca 20%) on küll VÕTA infot otsinud, kuid ei ole kahjuks oma küsimustele rahuldaaid astuseid saanud, ca 30% on sellealast infot otsinud ja ka saanud. Õpingute jätkamisest ja VÕTA nõustamisest on kindlasti huitatud 58% katkestanutest. Kõige enam on nõustamisest huitatud TTÜ ja TÜ katkestanud, kellest pidas VÕTA nõustamist kindlasti oluliseks astaalt 63% ja 58% astajatest. Sooitaamateks nõustamisiisideks on e-posti teel nõustamine õi nõustamine nõustaja juures õppeasutuses. VÕTA rakendamise küsimuses ülikoolis leidsid enim toetust järgmised asjaolud: süsteem õiks olla paindlikum; arestada õiks nii töökui ka õpikogemusi teriklikult; õiks olla rohkem infot VÕTA õimaluste kohta; peaks rohkem arestama töökogemustest õppimist. TTÜ tõi kokku Euroopa haldusteaduse tipud 30. jaanuarist 2. eebruarini oli Tallinna Tehnikaülikool Euroopa haldusteaduse sõlmpunktiks. Ülikooli nõukogu saalis kohtusid oma esimeseks ühiseks teaduskonerentsiks Euroopa kaks peamist aaliku halduse professionaalset ühendust Network of Institutes and Schools of Public Administration in Central and Eastern Europe (NISPAcee) ja European Group on Public Administration (EGPA). Konerentsiga anti aalöök uuele kõrgetasemeliste kokkusaamiste sarjale Trans-European Dialogue (TED), mis hakkab aa- liku halduse tippteadlasi kord aastas kokku tooma momendi kõige olulisemate teemade arutamiseks. Kõige esimesel TEDil Towards the Neo-Weberian State? Europe and Beyond käsitleti haldusteaduse hetke üht kõige kuumemat teemaderingi uue haldusjuhtimise (New Public Management) lõppu ja neoeberiaanliku riigi esilekerkimist. Sakslasest haldusteaduse pioneeri Max Weberi järgi nime saanud neoeberiaanliku riigi kontseptsioon, mille äljapakkujateks on Leueni Katoliikliku Ülikooli Jakob Kübarsepp prorektor Kokkuõte Võimalik tegeus ülikooliõpingute katkemise (äljalangeuse) ähendamiseks ja õpingute jätkamiseks tingimuste loomiseks oleksid alljärgnead: Üliõpilasete nõustamissüsteemi arendamine rõhuga äljalangemist ennetaale nõustamisele esimeste tõsisemate probleemide ilmnemisel. TTÜs on õppurite terikliku nõustamisstrateegia arendamisel koostöös üliõpilastega juba üsna kaugele jõutud. Personaalsele nõustamisele ja probleemide arajases staadiumis lahendamisele aitab kaasa TTÜ uue õppeinfosüsteemi (ÕIS) käiitamine 2008. aastal. Kaugõppeõimaluste laiendamine kõikides teaduskondades ja kolledzites. Kindlasti ei ole kaugõppes õimalik dubleerida kõiki erialasid, aid eelkõige selliseid, kus on õppurite ar suurem ja/õi mille astu tuntakse kõige enam hui. Õppekorralduslik innoatsioon arestamaks õppe- ja erialatöö ühildamise õimalusi, eelkõige magistriõppes. Jäljendamisäärseid kogemusi ei tule kaugelt otsida TTÜ majandusteaduskonna, humanitaarteaduskonna ja Tallinna Kolledzi ning samuti eraülikoolide paindlikud, õppurisõbralikud lahendused. Õpingute jätkamiseks: Otsesidemete loomine katkestanutega ja neile teaduskondadest/kolledzitest õppimisõima- luste tutustaa info saatmine. Õpingud katkestanute spetsiifilisi ajadusi arestaa nõustamise kättesaadaaks tegemine. Kaugõppeõimaluste laiendamine, eelkõige magistriõppes. VÕTA nõustamise parema kättesaadause ja kaliteedi tagamine. Asjakohased oleksid VÕTA-nõustajate õrgustik ja nõustajate koolitamine. Vanade ja uute õppekaade õppeainete õrdlustabelite äljatöötamine muutmaks VÕTAalane nõustamine süsteemsemaks ja läbipaistamaks. *Algus eelmises MMs T&A professorid Christopher Pollitt ja Geert Bouckaert, iseloomustab Euroopa aaliku halduse arengusuundi pärast ulatuslikke uue haldusjuhtimise reforme. Lühidalt kokku õttes on selle sisuks tugea, klassikaliselt organiseeritud riigi taastunnustamine, samas ära kasutades erasektori juhtimismeetodite rakendamisest saadud õppetunde. Et aaliku halduse toimimist puudutaate arusaamade muutumise kiirus ja suund on riigiti erinead ning õrreldaaid andmeid haldusreformide kohta ei ole eel eriti palju, siis pakub teema rohkelt arutlemisõimalusi. TEDi ela mõtteahetus, mida edasid TTÜ riigiteaduste professor Wolfgang Drechsler ning Euroopa tunnustatuimad haldusreformide uurijad professor Pollitt ja professor Bouckaert, oli ühtaegu nii astuoluline kui ka tulemuslik. Osaõtjad olid ühel meelel selles, et neoeberiaanliku riigi kontseptsioon pakub äga palju uurimisõimalusi ja on hea lähtekoht edasiseks teaduslikuks tööks. Samuti sai selgeks, et klassikaline bürokraatliku riigi mudel ei ole Euroopast kaugeltki kadunud, aid kestab edasi ja on palju tugeam kui oleks usutud iis õi kümme aastat tagasi. Jätkub lk. 3 korrast teaitama, tagama hindajate kompetentsus ja selleks ajalik koolitus ning korraldama koostöös HTMga astaate tugisüsteemide, sh nõustamissüsteemi ja hindajate koostööõrgustiku loomine. Õppeasutused pidid oma VÕTA regulatsioonid iima kõrgharidusstandardiga kooskõlla 1. jaanuariks 2008. Tehnikaülikool on seda ka teinud: 18. detsembril 2007 kinnitas TTÜ nõukogu oma määrusega Eelneate õpitulemuste ja töökogemuse arestamise tingimused ja korra. Nimetatud korras on suuremat rõhku pööratud just taotlemise ja hindamise protseduuridele, aga kindlasti ei tohiks unustada, et VÕTA puhul on õtmetähtsusega ka nõustamine! Protsessi auditeerimiseks on TTÜs ellu kutsutud VÕTA Nõukoda. Projektiga on korraldatud mitu seminari VÕTA üldiste põhimõtete seminar Tartus (sügis 2006), VÕTA kaliteedile pühendatud seminar Kaliteet ersus diplomipesu 2007. a keadel Glehni lossis ja nõustamist puuduta seminar Nõustamine õtmeteenus VÕTA puhul? 2007. a sügisel Tartus. Enne projekti lõppu on tulemas eel üks TTÜ korraldata seminar, mille fookuses peaks olema eelkõige hindamine. Eeldata aeg aprill 2008. Samuti on keadel kaas korraldada eel üks hindamise praktilisi oskusi käsitle koolitus. VÕTAt puudutaate küsimustega õib pöörduda otse õppeosakonda õi saata e-mail aadressil ota@ttu.ee. Maiki Udam Õppeosakonna juhataja Tunn unnustus ustus TTÜ teadustöö parimad selgunud TTÜ rektori 12. eebruari käskkirjadega kuulutati älja TTÜ teadustöö parimad. Aasta Teadlane 2007 Aasta Teadlane 2007 on mehaanikateaduskonna dekaan, professor Priit Kulu. TTÜ 2007. aasta parim noorteadlane Parim noorteadlane on TTÜ Küberneetika Instituudi anemteadur Marko Vendelin. Tulemusliku teadustöö eest märgiti ära ja anti rahaline preemia 2007. a parima noorteadlase konkursi nominendid materjaliteaduse instituudi teadur Ilona Oja-Acik ning elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi anemteadur Dmitri Vinniko. Aasta teadusartiklid Parim teadusartikkel tehnika ja tehnoloogia aldkonnas M. Min, T. Pare, A. Ronk, P. Annus, T. Paale. Synchronous Sampling and Demodulation in an Instrument for Multifrequency Bioimpedance Measurement. IEEE Transactions on Instrumentation and Measurement, Volume 56, Issue 4, Aug. 2007, pages1365 1372. Parim teadusartikkel loodus- ja täppisteaduste aldkonnas Lindholm, P., Voutilainen, M.H., Laurén, J., Peränen, J., Leppänen, V.M., Andressoo, J.O., Lindahl, M., Janhunen, S., Kalkkinen, N., Timmusk, T., Tuominen, R.K., Saarma, M., Noel neurotrophic factor CDNF protects and rescues midbrain dopamine neurons in io., Nature, 2007, 448, 73-77. Parim teadusartikkel sotsiaalja humanitaarteaduste aldkonnas Parts, Olier, The Measurement of Consumer Ethnocentrism and Coo Effect in Consumer Research. Transformations in Business&Economics (TIBE). Vilnius Uniersity. Vol 6, No 1(11), 2007, pp 139-154.

20. eebruar 2008 3 Tudengielu Arenda iseend ja loo muutust õpetades! 3. märtsini ootab programm Noored Kooli õimekate noorte aaldusi, et kahe aasta jooksul teha läbi reolutsioon isiklikus arengus ja selles, kuidas mõjutatakse ümbritseat keskkonda. Noored Kooli asutajad on Hansapank ja Heateo Sihtasutus. Partneritena toetaad programmi enam kui kümme juhtiat etteõtet, kes tunnustaad hariduse olulisust mistahes elualdkonna jaoks. Valdur Laid, ASi Elioni Etteõtted peadirektor, ütles, et ei näe mõtet olla lihtsalt rahulolematu haridusprobleemidega, tuleb hoopis midagi ette õtta: Noored Kooli programm on õimalus midagi paremaks muuta. Selles on mitmeid õitjaid: koolid, kes saaad endale entusiastlikke noori õpetajaid; noor inimene, kes saab hindamatu kogemuse, ja ühiskond, kes saab rikkamaks mitmete heade õpetajate aga ka tuleaste juhtide ja liidrite näol. Nii pakub Noored Kooli programm neile, kellel on olemas ähemalt bakalaureuse kraad (õi saaad selle 2008. aasta sueks), integreeritud arenguõimalust, mis ühendab õpetaja- ja liidrikoolituse, teooria ja praktika. Selle ülesehitusel on lähtutud kahest põhimõttest: 1) inimene õpib kõige paremini õpetades; 2) kes saab hakkama klassitäie teismelistega, saab hakkama millega iganes. Programmis osalejatelt oodatakse sooi anda endast parim, et kujuneda äljapaistaks õpetajaks ja liidriks: tuua positiiseid muutusi Eesti kooli, haridusse ja ühiskonda. Üksteist noort on juba koolides. Üks neist, Maria Veldi, kirjeldas senist kogemust: Pean pidealt improiseerima, katsetama, ümber planeerima, leiutama ja seda kõike keset kireat klassimöllu, erineaid inimesi ning sooe. Esimest korda tunnen, et olen tõeliselt elus! Noored Kooli: kaks aastat õimalust õpetada ja innustada õpilasi ning tuua positiiseid muutusi teraa õpetajatepuudusega kooli; aastusretk iseenda tundmaõppimiseks: kuidas õtad astu äljakutseid ja õpetad koolinoori, kes on ausaimate tagasiside-andjate seas, keda endale õid sooida; koolitused: aid Sinu ja eel eidi üle kümne inimesega rühmale spetsiaalselt loodud koolitused Eesti tipptegijatelt koolitusaldkonnas, ülikoolides ja etteõtluses; sh liidrikursus Imperial College Londoni Tanaka ärikoolis; mentorid oma ala asjatundjate seast; laiaulatuslik kontaktide õrgustik inimestest, kellega koos oma ideid edasi arendada ja teoks teha; stipendium 25 000 krooni programmi mõlemal aastal. Lähem info ja aaldused www.nooredkooli.ee Tähtaeg 3. märts 2008 Tunn unnustus ustus Teaduskondade ja õppeasutuste 2007. aasta parimad õppejõud Ehitusteaduskond emeriitprofessor Andres Lahe; Energeetikateaduskond professor Juhan Laugis; Humanitaarteaduskond assistent Aleksandr Aidaro; Infotehnoloogia teaduskond professor Tanel Tammet; Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond dotsent Kalju Lott; Majandusteaduskond professor Jaak Leimann; Matemaatika-loodusteaduskond assistent Kairi Kasemets; Mehaanikateaduskond dotsent Jüri Kirs; TTÜ Tehnomeedikum professor Margus Viigimaa; TTÜ Kuressaare Kolledz lektor Lea Pallas; TTÜ Tallinna Kolledz lektor Ester Vahtre; TTÜ Tartu Kolledz lektor Sirle Salmistu; TTÜ Virumaa Kolledz lektor Zanna Gratsjoa. Elektrikute ja elektriinseneride täiend- ja ümberõpe Euroopa Sotsiaalfondi projekti raames antakse Tehnikaülikoolis tööturul kalifitseeritud elektrispetsialistide puuduse leeendamiseks töötuile täiend- ja ümberõpet juba kolmandale koolitusgrupile. Elektriala ajakirjas kirjutas dotsent Raio Teemets projekti käiitamisest ja elektrikute täiendõppe esimese koolitusgrupi tegeusest, millesse mahtusid lisaks õppetööle ka ekskursioonid Harku ja Kiimäe alajaama, Keila-Joa hüdroelektrijaama ning AS Harju Elekter Elektrotehnika. Esimene koolitusgrupp lõpetas 2007. aasta keadel ja kõik töösooijad said töökohad. Selle Euroopa Sotsiaalfondi projekti eesmärk on Eesti tööturul kalifitseeritud elektrispetsialistide puuduse leeendamine töötute täiend- ja ümberõppega. Projekt annab 45 töötule kolmekuulise koolitusprogrammiga ja ühekuulise praktikaga teadmisi ning praktilisi oskusi tööks elektritööde aldkonnas. Projekti mõju on üleeestiline koolitusgruppe on komplekteeritud erineatest piirkondadest kolmel korral, igas grupis keskmiselt 15 töötut. Koolitusprogrammis läbitakse 37 õppeainet, nagu näiteks elektriohutus, elektrimõõtmised, elektrotehnika, elektroonika alused, elektriaparaadid, elektriajamid, elektrimasinad, elektriarustus, elekteralgustus, elektripaigaldustööde tehnoloogia, kogumahuga 540 tundi, millele lisandub eel 160 tundi kuuajalist praktikat elektritööde etteõtetes. Seega läbitakse projekti käigus elektriku õppekaa mahuga 700 tundi ja alles seejärel antakse õimalus minna kutseeksamile, et taotleda elektriku I, II õi III kutsekalifikatsiooni. Kutseeksamid tehakse Eesti Elektritööde Etteõtjate Liidu kutsekomisjonis. Teine koolitusgrupp, kellega projektijuhina tööd alustasin, sai komplekteeritud lisaks Tallinnale ja Harjumaale ka Raplast ja Pärnust. Õppurite anus oli 20 kuni 62 ja mõnel isegi inseneridiplom taskus, mõnel suured töökogemused. Kokku 17 õppurit, mis teeb kahe õrra rohkem, kui projekt ette näeb. Kohe alguses lahkus erineatel põhjustel kaks inimest ja grupi suuruseks jäigi astaalt projektile 15 osalejat. Teise koolitusgrupi õppetöö algas 3. septembril 2007 ja õpiti iis korda nädalas ning kaheksa tundi päeas. Projekt näeb ette ka kahte ekskursioonipäea energiaobjektidele. Teisel koolitusgrupil oli hea õimalus käia ühel päeal Viru-Nigula tuulepargis ja Nara lähistel Eesti Elektrijaamas ning teisel korral Harku alajaamas, Keila-Joa hüdroelektrijaamas ja Pakri tuulepargis. Siinjuures suur tänu giidile hr. Rein Leole ja organisaatorile hr Tiit Millertile ASst Eesti Energia. Auditoorne õppetöö lõppes 4. detsembril 2007 ja sellele järgnes kohe praktika partneretteõtetes, kelleks olid AS Harju Elekter Elektrotehnika, AS KH Energia-Konsult ja ABB AS. Kõik õppeained, nii sissejuhataad, erialased kui lisaained ja praktika, lõppesid arestuse õi hindelise arestusega ning rõõm on tõdeda, et teises koolitusgrupis ei olnud ühtki õlgnikku, kõigil 15-l õppuril oli positiine tulemus olemas ja grupi keskmiseks hindeks oli 4. Teine koolitusgrupp lõpetas pidulikult oma õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis 21. jaanuaril 2008. Aasõnaga esines elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi direktor professor Juhan Laugis. Kõik 15 õppurit said tunnistuse koos hinnetelehega. Kui kasõi üks õppeaine õi praktika oleks jäänud sooritamata, poleks tunnistust äljastatud ja tasuta kutseeksamile minemise õimalust ei oleks antud. Saan öelda, et teine koolitusgrupp lõpetas TTÜ läbiiidaas projektis ettenähtud elektriku õppekaa 700 tundi sajaprotsendiliselt ja projekti meeskond sooib neile edu kutseeksamil! Projektiga seondualt korraldatakse iganädalased töökoosolekud neljapäeiti, kus arutatakse ja lahendatakse tekkinud probleeme ning kogu koosolek protokollitakse. Detsembris 2007 ja jaanuaris 2008 oli aga projektimeeskonnal tööd kahekordselt, sest kolmas koolitusgrupp tuli komplekteerida, uued tunniplaanid koostada, lektoritega kokkulepped saautada ja õppetööga alustada juba sel ajal, kui teine koolitusgrupp oli alles praktikal. Tänan siinkohal projekti assistenti Ants Rööpi ja tööandjate koostööeksperti Mati Kodumetsa ennastsalgaa töö eest! Projekti Algus lk. 2 Eesti aaliku halduse arendamise seisukohast tasub eel mainida konerentsil alitsenud üldist aramust, et uue haldusjuhtimise reformide aeg on läbi. Ärijuhtimise meetoditest lähtuad haldusreformid ei ole toonud oodatud tulemusi ja need õib täna kuulutada eilseks moeks. Nagu ütles üks tunnustatumaid aaliku halduse professoreid Larry Lynn Chicago Ülikoolist: Kui sotsiaalteadused on üldse tõestanud millegi ebatulemuslikkust, siis on selleks aaliku sektori tulemuspalk. Kui riik tahab älja arendada ärisõbralikku ja majandusarengut toetaat haldussüsteemi, siis uue haldusjuhtimise ideoloogia seda teha ei aita. Kokkuõttes sai esimene Trans-European Dialogue äga positiiset tagasisidet ja hinnati õnnestunud etteõtmiseks. Kahe päea jooksul peetud arutelude põhjal sünnib ka publikatsioon, mis teeb konerentsi tulemused kõigile aalikult kättesaadaaks. Lisaks iljakale mõttetööle olid 1. ja 2. eebruaril Tallinnas ka NISPAcee ja EGPA juhtkomi- lepingupartneriteks on Tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonnast konsultant Irina Markeloa ja InterAct Projektid ja Koolitus OÜ esindajad Annemai Mägi ja Omar Nõmm. Suured tänud neilegi ja meeldiat jätkuat koostööd! Kolmas koolitusgrupp, mis on projektipõhiselt ka iimane, koosneb 16 õppurist, kes on tulnud Tallinnast, Harjumaalt, Pärnumaalt, Viljandist ja Ida-Virumaalt (Toilast ja Kohtla-Järelt). Grupi keskmine anus on eelmisega õrreldes eidi äiksem ja isegi osalise õppega tudeng on leidnud oma koha elektrikute grupis, mis näitab, et hui elektriku kutse astu on suur. Tänaseks on kolmandal koolitusgrupil tehtud sajaprotsendiliselt kuus arestust ja külastatud erineaid energiaobjekte, sh ASi Nara Õlitehas. Nende lõpetamine ootab keadet, kuid seniks sooib projektimeeskond kolmandale koolitusgrupile usinat õppimist! Elektrikute ja elektriinseneride täiend- ja ümberõppe projekt näeb ette, et õppima saab tulla Tööturuameti kaudu. Eriti hea meel on aidata inimest, keda on tabanud ebaõnn ja kellel puuduad astaad õimalused, et oma kulul õppida. Mõnel õib peale töö puududa ka elukoht. Elu on habras ja ebaõnn õib tabada sind siis, kui seda kõige ähem ootad. Keegi pole kaitstud elu mustade aukude eest, mistõttu ahel on aja aid mõistat suhtumist ja sõbra kätt, et aidata inimest äärikale elule tagasi. On hea tunne, kui projektipõhise koolitusega on inimene saanud tagasi tööõimaluse ja koos sellega jätkata inimäärset elu! Aimeli Laasik TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi projektijuht teede nõupidamised ning nende ajaloo esimene ühiskoosolek, kus allkirjastati Tallinna astastikuse mõistmise memorandum. Memorandum loob alused kahe organisatsiooni edaspidiseks koostööks. Tallinna Tehnikaülikool on ainuke institutsioon, mille esindaja on mõlema ühenduse juhtkomitees. Nagu ütles ürituse lõpetuseks EGPA president professor Geert Bouckaert: Kui TTÜ ei olnud arem Euroopa kaardil kui üks aaliku halduse keskusi, siis nüüd ta seda kindlasti on. Tudengielu Majandusteaduskonna üliõpilastööde konkurss ja konerents Oled oodatud esitama oma bakalaureuse-, magistri- õi muu uurimistöö teaduskonnasisesele konkursile. Töid saab esitada k.a 1. eebruarist kuni 10. märtsini (ruum X-208) ja need peaad olema kaitstud 2007. a keadest kuni 2008. a märtsi alguseni. Teadustööde konkursi nõuete ja tööde esitamise korra kohta loe palun lähemalt konkursi ja konerentsi juhendist http://majandus.ttu.ee/?id=14566 Seekordse konkursi eripäraks on, eelneate aastatega õrreldes, kolmekordsed auhinnad. Peaauhinnaks on endiselt tasuta õppesemester älismaa ülikoolis. Väärikad auhinnad peaksid andma selge tõuke konkursil osalemiseks. Konkurss ja konerents on Majandusteaduskonna Üliõpilaste Teadusliku Ühingu (MÜTÜ) etteõtmine, mida aitab rahastada TTÜ Üliõpilasesinduse uudne tudengiteaduse edendamise projekt. Peale konkursi lõppu ja zürii hinnanguid algab 4. aprillil kell 10.00 ruumis X-315 majandusteaduskonna 3. üliõpilaskonerents, kus tehakse ettekandeid esitatud tööde põhjal. Ka kuulajad saaad anda oma hinnangu ja nende aramust õetakse aresse lõpptulemuse kujundamisel. Kellel endal pole tänau tööd konkursile esitada, on oodatud osalema aktiise kuulajana, kuid see ajab elektroonset eelregistreerimist hiljemalt 1. aprilli õhtuks aadressil olier.parts@ttu.ee Kui on küsimusi, siis olge head ja kontakteeruge julgelt! Sooin kõigile edu konkursil ja olgem aktiised ning kohtumiseni konerentsil! Olier Parts TTÜ majandusteaduskonna üliõpilaste teadustööde konkursi ja konerentsi peakorraldaja Aukodanik Mati Karelson Tartu aukodanik Tartu Volikogu nimetas 14. eebruaril linna aukodanikuks teiste seas TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna keemiainstituudi molekulaarbioloogia õppetooli juhataja professor akadeemik Mati Karelsoni. Tartu Volikogu pressiesindaja teatel on Mati Karelson rahusaheliselt tunnustatud keemiateadlane, molekulaardisaini ja molekulaartehnoloogia suuna rajaja Eestis. Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht Mente et Manu Ilmub aastast 1949 19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214) Tel 620 3615, faks 620 3591 E-mail: ajaleht@ttu.ee http://www.ttu.ee/ajaleht Vastuta äljaandja Heiki Lemba Tegetoimetaja Mart Ummelas Infotoimetaja Kersti Vähi Keeletoimetaja Helgi Arumaa Makett ja küljendus Liii Pettai Fotod TTÜ Trükikoda SpinPress

4 20. eebruar 2008 Politseiameti suures majas Pärnu maanteel estlesin nelja TTÜ ilistlasega, politseinõuniku Raul Saimaaga, kes 2005. a sai tehnikadoktori kraadi, infosüsteemide osakonna juhtispetsialistide, 2004. aastal tehnikamagistriks saanud Veiko Kanistiku ja Janno Jõgisuga ning arendustalituse juhtispetsialisti, samuti 2004 diplomiõppe lõpetanud, kuid magistrantuuris jätkaa Triin Toksiga. Kõik nad on endiselt tihedalt seotud Tehnikaülikooliga kes osalenud lõputööde komisjonis, kes juhendanud praktikat õi kirjutanud retsensioone. Mis teeb töö politseis köitaks, miks alisite selle? Triin Toks: Töö on põne, saab tegelda paljude erineate asjadega. IT arendamine nõuab politsei igapäeatöö head tundmist, et luua süsteeme astaalt tegelikele ajadustele. Veiko Kanistik: Politseitööl on äga lai spekter, millega tegelda, ning suured õimalused enda täiendamiseks. Iga poole aasta tagant tuleb lahendada uusi projekte ja aanead uued õimalused. Janno Jõgisu: Politseis tehtaal tööl on selge tulem, kui saab mingi süsteemi almis, siis näed kohe ka selle rakendust, kuidas politseinikud hakkaad seda oma töös kasutama. Raul Saimaa: Politsei on Eesti mastaabis äga suur organisatsioon, kus töötab üle Eesti kolm tuhat inimest. IT inimesi meelitab siia tööle see, et nende tehtaad projektid on üle-eestilised, äga laia kasutajaskonnaga, seetõttu piisaalt keerulised, aga ka äga ajalikud. Missugused omadused on ajalikud, et töötada infotehnoloogina politseis? J.J.: Olen töötanud Politseiametis pool aastat. Nagu igal pool IT aldkonnas on oluline õime kiireks enesetäiendamiseks, uue info hankimiseks. Politseis on aga töötempo eelgi kiirem, ahel on aja uusi lahendusi leida kas nädala õi koguni ühe päeaga. Infotehnoloogi tööl politseis on silmaga nähta tulem * V. K.: Väga tähtis on tajuda organisatsiooni suurust, et lahendused ei pruugi igal pool sobida, nii et endal peab olema aar silmaaade ja aatud meel. Kuidas üks noor neiu sellises mehises asutuses hakkama saab? T.T.: Hakkama olen saanud hästi, spetsialist jääb spetsialistiks, igaühel oma tööd ja tegemised. Kui on ümberringi palju toredaid noormehi, on töötada isegi meeldiam. Kas oli aja ka ületada mingeid psühholoogilisi barjääre? Kas oli tööle asudes ka hirmu? V.K: Tegelikult kõik meie kolm, peale Rauli, pole ju politseinikud, aid taalised IT spetsialistid. Väikesed saladused selle tööga seoses küll on, aga kus neid poleks. T.T.: Ma pole päris politseinik, taakodanikest enam on mul küll kokkupuuteid politseiametnikega. Ent suhtumine töösse politseimajas on ka anemate ja tuttaate poolt olnud äga hea, ehkki sellest teadasaamisega on kaasnenud õib-olla äike üllatus. Missuguseid tingimusi seab Politseiamet neile noortele, keda te siia IT alale tööle õtate? R.S.: Need noored peaksid olema laia silmaringiga ja hea peaga. Ikka selleks, et nende siin äljaarendataad süsteemid oleksid leidlikud, lihtsalt kasutataad, efektiised. Politsei taris loodaad süsteemid peaad olema täpsed, astama seadustele ja tegelikele ajadustele. Tööletulejalt ootame kohusetundlikkust, nõudlikkust enda astu, meeskonnatöö oskusi. Ent samal ajal ei suru see suur kollektii kuidagi maha isiksuse eripära ega tõeliselt häid ideid. Pealegi, kogemusi õib hakata koguma juba ülikooli ajal, me otsime praegu ka kasutajatoe inimesi, tudengeid, kes saaksid seda tööd teha õppetöö kõralt, nagu on töötanud ka needsamad kolm noort IT spetsialisti. Eriti ajab Politseiamet telekommunikatsiooni ja raadioside asjatundjaid ning töö Politseiametis annab ka palju kogemusi edaspidisteks uuteks äljakutseteks, on hüppelaud tuleikku. Olgu siinkohal lisatud, et 27. ja 28. eebruaril on Tehnikaülikoolis järjekordsed karjääripäead Võti tuleikku, kus Politseiamet tutustab ka nende pakutaaid tööõimalusi, seda eelkõige infotehnoloogia allas. Missugused on Politseiametis iimasel ajal tehtud huitaamad projektid? V.K.: Eelmise aasta üks põneamaid IT projekte oli seotud Eesti ühinemisega Schengeni iisaruumiga. T.T.: Kindlasti ka e-politsei, mille sünni juures ise olin. Tegu on äga suure ja põnea projektiga, mis andis palju kogemusi ja mida on praegu rõõmusta jälgida tegelikus elus toimiana. Eestis sõidab praegu ringi ligi 300 autot, millel on need seadmed peal. Mida see e-politsei endast kujutab? V. K.: See on tehniline lahendus politsei jaoks, kus patrullis olead politseinikud saaad pärida isiku- ja autode andmeid andmebaasist, saades reaalajas kiiresti astuseid. Selleks kasutaad nad spetsiaalset autoarutit. Ekraan on politseiautos paarilise ees, klaiatuurilt saab sisestada päringuid ja saada seejärel hästi kiiresti ajalikke astuseid. See õimaldab kontrollida inimesi ja sõidukeid otse tänaal, sündmuskohas. T.T.: Varem tuli andmete kontrollimiseks õtta raadio teel ühendus juhtimiskeskusega, see õis õtta aega kuni 20 minutit, nüüd kulub aid paarkümmend sekundit. R.S.: E-politsei kasutuseleõtmine on läinud ladusalt. Leidsime kohe alguses struktuuriüksused, kes olid almis hakkama testijateks, nende seas ühena esimestest julgestuspolitsei liiklusjäreleale üksus. Tänu nendele politseinikele said pilootrakendused ära prooitud ja ead silutud. Seejärel katsetas e-politsei süsteemi osa prefektuuridest, kuni süsteem oli täiesti töökorras ja õidi anda igapäeasesse kasutusse. Interjueeris Mart Ummelas *Interjuu kõlas ka Vikerraadio 14. eebruari saates Huitaja. Politseiameti raamatukogus on istet õtnud noored IT spetsialistid. Vasakult TTÜ magistrantuuris õpinguid jätka infosüsteemide osakonna arendustalituse juhtispetsialist Triin Toks ning kolm ilistlast, sama osakonna juhtispetsialist, 2004. aastal tehnikamagistriks saanud Veiko Kanistik, juhtispetsialist tehnikamagister Janno Jõgisu ja samuti politseinõunik tehnikadoktor Raul Saimaa. UNESCO peakorteris aati rahusaheline Planeet Maa Aasta 12. - 13. eebruaril oli UNESCO peakorteris Pariisis rahusahelise Maa Aasta aaüritus. Maa Aasta on ellu kutsutud ajadusest tuua elanikkonna, teadlaste, majandusmeeste ja poliitikute teadusse planeedi Maa praeguse elukeskkonna ja geoloogiaga seonduad teraad probleemid, sealhulgas kliimamuutus, ee- ja maaarade piiratus, keskkonnariskid, looduslik mitmekesisus, suurlinnade probleemid ning kõigist nendest lähtuad õimalikud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud tuleikustsenaariumid. Ürituse aas UNESCO peadirektor Koichiro Matsura, kes puudutas aktuaalseid riikide arengu ja keskkonnateadlikkusega seonduaid küsimusi. Peadirektor oli mures jätkua Maa-teaduste populaarsuse langemise pärast, tunnistades, et teadmised Maal toimuast on elulise tähtsusega meie lähituleiku kaandamisel ja inimeste igapäease heaolu kujundamisel. Samuti iidati jätkuale suurlinnade probleemile ja sellele, et mitmed neist on saautanud juba praegu oma maksimaalse õimaliku suuruse. Teise küsimusena puudutati elanikkonna aru kasuga seotud küsimusi, mis omakorda tähendab geoteadlastele uute ressursside leidmist ja kasutuseleõtmist. Märgiti, et lähiaastatel on enim ohustatud mere läheduses elaad inimesed, kuna kliimamuutuse mõjud õiad olla kõige tuntaamad rannikutel ja rannalähedastel aladel. Prantsusmaa älisminister, aga ka mitmed Aafrika ja Põhja-Euroopa riikide esinejad rõhutasid maakera elanikkonna aru suurenemisest ja geoarude piiratusest tuleneaid probleeme. Itaalia esindaja rõhutas ajadust teha kogu keskkonda puuduta teae elanikkonnale kättesaadaaks. Väga domineeri oli arusaam, et noorte geoteadlaste äljaõppesse tuleb palju rohkem inesteerida ja geoteadlaste ar peaks tundualt kasama (iimane aga langeb jätkualt). Muutua kliima probleeme puudutati erineatest aatenurkadest ja kliimamuutuste põhjuseidki nähti ägagi erinealt. Endine Hollandi peaminister Luud Rubbers tutustas 1990. alguses alanud mõtteiisi (Hollandi-Norra koostöös), kuidas seostada ökoloogilist ja majanduslikku mõtteiisi, mis baseerub teaduse ning tehnoloogia sümbioosil. Video ahendusel teritas delegaate ja toetas rahusahelise Maa Aasta ideed tuntud teadlane ja ulmekirjanik Sir Arthur C. Clarke. Esitleti Planeet Maa Aasta deklaratsiooni, mis eluõiguse leiab nimega Pariisi Deklaratsioon. Maa Aasta Eestis Rahusahelise Maa Aasta ürituste sari Eestis algas geoteadusele ja ühiskonna ajadustele pühen- datud üritustega 2007. aastal. Märkimisäärseimaks iimaste seas oli Euroopa geoloogia seltside konerents Tallinnas möödunud aasta septembris, mille korraldasid Eesti Geoloogia Selts ja TTÜ Geoloogia Instituut. Lähituleikus on tulemas Maa Aastale pühendatud etteõtmised nii Tallinnas kui Tartus, sh Maa Aasta ametlik aaüritus 18. märtsil algusega kell 11 Tartu Ülikooli aulas. Päe arem, 17. märtsil on Rahusraamatukogus Tallinnas TTÜ Geoloogia Instituudi ja Looduse Omnibussi korraldatud Maa Aasta eelõhtu seminar algusega kell 18, kus räägitakse Maateadustest ja tutustakse ning jagatakse geoturismi projektiga alminud raamatuid ja DVDsid. Eesti Teaduste Akadeemia juurde loodud Planeet Maa Aasta Eesti orgkomiteed juhib professor Tõnu Meidla, aseesimehana professor Alar Soesoo, teaitusprogrammi koordineerib Iar Puura. Lisainfot saab: www.planeetmaa.org Eesti on äike riik ja jätkualt on leinud arusaam, et meisse ei puutu ei Indoneesia maaärinad, ulkaanipursked, Vaikse ookeani orkaanid ega Euroopa üleujutused. See ei ole kindlasti adekaatne tõlgendus, kuna Maa majandus ja keskkond on omaahel seotud ning igal katastroofil on mitmeid pika perioodiga järelmõjusid. Valmisolek suurte muutustega toimetulekuks nii igapäeases elukeskkonnas kui ka majandusja sotsiaalsfääris on praegu saamas riigi tegeliku edukuse näitajaks. Professor Alar Soesoo TTÜ Geoloogia Instituudi direktor

20. eebruar 2008 5 Mees, kellest ei saanud arsti Publik likatsioon aid Eestis ja mujalgi tuntudtunnustatud raamatukogutegelane-teadlane, kel täitus 8. eebruaril 80. aastaring. Sel puhul mõned küsimused juubilar Konrad Kikasele. Sa oled 52 aastat oma elust pühendanud Tehnikaülikooli raamatukogule ja kogu Eesti raamatukogunduse heale käekäigule. Mis Sind kallutas alima bibliotekaari ametit? Olen selle üle isegi mõelnud ja ei oskagi täpselt astata. Ilmselt mingi pisik mind kujunemiseas ründas ja mu ära keeras. Mäletan, et meil kodus eriti palju raamatuid polnud, aga lugemise-kirjutamise olin kaunis arakult selgeks saanud ja hakkasin usinalt linna keskraamatukogu lasteosakonda külastama. Aga esimene raamatukogunduslik akt on hästi meelde sööbinud: panin toa nurka püsti oma mänguasjadest tühjakstehtud kasti ja ladusin sinna rii kõik oma raamatud, mis olid minu äljamõeldud süsteemi järgi numbrid saanud. Ehk seda tegu õikski lugeda minu erialakarjääri alguseks. Tegelikult oli see suur juhus, mis elukutsealiku määras. Räägi eidi oma lapsepõlest, kodust ja anematest. Kas Sa oled põline Tallinna poiss? Jah! Minu 7. eluaastani elasime Pääskülas, siis Kalamajas, kus 9. märtsil 1944 punalendurid meie korteri elamiskõlbmatuks muutsid. Edasi kolisime Toom-Kuninga tänaale, majja, mis asus praeguse Rahusraamatukogu kohal. Naljaga pooleks olen mõelnud, et head kolleegid Tõnismäelt õiksid selle asjaolu tõttu mõnele oma rohketest ruumidest minu nime anda. 1950 ostis isa Rahumäele maja, kus elan siiani. Minu isa oli äike-etteõtja. Tal oli Niguliste tänaal töökoda, kus tehti mitmesuguseid maalritöid, ka elumajade fassaadide õõpamis- ja korterite remondisooidega pöörduti tema ärkstoa poole. Ema oli kodune ja seega täielikult minu päralt, sest olin ainuke laps, tema käe all sain ka ajaliku kooliküpsuse. Kuhu Sa oma kooliküpsusega jõudsid? Astusin 1936. aastal Jakob Westholmi Poeglaste Era-humanitaargümnaasiumi ja sellel asutusel oli minu inimeseks saamisel ääretult tähtis osa. Sinu küsimus kooliküpsuse kohta on äga asjakohane, sest igaüht sinna ei õetud, enne tuli läbida estlusoor. Koolis oli selline asjamees nagu inspektor ja tema ette ma astusingi. Nagu juba kooli nimi ütleb, oli tegu humanitaarkallakuga poistekooliga. Tase oli äga kõrge, ka reaalainetes. Õpetajad olid eredad isiksused, keda Jaan Kross on äga hästi meieni toonud. Mainima peab Tuudur Vettikut, algklasside muusikaõpetajat ja tema iiulipoogna õrnu puudutusi astu kukalt, kui poiste tähelepanu laulmiselt liiga eemale kandus. Või eesti keele õpetajat ja klassijuhatajat Paul Viirest tõeline eestiaegne dzentelmen. Tema äärikas äljapeetud olek mõjus teismelistele naakmannidele ahest isegi rohkem kui õppetundides jagatu. Tema manitsused kasutada alati korrektset emakeelt selle rikkuses, on kindlasti meelde jäänud kõigile Westholmi poistele kogu eluks, ka tehnilistele erialadele siirdunutele. Eks oli ka patriootlik kasatus koolis heal järjel? Võin kindlalt äita, et mingit erilist isamaalist kasatust polnud. Kogu õhustik koolis, aga ka kodus ja igal pool mujal, oli loomulikult ja iseenesestmõistetaalt eestimeelne, nii et meist said kujuneda ainult patrioodid. 1947.a said gümnaasiumi lõputunnistuse. Mis edasi? Lõpetasin kooli küllaltki edukalt keskmine hinne oli umbes 4,6 õi 4,7. Vanemate soo oli, et astuksin Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, ja kuna mul endal mingit kindlat eesmärki selleks ajaks polnud kujunenud, siis miks mitte. Aga edasiõppimine oli küll enesestmõisteta. Konkurss oli kaunis suur, aga Westholmist saadud pagasiga polnud eksamitega muret. Olgu siinkohal öeldud, et meie lennu 35st ilistlasest astus kõrgkooli 33! Kui kaua Sul tohtriks pürgimine kestis? Esimese sessi tegin edukalt ära. Endise westholmlasena oli mul teatud edumaa kursusekaaslaste ees: olin ju iis aastat ladina keelt õppinud ja seega oli see aine mulle lihtsamast lihtsam. Kahju, et kreeka keelt õppekaas polnud ka seda olin Westholmis kaks aastat õppinud. Aga siis tuli teine semester ja praktikumid anatoomikumis ning ma sain aru, et olen äga alesse kohta sattunud. Mul õnnestus üle minna inglise filoloogiasse, kus alisin lisaerialaks bibliograafia. See käis koguni õigusteaduskonna kaudu, sest filoloogias polnud parajasti abu kohti. Asusin eksameid järgi tegema, sest arstiteaduskonnast matriklisse kogutuga polnud filoloogias suurt midagi peale hakata. Kas seejärel tuli ene kroonu? See tuli alles 1950. aastal, enne seda olin üle läinud kaugõppesse ja jõudsin töötada mõne kuu Riiklikus Aalikus Raamatukogus. Kroonuaeg ältas ligikaudu neli aastat ja sinna mahtusid õpingud Kaliningradi lähistel lennuäetehnikute koolis ning töötamine anemtehnikuna Mitšurinski linnas lendurite koolis. Tehniku ameti kõral õnnestus eel kasutada oma kirjakunstioskusi õppeplakatite almistamisel. Ja siis hakkas pihta töö TPI raamatukogus, mis kestab siiani? Seda küll, aga töö kõralt õppisin edasi Tartu Riiklikus Ülikoolis, nüüd juba puhast raamatukogundust ja bibliograafiat, mille lõpetasin 1960. Seega õib öelda, et mitmete elu ja saatuse keerdkäikude tõttu kujunes minu seotus Tartu ülikooliga kolmeteistkümne aasta pikkuseks. Keda mainiksid oma õpingukaaslastest, keda õppejõududest? Minu kursusekaaslased olid näiteks tuntud raamatukogumehed Boris Mikk ja Endel Pillau. Õppejõudude põhikaadriks olid ülikooli raamatukogu silmapaistad isiksused ja seetõttu oli teooria orgaaniliselt praktikaga seotud. Läheks pikale kõiki neid suurepäraseid õpetajaid ja nende isikuomadusi üles lugeda. Aga kindlasti ei saa jätta mainimata Kaja Noodlat, tema süateadmisi, erakordset eruditsiooni ja äärikust, samuti äga intelligentset ja boheemlusega ürtsitatud Elsa Kudu, Arda Kirselit, Karin Sare, Helene Johanit. Kirjandusõppejõududest meenuad erilise tänutundega Villem Alttoa ja Harald Peep. 1954. aastal sidusid oma elu meie raamatukoguga. Ega Sa kohe direktoriks ei saanud? Tollane raamatukogu juhataja Lembit Tepp õttis mind anemraamatukoguhoidjaks, aga järgmisel aastal sain komplekteerimisosakonna juhatajaks, kus tuli tegelda ka kataloogimise ning liigitamisega. Kohe minu tööle asumise järel alustasime raamatukogu üleiimist Koplist Laiale tänaale, see sai minu jaoks raamatukogu permanentse kolimisahela aaakordiks. Naljaga pooleks õibki öelda, et meie raamatukogu ajalugu on üks pide kolimine ühest kohast teise. Loomulikult olen selliste etteõtmiste juures mente et manu osaline olnud. 1961 said direktoriks, milliseid etteõtmisi oma alitsemisajal pead olulisemateks ja mainimisäärsemaks? Kõik need 33 aastat tundsin ülikooli juhtkonna usaldust minu astu ja toetust kõigile raamatukogu etteõtmistele, ei mingit segamist. Kindlasti tahan öelda, et juba 50. aastate lõpul hakkasime kõasti laiendama kirjanduse kohalkasutamise õimalusi ja arendama aariiulite süsteemi. Koos Tartu ülikooli kolleegidega olime me esimesed teadusraamatukogud Eestis, kes raharaamatukogude kõral sellise kirjanduse paigutuse eelised lugejateni tõid. 1961/62. õppeaastast alustasime bibliograafiaõppustega. Kuni käesolea ajani iime läbi regulaarset tudengite ja aspirantidemagistrantide harimist. See on olnud erineas mahus ja ormis, aga alati ühe eesmärgiga raamatukogu ja bibliograafia õimaluste tutustamine, infokirjaoskuse arendamine. Kindlasti esimesena Eestis, aga ilmselt ka kogu NSV Liidus hakkasime lugejaile mitmeid metoodikaahendeid koostama. Sarjad Bibliograafia miinimum ja Bibliograafia lühikursus andsid üleaate bibliograafia- ja infoäljaannetest TPI teaduskondade profiilil. 1970 hakkasime älismaa ülikooliraamatukogude eeskujul ja erialakirjandusele toetudes tööle õtma tehnika- ja majandusharidusega spetsialiste-erialareferente. Seda oli aja bibliograafia ja infotöö sisulise töö tõhustamiseks, aga ka komplekteerimisel ja liigitamisel. 1975 moodustati referentide osakond, 50ndate lõpul alustasime TPI bibliograafia ja 70ndail teenekate teadlaste-õppejõudude personaalbibliograafiate koostamist ning nende juubelite puhul näituste korraldamist. Palganumbritega pole me kunagi kiidelda saanud. Ilmselt kutsumus, meelepärane töö, lahe team, õi kõik need kokku, on mu kolleegid suhteliselt paikseks teinud. Nõukogude ajal jagati raamatukogud igasuguste näitajate järgi kategooriatesse. Kui alustasin, polnudki meil kategooriat, 1965 tuli aga palgareform ja me hüppasime kohe II kategooriasse, jättes alamad astmed ahele. Selle tulemusena hüppasid ka palgad tublisti. Teataasti on raamatukogu üks suur naispersoonide kogu, kelle hulka mõni üksik meeshing eksinud. Kas oma asetäitjateks sookaaslaste alimine oli ajendatud sooist eidikenegi jõude tasakaalustada? Võib-olla ka sellest. Rohkem aga siiski tõekspidamisest, et ühe tehnikakõrgkooli raamatukogu kaastüürijaks humanitaarlasest pea kõrale sobib kõige paremini tehnikamees ja eriti hea, kui ta on sama kooli ilistlane. Nii oligi minu esimene asetäitja automaatik, teine energeetik ja kolmas keemik Meelis Ideon, kellega olime paarisrakendis pea 20 aastat. Kogumiku Verba olant, scripta manent bibliograafias on ainuüksi Sinu trükis ilmunud oopusi kirjas 138. Mis on need peamised teemad õi küsimused, mille kallal oled juurelnud õi millega rinda pistnud? Ega spekter polegi kuigi lai. Ligikaudu pooled kirjutistest käsitlead Eesti spetsialistide infoajadusi ja teadusraamatukogude koostist. Selles aldkonnas tehtu kokkuõtteks kujunes 1997. aastal kaitstud magistritöö. Teise poole tööd kajastaad meie raamatukogu tegeust ja raamatukogude efektiisuse probleeme, näitare, statistikat, ajalugu. Kuidas õnnestus Sul 33 aastat pidada ideoloogiaasutuse direktori ametit punase piletita? Kahel korral pöörduti mu poole astaa ettepanekuga ja töödeldi selle suunas. Teisel korral päris tõsise-tungia tooniga. Kui olin ärbajale teada andnud, et olen parteituks jäämise nimel almis juhitoolist loobuma, jäeti mind imekombel rahule. Mul oli ja on hea tunne, et jäin endale kindlaks ega kahelnud oma otsuses hetkegi. Olin muidugi jupp aega ne õjezdnoi isik, keda älismaale ei lubanud. Keelu tingis laimu leitamine nõukogude korra kohta nii oli kirjas minu äljasõidutoimikus, mida käisin uue korra ajal arhiiis aatamas. Ausalt öeldes almistas selle toimiku lugemine üksjagu nalja, kuid on ju öeldudki, et inimkond jätab naerdes hüasti oma mineikuga. Tõesti, ühel korral oleks ilmselt parteipilet päästnud mind suurest alandusest. See juhtus siis, kui olin julgenud oma töökabinetis õõrustada Soome kolleegi. Mis Sulle praegu rõõmu teeb? Eks ikka see, et raamatukogul läheb jätkualt hästi ning teadus- ja arendustalituse juhataja ametis näen omagi osa selles. Ääretut rõõmu almistas mulle ka üks eebruarikuu alguse pärastlõuna Glehni lossis koos oma kolleegide ja sõpradega. Aga suurim rõõm on ikka igal hommikul tööle tulles aane aatepilt Akadeemia ja Ehitajate tee nurgal taraga piiratud ehitusplatsil müttab buldooser... Küsitles kolleeg Tiit Valner Esitleti raamatut Soojustehnika instituut 1918 2007 Esitleta raamat annab põgusa üleaate soojustehnika inseneride õpetamise ajaloost TTÜs. Sadakond soojustehnika inseneri ja külalist ei pidanud paljuks 24. jaanuari tuisusel pealelõunal otsida üles Tallinna ääremaal Kopli lahe kaldal asu pilkupüüdmatu kahekorruseline maja, kunagise Vene-Balti Laeatehase tuletõrje, hobusetalli ja aurupritsi hoone, kuhu juunis 1933 Sadamatehasest kolis ümber Tallinna Tehnikumi soojustehnika laboratoorium, millest hiljem õrsus TTÜ soojustehnika kateeder ja eelgi hiljem TTÜ soojustehnika instituut (STI). Kokkutulnud, nende hulgas ka Eesti anim soojustehnika insener, 98aastane reibas anahärra Harri Veide kogunesid osalema raamatu Soojustehnika instituut 1918 2007 esitluses, jagades ühtlasi tunnustust sellele iljakale õppe- ja teadustööle, mis selle äheesindusliku maja seinte ahel on korda saadetud. STI on aastate jooksul olnud tulemuslikumaid instituute TTÜs, eelkõige on jõutud põlekii põletamise uuringutega paljude riikide huiälja. Mainitud raamatu pidulikul esitlusel äljendati üksmeelselt sooi näha ähemalt järgmise taolise üleaateteose ilmumisel TTÜ teenekat instituuti esinduslikumas rüüs. Kokku on raamatus 536 lehekülge ja see on kakskeelne kogu tekst on antud kolme tõlkija tubli töö ahendusel ka ingliskeelsena. Raamatu koostamise mõtte ja elluiimise algatas professor Aro Ots, kokkupanemisega tegeles anemteadur Ari Prikk, kelle ankumatu isaduseta ei oleks teos kaante ahele jõudnud. Toimetustöö abilistest õiks esile tõsta Karl Ingermanni, Elsa Pajumaad ja allakirjutanut, andmebaasi arutis aitas korrastada Raul Juurma. Raamatu juhatab sisse TTÜ rektor Peep Sürje, tõstes esile STI kandat osa Eesti kalifitseeritud soojustehnika spetsialistide koolitamisel. Üleaate STI õppe- ja teadustööst on kirjutanud H. Arro ja A. Kull. Personaalias on elulooandmed 77 instituudis töötanu kohta, lisaks alikuliselt tugiisikute fotosid. Kõige mahukama osa moodustab publikatsioonide loetelu, milles on 1899 nimetust artikleid, monograafiaid, õpperaamatuid. Nendest peegeldub muljetaaldaalt teadustöö laienemine ja süenemine, teaduslabori loomine ja kujunemine rahusaheliselt suure tunnustuse pälinud põlekiienergeetika uurimiskeskuseks. Tulemuslik uurimistöö on andnud Eestile akadeemikud Ilmar Öpiku, Aro Otsa, Harri Kääri, professorid Ilmar Miku, Toomas Tiikma jt, kuidagi ei saa jätta rõhutamata Hendrik Arro äljapaistat osa teadustöö korraldamisel ja juhtimises. Omaette osas on loetletud soojuseriala lõpetajad (kaasa aratud ka Tallinna Tehnikum): insenerid, magistrid, bakalaureused aastatel 1923 2006, kokku 1252 nime. Fotomeenutuste osa hõlmab 41 lk, see algustab õppejõududeteadurite tegeust laboris, äljasõitudel teadustöö objektidele ja älisreisidel. Raamatu esitlust juhatas STI praegune direktor professor Aadu Paist. Raamatu tekkelugu algustas Ari Prikk. Üksmeelset tunnustust teose ilmutamisele jagasid sõnaõtjad Vahur Mägi, keemikute nimel laborijuhataja Rein Kuusik. Teritusega astus üles meie ammune tutta professor Ole Träss Kanadast. Endine STI töötaja dotsent Leo Õispuu tõstis esile STI töötajate aktiiset osalemist Eesti Vabariigi taastamise aastatel Muinsuskaitse Seltsi ja Memento liikumises. Just Leo Õispuu on omal ajal aidanud õigesse kohta panna TTÜ algusaasta 1918, mis teeb tänause aasta TTÜ juubeliaastaks. Aro Kull Soojustehnika instituut Raamatu saamislugu tutustas esitlusel selle koostaja anemteadur Ari Prikk

6 20. eebruar 2008 Foto: Tallinna Ülikool 8. eebruaril kutsus Tallinna Ülikooli ajalehe toimetus lehe 25. sünnipäeale ka teiste aalik-õiguslike ülikoolide lehetegijaid. Algul arutati seminari ormis tuntud eesti kommunikatsiooni asjatundja, Jyäskylä ülikooli õppejõu Kaja Saksakulm- Tampere eestõttel ülikoolide mainekujundusprobleeme, seejärel anti üle õnnitlusi ja kingitusi. Tehnikaülikool kinkis ajalehele uniersaalse ajamõõtja-termomeetri-niiskusmõõtja, et leht ilmuks ikka õigel ajal, sisaldaks kuumi uudiseid ja liigne esi oleks älja pressitud. Vastuk astukaja aja Robert Liländer osales ka Vabadussõjas Lugesin iimases Mente et Manus ilmunud artiklit Vabadussõjas osalenud TTÜ õppejõududest suure huiga. Kuna palusite täiendada aaldatud nimistut, siis geodeedina ei saa kuidagi jätta märkimata, et üks TTÜ endine rektor, Robert Liländer (1903-?), oleat samuti õtnud osa Vabadussõjast. Seda ähemalt V. Segerkrantzi andmetel, t. ajalehte Tehnikaülikool, 6 sept 1989. Sama artikkel on aaldatud ka ajakirjas Geodeet nr 4. 1993. Asjakohane on märkida, et TTÜ loomisel 1936. a nimetati R. Liländer geodeesia dotsendiks ning aastast 1938 erakorraliseks professoriks.12.09.1941 nimetati prof R. Liländer TTÜ rektoriks, kellena ta töötas 1944. a septembri lõpuni. Arataasti hukkus R. Liländer koos oma perekonnaga saksa reisiauriku Nordstern põhjaminekul (torpeedotabamus) 6.10.1944. a. Loodan, et sellest infost oli abi, jõudu nimistu täiendamisel! Artu Ellmann erakorraline professor TTÜ teedeinstituut geodeesia õppetool TEIST AASTAT JÄRJEST KUULUTAB REIN OTSASONI FOND VÄLJA STIPENDIUMIKONKURSI Eesti Panga esimese sõjajärgse presidendi ja Krediidipanga asutaja Rein Otsasoni mälestuseks loodud fond (ROF) kuulutab älja konkursi stipendiaatide leidmiseks kuni 35aastaste majandus- õi rahanduseriala magistrantide õi doktorantide hulgas. 2008. aastal antakse älja kuni 3 stipendiumi ja nende suuruseks on 30 000 Eesti krooni. Stipendiumi taotlemiseks tuleb 9. aprilliks 2008 esitada ROF-i aadressil Nara mnt 4 Tallinn 10117 taotlus ja lisadokumendid. Lähem info konkursi tingimuste ja ajalike dokumentide kohta www.krediidipank.ee/otsasonifond Stipendiaadid kuulutatakse älja hiljemalt Rein Otsasoni sünniaastapäeal, 24. mail 2008. Tule ja anna aalöök sumoringis! TTÜ Robotiklubi pakub kaheksale tehnikahuilisele tudengile õimalust osaleda sumorobotite ehitamise kursusel. Ehitatakse kaks rahusahelisse 3 kg standardklassi sumorobotit, millega minnakse 15. aprillil õistlema Riiga robootikamessile Robotics 2008. Projekti käigus saaad tudengid teadmisi mehaanika-, elektroonika- ja programmeerimisprobleemide lahendamises ning kogemusi meeskonnatöös. Kursuse sissejuhata loeng on 25. eebruaril algusega kell 18.00 Robotiklubi ruumis V-407A. Kindlasti ei tohiks karta eelneate kogemuste puudumist, sest TTÜ Robotiklubi on just see koht, kus neid omandatakse. Tulge kohale ja uurige lähemalt! Rohkem infot sumorobotite ehitamise kohta saab meie kodulehelt: http://www.robotiklubi.ee/ projektid/sumorobot_2008 Tee suurepärasuseni 7. märtsil on Tallinna Tehnikaülikoolis konerents Märklaud, kus neli professionaali ja tippjuhti õtaad luubi alla eesmärgid, strateegia, ideede positsioneerimise ning uued suunad turunduses. Teiste hulgas astuad üles Eesti Päealehe juht Aao Kokk, koolitusfirma Franklin- Coey juht Ilmar Raudsep ning rohkete kogemustega koolitaja ja mentor Inglismaalt Russell Williams. Igas konerentsiettekandes on suur hulk ideid ja mõtteid ning seetõttu loomulikult ka huita ja õpetlik. Konerentsile oodatakse juhtiaid töötajaid õi selleks pürgijaid, oma etteõttega alustanud inimesi, kes on huitatud selle edukaks jäämisest/muutmisest ning kõiki etteõtliku aimuga tudengeid. Kuulajail tekib äga hea õimalus tõmmata paralleele enda tegeuse ja teadmiste ning esineja omade ahel. TTÜ auilistlane, EMT juhatuse esimees Valdo Kalm on Märklaua kohta öelnud: Eesmärkide seadmine ja eel enam, nende elluiimine, on üks olulisemaid ja edasiiiamaid oskusi elus. Seepärast on mul äga hea meel, et nüüd on korraldatud konerents, kus noored saaad mainekate juhtide õpetusel teadmisi, kuidas oma äriideed õigesti positsioneerida, mis suunas eesmärke seada ja kuidas sooitut saautada. Kõik huilised saaad rohkem informatsiooni ammutada ning end ka konerentsile registreerida aadressil www.marklaud.ee. Inesteeri üks päe oma elust edukama homse nimel. Kohtumiseni! Märklaual! Gerli Veermäe