LOGISTIKA. RRK annab rendile uued laopinnad Maardu Logistikapargis:

LOGISTIKA veebruar 2008 nr 1 (30) RRK annab rendile uued laopinnad Maardu Logistikapargis: Asukoht Vana-Narva mnt 20, Maardu, Harjumaa. 4600 m 2 riiulitega sisustatud ladu vabakõrgusega kuni 11 meetrit. Omavahel liidetavad laokambrid suurusega alates 380 m 2. Küsi pakkumist tel 51 08 997, 666 3111 või rrk@rrk.ee. Info kõikide RRK logistikaparkide kohta www.rrk.ee. Eesti suurim ladude omanik ja logistikaparkide arendaja 4 Transiitliiklejad ajavad Tallinna linnaliikluse umbe 10 Tartu lubab uusi sildu ja areneda jalgrattalinnaks

REKLAAM Vahi Tööstuspark Piibeleht Arendus OÜ Võru 47e 50111 TARTU Tel. +372 730 1020 Fax +372 730 1021 GSM +372 551 7829 www.vtp.ee Müügil äri- ja tootmismaa krundid Meie alused on väga mitmekülgsed ning võimaldavad transportida praktiliselt igasugust üldist lasti, sealhulgas Sto-Ro lasti ehk suuri kaupu, mida on vaja alusele ja maale vedada, konteinereid, haagiseid, kassette, liikuvat lasti ning korraga suurt hulka projektikaupu, samuti ka IMDG (ehk ohtlike kaupade mereveo) koodeksisse kantud kaupu ja temperatuurikontrolliga kaupu. 2 LOGISTIKA

KOMMENTAAR LOGISTIKA Toimetaja: Tanel Raig, tel 667 0111, e-post: tanel.raig@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Elina Juhanson, tel 667 0069, e-post: elina.juhanson@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/rekl Kujundaja: Eve Rammo Keeletoimetaja: Sven Saun Fotograaf: Maris Ojasuu Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Toimetus e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, kertu.ruus@aripaev.ee Reklaamiosakond e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Seminarid ja Käsiraamatud tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Raamatuklubi ja Infolehtede toimetus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine ja levi e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 Tiraaž: 25 600 Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine Tellimishind 12 kuuks 3460 kr Trükk AS Kroonpress Äripäev veebis: www.aripaev.ee Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse pn@eall.ee või tel (372) 646 3363. veebruar 2008 Ummikuist päästavad autojuhi uued valikud Tallinn autostub kiiresti. Koos autode arvuga kasvavad ka ummikud. Teedeehitus kesklinnas ummikuid ei lahenda. Päästa võib autokasutajate harjumuste ja valikute muutus. Ristmike ümberehitamise mõju linnaliiklusele on üllatavalt tagasihoidlik. Ehitades umbes olevat ristmikku laiemaks, liigub kogu sealne autode hulk järgmise ristmikuni ja seisab seal edasi. Kõiki ristmikke korraga me aga paraku laiemaks ehitada ei suuda. Ummikute vähendamine eeldab muutusi mõtlemises. Linn on ehitanud hulga korralikke jalgrattateid. Paraku näitab viimane teadaolev uuring, et rattaga käib tööl vaid 1% tallinlastest. Logistika tehtud küsitlus näitab ka ühte põhjust kolmandikus ettevõtetes puudub töötajal igasugune võimalus TÄNASES LOGISTIKAS KIRJUTAVAD Jaana Pikalev, Äripäeva logistikavaldkonna toimetaja Testib uut Nissani tarbesõidukit Interstar. Gerli Pedak, Äripäeva kaasautor Tutvustab Logistikateo konkursil esikolmikusse jõudnud Eesti Posti logistikategu uut pakisorteerimisliini. JUHTKIRI Ristmike ümberehitamise mõju on linnaliiklusele üllatavalt tagasihoidlik. Logistika toimetaja Ain Kiisler, OÜ L-Consult Annab ülevaate, milliseid logistikateenuseid ostavad sisse Eesti kaubandus- ja tööstusettevõtted. Illimar Paul, OÜ Sensei Kirjutab, miks on vajalik ettevõttes panustada logistika- ja ostujuhtimisalasele täiendkoolitusele. Tanel Raig oma ratta hoidmiseks. Veelgi hullem tööandja teatab, et ei kavatse neid tingimusi ka luua, kuna ei näe vajadust. Samas oleks investeering imeväike, eelkõige paar tuhat krooni maksev rattahoidja maja ees. Suurim leevendus oleks vedada inimesi üle ristmike bussidega. Korralikult töötava Pargi & Reisi süsteemi (tihe graafik, tasuta sõit, eelissõidurada) kasutajana nähakse tipptunnil paari tuhandet inimest. Ülemiste ristmiku liiklusele oleks tuntav, kui tipptunnil kaob sealt tuhandeid autosid. Kuidas saada inimesi istuma ratta selga ja bussi? Stratumi juhil Dago Antovil on selleks šokiteraapia teeme kesklinna liikluspiiranguid juurde. Paneme liikluseks kinni näiteks Estonia puiestee. Las läheb liiklus kesklinnas rohkem umbe, siis hakatakse tegema valikuid, leiab Antov. SELLES NUMBRIS: Veos Millised on nõuded ülegabariidilise koorma veo korraldamisel? 19 Transpordibaromeeter Transpordifirmad pelgavad vähenevat nõudlust. 20 10 aastat tagasi: Kümme aastat tagasi arutatud raudtee Tallinna kaubajaama ümberkolimine jäi tegemata 22 Tarkvara: Tarkvara aitab hooldust korraldada kadudeta. 24 Üks küsimus: Kuidas saada volitatud ettevõtja staatus, et kiirendada tolliformaalsusi? 26 Sajandi parimad: Sajandi alguse Ekspedeerijate TOPi võitja AS Intopex on kaotanud endise suuruse. 31 33 3

LIIKLUSUMMIKUD Tanel Raig aripaev@aripaev.ee Transiitliiklejad ummistavad Tallinna kesklinna Tallinna kesklinna liikluse ummistavad transiitsõitjad. Mitte veoautod, vaid inimesed, kes liiguvad tipptunnil oma autodega ühest linnaäärest teise. Ummikute probleemi ei lahenda ristmike ja teede-ehitusega kesklinnas, vaid transiitliiklejate valikute muutmisega. Iga aasta langeb Tallinnas keskmine liikumiskiirus liikluses 1 2 km/tunnis. Eelmisel aastal oli tipptunnil keskmine kiirus 16 17 km/tunnis. Kui see langeb alla 10 km/tunnis, pole enam mõtet autot kasutada. Kuid enamikul kesklinna liiklusummikutes seisvatel inimestel ei olegi kesklinna tegelikult asja. Nad on sealt lihtsalt läbisõidul. Inseneribüroo Stratum juht Dago Antov näitab kaardil kitsa ribana mere ääres asetsevat Tallinnat ja nendib, et joonlauaga linna ühest äärest teise otsemat teed tõmmates on loomulik, et sõidetakse läbi kesklinna. See lihtsalt on kõige otsem tee. Antovi sõnul on tipptunnil kesklinna läbivatest sõidukitest hinnanguliselt kaks kolmandikku transiitreisijad ja vaid kolmandik on kesklinnaga seotud. See tähendab, et 2/3 läbib linna ilma, et tal oleks sinna asja, selgitab ta. Paljuräägitud veoautod linnaliikluses on Antovi hinnangul pigem emotsionaalne probleem. Suurte veokite osakaal linnaliikluses on vaid 5%. Antov mõistab, et inimesi ärritab, kui suur rekka tema akna alt läbi sõidab, kuid liikluse ummistajatena ei ole veoautodel määravat rolli. Võib-olla see muutub, kui kesklinna sadamasse ehitatakse uus terminal ning veokite hulk järsult kasvab. Uue terminali ehitamise plaan ja hirm veokite hulga järsu kasvu ees sünnitas aga lahenduse, mis võiks päästa kesklinna ka transiitreisijatest Tallinna väike ringtee. Paraku hakati sellest projektist rääkima alles möödunud aastal. Selle realiseerumiseni kuluks veel palju aastaid ja probleeme võivad tekitada tee trajektoorile jäävad maaküsimused. Vahepeal tuleb mõjutada transiitreisijate valikuid teiste meetoditega. Dago Antov rakendaks kesklinnas liikluspiiranguid julgemalt. Südalinnas võiks tema sõnul muuta liiklusvabaks Estonia puiestee ja lasta kogu liiklusel suunduda Rävala puiesteele. Las läheb kesklinn rohkem umbe, siis hakatakse valima teisi teid, leiab Antov. 4 LOGISTIKA

LIIKLUSUMMIKUD Teedeehituse asemel ühistranspordi arendus Kui Pargi & Reisi süsteem Tallinnas toimiks, saaks tipptunnil liiklusest ühelt suunalt ära tuua paar tuhat autot. Ummik Tallinnas Pärnu maanteel. Foto: Raul Mee Pargi & Reisi süsteemi investeeritakse tänavu 3,5 miljonit, Ülemiste ristmiku ehituseks aga üle miljardi. Õhku jääb linnavõimu jaoks ebapopulaarne küsimus, mis juhtuks siis, kui teedeehitusest suunata raha ühistranspordi arendamisse. Tarmo Sulgeri igapäevatöö Inseneribüroos Stratum on hoida värskena Tallinna liiklusmudelit. Ta kannab arvutusmudelisse liiklusloenduse tulemusi, mida tehakse ligi 30 kohas, ja arvutab välja pealinna ristmike koormatust. Kui ta avab kaardi, millel värvilised mummud tähistamas ristmike koormatuse taset, tekib kontoris elav arut elu. Neljal kontoris oleval mehel on arvamusi, kuidas liiklust Tallinnas muuta. Teede ja ristmike ehitustega ummikuid ei vähenda. Tehes lahedamaks läbipääsu ühest ristmikust, liigub ummik edasi lihtsalt järgmiseni. Pealegi on autostumise kasv Tallinnas nii kiire, et teedeehitus ei jõua sellega nagunii sammu pidada. Praeguse tempoga jätkates jõuab Tallinn autode arvult tuhande elaniku kohta juba aastatel 2010 2015 järele Helsingile. Sulger näitab kaardilt, et üle miljardi maksva Ülemiste ristmiku rekonstrueerimise järel liigub ummik lihtsalt edasi Tammsaare tee pikendusele ja Sõpruse pst ristmikule. veebruar 2008 5

LIIKLUSUMMIKUD SKEEM Tallinna kesklinnas viis ülekoormatud ristmikku Pargi & Reisil puudub mõju pealinna liiklusele Möödunud aasta sügisest pandi Tallinnas käiku Pargi & Reisi süsteem. Esimesena anti võimalus süsteemist kasu lõigata Pirita teel ummikutes istuvatel autoomanikel. Piritale rajatud parkla ja sealt kesklinna suunduva bussiliini kasutajateks loodeti parimal juhul saada 10% autokasutajatest. See oleks tähendanud, et tipptundidel kasutaks Pargi & Reisi süsteemi paar tuhat autoomanikku. Statistikast selgub, et viimasel neljal kuul on seda kasutanud vaid tuhat autoomanikku kuus. Et Pargi & Reisi tehti, on väga hea. Et täpselt nii tehti, ei ole nii hea, räägib süsteemi väljatöötamise juures olnud Dago Antov inseneribüroost Stratum. Tema sõnul peab olema Pargi & Reisil täidetud kolm tingimust, et autoomanikud seda kasutama hakkaksid: kiirus, mugavus, odavus. Kiirus praegu on, kuid ainult ühel suunal, kus on Pirita teele rajatud eraldi ühistranspordirada. Linnast väljuval suunal aga seda pole. Hinnaga võiks Antovi sõnul teha rohkem soodustusi. Näiteks võiks ühe piletiga lasta sõita mitmel inimesel, sest ühe autoga võib sõita ju ka mitu inimest. Praegu ei ole Pargi & Reisi süsteemil liiklusele mingit efekti, kuid Antov peab peamiseks, et linn esimestest tulemusteks ära ei ehmataks. Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo teatab, et Pargi & Reisi süsteemi investeeritakse tänavu 3,5 mln krooni, millega avatakse Peterburi tee ja Haabersti suunaline Pargi & Reisi süsteem. Dago Antov soovitab kesklinna liikluspiiranguid ja jätta Estonia puiestee avatuks ainult ühissõidukeile. Foto: Arno Mikkor 6 LOGISTIKA

Linn arendab jalgrattaliiklust Rohkem kui Pargi & Reisi süsteemi investeerib Tallinn tänavu jalgrattateedesse. Test: autotransport pakub küsitavat luksust Auto valimine Viimsist kesklinna jõudmiseks tähendab luksuspaketi valikut. Selle nautimiseks on vaja aega ja teha mõningaid ettevalmistusi. Autorikkamal päeval võib sõit kesklinnani kujuneda sama kiireks kui jalgrattaga ligi tunni pikkuseks. Kuid seda ette teades võib selle tunni endale meeldivalt sisustada. Kodus pole hommikul mõtet ajalehtede ja hommiku kohvi peale aega kulutada lehed kaasa ja autosse. Viimsi Statoilis tasub teha esimene peatus ning osta kaasa kuum kohvi. Pirita tee ummikusse jõudes on kohv parajalt jahtunud, et seda hommikuste lehtede kõrvale nautida. Minu tuttavad ei suuda siiani mõista, kuidas ma nii rahulolevalt Pirita tee ummikutesse suhtun. Kuid merevaade, hommikused lehed, kuum kohv kui aega on, siis on see tõepoolest suurepärane sõit. Teisalt ei pruugi Statolili kohv kõigile maitseda. Ja lehti meeldib hoopis kodus või töö juures lugeda. Seega on ummikute väljakannatamine kinni mõtlemises. Sinna läheb 20 miljonit krooni. Jalgratturite kohta linnal loendusandmed puuduvad, kuid 2006. aastal Tartu Ülikooli tehtud uuringust selgus, et jalgrattaga käib Tallinnas tööl vaid 1% inimestest. Tallinna transpordiameti juhi Andres Harjo sõnul sõltub Pargi & Reisi ning jalgrataste kasutustase liiklejate valmisolekust oma endisi käitumisharjumisi muuta. Logistika ajakirja ettevõtete seas tehtud küsitlus näitas, et 33st vastanud ettevõttest 23-l on olemas rataste jaoks turvalised hoiukohad. Samas teatas enamik 10st ilma rattahoiukohata ettevõttest, et ei plaani neid ka rajama hakata, kuna ei näe selleks vajadust. Ometi oleks väljaminek rattale turvalise hoiutingimuse loomiseks tühine, et anda oma töötajale võimalus käia tööl jalgrattaga. Ruum on meil olemas ja kasutatud rattahoidja ostsime võileiva hinnaga, ütleb SL Õhtulehe majandusja personalijuht Jaanika Pagil. Ettevõtted teatavadki, et rattahoidikute soetamine on neile maksnud 1000 2000 krooni. Pean Pargi & Reisi süsteemi hommikuti parimaks võimaluseks kiiresti linna jõuda. Kui päevakava ei näe ette pikemaid sõite äärelinna, kasutan seda süsteemi alati. Kümne minutiga jõuab Viimsist Piritale Pargi & Reisi valvega parklani. Siiani on seal olnud alati ruumi ja auto saab parklasse jätta tasuta. Reeglite järgi peab auto parklasse jätmiseks olema esitada mingi perioodi ühissõiduki kaart, kuid siiani ei ole kaardi LIIKLUSUMMIKUD Harjo loodab siiski, et kesklinnas saab prioriteediks ühistransport ja kergliiklus. Tallinna liikluse tulevikuks saab tema sõnul kesklinnast mööda suunatud transiit mitmetasapinnaliste ristmike, kiirmagistraalide süsteemiga. Kui aga terve Harjumaa soovib hommikul tipptunnil korraga pealinna sõita, siis tuleb oodata ja järjekorras seista, möönab ta. Test: Pargi & Reisi aitab kiireimini linna olemasolu keegi kontrollinud. Piritalt läheb kesklinna päris palju busse. Kuid asja veelgi mugavamaks tegemiseks pandi käiku ka eribuss 1PR, mis sõidab Pirita ja kesklinna vahelt. Seega järgneb auto parklasse jätmisele mugav ja kiire sõit Kadrioruni, möödudes neist sadadest autodest, kes on eelistanud ummikus seismist. Alates Kadriorust tempo mõnevõrra langeb, kuna siis pole bussil enam eraldi sõidurada. Ometi on see kiireim viis hommikul linna jõudmiseks. Veoautode, busside ja haagiste varuosad, remont ning pesula SCANIA, VOLVO, MB, MAN, IVECO, DAF, SISU, RENAULT Töökojas lühikesed ooteajad! Kohapeal üle 30 000 varuosa Avatud internetikauplus www.skuba.ee Toome ka kaubad ise kohale Tallinn, Betooni 4 E R 8 20 töökoja tel 60 66 212 varuosad tel 60 66 225; 60 66 226 Tartu, Riia mnt 136a E R 8 17 varuosad tel 739 0188 veebruar 2008 7

LIIKLUSUMMIKUD Tuukri tänaval tähendab rattasõit ebameeldivat lähedust veokitega. Foto: Arno Mikkor Umbes 18kilomeetrise retke algus Viimsist kesklinna Pärnu maanteele Äripäeva kontorisse jättis oma vesise lumesajuga esialgu mulje kaunist jõulu ilmast. TULEMUSED Pargi & Reisi Kiireim viis tipptunnil kesklinna jõuda Säästlik Auto on päeval valvega parklas Piirab liikumisvõimalusi päeval ja pärast tööd, kuna tuleb hakkama saada ilma autota Jalgratas Head rattateed kuni kesklinnani Odav Kesklinnas puuduvad head rattateed Ebamugav, kui töökoht ei ole loonud tingimusi ratta hoidmiseks Halva ilmaga ebameeldiv Reaalsuse tegi selgeks juba esimene Viimsi majade vahel minust möödunud sõidu auto, kes kallas mu vasaku jala üle sopase lumelobjaka lögaga tuleb märg sõit. Linnavalitsust peab tänama, Merivälja uuest teest kuni Kadrioruni on suurepärased rattateed. Õnnelik moment oli Russalka ristmikule lähenedes, kui sain mööda sõita ummikus oma liikumisjärjekorda ootavatest autodest. Samas meenus mulle, kuidas ma seal ummikus soojas autos hommikuti merevaadet olen nautinud ja värskest lehest esikülje uudised juba üle vaadanud. Vaatan kiivri äärelt tilkuvate piiskade vahelt enda ees laiuvat tühja teed ja pressin pedaale edasi. Vahva on mere ääres rattaga sõita, sisendan endale. Kesklinnas aga rattatee lõpeb: Tuukri tänaval tunnistan, et olen rattatee jälje lõplikult kaotanud. Edasi jätkub teekond laiemaid jalakäijate teid otsides. Kuid juba Tuukri tänaval satun nii kitsale osale, et pean mõnda aega vaatama tõtt vastu tulnud jalakäijaga, kuni lõpuks tema kõhu sisse tõmbab ja mina oma ratta tagumise otsa kõnniteelt autoteele, mööduvate autode vahele poetan, et saaksime üksteisest mööduda. Vaatamata raskustele STATISTIKA Jalgrattaga töölesõitjaid vähe töölemineku viisid Tallinnas 2006. aastal teised 3 ettevõtte transport 7 jalgratas 1 ühistransport 43 auto/takso 28 jalgsi 17 Test: tingimuste puudumisel on jalgrattasõit ebameeldiv kesklinnas jõuan ma läbimärjana siiski Äripäeva ette. Neljanda korruse kontori garderoobinurgas ei mahu rattaga ringigi keerama, pealegi seisab seal juba üks kaherattaline ees. Aga teha pole midagi, kuna rattaparklasse või -hoidlasse ei ole siin majas investeeritud. Lükkan märja ratta vaikselt kolleegide mantlite vahel. Laua juurde jõudes märkan, kui sopased on mu püksid ja tunnen, et nahk on märg. Edasine päev tuleb is- MANNLINES Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod UUS! KOLMAS LAEV LIINIL PÕHJA-INGLISMAA JA HOLLAND EKSPORT-IMPORT Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi Bremerhaveni sadama Eestisse Inglismaa Eesti kaubaveo transiitaeg 3 päeva Killingholme Terneuzen Inglismaa 2 x nädalas Saksamaa 2 x nädalas Holland 2 x nädalas Soome 2 x nädalas Rootsi 1 x nädalas Broneerimine ja lisainfo Mann Lines OÜ Rae põik 10, 76806 Paldiski tel 679 1450 faks 679 1455 E-post mannlines@mannlines.ee www.mannlines.com 8 LOGISTIKA

REKLAAM veebruar 2008 9

TARBESÕIDUKI TEST VÕRDLUS Nissan Interstar Mootor: 2,5dCi turbodiisel Võimsus: 88 kw Pöördemoment: 260/ 1500 Nm/p/min Ülekanne: 6käiguline manuaalkäigukast (automaatkäigukast) Pikkus: 4899 mm Laius: 1990 mm Kõrgus: 2232 mm Kaubaruumi maht: 10,8 m 3 Kütusekulu: linnas 10,6 l / 100 km, maanteel 7,7 l / 100 km Hind: 393 750 krooni Renault Master Mootor: 2,5 dci diisel Võimsus: 73 KW Pöördemoment: 260/ 1600 Nm/p/min Ülekanne: 6käiguline manuaalkäigukast Pikkus: 4899 mm Laius: 1990 mm Kõrgus: 2232 mm Kaubaruumimaht: 10,8 m 3 Kütusekulu: linnas 10,7 l / 100 km, maanteel 7,7 l / 100 km Hind: 304 900 krooni Allikas: Äripäev TSITAAT Ebatavaline oli üüratult suur rool, mida tuli lausa lapates keerata. Samas oli suur rool toeks pikemat vahemaad sõites, sest roolile võis bussijuhi kombel selga sirutades lausa küünarnukid toetada. Jaana Pikalev Nissan Interstaril on 2,5-liitrine turbodiiselmootor, valida saab kas lahjema 120- või võimsama 146hobujõulise variandi vahel. Fotod: Tanel Raig Kaubaruum mahutab kuni 13,9 kuupmeetrit. Salongis jääb silma üüratult suur rool sõida nagu bussiga. 10 LOGISTIKA

TARBESÕIDUKI TEST Nissan tõi tööd tegema vana disainiga uue kaubiku Nissan Interstarile esimest pilku heites kogesin déjà-vu d silme eest jooksid läbi mitmed konkurendid, kellel sarnane disain. Ent millise kaubavedaja jaoks on oluline tööauto välimus? Pigem ikka tema töövõime. Nissan pakub uuele kaubikule vaid 2,5-liitrise töömahuga turbodiiselmootorit, kuid kahes variandis: 120 ja 146 hobujõudu. Hobujõudude arvust sõltumata on Nissan Interstari kaubaruumi mahutavus 10,8 kuni 13,9 kuupmeetrit, mistõttu jääb Interstar alla konkurendile Mercedes- Benz Sprinterile. Selle masina kaubaruumi mahutavus ulatub 17 kuupmeetrini. Interstariga asjade vedamine tundub aga mugav, sest pealelaadimine ei vaja suuremat pingutust. Nimelt pole probleemi kast süles astuda kaubikusse ja sealt välja, sest kaubiku kong on selleks piisavalt madal. Tõsi küll, ma ei laadinud testisõidu ajal kaubikut maksimaalse kandevõimeni (umbes 1500 kg), mistõttu on kohatu kommenteerida, kas raskem koormus surub ka vedrustust madalamale. Träni kaubikusse panna on mugav, kui kaubaruumile on võimalikult palju ligipääse. Nii on võimalik näiteks lisavarustusse küsida veebruar 2008 ka juhipoolset liugust ja seda 5000 krooni eest. Kui kaubik sobib pigem linnas opereerimiseks, tähendab see võimalikult mugavat ja kerget manööverdamist, mille jaoks on nüüd pea igal suuremal sõidu vahendil olemas topeltpeeglid külgedel. Nende abil saab ka kitsamasse kohta tagurdada. Et testisõit jäi külmemale ajale, panen linnukese kirja istmesoojendusele, mida teiste kaubikutega sõites seni pole täheldanud. Arvestades, et pea kõik tarbesõidukid, eriti kaubikud, muutuvad järjest sõiduautolikumaks, oli ebatavaline üüratult suur rool, mida tuli lausa lapates keerata. Samas oli suur rool toeks maanteel pikemat vahe maad sõites, sest roolile võis bussijuhi kombel selga sirutades lausa küünarnukid toetada. Interstari miinusena võib veel täheldada, et pardakompuuter, püsikiirusehoidik ning konditsioneer ei kuulu kaubiku põhivarustuse hulka. Ülalnimetatud varustuse loovutab müüja 13 000 krooni eest. Usun, et tänapäeval on enamik autojuhte harjunud pardakompuutrist sõidu ajal infot hankima, et hiljem kolleegidega oma istumise all olevate masinate sarnaseid ja erinevaid omadusi võrrelda. Jaana Pikalev 11

UURING Pea kõik tööstus- ja kaubandusfirmad Ulatuslikemalt ostavad Eesti ettevõtted sisse transporti ja transpordi korraldamise ga seonduvaid tegevusi nagu veokorraldus ja ekspedeerimine ning korjelogistika. Rahvusvahelist transporti ostab mingil määral sisse 97% vastanud tootmis- ja kaubandusfirmadest, 84% vastanuist ostab sisse üle kolmveerandi vajalikest rahvusvahelise transpordi mahtudest. Sisseostu mahult järgneb siseriiklik transport, seejärel transpordikorraldus ja ekspedeerimine ja korje ning tagastuste logistika. Üle 40% vastanud firmadest ostab mingil määral sisse tellimuste täitmist ja logistilisi IT-süsteeme. Vähim ostetakse arvete saatmist ja varude haldamist. Kõige ulatuslikumat sisseostu laienemist oodatakse aastaks 2010 logistiliste ITsüsteemide puhul 26% firmadest, kes vastamishetkel logistilisi IT-süsteeme väljast ei tellinud, kavatsevad seda teha aastaks 2010. Laienemise ulatuselt järgnevad varude haldamine (21%), ladustamine (20%) ja toodete klientidele kohandamine/ lõppkooste vastavalt klientide tellimustele (18%). TASUB TEADA Interreg III B projekt LogOnBaltic Eelmise aasta jaanuarisveebruaris rahvusvahelise uurimisprojekti raames Eesti firmade hulgas tehtud logistikauuring. Suunatud Läänemere regioonide integratsioonile logistikakompetentsi tõstmise valdkonnas. Analüüsitavad Läänemere regioonid: Eesti, Edela- Soome, Hamburgi ja Lääne-Mecklenburgi regioonid Saksamaal, Kirde-Poola, Leedu, Läti, Peterburi regioon Venemaal, Taani ja Östergötlandi regioon Rootsis. Eesti valimisse kuulus 2960 tootmis-, kaubandusja logistikaettevõtet. Valimisse mittekuulunud firmad vastasid avaliku kodulehekülje kaudu. Eestis vastas veebiankeetidele 186 firmat (146 valimi firmat + 40 valimisse mitte kuuluvat ettevõtet). 38% vastanuist olid tootmisfirmad, 38% kaubandusfirmad ning 24% logistikateenuseid osutavad firmad. Milliseid kasutusvõimalusi on LogOnBalticu uuringutulemustele leidnud Tallinna linn, kes oli üks uuringu tellijatest? Olukord on kaardistatud Enamik Tallinna ettevõtteid puutuvad suuremal või vähemal määral kokku logistikaga. Enne LogOnBaltic projekti puudus ülevaade kauba voogudest ja eelistatud transpordikanalite kasutamisest eri materjalivoogude liikumisel. Teadmist saab kasutada transpordi infrastruktuuri ja linna ruumilisel planeerimisel, mis arvestab logistilisi sõlmpunkte ja lihtsustab ettevõtetel kaupade tellimist või vahendamist. Olukord on kaardistatud ja see aitab antud valdkondades edasisi otsuseid ette valmistada. Lisaks võrreldi projekti käigus eri regioonide kompetentsust logistika alal. Projekt LogOnBaltic andis logistika valdkonna arendamiseks tulemused, mis võimaldavad võrdlust Euroopa teiste regioonidega. Rohked külastused kodulehel kinnitavad, et projekti tulemused pakuvad üleeuroopalist huvi. Inga Skuruhhina, Tallinna linnakantselei, LogOnBalticu projektijuht Oodatakse kõigi logistiliste tegevuste sisse ostu laienemist, ühe erandiga üle kolmveerandi rahvusvahelisest transpordist sisse ostvate kaubandusfirmade osakaal kahaneb aastaks 2010 seniselt 85 protsendilt 74 protsendile. Arvatavasti seondub see osal kaubandusfirmadel selliste mahtudeni jõudmisega, mille juures rahvusvahelisi vedusid teostavate veokite omamine muutub majanduslikult mõttekaks. Tomi Solakivi, Turku School of Economics Ain Kiisler, OÜ L-Consult l multimodaalse transpordi operaator l tollimaakleri teenused l kaupade kindlustamine Lloyd sis l GTO liige agendivõrk 125 riigis FASTWAY AS F. R. Faehlmanni 1, 10125 Tallinn Telefon 627 4000, faks 627 4010 fast@fastway.ee, www.fastway.ee 12 LOGISTIKA

ostavad logistikateenuseid UURING VÕRDLUS Eesti kaubandus- ja tööstusettevõtted ostavad enim sisse rahvusvahelist transporti protsentides teenuse sisseostu hulk 1 75% üle 75% Siseriiklik transport 45,1 49,6 Rahvusvaheline transport 13,0 84,0 Korje- ja tagastuste logistika 28,6 48,2 Ekspedeerimine 39,5 43,0 Tellimuste täitmine 33,9 11,0 Arvete saatmine 12,5 3,3 Ladustamine 26,2 10,7 Varude haldamine 12,1 4,8 Toodete kohandamine klientidele 15,1 7,6 Logistilised IT-süsteemid 527,5 15,6 TAUST logistilised tegevused, mille sisseostmise ulatust uuriti riigisisene transport rahvusvaheline transport korje- ja tagastuste logistika transpordikorraldus ja ekspedeerimine tellimuste täitmine arvete saatmine ladustamine varude haldamine toodete klientidele kohandamine, lõppkooste vastavalt klientide tellimustele logistilised IT-süsteemid Rahvusvahelist transporti ostab mingil määral sisse 97% vastanud tootmis- ja kaubandusfirmadest. Eesti Logistikaühing veebruar 2008 13

LOGISTIKATEGU Eesti Posti uus liin hoiab kokku viiendiku pakisorteerimise ajast Uue pakisorteerimisliiniga kokku hoitud tööaeg võimaldab ettevõttel sorteerimisega tegelenud personali tööjõukuludest säästa ligi poole. Taoline edu märgiti ära ka konkursil Logistikategu 2007, kus jõuti esikolmikusse. Gerli Pedak aripaev@aripaev.ee Eesti Posti transpordidivisjoni juht Aivar Võimre räägib, et enne uue pakisorteerimisliini tulekut toimus saadetiste sorteerimine käsitsi. Kuna käsitsi sorteerimine vajab märksa suuremat sorteerijate arvu ja pinda, oli mahtude tõustes tõsiseid probleeme saadetiste õige aegse sorteerimise ja kättetoimetamisega. Sorteerimisprotsessiga olid seotud ka kullerid, kes pidid enne ringile väljumist saadetised ringidele jagama, mistõttu väljumine jaotusringidele viibis. Nii hakkaski ettevõte otsima võimalust pakisorteerimise automatiseerimiseks. Käisime vaatamas paljude tootjate liine, võrdlesime nende tehnilisi lahendusi ning hindu, jutustab Võimre. Seejärel korraldati rahvusvaheline hange ning juhatus kiitis heaks 55aastase kogemusega Hollandi firma Vanderlande Industriesi paki sorteerimisliini, millel oli mõne konkurendi tootega isegi kuni kahekordne hinnavahe. Tänu eelleppe sõlmimisele, mis lubas firmal alustada liini ehitamisega enne põhileppe sõlmimist, edenes projekti täitmine jõudsalt ning juba pool aastat pärast lepingu sõlmimist kirjutati 2006. aasta 16. novembri öösel alla üleandmis- ja vastuvõtuaktile. Pakisorteerimisliini hankel oli mitu eesmärki. Esiteks tsentraliseerida saadetiste sorteerimine Tallinna postikeskusesse. Teiseks muuta senist tööprotsessi, asendades aja- ja ressursimahuka saadetiste käsitsisorteerimise kaalumise, mõõtmise ning sisestamise mehhaniseeritud ja automatiseeritud sorteerimisprotsessiga. Samuti oli plaanis vähendada saadetiste sorteerimiseks vajaliku personali arvu. Kusjuures koondama ei pidanud Eesti Post kedagi. Võimre sõnul juhtus just tol hetkel olema suur personalivoolavus ning kõik lahenes valutult. Koguvõimsusest kasutusel alla poole Projekti tulemusena sorteeritakse põhiosa Eesti Posti pakiposti mahust Tallinna sorteerimiskeskuses, sest mitmeastmelised sorteerimiskavad võimaldavad saadetisi sorteerida automaatselt sihtnumbrite või aadresside alusel nii regioonide, postkontorite kui ka kullerite tööpiirkondade lõikes. Saadetiste käsitsisorteerimine on asendatud 90 protsendi ulatuses masinsorteerimisega ja projekti tulemusena alanesid kulutused saadetiste sorteerimisega seotud personali osas 46 protsenti. Ajaline võit on enam kui 20 protsenti pakisorteerimise tööajast ning kullerite ringile väljumine algab tund aega varem, kuna kullerid ei pea enam osalema sorteerimisprotsessis, ütleb Võimre. Baltimaade võimsaim pakisorteerimisliin suudab praegu sorteerida kuni 3800 pakki tunnis ning vajadusel saab seda kerge vaevaga suurendada 8000 pakini tunnis. Saadetiste sorteerimine toimub saadetisel oleva vöötkoodi alusel automaatselt, lisaks kaalub ja mõõdab sorteerimisliin kõik pakid. Minimaalne saadetise mõõt saab olla 200 100 20 mm ja kaal 200 grammi ning maksimaalne pakk võib olla 1200 700 700 mm kaaluga 50 kilogrammi. Kõikide saadetiste läbivalgustamist liinil ei toimu, kuna tegemist on Eesti-siseste pakkidega, aga kontrolli pisteliselt siiski teostatakse, lisaks käivad sorteerimiskeskust regulaarselt külastamas narko koerad. Kliendi jaoks on muutunud postiteenus kiiremaks, kuna suurklientidega on Eesti Postil ühine andmebaas, lisaks teeb masin aadresside tuvastamisel kindlasti vähem vigu. Samuti saavad pakid uuel liinil oluliselt vähem loksutada. Investeering: tasuvusaeg kaheksa aastat Projekti kogumaksumuseks kujunes 18,5 miljonit krooni, millest liin ise maksis 15,5 miljonit. Tegime koostöös finantsosakonnaga tasuvuseks mitu stsenaariumi, millest projekti kirjutasime riskide maandamiseks sisse kõige mustema. Ehk siis kaheksa aastat, möönab Võimre. Tegelikult on seadme elueaks märgitud 15 aastat. Tõenäoliselt on selle aja peale välja töötatud ka mingid uuemad tehnoloogiad, võib-olla tehakse uued masinad vähem energiat kulutavad või on kiibitehnoloogia jõudnud palju areneda, lisab Võimre. 14 LOGISTIKA

transportöör LOGISTIKATEGU SKEEM Automatiseeritud pakisorteerimisliin pakisorteerimisliini osad kogujad skanner söötjad KES NÄEB ISEGI NÕELA HEINAKUHJAS? Et riske maandada, on meil olemas soovituslik varuosade pakett, mida oskame vajadusel ise välja vahetada, ning muidugi on liin ka kindlustatud. Aivar Võimre, Eesti Posti transpordidivisjoni juht veebruar 2008 KAUBAKOORMAST RÄÄKIMATA. 15

LOGISTIKATEGU Eesti Post võttis 2006. aasta lõpus Tallinnas Pallasti tänava postikeskuses kasutusele uudse pakisorteerimisliini, mille töö on 90% Rendile anda uued laopinnad Nii kinnised kui ka lahtised, asukohaga Vana-Narva mnt-l Tallinnas Kaubakäitlemisvõimalused raudteel, merekonteinerites ja autotranspordil Kontakt: Tiit Toomits, tel: +372 5068091, e-mail: tiit@cargohunters.ee w w w. c a r g o h u n t e r s. e e argohunters 16 LOGISTIKA

LOGISTIKATEGU automatiseeritud. veebruar 2008 Foto: Eesti Post Töötab hästi Liin on seni töötanud probleemideta, lisaks käivad kaheaastase garantii jooksul seda üle vaatamas ka tehase esindajad. Kuna paigaldamise juures olid ka neli Eesti Posti tehnikut, kes õppisid selgeks liini töö alates konstruktsioonidest kuni tehnoloogiani, annab see ettevõttele võimaluse hooldustööd ise teha. Et riske maandada, on meil olemas soovituslik varuosade pakett, mida oskame vajadusel ise välja vahetada, ning muidugi on liin ka kindlustatud, selgitab Aivar Võimre. TASUB TEADA Pakisorteerimisliini kasutuselevõtmine Investeering 18,5 miljonit krooni Hoiab kokku enam kui 20% varem pakisorteerimisele kulunud tööajast Saadetise kaalumine ja mõõtmine toimub automaatsel ehk kiiremini Tekivad eri statistikavõimalused Väheneb inimeksimuste võimalus Maandab riske personalirisk, väärsorteerimine ning sellest tulenev rahaline ja maine risk Paindlikkus ettenägematute mahtude suurendamise korral nendega toimetulemiseks, puudub vajadus täiendava personali ja ületunnitöö järele Riigiettevõte investeerib ja jõuab kasumisse Eesti Post kuulub 100 protsenti riigile 2008. aasta eelarve maht on 1,072 miljardit krooni Tänavune eeldatav käibekasv on 14 protsenti Plaanitav kasum aastal 2008 ligi 30 miljonit krooni Ettevõte investeerib 110,5 miljonit krooni Firmal on üle Eesti enam kui 550 struktuuriüksust NUMBER 60 inimest endise 120 asemel töötab Eesti Posti pakisorteerimises pärast uue pakisorteerimisliini käivitumist. 3800 postipakki tunnis suudab liin sorteerida. Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelisel veol peab kasutama sertifitseeritud veokeid. Teeme sertifitseerimistoiminguid toiduveofurgoonidele: ATP tüübikatsetused ATP korduskontroll www.eurosert.ee OÜ Eurosert, Soinaste küla, Ülenurme vald, 61701 Tartumaa. Tel 736 2560, 51 55 628 FLEETGUARD NÄEB ISEGI NÕELA HEINAKUHJAS! KAUBAKOORMAST RÄÄKIMATA. FleetGuard on GPS-põhine positsioneerimise teenus, mille abil saad hoida oma varal silma peal läbi spetsiaalse Internetilehe. Tuvasta reaalajas oma sõiduki või saadetise täpne asukoht, jälgi näiteks selle liikumise suunda või kiirust. Ja see kõik on nagu Su oma peo peal! Küsi, kuidas leida isegi nõel heinakuhjast telefonil 640 9550 www.guardsystems.ee x 17

LOGISTIKATEGU KOMMENTAAR Hendrik Kiige, Select Nor OÜ Oleme Eesti Posti kliendid aastast 1998. Uut pakisorteerimisliini olen ka oma silmaga vaatamas käinud, aga väljastpoolt maja on väga keeruline hinnata, kui palju sellest uuest vinge välimusega masinast just abi on. Ma ei oska öelda, kas Eesti Posti teenindus just kiiremaks on läinud, kuid põhiline, et neil oleksid süsteemid kvaliteetseks tööks olemas ja need toimiksid ka teistele nähtamatult. Eesti Posti uus väljakutse on laoteenus Logistikadivisjoni juhi Ansi Arumeele sõnul tahab Eesti Post arendada uusi teenuseid, et tugevdada seeläbi oma liidripositsiooni Eesti kullerteenuste turul. Seetõttu lisatakse senisele kauba kättetoimetamise osale hoiustamise teenus. Seda teenust on meilt palju küsitud ning see aitaks teise valdkonna ettevõtetel võib-olla segasena tunduvast logistikast eemal olla, ütleb Arumeel. Praegu on Eesti Postil kolm klienti, kellele laoteenust juba osutatakse. Uus teenus on plaanis käima saada selle aasta jooksul, praegu töötatakse välja vastavat tarkvara. Samas on pinnad laoteenuse osutamiseks ju- ba olemas ja seda nii Tallinnas kui ka Tartus. Meil on suurim katvus üle Eesti, viime kõigile era- ja äriklientidele kauba sõna otseses mõttes kätte, räägib Arumeel, kes näeb ettevõtte uute klientidena eelkõige postimüügifirmasid ja internetikaubamaju, kel pole endal võimalust või tahtmist laopinda rentida. Ja meil on kavas muutuda veelgi paindlikumaks kuna on ju teada, et erakliendile ei saa pakki kätte anda näiteks tööajal, saame meie seda teha kas õhtul või nädalavahetusel, lisab ta. Peale selle saab Eesti Post sõlmida postimüügifirma asemel näiteks klientidega laenu-, liitumis- või järelmaksuleppeid, võtta vastu sularaha ja kaardimakseid. Gerli Pedak Broneeri firmale laopind uues logistikakeskuses! Logistikakeskuse arendaja Paldiski Saue Pärnu Tallinn-Pärnu mnt Tallinn Sankt-Peterburg Tartu Üüri- ja müügiinfo: 5079 987 Einar Vellend www.logistikakeskus.ee 18 LOGISTIKA

Ülegabariidilise veose luba tuleb kaasas kanda Ülegabariidilise veose vedamiseks tuleb hankida eriluba teeomanikult ja see luba peab olema vedajal veol kaasas. Ettevõtjatel on tihti vaja vedada saadetisi, mille mõõtmed ja kaal ületavad oluliselt tavapäraseid suurusi. Enamasti on tegu spetsiaalsete masinate ja seadmetega. Väga tihti on vaja vedada ülegabariidilisi ehituskonstruktsioone, maja elemente kuni täismõõdus majadeni välja. Priit Arus, AS Schenker Viimasel ajal on väga levinud veesõidukite jahid, paadid, kaatrid vedu Eestist Põhjamaadesse. Riigimaanteedel väljastab ülegabariidiliste veoste transportimiseks loa maanteeamet või tema allasutus. Kohaliku omavalitsuse teedel-tänavatel annab loa linna- või vallavalitsus, erateedel eratee omanik või tema volitatud esindaja. Eriload on tasulised ja sõltuvad veose mõõtmetest ning veotee pikkusest. Tasumäärad kehtestati teede- ja sideministri määrusega. Eriloa taotlus tuleb esitada vähemalt kolm tööpäeva enne planeeritava veo algust. Erandina on võimalik ka kiiremini luba saada, kuid loa väljastuskulud muutuvad sellisel juhul oluliselt suuremaks. Kui transpordivahendile asetatud veose kõrgus maapinnalt mõõdetuna ületab 4,5 m, on vaja hankida kooskõlastused õhuliinide omanikega (valdajatega) vedu takistavate rajatiste osade ajutiseks tõstmiseks või ajutiseks eemaldamiseks. Alates 3,5 meetri laiusest tuleb kasutada saateautot ja reguleerijaid. Vedaja peab liiklust reguleerima juhul, kui vedu võib ohustada või takistada liiklust ristmikel, kitsastel teelõikudel, sildadel, ühesuunalise liiklusega teel vastu üldist liiklusvoolu sõites. Üldjuhul seab eriloa väljastaja tingimuse, et vedu tuleb vältida tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmaolude tõttu ohtlik teistele liiklejatele. Seetõttu tehakse selliseid vedusid tavaliselt öösiti. Eriveostele nagu tavakaubalegi kehtib vedaja piiratud vastutus, mis on 8,33 SDRi veetava kauba 1 kg kohta. Kalli kauba omanik võib teha täiendava veosekindlustuse, mis katab suurema riskiastmega transpordil tekkida võiva kahju. VEOS TÕSTUKITE MÜÜK JA RENT Tel 60 53 616 info@liftrent.ee www.liftrent.ee TASUB TEADA Maksimaalsed mõõtmed, mis ei nõua eriluba pikkus 16,5 m (poolhaagisega), 18,75 m (täishaagisega), 12,0 m (sõiduk) laius 2,55 m kõrgus 4,0 m Allikas: maanteeamet veebruar 2008 VAATA LISAKS Ülegabariidiliste veoste reeglid Teede- ja sideministri määrus Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri. 19

TRANSPORDIBAROMEETER Vähenev nõudlus halvendab tuleviku väljavaateid Autotranspordi valdkonna turusituatsioon on viimasel kolmel kuul muutunud halvemaks, näitab jaanuaris tehtud uuring. Vähenenud on teenuste nõudlus, müük ja töötajate arv. Kõige olulisem äritegevust takistav tegur on ebapiisav nõudlus (märkis 46% ettevõtteid), teisel kohal on tööjõupuudus (märkis 21% ettevõtteid). Samas on ebasoodsa konjunktuuri tingimustes rekordiliselt palju firmasid (iga neljas), kelle tegevust ei piira mitte miski. Kindlustunde indikaator püsis detsembri tasemel, võrdudes jaanuaris 24ga. Indikaator näitab, et käesoleval ajal on konjunktuur kehvem kui talvekuudel tavapäraselt. Kindlustunde indikaator oli 2007. aasta jaanuaris +25, 2006. aasta jaanuaris +23. Järgmiseks kolmeks kuuks prognoosivad ettevõtted nõudluse languse jätkumist (saldo 21) ning töötajate arvu mõõdukat vähenemist (saldo 8). Transpordi valdkonna ette võtete seas on samas rekord arv (65%) neid, kel plaanis tõsta (veo)teenuste hindu. Võrreldes ülejäänud kaheksa uuritud valdkonnaga, on transpordiettevõtete järel suurim valdkond, kus hinnatõusu plaanitakse, jäätmekäitlus (52%). Ettevõtete pikemaajalise prognoosi kohaselt on ka kuue kuu pärast oodata halba ärikonjunktuuri ning kõige pessimistlikumad ootused on just transpordi valdkonnas. Eesti Konjunktuuriinstituudi jaanuaris tehtud uuring koostati kaheksa eri valdkonna 293 teenindusfirma hinnangute põhjal. Eesti Konjunktuuriinstituut Üha enam transpordiettevõtteid näeb, et nende äritegevust ei piira miski transpordiettevõtete osakaal, kes leiavad, et nende äritegevust ei piira mitte miski, protsentides 25 20 15 10 5 0 23,1 01 04 07 10 01 2007 2008 Selle aasta suurim surve hinnatõusuks transpordiettevõtete osakaal, kes prognoosivad transporditeenuste hinnatõusu järgmisel kolmel kuul, protsentides 70 60 50 40 30 20 10 0 STATISTIKA 65 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 2007 2008 Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut konteinerite ja väikesaadetiste transport üle maailma kaupade ekspedeerimine (mere-, auto- ja raudteeveod) laevade prahtimine ja agenteerimine Esindatavad laevaliinid: China Shipping Container Lines (ülemaailmne konteinertransport) Maruba (konteinertransport Lõuna-Ameerikast) CF&S ESTONIA AS Ahtri 12, 10151 Tallinn Tel 666 4400 Faks 666 4444 E-post cfs@cfs.ee www.cfs.ee 20 LOGISTIKA

REKLAAM NISSAN VANKUMATU TÖÖJÕUD EESTISSE ON JÕUDNUD NISSANI KAUBIKUTE UUS TÄHT INTERSTAR! NÜÜD SUUDAME TÄITA TEIE ETTEVÕTTE KÕIK TRANSPORDIVAJADUSED. Esitleme kaubikut INTERSTAR Madalad kulud, suur mahutavus www.nissan.ee Mustamäe tee 50, Tallinn Tel 6593 380 Lasnamäe keskus Osmussaare tee 10, Tallinn Tel 6389 200 Mustamäe keskus Tammsaare tee 53, Tallinn Tel 6517 410 Turu 47, Tartu Tel 7301 991 Tallinna mnt 91A, Pärnu Tel 4477 300 Kreutzwaldi 5B, Rakvere Tel 3295 560 Tehnika 2, Viljandi Tel 4355 920 veebruar 2008 21

10 AASTAT TAGASI Jutt Tallinna kaubajaama surmast oli enneaegne Tallinna linnapea Ivi Eenmaa ja Eesti Raudtee pidasid kümme aastat tagasi plaani lõpetada puidu- ja naftavedu Tallinna kesklinna kaudu. Veelgi enam, soov oli Tallinna kaubajaam viia üle Ülemistele. Toonased ilusad plaanid jäid aga realiseerimata. Puidu ja naftavedu Tallinna kaubajaama kaudu on viimastel aastatel küll vähenenud, kuid mitte lõppenud. Kui 2006. aastal veeti Tallinna kaubajaama kaudu puitu 40 676 tonni ja naftasaadusi 2,3 miljonit tonni, siis eelmisel aastal vastavalt 11 136 tonni ja 1,5 miljonit tonni. Praegune Eesti Raudtee turundusdirektori kohusetäitja Mart Haugas kinnitab aga, et jaama töö on ümber korraldatud. Jaamas on lõpetatud vagunite sorteerimine ning enam ei jää jaama vaguneid ohtlike kaupadega. Kõik vajalik sorteerimistöö tehakse Ülemiste jaamas. Suure hulga kauba saabumisel Tallinna jaamas olevatele kaubasaajatele ei veeta kaup Tallinna jaama kohe, vaid jäetakse ootele Ülemiste jaama või mõnda vahejaama, kui kliendid ei suuda kaupa vastu võtta. Tallinna jaam on nn läbisõidujaamaks Paldiski jaama suunduvatele kaupadele ja ka sinna valmistatakse kõik rongid ette juba Ülemiste jaamas Tallinna jaamas seisvad rongid väga lühikest aega. Ka aastaid räägitud Tallinna raudteeümbersõidu teema on praeguseks peatatud, kuna kaubavood on oluliselt vähenenud ja muutusi kaubavoogude taastumises ei ole lähiajal ette näha. Äripäev Kümme aastat tagasi kirjutas Äripäeva transpordirubriik nädalaülevaates Eesti Raudtee ja Tallinna linna püüdlustest kaubaveod Tallinnast välja viia. ÜLEMAAILMSED KONTEINERVEOD Auto- ja reisijapiletite müük Ro-Ro liinidele RIGA LÜBECK KLAIPEDA KIEL/ KARLSHAMN/SASSNITZ Ametlik esindaja Eestis Transocean Eesti OÜ, Ahtri 12, Tallinn Telefon 611 6001, Faks 611 6005, transocean@transocean.ee, www.transocean.ee 22 LOGISTIKA

REKLAAM Tegijad teel - SUURIM VALIK TARBESÕIDUKEID Euroopa tarbesõidukite turuliidri Renault uuenenud valikust leiab iga valdkonna esindaja endale töökindla, vastupidava ja mugava kaubiku, veoki või bussi. Ning kui teil on erivajadusi, pakume ka ümberehitamisvõimalust! Alljärgnevad superpakkumised kehtivad laoautodele. kuni -50 000 kr TRAFIC Istekohti: 3-16 Kaubaruumi maht: kuni 20 m³ Kandevõime: Soodushind: Kulu nädalas*: MASTER kuni 1600 kg alates 254 900.- koos km-ga vaid 1099.- koos km-ga Saadaval erinevates versioonides: kaubikuna ja 6-9-kohalise kombina, kahe pikkuse ja kahe kõrgusega, samuti kuni 7-kohalise luksbussina. Hooldevälp 30 000 km. Kütusekulu alates 7,9 l/100 km, CO 2 heitmed 214 g/km. Master on saadaval kolmes pikkuses, kolmes kõrguses ja kolme sõidukitüübina. Palju võimalusi ümberehituseks. Hooldevälp 30 000 km. Täiesti uus Master Maxi väikeveok rahuldab väga laia tarbijateringi. Suur täismass - 3,5 kuni 6,5 tonni. Suurepärased manööverdamisomadused. Uus 3-liitrine ja 4-silindriline turbodiiselmootor (hooldevälp 40 000 km). Saadaval nii kaubikuna, šassiina kui topeltkabiiniga šassiina ning nelja erineva teljevahega. Kütusekulu alates 8,3 l/100 km, CO 2 heitmed 219 g/km. MASTER MAXI UUDIS kuni -35 000 kr Istekohti: 3-9 Kaubaruumi maht: kuni 8,3 m³ Kandevõime: kuni 1200 kg Soodushind: alates 254 900.- koos km-ga Kulu nädalas*: vaid 1099.- koos km-ga Istekohti: 2-5 Kaubaruumi maht: kuni 3,5 m³ Kandevõime: kuni 800 kg Soodushind: alates 144 900.- koos km-ga Kulu nädalas*: vaid 670.- koos km-ga Kütusekulu alates 6 l/100 km, CO 2 heitmed 143 g/km. KANGOO kuni -25 000 kr CLIO Istekohti: 2 Kaubaruumi maht: 950 l Kandevõime: 525 kg kuni -15 000 kr Soodushind: alates 114 900.- koos km-ga Kulu nädalas*: vaid 530.- koos km-ga Kütusekulu alates 7 l/100 km, CO 2 heitmed 165 g/km. * Kulu nädalas = kulu liisingule (sissemakse 10%, periood 5 aastat, jääkväärtus 25%, intress 6,0%), korralisele hooldusele (kuni 100 000 km) ja kaskokindlustus kokku ühe nädala jooksul. Nädala kulu on arvestatud soodushinna põhjal. Renault esindused: Tallinn: ABC MOTORS AS, Paldiski mnt. 105, tel. 674 7700, www.abcmotors.ee; CITY MOTORS AS, Staadioni 1, tel. 626 4070, www.citymotors.ee. Rakvere: WIRU AUTO OÜ, Kreutzwaldi 5B, tel. 329 5560. Tartu: Jõe 9a, tel. 736 7890. Viljandi: AS RAEL, Tallinna mnt. 97, tel. 433 0987. Kuressaare: WARMA AUTO OÜ, Pikk 59, tel. 453 0122. Pärnu: KALEV HOLZBERG OÜ, Tallinna mnt. 91a, tel. 447 7300. Narva: ZUR AS, Kalda 5, tel. 359 3000. Sillamäe: ZUR AS AUTOKESKUS, Tallinna mnt 19, tel. 392 6117. veebruar 2008 23

TARKVARA Tarkvara hõlbustab hooldust Sirje Kruustük, Alna Business Solutions OÜ Kas teie ettevõttel jääb osa müügitulu saamata täitmata hooldusnõuete tõttu? Kas suudate koordineerida kõiki oma ettevõtte hoolduskeskusi, et tagada madalaimate kulutustega hoolduseks optimaalne ressursi- ja materjalikasutus ning hooldustähtaegadest kinnipidamine? Tõenäoliselt on iga masinate hoolduse ja remondiga tegeleva firma teenindusjuht olnud hädas, kuna puudub informatsioon masinaga eelnevalt tehtud tööde ja vahetatud osade kohta. Sageli on kasutusel erinevad Exceli tabelid, kuhu püütakse informatsiooni koguda. Andmemahtude kasvades võib nende tabelite haldamine ja kasutamine mitmete inimeste poolt korraga osutuda keeruliseks ja aeganõudvaks. Mitmetel ERP tarkvaradel on olemas aga hoolduse juhtimise moodulid, mis oluliselt aitavad lihtsustada teenindusosakonna tööd. Suuremaid Eesti turul pakutavaid majandustarkvarasid, mis endas taolist moodulit sisaldavad, on näiteks Epicori iscala, Microsoft Dynamics tooted ning SAP. Hoolduse juhtimise moodul majandustarkvaras aitab hooldusteenust parendada sõltumata sellest, kas teostada hooldust nn hooldusvisiitidega kliendi juurde või spetsiaalsetes hoolduskeskustes. Laiendatud hoolduse juhtimist saavad edukalt rakendada nii tootvas tööstuses tegutsevad ja/või oma sisekasutuses või rendi- ja liisingu eesmärgil põhivarasid omavad ettevõtted. Seda võib kasutada tootmisseadmete halduseks, ettevõtte põhivarade hoolduse korraldamiseks või müüdud toodete korralise hoolduse planeerimiseks. Hoolduse juhtimise moodul on integreeritud teiste tarkvara moodulitega (ost, müük, ladu, palk, finantsarvestus, lepingute haldus jm). Kogu masinate ja seadmete müügi, sõlmitud lepingute, masinate tehniliste andmete, hoolduse, remondi ja garantiidega seotud informatsioon on koondatud ühte andmebaasi. Hoolduse juhtimine võimaldab planeerida ja jälgida kogu hooldustegevust, sõltumata hoolduse teostamise asukohast (kliendi juures, hoolduskeskuses, oma tootmisettevõttes). Hoolduse korraldajatele lisaks saavad hoolduse juhtimist edukalt kasutada ka hooldustehnikud, saades oma kasutusse kogu hooldusobjekti kohta käiva informatsiooni, k.a tehniline dokumentatsioon ning tööde kontroll-lehed. SKEEM Hooldustarkvara hoiab hoolduse korralduse kontrolli all MIS ON MIS Hoolduse juhtimise põhiosad: ennetav hooldus arve STAATUS: SULETUD Allikas: Alna Business Solutions sisenev kõne STAATUS: LAHENDATUD aja ja materjalide raport sisseost info tehnikule materjalid tehnikule STAATUS: TELLIMUS AVATUD juhtumi kinnitamine kliendi juures STAATUS: OODATAVAD KULUD hooldusjuhtum identifitseerimine KES( KLIENT) MIS (OBJEKT) STAATUS: MENETLEMISEL tehniku väljasaatmine STAATUS: KINNITATUD lepingu olemasolul ARVELDAMISREEGLID GARANTIID VASTAMISE AJALIMIIT VÕTMEISIKUD teeninduspersonal kontoris klient tehnik laojuhataja Hooldustellimuste haldus. Igale hooldusnõudele luuakse hooldustellimus. Hooldustellimusega määratletakse tegevus, hooldusklient, hooldusobjekt ja objekti asukoht. Planeerimine, lähetamine ja tegelike kulude aruandlus. Hooldustellimusele määratakse probleemi lahendamiseks vajaminev ressurss ja materjalid (varuosad). Hoolduse juhtimise oluline osa on ressursside planeerimine ja hooldustöödele jaotamine. Pärast probleemi lahendamist raporteeritakse hooldustellimusele kasutatud materjalikogused, kulutatud aeg ja muud kulud. Arveldamine. Ühe hooldustellimuse kohta saab väljastada arveid erinevatele klientidele. Hooldustellimuste ajalugu ja statistika. Kõik hooldusobjektide hooldusandmed säilitatakse. 24 LOGISTIKA

REKLAAM Haagiste ja sadulveokite rent! EESTI, LÄTI, LEEDU, POOLA SCANIA sadulveokite pikaajaline rent Scania R 420 LA4x2MNA Topline EURO IV, opticruise GRS905R, kliima, kohvimasin, külmik, raadio/cd, CB raadio, 2x700 L paagid SCHMITZ - TIR- poolhaagised - konteinerhaagised - kardinhaagised - külmikhaagised EURO IV, 3X SAF ketaspidur, 2x tõstetav sild, alusekast, avatav katus, postiaugud koos postidega, alumiinium täisuksed LAMONT GRUPP AS Aruküla tee 2, Jüri alevik, Harjumaa 75301 Tel: 609 1850, 503 3400 Janar, 502 1800 Heiki, e-post: info@trailway.ee, www.trailway.ee veebruar 2008 25

ÜKS KÜSIMUS Volitatud ettevõtja kaup läbib tolliformaalsused kiiremini Jaanuari lõpus läbis rahvusvahelist meediat teade, et Hollandi kiirtranspordifirma TNT tahab saada erikohtlemist Euroopa Liidu tollipunktides. Erikohtlemise võimaluse annaks volitatud ettevõtja staatus. Uudises kirjeldati, et volitatud ettevõtja staatus (AEO Authorized Economic Operator) annab TNT kaupadele tollis teenindamisel eelisõiguse. See õigus kehtib kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi piiripunktis. Mis on volitatud ettevõtja staatus ja kellele see staatus antakse? Vastab Piret Liira, rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Euroopa Ühenduse tolli seadustiku muudatus lubab alates 1. jaanuarist 2008 igal ettevõtjal taotleda volitatud ettevõtja (authorised economic operator ehk AEO) staatust. Volitatud ettevõtja staatust saab taotleda ühenduse tolliterritooriumil asutatud ettevõtja, kes äritegevuse käigus on seotud tollialaste õigusaktidega hõlmatud tegevustega. Selle uue staatuse loomise eesmärk on anda ettevõtjale, kes on tollile tõestanud oma usaldusväärsust ja kasutab meetmeid erinevate riskide vähendamiseks, tollieeskirjades ettenähtud lihtsustusi ning turvalisuse- ja julgeolekukontrolliga seotud hõlbustusi. Volitatud ettevõtjale võimaldatakse lihtsamat menetlust lubade väljastamisel tollialaste lihtsustuste kasutamiseks, vähem kauba füüsilist kontrolli ja dokumentide kontrolli, kontrollimist eelisjärjekorras ning Kui Sa oled kordki küsinud, kus me oleme ja kuhu me minema peame, on Sul juba GPSi või maakeeli asukohamäärajat vaja olnud! GARMIN GPS - SINU TEEJUHT EUROOPAS! JAKARI MARINE OÜ Regati pst 1, 11911 Tallinn Tel 639 8993, faks 639 8994, www.jakari.ee kontrollimist tolliga eelnevalt kokkulepitud kohas, samuti ka kontrollimisest etteteatamist ja teistest väiksemat andmehulka ülddeklaratsioonil. Volitatud ettevõtja staatust kinnitab sertifikaat, mida on kolme liiki: tollialased lihtsustused ehk AEOC; turvalisus ja julgeolek ehk AEOS; tollialased lihtsustused/ turvalisus ja julgeolek ehk AEOF. Valiku nende sertifikaadi liikide vahel teeb ettevõtja. Seejuures võetakse arvesse ettevõtjate ja nende tegevuse iseärasusi, mis eriti puudutab väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Taotlus volitatud ettevõtja sertifikaadi saamiseks esitatakse paberkandjal maksu- ja tolliameti tolliosakonnale või elektrooniliselt aadressil aeoinfo@emta.ee koos täidetud COMPACT küsimustikuga. Küsimustiku täidab Hotellid, tanklad, vaatamisväärsused, aadressid... Lisaks Regio Eesti kaart. Hind alates 4200 kr MÜÜK: Pirita Paadipood, Garmin.ee, Motomarket Merimetsa Selveris, Euronics, PlussMiinus, TOP VOX Rocca al Mares, Noor Tehnik... taotleja ise ja selle abil hinnatakse taotleja riske. Volitatud ettevõtja sertifikaat väljastatakse üldjuhul 90 päeva jooksul. Kuid kuni 2010. aastani kehtib üleminekuperiood, mille jooksul võib sertifikaadi väljastamise tähtaega pikendada kuni 300 päevani. Volitatud ettevõtja sertifikaat kehtib tähtajatult, kuid seda saab hakata kasutama alles kümnendal tööpäeval pärast väljastamist. Oluline on, et volitatud ettevõtja sertifikaadi väljastab küll ühe liikmesriigi tolliasutus, kuid seda tunnustavad kõikide ELi liikmesriikide tolliasutused. Volitatud ettevõtja, kes täidab staatuse andmise aluseks olevaid kriteeriume, on tolli silmis turvaline ja ohutu partner, tal on teistega võrreldes paremad suhted tolliga ning teda võidakse tunnustada turvalise ja ohutu partnerina ka ühendusevälises riigis. TASUB TEADA Volitatud ettevõtja kandidaadi taotlus Taotluses märgitakse: taotleva ettevõtja nimi, tegevuskoht jm info sertifikaadi liik tegevusvaldkond liikmesriigid, kus teostatakse tolliga seotud tegevust teave piiriületuse kohta juba antud lihtsustused ja hõlbustused kontor, kus hoitakse tollidokumente ja nende esitamise eest vastutav kontor kontor, kus asub keskne raamatupidamine 26 LOGISTIKA

Logistika põhimõisted (22) Valmistoodang Toodang, mis on läbinud täielikult tootmistsükli ühe ettevõtte piires, mis on täielikult komplekteeritud, läbinud tehnilise kontrolli ja antud üle lattu või laadimiseks tarbijale või kaubanduspartnerile. Vastuvõtja Isik, kes on nimetatud kauba vastuvõtjaks veodokumendis. Vastuvõtja isikut on võimalik tõestada ka muul moel. Näiteks esitab ta kauba valdaja konossemendi originaaleksemplari. Vastuvõtuala Piirkond laos (keskmiselt 5 10% lao pindalast), mida kasutatakse kaupade maha laadimise järgseks hoiustamiseks, hoiuühikute moodustamiseks ja vastuvõtukontrolli tegemiseks. Vastu võtualal sooritatakse ka mitmesuguseid lisaväärtusteenuseid (varustamine kasutusjuhenditega, sildistamine). Vedaja vastutus Vedaja vastutab kauba kadumise, kahjustamise ja veo hilinemise eest. Vedaja ei vastuta kahjude eest, mis on põhjustatud kauba puudulikust kvaliteedist, puudulikust või halvast pakendist, kauba erilisest vastuvõtlikkusest kahjustustele, saatja või vastu võtja hooletusest või veast, kauba mitte täielikust või väärast markeerimisest ja olukorrast, mida vedaja ei võinud ennetada ega vältida. Veeväljasurve Laeva välja surutud veekoguse kaal. Veovahend Transpordivahend, mis on võimeline toimetama oma jõuallika abil kaupa ühest punktist teise. Veo vahendid on nt veoauto, veduk, veduk koos poolhaagisega, veoauto täishaagisega. Virnastamine Kaupade hoiustamine laos riiulikonstruktsioone kasutamata. Ülemised kaubaalused rõhuvad alumistele, mis eeldab, et virnastatav kaup on suhteliselt kerge ja/või pakendid on tugevad. Virnastamisel madalas laos on hoiuühiku omahind muude ladustamise viisidega võrreldes kõige madalam. VLCC (Very Large Crude Carrier) Väga suur toornafta tanker, kandevõimega 160 000 320 000 tonni. MÕISTED Väärtusahel Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumid on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väline koostöö Koostöö eri ette võtete ja nende töötajate vahel. Välise koostöö osapooled on nt tarnijad, kliendid, logistiliste teenuste osutajad ja muud koostööpartnerid. Väliskulud (välised keskkonnakulud) Transpordiga seotud kulude liik, mis on põhjustatud peamiselt keskkonna saastamisest, mürast, ilmastikumuutuste kahjulikust mõjust, liiklusummikutest ja liiklusõnnetustest. Väliskulud ei kajastu üldjuhul toote hinnas. Selliste kahjulike keskkonnamõjutuste ulatust on võimalik hinnata rahalises väärtuses. veebruar 2008 27

KOOLITUSED Logistiku teadmistest sõltub firma käekäik Ettevõtte koolituskava koostamisel ja personali koolitusvajaduste määratlemisel on mõistlik lähtuda olulisusest. Suurimat tähelepanu tasub pöörata nende valdkondade juhtide ja spetsialistide arendamisele, kelle töö tulemusest sõltub firma käekäik enim. Illimar Paul Tüüpilise Eesti tootmisettevõtte kasumiaruandest võetud andmed näitavad, et tarneahelaga mitteseotud tegevustel on ettevõtte sooritusele marginaalne tähendus. Vaid 2% on ettevõtte netokäibes tarneahelaga mitteseotud kulusid. Konkurentsitingimustes, kus müügihindade tõstmine on küsitav, sõltuvad ettevõtte kasum ning varade tootlus peamiselt tarneahela efek tiivsusest: ost, logistika, tootmine. Tootmisettevõtte käibes on suurim osakaal sisseostetud ma terjali maksumusel. Tulemuste tugevust mõjutab omakorda tarne ahelat juhtivate inimeste erialaste teadmiste ja tehniliste oskuste kvaliteet. Tarneahelas peitub ettevõtte väärtuse tõus. Teine kasutatumaid analüüsimeetodeid põhineb DuPonti mudelil, kus on omavahel seostatud kasumiaruande ja bilansi andmed. Tulemus väljendub ettevõtte väärtuses, mille mõõtmise olulisim suhtarv on kogu vara tootlus (ROA). Tehes Excelisse DuPonti mudeli ja sisestades sinna ettevõtte viimase majandusaasta aruande andmed, saab teostada erinevaid simulatsioone. Analüüs annab selge ülevaate nendest valdkondadest, mille mõju firma väärtusele on suurim. Seekaudu mõistsid näiteks USA juhtivad investeerimispangad tarneahelate tähendust ettevõtete väärtuse kujunemisel. Nende jaoks on eelistatud ülevõtmisobjektideks tugeva kliendi baasi ning infrastruktuuri, ent alajuhitud tarneahelatega ettevõtted, mille väärtust on võimalik moodsate logistika- ja ostujuhtimisalaste teadmiste rakendamisel kiiresti mitmekordistada. See eeldab kompetentseid tarneahela juhte, kelle värbamisele ja arendamisele pööratakse Wall Streetil iga aastaga üha suuremat tähelepanu. NUMBER 83% Eesti tootmisettevõtte käibest moodustab sisseostetud materjali maksumuse kulu. 2% on Eesti tootmisettevõtte käibest tarne ahelaga mitteseotud kulud. Möödunud kevadel kõrgkoolide viimaste kursuste logistikatudengite seas tehtud uuringu tulemustel vastab logistikaalase kõrghariduse omandanute ettevalmistus keskmiselt 55% ulatuses Eesti ettevõtete nõudmistele. Ülikooli lõpetanud vajavad täiendkoolitust See tähendab, et inseneridena ülikooli lõpetanud vajavad erialasele tööle siirdumisel kohest täienduskoolitust. See pole vaid Eestile iseloomulikuks jooneks. Täpselt samasugune on ka arenenud tööstusriikide ning Aasia tiigrite praktika. Akadeemiline kõrgharidus on vundamendiks, millele rajatakse rakenduslikud kompetentsid. Personali praktiliste oskuste kvaliteet sõltub eelkõige kogemustest ja täienduskoolituste kvaliteedist. aeg on oluline Küsige pakkumist: info@alistar.ee Tel 681 6655, 681 6658, faks 681 6656 Asume Tallinnas, Valdeku 107e www.alistar.ee 28 LOGISTIKA

KOOLITUSED LOGISTIKAKOOLITUSED Sisseostu juhtimine Mõeldud eelkõige sisseostu praktikutele. Lektorid: Karl Henrik Peter son Vastuvõtt: 27. 28. märts 2008 Hind: 7600 krooni + km Koolitaja: Audentes Ariko Ettevõtte logistikaalane sisekoolitus Koolitus tootmis-, transpordi- ja logistikaettevõtetele. Koolitusi korraldatakse eranditult sisekoolitustena, millele tavaliselt eelnevad eeluuringud ja -intervjuud. Klientidele pakutakse juurutusprojekte, mis põhinevad üldtuntud kontseptsioonidel Just-In-Time, Lean Manufacturing, Toyota Production System, Voogtootmine, Tootmisseadmete Täieliku Hoolduse Süsteem, 6-sigma jpt. Lektorid: olenevalt projektist Vastuvõtt: eri aegadel Hind: projektide hind kujuneb eeltööst ja projekti eesmärkidest ning mahust Koolitaja: EDU Konsultatsioonid Pädevuskursus logistikule, ekspedeerijale, eksportöörile, importöörile Kursusel osalejate sihtgrupp on väliskaubanduse maailmas tegutsejad. Seetõttu on kursuse eesmärk süvendada osaliste professionaalsust avades ümbritsevas väliskaubanduse maailmas valitsevad seosed. Materjali käsitletakse protsessipõhiselt ja tarneahela juhtimise printsiipe avades. Programmi ülesehitus baseerub tehingupõhisel loogikal. Väliskaubandusoperatsioone, osaliste vahelisi sidemeid ja suhteid, lepinguid, kaubadokumente käsitatakse võlaõigusseaduse ja rahvusvaheliste kaubandustavade põhimõtetest lähtudes. Lektorid: vastutav lektor Tiit Tammemägi, lisaks spetsialistid logistika, ekspedeerimise, tollikorralduse jm valdkonnast Toimub: pädevuskursus koosneb kuuest kahepäevasest õppusest kuus: 2008. aasta jaanuarist juunini. Kursuse esimene õppus on toimunud, kuid kuni 5 soovijat saavad programmiga veel liituda. Järgmine õppus on Logistika ja ekspedeerimine 28. 29. veebruaril 2008. Hind: 21 800 krooni + km, Logistikaühingu, EVLi ja EEA liikmetele soodustus Koolitaja: EMI-EWT Ida- Lääne Koolituse AS Eesti Majandusjuhtide Ettevõtluskool Logistika ja ekspedeerimine Pädevuskursuse teine õppus, mida võib kuulata iseseisva koolitusena. Väljasõiduõppus Muuga sadamas, millele järgneb loenguprogramm Kolga mõisas. Eri sadamafirmades tutvutakse sadamalogistika eri tahkudega. Loenguprogramm logistika põhikontseptsioonidest: logistika või tarneahela juhtimine, mida logistika optimeerib ja kuidas see toimub. Ekspedeerimise eripärad johtuvalt transpordiviisist. Lektorid: Muuga sadamaettevõtete spetsialistid ja Tiit Tammemägi Toimub: 28. 29. veebruar 2008 Hind: 4400 krooni + km + majutus Kolga mõisas Koolitaja: EMI-EWT Ida- Lääne Koolituse AS Eesti Majandusjuhtide Ettevõtluskool Incoterms 2000 tõhus tööriist logistikas ja väliskaubanduses. Koolituse sihtgrupiks on logistikud, eksportöörid, importöörid, ekspedeerijad, juristid, ostu- ja müügijuhid, finantsistid. Käsitletakse tarne klauslite kasutamist. Lektor: Tiit Tammemägi Toimub: 18.03.2008 Hind: 3300 krooni + km Koolitaja: EMI-EWT Ida- Lääne Koolituse AS Eesti Majandusjuhtide Ettevõtluskool Logistika põhikursus, lao juhtimine Logistika põhikursus on mõeldud eelkõige isikutele, kes on alustanud hiljuti tööd logistika alal, kuid pole saanud selleks vastavat ettevalmistust. Lektorid: logistika Ain Kiisler, lao juhtimine Peep Piiber Toimub: logistika põhikursus 20. 21.05.2008, lao juhtimise I osa 17. 18.04.2008 ja II osa 15. 16.05.2008 Hind: logistikapõhikursus 7900 krooni, lao juhtimise kursus 12 900 krooni Koolitaja: E-Training TOYOTA MATERIAL HANDLING EESTI valmistab kahveltõstukeid kõigile! TOYOTA MATERIAL HANDLING EESTI AS Kesk tee 13, Jüri, Harjumaa Müük, rent: tel 606 6020 Teenindus: tel 606 6023 info@ee.toyota-industries.ee www.toyota-forklifts.ee veebruar 2008 www.daelift.ee Tel 60 53 640 info@daelift.ee 29

KOOLITUSED LOGISTIKAKOOLITUSED Logistika Logistikaprogramm kestab aasta ning on mõeldud täiendõppena täiskasvanuile. Õppes on kombineeritud kaugõpe iseseisvad ülesanded, mida kommenteerivad ja hindavad logistika asja tundjad ja lähiõpe, mis tähendab iga kuu üheksat intensiivset lähiõppepäeva seminaride ja eksamitega. Lektorid: logistika ja hanke tegevuse planeerimine Ojari Paas, ostujuhtimine Katrin Veskimäe, transport Tõnis Hintsov, laoarvestus Katrin Veskimäe, lao sisustus ja tehnika Fred Märtsoo, ekspedeerimine Jüri Suursoo, tollindus Gerli Tammisto. Vastuvõtt toimub: kaks korda aastas septembris ja veebruaris. Huvilistel tasub ka muudel aegadel ühendust võtta, kui huvitab programmist mingi konkreetse lõigu läbimine Hind: 20 500 krooni + km Koolitaja: Marketingi Instituut Ekspedeerijate koolitus Koostöös Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooniga on Tallinna Tehnikakõrgkoolil plaanis alustada FIATA diplomikoolitust. Lektorid: selgub märtsi lõpuks Vastuvõtt toimub: soovitakse alustada aprillis Hind: selgub märtsi lõpuks Koolitaja: Tallinna Tehnikakõrgkool Ostujuhtimise ja logistikatehnikate intensiivtreeningud Treeningud aitavad akadeemilise logistikahariduse omandanuil sujuvalt töökeskkonda integreeruda ning eriala vahetajail kiiresti ostu- ja logistikaalale ümber õppida. Toimub ja lektorid: 05. 06.03.2008 venekeelne logistika baastreening (Sergei Slepuhhov) 12. 13.03.2008 strateegilise ostujuhtimise treening (Emöke Sogenbits) 19. 20.03.2008 logistika baastreening (Illimar Paul) 02. 03.04.2008 nõudluse prognoosimise treening (Priit Võhandu) 09. 10.04.2008 logistikatreening II (Illimar Paul) 16. 17.04.2008 taktikalise ostujuhtimise treening (Veronika Merilo) 28. 29.05.2008 SCOR laager 2008 (Illimar Paul) 11. 12.06.2008 paberi vaba lao väljasõiduõppus 2008 (Aivar Proos, Illimar Paul) 01. 02.10.2008 strateegilise ostujuhtimise treening (Emöke Sogenbits) 08. 09.10.2008 venekeelne logistika baastreening (Sergei Slepuhhov) 15. 16.10.2008 nõudluse prognoosimise treening (Priit Võhandu) 22. 23.10.2008 logistika baastreening (Illimar Paul) 29. 30.10.2008 taktikalise ostujuhtimise treening (Veronika Merilo) 26. 27.11.2008 logistikatreening II (Illimar Paul) Hinnad: 9900 12 900 krooni + km Koolitaja: Sensei Unibox on Harjumaal Kalesil asuv puit- ja vineertaarat valmistav ning pakendamisega tegelev ettevõte. Meie töötajatel on antud valdkonnas üle kümneaastane töökogemus ja me oleme valmista- nud kaste nii Rootsi, Taani, Hollandi, Soome kui ka Saksamaa ettevõtetele. Tootmises kasutame ainult kvaliteetseid ja ökoloogiliselt puhtaid materjale ning kogu meie toodang vastab Euroopa standarditele ja Euroopa keskkon- nakaitsenõuetele, mida kinnitab ka vastav sertifikaat. Meie toodangut võib prügitöötlusseadmetes ohutult ladustada ja põletada. UNIBOX OÜ KALESI, ARUKÜLA 75201 HARJUMAA Tel 603 4477 50 64 132 Faks 603 4471 info@unibox.ee www.unibox.ee VINEERKASTID PAKENDAMINE VÕREKASTID TRANSPORT 30 LOGISTIKA

SAJANDI PARIMAD Miljardifirma vaikne taandumine Sajandi alguse edukaim ekspedeerimisfirma AS Intopex on kaotanud ligi kolmandiku oma käibest ja vahepealse eduka tsisternvagunite rendiäri. Nikolai Jakuškin ehitas 2000. aastaks üles miljardikroonise käi bega ekspedeerimisfirma. Sel lest edukast ajast pärinevad temast viimased avalikud fotod ja kommentaarid. veebruar 2008 Foto: Julia-Maria Linna 31

SAJANDI PARIMAD Nikolai Jakuškini naftaekspediitor AS Intopex jõudis kahe aastaga miljardikäibeni, ajal, kui selline käive ei olnud Eesti ettevõttele tavaline. Enam ta sellisesse kõrgusse ei küüni. Tanel Raig aripaev@aripaev.ee 1998. aastal loodud kemikaale ja naftasaadusi eksportiv-importiv ning raudteevedude ekspedeerimisega tegelev AS Intopex jõudis juba 2000. aastaks miljardi kroonise käibeni. Parim oldi tol aastal ekspedeerimisfirmade seas ka kasumi teenimisega: 42,4 miljonit krooni. Ettevõtte edu ei olnud silmapaistev üksnes omas valdkonnas, vaid kogu Eesti ettevõtluses Eesti Edukaimate Ettevõtete TOP 100s jõuti kolmandale kohale. Samas oli toona transiidi kuldaeg, kuna Edukaimate Ettevõtete TOPis olid Intopexist eespool Milstrand ja E.O.S. Edaspidi hakkasid ettevõtte tulemused kõikuma. Käesolevat sajandit on möödas seitse esimest aastat, kuid juba on selle aja jooksul toimunud Eesti ekspedeerimisturul hulgaliselt vangerdusi esimeste aastate liidrid on tänaseks turult taandunud ning välja on ilmunud uued gigandid. Ajaleht Äripäev koostab ekspedeerimisfirmade edetabeleid 1999. aastast. Nendest edetabelitest on pärit ka ülevaate arvandmed. Ajavahemikus 2000 2006 on Eesti kahekümne suurema ekspedeerimisfirma käive kasvanud kokku 208 protsenti ja 20 suurima kasumiga ekspedeerimisfirma kogukasum 250 protsenti. Ometigi ei ole nende kasvu numbrite taga ühtede ja samade ettevõtete stabiilne kasv, vaid vanemate 2001 langes käive peaaegu poole võrra. Aasta hiljem suudeti taas üle miljardi krooni hüpata ning 2003. aastal avaldatud Äripäeva Eesti Rikaste TOPis on Intopexi ainuomanik Jakuškin 55. kohal. Ettevõtte väärtuseks hinnati toona 106 miljonit krooni. Sajandi algus tegi ekspedeerijad rikkamaks tegijate lahkumine turult ja asendumine uute ning veel suuremaid käibeid näitavate transiidifirmadega. Just transiidiga tegelevad ettevõtted on teinud läbi suuri tõuse ja languseid. Ekspordi ja impordi ekspedeerimisega tegelevad ettevõtted on arenenud rahulikumalt ning kõige äkilisemad on olnud praeguseks DSV Transpordi nimeni jõudnud ekspedeerimisfirma ühinemised ja ülevõtmised (seda peamiselt tänu tema emafirma tegutsemisele ja otsustele rahvusvahelisel turul). Rubriik Sajandi parimad tutvustabki selle sajandi Eesti edukamaid autotranspordi- ja ekspedeerimisäri ettevõtteid. Vaatab, mis tegi need ettevõtted edukaks ja mis on nende ärist saanud tänaseks. Vagunipargi äri kasvab suurimate hulka Järgmistel aastatel jääb ettevõtte käive poole miljardi piirile. Samas kasvatab Intopex jõudsalt oma vaguniparki. Venemaa kiire naftaekspordi kasv tekitas seal kroonilise vagunitepõua, millest Eesti firmad kiiresti kinni haarasid. Kahe aastaga kasvatasid Eesti ettevõtted 2004. aastaks oma vaguniparki kaheksa korda ehk 12 000 tsisternvagunini. Viie Eesti suurima vagunipargiga ettevõtte hulka kuulus toona ka Intopex, kel on enam kui 1000 tsisternvagunit. 2005 ei kujune Intopexile majanduslikult edukaks. Ette võte langeb üle mitme aasta taas kahjumisse, seekord 24 miljoniga. Sellele vaatamata on Jakuškin, kui Äripäev koostab 2006. aastal Dividendivõtjate TOPi, edetabelis jagamas 210. 247. kohta 2005. aasta eest määratud kahe miljoni kroonise dividendiga. Jakuškin asub ettevõtet muutma Edutu 2005. aasta tõi aga Jakuškini äris kaasa suuremad struktuurimuutused. Meedias sellele tähelepanu ei pöörata ja nii jääbki selgusetuks, miks loodi Blizzak Nordic Noranza2 Hulgi- ja jaemüük Intopexile tütarfirmad AS Intopex Chemicals (keemiatoodete hulgimüük), OÜ Intopex Forward, OÜ Intopex Nafta ja AS Intopex Trans (tegeleb tsisternvagunite renti misega). Muutused jätkuvad 2006, kui loo dud tütreid müüma hakatakse. Peatähelepanu koondub ASile Intopex Trans, kuhu on arvatavasti koondatud Intopexile kuulunud suur tsisternvagunipark. Kõigepealt saab konkurentsiamet koondumisteate, mille kohaselt Küprosel registreeritud valdusühing Transportation Investments Holding Ltd ja AS Skinest Rail omandavad vastavalt 65% ja 35% Intopex Transi aktsiatest. 2007 muutub ka Transportation Investments Holdingi (TIHL) omanik. Oma senisele 50protsendilisele osalusele ostab teise poole juurde samuti Küprosel registreeritud valdusfirma Leverre Holding Ltd. Tegemist on laiahaarde- TURVALISEKS TEEKONNAKS TARTU Vahi tn 5, tel 740 0455, tartu@erimell.ee SAUE Sooja tn 4a, tel 670 9400, saue@erimell.ee PÄRNU Tallinna mnt 107, tel 442 9710, parnu@erimell.ee RAKVERE Narva tn 40a, tel 322 3309, rakvere@erimell.ee 32 LOGISTIKA M729 R249 www.erimell.ee

lise firmaga, mis tegeleb oma äriühingute kaudu Venemaa ja Valgevene päritoluga nafta ja naftatoodete müügiga Euroopasse, terase toodete, kivisöe ja seadmete ülemaailmse müügiga, mitme suguste kaupade raudteevedudega, lisaks TIHLi kaudu ka nafta ja naftasaaduste ladustamisega, konteinervedudega jms. Täielikult omandatud TIHL ongi Eestis väga laia haardega. TIHLile kuuluvad osalused transiidiäris tuntud firmades ASis E.O.S 70%, ASis Spacecom 51%, ASis Intopex Trans 65% ja OÜ Prevo Holding 60%. Tõenäoliselt on Intopex sellega väljunud vahepealsest edukast ja suureks paisunud tsisternvagunite rentimise ärist. Raudteetsisternide ärist väljumise kõrval jätkas Intopex aga 2006. aastal teiste ärisuundade arendamist naftakeemiatoodete kaubandus, raudtee kaubaveod ja ekspedeerimine raudteel. Enim kasvasid mahud naftakeemiatoodete müügil, mida toetas nafta hinna tõus maailmaturul ja Aasia riikide tugev majanduskasv. Peamised kaubeldavad naftatooted olid SRÜ riikides valmistatud sünteetilised kautšukid. Suurimaks ekspordiriigiks oli Hiina. 2006 lõppes Intopexile viimaste aastate edukaima tulemusega. Taas jõuti saja Eesti edukama ettevõtte hulka, 99. kohale. 2007. aastal loodeti laiendada ka naftakeemiatoodete kaubandust, lõpetada veduriremondidepoo juurdeehitus ning suurendada turuosa ekspedeerimisteenuste osutamisel. See võib aga olla ajutine tõus, kuna puuduvad andmed, kui suuri kannatusi pidi Intopex taluma eelmisel, naftatransiidifirmade jaoks õnnetul aastal. Artikli jaoks Intopex kommentaare ei andnud. See on koostatud meedia ja konkurentsiameti materjalide ning ettevõtte 2006. aasta majandusaasta aruande põhjal. 1200 1000 800 600 400 200 TULEMUSED Intopex ületas mõõna kasum mln kroonides 0 2002 2003 2004 2005 2006 NUMBER SAJANDI PARIMAD 772,5 1000 tsisternvagunit oli Intopexil 2004. aastal, sellega kuulus ta Eesti viie suurema vagunipargiga ette võtte hulka. 20 15 10 5 0-5 -10-15 -20 käive mln kroonides 19,9-25 2002 2003 2004 2005 2006 TSITAAT 2006 lõppes Intopexile viimaste aegade edukaima tulemusega 772 mln käivet ja 19,9 mln kasumit. veebruar 2008 33

SÕNUMID www.hansatrans.ee PIKK VEOS RASKE VEOS SUUR VEOS LAI VEOS KÕRGE VEOS Ülegabariidilised ja projektiveod, teeload, saateautod. Konteiner, laev, auto kõikjale üle maailma e-post: hansatrans@hansatrans.ee tel 672 4878 Lennujaam valmistub Schengeni piirirežiimiks Tallinna lennujaama reisiterminalis alustati veebruaris kaks kuud kestvaid ulatuslikke sisetöid, mille lõppedes on lennujaam valmis üle minema Schengeni piirirežiimile. Tallinna Lennujaam Märtsi teises pooles lõppevate ehitustööde käigus tehakse läbimurre praeguse terminalihoone ja valminud juurdeehituse vahele. Märtsi lõpus läheb Tallinna lennujaam üle Schengeni piirirežiimile ning siis hakkavad kõik lennud väljuma terminali uuest osast. Praeguse reisiterminaliga ühendatakse uus, 200 meetri pikkune ja 27 meetri laiune kõiki väravaid ühendav galerii, mille üheksast reisijasillast võetakse esialgu kasutusele kolm. Samaks ajaks valmib 27 check-in-laua ning moodsa pagasikäitlussüsteemiga lennuregistreerimisala. Uues terminaliosas leiavad koha ka kaks söögikohta ja neli kauplust. Reisiterminali laiendamine on üks etapp Tallinna lennu jaama arendusprojektist, tervikuna saab terminal lõpliku kuju tänavu suvel. Tööd jätkuvad aprilli alguses, mil reisijatele suletakse pääs teisele poole turva kontrolli jäävasse hooneossa, kuhu ehitatakse uus kaupluste kompleks. Arendusprojekti lõpuks lisandub Tallinna lennujaamale 14 000 m² tegevuspinda, kasvatades uue lennujaama senisega võrreldes kaks korda suuremaks. Lennujaama arendustööd Tõstke oma tulu! Soodsad pakkumised leiate meie kodulehelt www.willenbrock.ee Foto: Arno Mikkor algasid läinud kevadel, seni on uuendatud nii lennuliiklusala kui ka avatud esimene terminali juurde ehitus. Tallinna lennujaama reisiterminali arendamise ja lennuliiklusala rekonstrueerimise projektide valmimisaeg on tänavu suvi, projektide kogumaksumuseks kujuneb ligi 1,2 miljardit krooni, millest 830 miljonit krooni moodustab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseering. Huvi korral küsige lisa: Willenbrock Baltic OÜ, tel 622 8950, e-post: info@willenbrock.ee 34 LOGISTIKA

LENNUNDUS SAS registreerib pagasi sõrmejäljega Rootsis Stockholmi Arlanda ning Göteborgi Landvetteri lennuväljal registreeritakse pagasit sõrmejälje abil, mis teatud ajaks salvestatakse. Lennukile astudes kasutab reisija järjekordselt oma sõrmejälge, mis ühildatakse varem antud sõrmejäljega pagasi registreerimisel. Süsteemi eesmärk on kindlaks teha, et sama inimene, kes pagasi registreeris, siseneb ka lennukisse. Reisija ning pagasi ühitamist nõuab seadus, praegu kasutatakse selleks isikut tõendavaid dokumente. Umbes 50% reisijaist omab ka siselendudel pagasit ning biomeetriline lahendus lihtsustab reisimist oluliselt. Järgmiseks plaanib SAS muuta biomeetrilise lahenduse võimalikuks ka rahvusvahelistel lendudel. POST TNT teenus muutub kättesaadavamaks TNT Expressi saadetiste vastuvõtu teenus laieneb ja on aprillist kättesaadav 17 Eesti Posti postkontoris. Kiirkullerteenuse perspektiiv on laieneda kõikide maakondade keskustesse, lubab ASi Eesti Post juhatuse liige Aavo Kärmas. Postkontoris pakutav teenus on mõeldud klientidele, kel on vaja garanteeritud kättetoimetamisajaga kiirteenust. TNT Express on TNT rahvusvaheline kiirtransporditeenus saadetiste kohaletoimetamiseks kõikjale maailmas. veebruar 2008 Ajatundliku kaubaga veokid ei pea Vene piiril enam järjekorras ootama. 13. veebruarist kehtib Venemaale suunduvatele ajatundlikke kaupu sisaldavatele veostele uus piiriületuse kord, millega maksu- ja tolliamet (MTA) võimaldab ajatundlikele kaupadele kiirendatud piiriületust Eesti idapiiril. Tänases olukorras, mil veoste järjekorras ootamine võib halvimal juhul ulatuda mitme päevani, on oluline lahendada probleemid, mille puhul on kahju ootamisest ettevõtlusele suurim, selgitas maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov. Ajatundlikke kaupu suundub Eestist Venemaale keskmiselt kahel korral päevas. Ajatundliku kaubaga veostele ei ole ette nähtud eraldi ooterada. Kaubavedajad võivad omal vastutusel sõita Venemaale suundudes mööda üldisest piirijärjekorrast ning alates tollitsooni sisenemisest võimaldatakse ajatundlikke kaupu sisaldavatele veostele kiirendatud korras tollivormistus. Jegorovi sõnul on praktikas sellist korda ka juba mõne võrra kasutatud, näiteks kohaliku omavalitsuse korraldusega. Nüüd pani MTA paika ühtsed reeglid SÕNUMID Foto: Arno Mikkor Ajatundlikud kaubad pääsevad nüüd tollist Venemaale kiirendatud korras kõigile kolmele piiripunktile idapiiril. Samas on oluline, et uut korda ei hakataks kuritarvitama, sõnas Jegorov. Kui veose puhul tekib kahtlus, et ajatundlikuks peetavad kaubad on paigutatud muu kauba hulka ainult kiireks piiriületuseks, siis suunatakse selline veos tagasi järjekorra lõppu. Tolliametnikud koostöös piirivalveametnikega piiril peavad tagama järjekorra õiguspärasuse järjekorrast põhjuseta ettetrügija suunatakse tagasi, rõhutas Dmitri Jegorov uue korra olulist aspekti. MEREKONTEINERITE TRANS PORT KASUTATUD KONTEINERITE MÜÜK Tel 601 2957, 50 40 658, 50 55 559; Faks 601 2985; e-post info@miil.ee www.miil.ee K O N T E I N E R V E O D 35

SÕNUMID LADU ZIP rajab uue logistikakompleksi Eesti kapitalil põhinev sisustuskaubamajade ketti haldav Mööbel.ZIP avab aprilli lõpus Jüri Tehnopargis 3600 m² administratiiv- ja logistikakeskuse. ASi Balti Mööbel Grupp hallatava Mööbel.ZIP juhatuse liikme Külli Kaarma sõnul on hoone planeeritud täitma nii administratiiv- kui ka logistikakeskuse eesmärke. Esimesena kolitakse Jürisse mööblipoodide varustamiseks vajalik kaubaladu. Uuest logistikakeskusest hakatakse tarnetega varustama nii Baltimaade kui ka Soome turgu. Hiljuti avas Mööbel.ZIP Riias 3300ruutmeetrise kaupluse ning plaanib sel aastal ekspordi osakaalu suurendada ka Põhjamaadesse ja Leetu. Jaanuaris oli Tallinnas rekordarv valesti parkijaid Tallinna Transpordiamet on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tänavu teisaldanud 644 sõidukit rohkem. Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul on hüppeliselt suurenenud teisalduste arv. See on tema sõnul märk sellest, et linn on võtnud parkimiskorra rikkujad tõsiselt käsile ja oma tööd tõhustanud. Transpordiamet teisaldas 2008. aasta jaanuaris 1060 sõidukit. Mullu jaanuaris teisaldati 416 valesti parkinud sõidukit. Praeguses Tallinnas ei pea paljud liiklejad liiklusmärke mitte millekski. Võibolla peaksid ka autokoolid siin omalt poolt rohkem ära tegema, lisas abilinnapea Jaanus Mutli. Tänavu jaanuaris lasid parkimiskontrolörid Tallinna tänavatelt teisaldada rekordarvu autosid. Foto: Andras Kralla MAKSUD Deklareerimiseks anti uus võimalus Aasta algusest saavad teatud tingimustele vastavad ettevõtted kolmandatest riikidest imporditavalt kaubalt või põhivaralt käibemaksu arvestada käibedeklaratsioonil samal ajal selle mahaarvamisõigusega. Seda juhul, kui kaupa või põhivara kasutatakse ettevõttes maksustatava käibe tarbeks. Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo sõnul tähendab see, et maksustatava käibega ettevõttel ei teki sellise impordi korral reaalset maksukohustust, kuna arvestatud käibe maksu saab samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. See lihtsustab ettevõtte jaoks protseduuri. Kauba impordi käibemaksu erikorra kasutamise loa saamiseks tuleb ettevõttel (kauba saajal), kes vastab käibemaksuseaduses sätestatud tingimustele, esitada maksuhaldurile enne esimese vastava toimingu sooritamist taotlus elektrooniliselt e-maksuameti / e- tolli kaudu. Nüüd pakume ka TREILERVEO TEENUSEID (täis- ja osakoormad) IMPORT JA EKSPORT: Soome Baltimaad Poola Ungari Rumeenia Bulgaaria RAHVUSVAHELINE MERE-, AUTO-, LENNU- JA RAUDTEETRANSPORT Küsi lisa ja telli vedu meilt: Tschudi Logistics AS Sadama 4, 10111 Tallinn tel 640 9558, 640 9742, faks 640 9691 e-post aka@tschudilogistics.com estonia@tschudilogistics.com WWW.TSCHUDILOGISTICS.COM CREATINGVALUEBYDARINGTOBEDIFFERENT TO BE DIFFERENT PAKID UKSEST UKSENI KULLERTEENUS Eesti, Läti, Leedu, Poola Autopost Terminal OÜ Laki 14a, 10621 Tallinn Tel 655 2305; Faks 627 6472 info@autopost.ee www.autopost.ee 36 LOGISTIKA

LENNUNDUS Estonian Air võitis turuosa juurde Estonian Airi eelmise aasta reisijate arv oli 745 600, kasvades aastaga 9%. Sealhulgas teisel poolaastal kasvas reisijate arv 15,7%. Lendude täituvus paranes mullu 2,1 protsendi punkti võrra, saavutades 67,7% taseme. Mullu toimus 10 056 lendu, mis on 986 võrra enam kui 2006. aastal. Aastaga kasvas Estonian Airi müügimaht Eesti turul 13%, kusjuures viimase kuue kuu jooksul moodustas kasv 2006. aastaga võrreldes enam kui 20%. Estonian Airi turuosa Tallinna lennujaamas oli 43%. Möödunud aastal olid reisijate hulgas enim nõutud liinid Oslo, Brüssel, Kiiev, Milano, Barcelona ja Pariis, kus 2006. aastaga võrreldes kasvas reisijate arv vastavalt 13, 28, 29, 58, 40 ja 46%. Ülihelikiirusel liikuv lennuk A2. Viie tunniga Austraaliasse Briti firma Reaction Engines sai valmis keskkonnasõbraliku reisilennuki, mis liigub ülehelikiirusel ligi 5000 km/h, viies inimesed viie tunniga Brüsselist Austraaliasse. Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatud projekti tulemusena valminud lennuk A2 on justkui ulmefilmist välja hüpanud. Masin suudab pardale võtta 300 reisijat ja aretab kiirust enam kui 3000 miili tunnis ehk ligi 5000 km/h, kirjutas The Guardian Unlimited. Teadlastele anti ülesanne uurida, kas sarnast tehnoloogiat, mida pigem kasutatakse atmosfääri piiril ja kosmoses, on võimalik rakendada ka liinilendudel. Reaction Enginesi tegevjuht ja vaneminsener Alan Bond ütles, et A2 võiks liinilende tegema hakata umbes 25 aasta pärast, kui selle järele nõudlus tekib. A2 võiks Brüsseli lennujaamast lahkudes lennata Atlandi ookeani põhjaossa, ületades põhjapooluse ja liikudes siis edasi üle Vaikse ookeani Austraaliasse, seletas ta. Lennu aeg oleks Alan Bondi sõnul 4 tundi ja 40 minutit. Ettevõtte hinnangul ei jätaks lennuk endast loodusesse ka eriti suurt jalajälge. Tavalise kütusega ei oleks võimalik masina kiirust vajalikule tasemele viia. Seetõttu kasutataks vedelat vesinikku, mis on tunduvalt rohelisem kui tavakütused. SÕNUMID LIIKLUS Pargi & Reisil tuhat kasutajat kuus Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul kasutati Pargi & Reisi (P&R) süsteemi nelja kuu kokkuvõtete kohaselt keskmiselt 1000 korda kuus. Esimese etapina rakendati P&R süsteemi Pirita kesklinna suunal. 1. juulil 2007 loodi P&R süsteemiks kohandatud 84 auto kohaga parkla Pirital. Augustis valmis Pirita tee ühistranspordi rada ning 1. septembril lisati uus bussiliin Pirita Viru keskus. Hommikusel tipptunnil väljub autobuss Piritalt kesklinna keskmiselt kolmeminutilise intervalliga. LOGISTIKA VIA 3L alustab tegevust Lätis Logistikafirma AS VIA 3L on tegevuse arendamiseks Lätis asutanud tütarfirma. Firma on sõlminud kokkuleppe 10 000ruutmeetrise lao rentimiseks alates tänavu suvest. Samuti on sõlmitud lepingud kahe suure ettevõtte teenindamiseks sealsel turul. Sõnumid kogus Tanel Raig Roolikool korraldab VEOAUTOJUHTIDE & BUSSIJUHTIDE ametikoolitust ja 35h täienduskoolitust Õppetöö toimub meie õppeklassis Juhkentali 46, Tallinn või veondusettevõtetes kohapeal kogu Eesti piires. Eelregistreerimine ja info Tel. 50 87 769, 681 3454, e-post raivo@bussireisid.ee Meil jagavad kogemusi oma ala profid! veebruar 2008 37

KOLUMN Tartu pidurdab liigset autostumist Linnatranspordi arenguid kavandades on ühelt poolt Tartu eesmärk pidurdada liigset autostumist, luues linlastele mugavamaid võimalusi muudeks liiklemisviisideks, teisalt tuleb leevendada olemasolevaid liikluspingeid. Tartu liikluskorralduse peamised valupunktid on linnast läbi kulgev jõgi ja raudtee. Sõidukite kontsentratsioon on tipptundidel suurim sildadel ja raudtee ülesõidukohtadel. Mida rohkem sildu ühendab kaht linnapoolt, seda rohkem on võimalusi liikluspingeid leevendada. Seda kinnitavad liiklusuuringud. Kesklinnas asuva Võidu silla koormust aitab hajutada käesoleva aasta lõpul valmiv Vabaduse sild. VAHENDAB Linna suurus ja kompaktsus võimaldab Tartul areneda suurepäraseks jalgrattalinnaks. Margus Hanson, Tartu abilinnapea Sõpruse sild ühendab Tartu suurima elurajooni 30 000 elanikuga Annelinna jõe teise kaldaga. Selle koormuse vähendamiseks näeb linna arengukava ette Ringtee ja Ropka silla ehitamise. Need ühendaksid linna magala kiirelt areneva ja rohkelt töökohti pakkuva Ropka tööstusrajooniga. Esimeses järjekorras kavandatav Ringtee sild parandab liiklemisvõimalusi eri linnaosade vahel, suunates samas ka transiidi linnast välja. Sild hakkab ühendama kahte riigimaanteed, viies nii kokku Tartu idapoolse ringtee. Ringtee sild on üks osa kogu linna idapoolse ümbersõidu väljaehitamisest, mille projekt on linnal koos lähivaldadega käsil. Linna on kavas ehitada eritasandilisi ristmikke. Üks neist tuleb linna peamisele tuiksoonele, Riia tänavale, selle ristumisel Vaksali tänavaga. See suurendab oluliselt selle peamagistraali läbilaskevõimet. Raudtee Tehnilise Järelevalve Ametiga koostöös on kavas viia kahetasandiliseks kaks raudteeülesõitu. Aardla, Betooni ja Näituse ülesõidud on projekteerimisel ning varsti valitakse, kas eritasandiliseks läheb peale Näituse ülesõidu veel Aardla või Betooni ülesõit. Autode juurdekasvu pidurdamiseks tuleb linlastele pakkuda alternatiivseid liikumisvõimalusi. Mugav ja soodne ühistransport, läbimõeldud jalgrattateede võrgustik ja korras kõnniteed on need, mis innustavad inimesi oma harjumusi muutma. Kindlustunde, et tartlased on altid jalgsi käima ja rattaga sõitma, andis arengukava jaoks tehtud transpordiuuring, mis näitas linnaelanike põhilised liikumisviisid ja -suunad. Margus Hanson Ilmnes, et üle kolmandiku tartlastest läheb tööle jalgsi, ühistransporti kasutab pisut üle neljandiku linlastest ja jalgrattaga teeb suviti oma igapäevasõidud iga kümnes tartlane. Linna suurus ja kompaktsus võimaldab Tartul areneda suurepäraseks jalgrattalinnaks. Koostöös rattahuvilistega valmis aasta tagasi jalgrattaliikluse arenguskeem, kus linna hõlmav jalgrattateede võrgustik ühendab omavahel kõik linnaosad. Arenguskeem paneb paika teede ehitamise prioriteedid kolmes etapis. Esimese etapi elluviimine läheb maksma hinnanguliselt 90 miljonit krooni ja sellega võiks linn hakkama saada 2011. aastaks. Lähiajal plaanib linn koos ühistutega hakata korterelamute piirkondadesse ehitama spetsiaalseid jalgrattahoidlaid, kus inimestel oleks oma sõiduriistu mugav ja turvaline hoida. Jalgrattaliikluse arendamiseks on kavas leida finantseeringuid Euroopa fondidest. Üks linnavalitsuse prioriteete on viimastel aastatel olnud Tartu Lennujaamast rahvusvaheliste regulaarlennuliinide avamine, mille perspektiivikust tõestas Soome spetsialistide tehtud tasuvusuuring. Tartu Lennujaam kavandab hiljemalt 2009. aastal rahvusvaheliste liinide avamist, esimeste sihtkohtadena on nimetatud Stockholmi, Helsingit ja Riiat. 38 LOGISTIKA

REKLAAM veebruar 2008 39

REKLAAM Kui vastupidavus on määrav.....siis tea, et MITSUBISHI tõstukeid võid alati usaldada. Produktiivsus, usaldusväärsus ja vastupidavus on alati olnud märksõnad, millega iseloomustada Mitsubishi tooteid. Kahveltõstukid tõstejõuga 1-16 tonni on vastupidavad ja võimsad, samas nende mõju keskkonnale on leebe. Väljalaskegaasid on viidud miinimumini vastavalt rangetele Euroopa normidele. Madal müratase, lihtsalt juhitav hüdraulika ning ergonoomiline töökeskkond muudavad tõstukijuhi töö meeldivaks ajaviiteks. info telefonil 68 14 153 Motroonik AS Silikaltsiidi 3 11216 Tallinn www.motroonik.ee info@motroonik.ee 40 LOGISTIKA