uuendamine aitab tugevdada IT-alast baasharidust ja tuua sisse rohkem ettevõtlusele suunatud

Ülevaade Tehnikaülikooli tundengite külaskäigust Silicon Valley sse Lk 1 Õppeprorektor Kalle Tammemäe: ECEDi kokkutulekul arutleti insenerihariduse tuleviku üle Euroopas Lk 4 TTÜ elektroonikud kavandavad ainulaadseid pooljuhtseadiseid Lk 6 TTÜ rahvusvahelistumise ja innovatsiooni strateegia Lk 7 Mente et Manu 9 (1821) 11. mai 2012 T a l l i n n a T e h n i k a ü l i k o o l i a j a l e h t Ilmub üle nädala Kroonika California Berkley Ülikooli lektori dr Lisa Harperi loeng 25. aprillil pidas TTÜs loengu California- Berkeley University lektor dr Lisa Harper geenidest ja genoomidest ning sellest, kuidas need on seotud geneetiliselt muundatud organismidega. Ta vaatles geenide sarnasust erinevais liikides ning nende kujunemist evolutsioonilises arengus. Samuti käsitles ta geneetiliselt muundatud organismidega seotud probleeme USAs. Dr Harper sai phd 1996 California- Berkeley Ülikoolis taimede geneetika ja arengu alal. Ta tegutseb praegu kahel alal: geenide uurimisega, mis seotud rakkude arenguga, ning maisi genoomi uurimisega. Halduskultuur 2012 TTÜ avaliku halduse instituudi ja ajakirja Halduskultuur-Administrative Culture 14. aastakonverents teemal Kohalik valitsemine, detsentraliseerimine ja osalemine: metavalitsemise perspektiivid ( Local Governance, Decentralization and Participation: Meta-Governance Perspectives ) toimus TTÜs 27.-28. aprillini. Peaesinejaks oli prof dr Allan Rosenbaum (Florida International University). Prof Rosenbaumi ettekanne käsitles kolme viimase aastakümne detsentraliseerimise reforme rahvusvahelisel tasandil. TTÜ ja TÜ aitavad luua eeldusi uute Skype ide sünniks 25. aprillil sõlmisid Skype Eesti ning Eesti Infotehnoloogia SA koostööleppe Eesti IT Akadeemia arendamiseks. Programmi toetatud IT-õpet viivad läbi Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool. TTÜ ja TÜ jaoks tähendab see lisatoetust IT-õppekavade maailmatasemele viimiseks läbi rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõudude kaasamise ja senisest suurema hulga edukate välistudengite koolitamise. TTÜ õppeprorektor ja arvutisüsteemide professor Kalle Tammemäe: Eesti on ammu otsinud oma Nokiat, uskumata, et oma tagahoovis vaikselt suureks kasvanud ning maailmas kindlalt kanda kinnitanud Skype ongi see otsitu. Meil on hea meel, et ühtedele otsingutele saab nüüd joone alla tõmmata ning Skype kaubamärgi toel alustab Eesti IT Akadeemias oma arengut ja teekonda tulevane rahvusvaheline põlvkond IT-tippspetsialiste, kes jätkavad ja põlistavad Eesti IT-kuvandit maailmas. Ülikoolid on kvalitatiivseteks muutusteks juba mõnda aega ette valmistunud. TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja prof Jaak Vilo sõnul on Eesti IT vallas küll edukas, kuid erialaspetsialiste meil ikka napib. Õppekavade uuendamine aitab tugevdada IT-alast baasharidust ja tuua sisse rohkem ettevõtlusele suunatud õppemudeleid. Firmade toetus tugeva hariduse omandamisele on teretulnud, sest üha keerukamas maailmas on just parem haridus aluseks pikale ja edukale karjäärile ning kõrgemale lisandväärtusele töötaja kohta, arvab Vilo. Lisaks on prof Vilo hinnangul vaja tugevdada akadeemilise kutse atraktiivsust, et parimad noored õpiks kindlasti ka magistrantuuris ja doktorantuuris ning mõned neist hakkaks ka ise tulevikus õpetama. Samuti tuleb tuua häid tegijaid juurde välismaalt. Praeguseks on meil välismaalaste osakaal nii õppejõudude, magistrantide kui ka doktorantide osas juba üle 20%, ütles Vilo. Kokku alustab 2012. aastal Eesti IT Akadeemia egiidi all neli õppekava. Tallinna Tehnikaülikooli eestikeelne informaatika bakalaureuse- ja rahvusvaheline küberkaitse magistriõppekava, Tartu Ülikoolist eestikeelne informaatika bakalaureuse- ja rahvusvaheline tarkvaratehnika magistriõppekava. Mõlemad magistriõppekavad on ühtlasi TTÜ ja TÜ ühisõppekavad. 2013. aastal lisandub IT Akadeemia alla uusi, kvaliteedihindamise kõrgete tulemustega läbinud rahvusvahelisi õppekavu. Tasemenõuded on kõrged ja õppima on oodatud kõrgete ambitsioonidega ja võimekad üliõpilased nii välismaalt kui Eestist. Tallinna Tehnikaülikooli tudengite reis Silicon Valleysse Esineb Michael Kull Üht sessiooni juhtis ka TTÜ avaliku halduse instituudi külalisprofessor Michael Kull. Tehnikaülikooli poolt esinesid ka prof Sulev Mäeltsemees, prof Wolfgang Drechsler jpt. Õppejõult õppejõule 2. mail toimus seminar Õppejõult õppejõule, kus oli juttu haridusest, ärist ja interaktiivsetest elektroonilistest õppematerjalidest. Õppeprorektor Kalle Tammemäe tutvustas TTÜ õppetegevuse strateegiat, rääkis õppetegevuse kvaliteedist ja meetmetest selle tõstmiseks. Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni eriala õppejõud Katrin Aava andis ülevaate uurimistööst, mis käsitleb äriterminoloogia tungimist haridusse ja meie igapäevaellu ning sellega kaasnevast mõjust mõttemudelitele. Emeriitprofessor Andres Lahe rääkis elektroonilise õpiku loomise tagamaadest ning tutvustas õpikut Ehitusmehaanika. Eelkõige on õpik mõeldud üliõpilastele õppetegevuse diferentseerimiseks, kus lisaks teooriale on interaktiivsed ülesanded, enesetestid, õppevideod jm. Tallinna Tehnikaülikool korraldas kolmandat aastat järjest innovaatiliste ärimudelite konkursi Stratos Futuris, mille võitis interaktiivne TV. Tegemist on lahendusega, mis oskab lugeda inimeste emotsioone ning selle põhjal pakkuda välja sobivaimat meediat. Nagu iga ärimudeli, nii ka selle puhul oli vaja välja töötada tehniline lahendus. Peale mõningaid omavahelisi konsulteerimisi ja taustauuringuid leidsime esialgse tehnilise lahenduse, mida võiks realiseerida valminud ärimudeli põhjal. Loodud lahendust oli võimalus esitleda ka Silicon Valleys. Samasuguseid inimese näotuvastuse ja liikumise tuvastuse lahendusi on teostatud ka näiteks tehislike närvivõrkude baasil, mis tuvastavad inimese erinevate kehaosade liikumist. Microsoft pakub näiteks Kinecti jaoks isegi spetsiaalset arendusplatvormi, et arendajatel oleks lihtsam erinevaid rakendusi luua. Reis algas 16 tunni lendamise ja lennujaamade vahet käimisega, kui lõpuks maandusime San Franciscos. Kuna saabusime laupäeva õhtul ning pühapäev oli vaba, siis saime võimaluse tutvuda San Francisco erinevate vaatamisväärsustega, nagu köisraudtee, käia Golden Gate Bridge il, proovida erinevaid kohalikke mereande ja tutvuda Chinatowniga. Startupismi konverents ja loengud Nädala kaks esimest päeva olid sisustatud Startupismi konverentsiga, mis toob kokku ligikaudu 500 alustavat ettevõtjat ja on fokuseeritud uutele globaalsetele võimalustele, tehnoloogia tren- Järg lk 3

2 Arvamus Noored pole rändlinnud Käesoleva lehenumbri ilmumise ajaks on Riigikogu ilmselt otsustanud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse uue versiooni kolmandal lugemisel vastu võtta. Meie tänases lehenumbris on avaldatud nii Üliõpilaskondade Liidu kui koos nendega lastevanemate ja õpilaste ühenduste viimati esitatud ühisavaldus, milles kutsuti seaduse kolmandat lugemist edasi lükkama. Tsiteerigem siinkohal ühisavaldust, see on tervikuna avaldatud meie ajalehe 5. lk: Hetkel ei taga reformikava seda, et tudengid saavad tulevikus pühenduda õpingutele ja perede rahaline koormus väheneb. Selle asemel on oht, et väheneb hoopis vähemkindlustatud noorte ligipääs kõrgharidusele. Rõhutame, et demokraatlikus ühiskonnas on ulatuslike reformide tegemisel äärmiselt oluline kaasata ja reaalselt arvestada asjasse puutuvaid huvirühmi. Hoolimata mitmete poliitikute vastupidistest väidetest, ei ole seda kõrgharidusreformi eelnõu puhul tehtud. Soovimata arvustada presidendi poolt tagasi lükatud seaduse uut versiooni, juhiksin siiski tähelepanu sellele, et meie seadusloomes ignoreeritakse viimasel ajal üha sagedamini vastavate seadustega otseselt seotud huvirühmade arvamusi ja pretensioone. Tekib küsimus, kelle uuringutele, analüüsidele, seisukohtadele ja lõppude lõpuks huvidele siis selliseid seadusi sätestades lõpuks toetutakse? Rääkimata sellest, et enamik seadusi võetakse Riigikogus nagunii vastu üksnes koalitsiooni häälteenamusega. Kahaneva sisseastujate kontingendiga võideldes püüavad kõik ülikoolid panustada turundusse. Tehnikaülikool on selles osas saavutanud märkimisväärset edu ning kindlasti ka uus vastuvõtt tõestab seda. Ent samal ajal voolab üha rohkem intellektuaalset kapitali meie noorte näol Eestist välja, ilma et keegi oskaks öelda, kui palju või vähe neist enam leiab tagasi kodutee. Keegi arvamusliider esitas ajalehes lennuka võrdluse, et nad on nagu rändlinnud, kes kunagi ikka leiavad kodupesa. Ent inimesed pole siiski pelgalt instinktidele alluvad linnud, vaid mõtlevad ja kaalutlevad targad olevused ning iga seadus ja otsus võib otsustavalt muuta nende käitumist ehk tulevast rännuteed. Seadusandjad võiksid sellele sagedamini mõelda, sest kes on siis lõpuks need, kes neid veel tulevikus valima hakkaksid!? Erasmuse programmi koordinaatorite aastakonverentsil (ERACONi Konverents) sai Erasmuse ministri tiitli Maret Hein Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvaheliste suhete osakonnast. Erasmuse ministri tiitli saamise eelduseks on vähemalt 15 aastat töötamist Erasmuse programmi üldkoordinaatorina ja ülikooli rektori nominatsioon. Maret Hein on praegu ainus Eesti ülikooli esindaja, kes on saanud selle tiitli. Euroopas on kokku kolmteist Erasmuse ministrit. Ministri tiitlid anti välja esmakordselt ja seda tehti seoses Erasmuse programmi 25. aastapäeva tähistamisega Euroopas. TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Alar Kolk: Ministri tiitel tähendab lisaks aule ka kohustust aidata kaasa TTÜ hariduse edendamisele ja ülikooli rahvusvahelistumisele. Loomulikult tähendab ministri tiitel suurt tunnustust TTÜle tervikuna, Juhtkiri Mart Ummelas Tunnustus TTÜs on Erasmus programmi minister see annab tunnistust suurest kompetentsist, mida rahvusvaheline osakond saab pakkuda nii rahvusvahelistele tudengitele kui ka Erasmuse projektide algatamisele. Maret Hein töötab TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonnas juhataja asetäitjana rahvusvahelise mobiilsuse ja võrgustike alal. Tal on pikaajaline kogemus rahvusvahelisel haridusmaastikul, Hein on tegelenud aastate jooksul nii välisüliõpilaste vastuvõtu kui ka rahvusvahelise mobiilsusega. Samuti on Maret Hein osalenud mitmes rahvusvahelises hariduskoostööprojektis ja olnud ka mitme sellise projekti algataja. TTÜ-l on Erasmuse lepingud 350 ülikooliga ja aastate jooksul on ligi 1000 TTÜ tudengit välismaal õppimas käinud, TTÜsse on tulnud 800 vahetustudengit. Õppejõude ja töötajaid on programmi raames end partnerülikoolides täiendanud ligi 500. Kokku on TTÜ osalenud ligi 25 Erasmuse projektis. Süvaõppest TTÜs Algus Mente et Manu nr 8 TTÜ kolledžite tagasiside TTÜ Tartu Kolledži direktor professor Lembit Nei toob välja, et rahaliste vahendite nappuse tõttu tunniplaanilise tegevusena kolled žis süvaõpet ei toimu. Küll aga võtavad tublimad tudengid osa tudengiseltside (need on ehituse ja maastikuarhitektuuri tudengitel) poolt korraldatavatest kohtumistest-üritustest-loengutest. Väike arv tudengeid on seotud prof Mari Ivaski uurimisgrupiga ja spinn-off firmaga Artes Terrae. TTÜ Kuressaare Kolledži õppedirektor Kaia Eelma arvab, et hetkel on kolledži prioriteet akadeemilise õppetegevuse esimene punkt alusja eriala põhioskused, st pigem tasandusõpe kui süvaõpe. Siiski on atsakamatel üliõpilastel võimalus end erialaselt näidata õppetöö alastes ning kolledži arendusprojektides (st ka nn tellimuslikud lõputööd). Spetsialiseeritud õpperühmade moodustamiseks Kuressaare kolledžis Kaia Eelma hinnangul arvatavasti massi pole, pigem taandub põhjalikum juhendamine üliõpilase individuaalsele initsiatiivile-huvile. TTÜ peale tervikuna mõeldes peab Kaia Eelma võimalikuks nn Puhta Matemaatika Klubi loomist, mis oleks siis ülelinnaline, koondades gümnaasiumiõpilasi ja üliõpilasi teistest kõrgkoolidest. Võimalik, et rahastust sellele saaks SA Archimedes teaduse populariseerimise meetmest. TTÜ Virumaa Kolledži õppedirektori Reet Pärsi sõnul hinnatakse vajadust süvaõppe järele tagasihoidlikuks, siiski ollakse valmis võimekamatele täiendavalt erimatemaatikat pakkuma. Siia tuleb lisada, et ka eesti keele õpe Virumaa Kolledžis toimub TTÜ ja Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemuslepingu järgi süvaõppe nime all. Möödunud õppeaastal toetati 90 tudengi eesti keele õpet ühe semestri mahus ning samas mahus toetust on ülikool taotlenud ka tulevaks õppeaastaks. Järeldusi Kõige enam ollakse valmis laekunud tagasiside alusel süvaõppena tunnistama matemaatika eriõpet, milleks on valmis ka matemaatikainstituut ühelt poolt omal initsiatiivil defineerides rea uusi erikursusi ja teisalt on arenemas koostöö teaduskondadega, eelkõige infotehnoloogia teaduskonnaga. Tõenäosus selleks, et võimekam tudeng märkamata jääb, on iseenesest väga madal kuna teaduskonnad/asutused peavad tagama omale järelkasu nii õppekui teadustegevuse jätkumiseks ja tasemel hoidmiseks. On parem kui järelkasvu olemasolust hoolitakse teadlikult, sest hoolimatus võib päädida valusalt terve põlvkonna puudumisele üksuse töötajaskonnas. Kõige elementaarsem, mida alati teha annab, on silmatorganud üliõpilaste juhendamise kindlustamine ja võimalikult varajane kaasamine teadusprojektide ja -tiimide juurde. Positiivse poole pealt saab nimetada, et tudengile, kes otsib oma võimetele rakendusi väljaspool õppeprogrammi, on ülikoolis pakkumisi ohtralt erinevad klubid (Robootika, Formula Student, Säästva Arengu klubi, Mäenduse ja Geoloogia teadusklubi jt), külalisloengud maailma tippülikoolide professoritelt jt erinevate valdkondade tippesindajatelt, osalemine rahvusvahelistes võistlustes ja olümpiaadidel, kaasalöömine kultuuritegevuses jne. Kavandatava kõrgharidusreformi üheks kõrgkooli kvaliteeti näitavaks indikaatoriks on pakutud enam kui 65 punkti kolme riigieksami keskmisena saavutanute osakaalu tudengite hulgas. TTÜ tehnikakesksetele erialadele oodatakse võimalikult kõrge nn laia matemaatika riigieksami tulemusega sisseastunuid. Heade gümnaasiumilõpetanute pärast on Eesti ülikoolide vahel alati toimunud paras rebimine. Peab aga arvestama, et küllalt palju on neidki koolilõpetajaid, kes oma läbilöögivõimes veendununa valivad juba bakalaureuseõppe kohaks välisülikooli ning sealt on ainult üks samm, et jäädagi oma potentsiaali realiseerima välismaal. Pariteetse olukorra säilitamiseks on Eesti ülikoolidel igati põhjust panustada nii eraldi kui veelgi enam ühiselt programmidesse ja tegevustesse, mis pakuvad pinget ja väljakutseid üle normeeritud õppekava võimekamatele nii kodumaistele kui välistudengitele, ning näha vaeva vastavate võimaluste reklaamiga juba koolinoorte hulgas. Kalle Tammemäe TTÜ õppeprorektor TTÜ rektor Andres Keevallik ja Chalmersi Tehnikaülikooli emeriitprofessor Mart Mägi jagasid TTÜ Tudengimajas 19. aprillil Alfred Otsa nimelisi stipendiume ka TTÜ üliõpilastele. Õpe Euroopa standardile vastav magistriõppekava psühholoogidele TTÜs Üle kahekümne aasta hakatakse Eestis taas koolitama töö- ja organisatsioonipsühholoogia magistreid. Sel suvel saab sisse astuda Master in Work and Organizational Psychology erialale TTÜ tööstuspsühholoogia instituuti. TTÜ uusim kaheaastane magistriõppekava on ainulaadne Euroopas ning teine täismahus magistriõppekava, mis vastab EuroPsy akadeemilisele standardile. Sellele on oodatud õppima psühholoogiabakalaureused nii Eestist kui välismaalt. Kava on inglisekeelne ja rahvusvaheline, erialast spetsialiseerumist tunnustavad Euroopa Psühholoogide Assotsiatsioonide Liit (EFPA) ning Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsioon (EAWOP). Magistriõppekava loodi TTÜs Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsiooni initsiatiivil. Külalisprofessoritena osalevad õppetöös silmapaistvad Euroopa professorid Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Professorite Võrgustikust (ENOP), näiteks Viini Ülikoolist (Austria), Cambridge Ülikoolist (Suurbritannia), Grenoble Ülikoolist (Prantsusmaa), Sheffieldi Ülikoolist (Suurbritannia), Mälardaleni Ülikoolist (Rootsi), Aalto Ülikoolist (Soome), Moskva Ülikoolist (Venemaa), Sevilla Ülikoolist (Hispaania), ETH Zürichist (Šveitsi) jt. Õppemaks on 2400 eurot aastas, samas on võimalikud erinevad õppetoetused. Töö- ja organisatsioonipsühholoogia magistriõppe lõpetanud saavad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse, mis vastab EuroPsy akadeemilisele standardile ning omandavad sotsiaalteaduste magistrikraadi töö-ja organisatsiooni erialal. Töö- ja organisatsioonipsühholoogia magistriõppe lõpetajatel tekivad karjäärivõimalused nii praktikutena kui ka õpingute jätkamiseks doktoriõppes. Õppekava juht, TTÜ tööstuspsühholoogia instituudi direktor ja professor Mare Teichmann kinnitab, et töö- ja organisatsioonipsühholoogid leiavad tööd nii era- kui ka avalikus sektoris, samuti sõltumatute konsultantidena. Lõpetajad saavad rakendada oma teadmisi ja oskusi tööpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia ja per sonalipsühholoogia alal. Peamised probleemid, millega töö- ja organisatsioonipsühholoogidel tuleb tegeleda, on töötajate töö produktiivsuse tõstmine ja selle hindamine, täiend- ja ümberõpe, personalivalik, töömotivatsioon, tööalane vastutus, töökeskkonna ning tööelu kvaliteet. Üheks töö- ja organisatsioonipsühholoogide töövaldkonnaks on ka inseneripsühholoogia probleemistik inimene-masin (arvuti) kooslus, inimfaktori osa juhtimissüsteemis, sh inimlikud vead ja nende vähendamine, masinate ja toodete disain, kasutajasõbralikkus ja teised sarnased probleemid, rõhutab prof Teichmann. Euroopa psühholoogide peamised eri alased töövaldkonnad: 60% kliiniline psühholoogia, 15% koolipsühholoogia ning 15% töö- ja organisatsioonipsühholoogia, lisaks töötab 10% psühholoogidest teistes psühholoogia valdkondades (European Federation of Psychologists Associations i uuring, 2005). Töö- ja organisatsioonipsühholoogia on rakendusteadus, mille uurimisobjektiks on töötajate töö ja käitumine töökohas eesmärgiga tõsta töö tulemuslikkust ning parandada töötajate vaimset tervist, psühholoogilist heaolu ning tööelu kvaliteeti. Viimasel kümnendil on töö- ja organisatsioonipsühholoogia kiiresti arenenud. 2011. aastaks oli Eesti Terviseametis registreeritud kolm tööpsühholoogi, mis viitab sellele, et Eestis on vähe sobiva ettevalmistusega tööpsühholooge. Viimati oli psühholoogidel võimalus spetsialiseeruda töö- ja organisatsioonipsühholoogiks möödunud sajandi 1990. aastatel. Valminud on TTÜ täiendusõppe aruanne 2011 Aruanne annab ülevaate TTÜ struktuuriüksuste 2011. aasta tegevustest täiendusõppe valdkonnas. Kokku osales täiendusõppes 15 698 õppurit. Nendest 1081 õppis avatud õppes 982 tasemeõppe ainekursusel ja 14 617 õppurit osales 574 kursusel kogumahuga 12 112 tundi. 2011. aasta täiendusõppe kogumaht rahalises väljenduses oli 1787,4 miljonit eurot. Aruandeaastal on võrreldes varasemaga koostatud rohkem uusi täiendusõppekavasid ja läbi viidud rohkem kursusi. Oluliselt on suurenenud kursustel osalejate arv. Täiendusõppe aruandega veebiraamatu kujul on võimalik tutvuda TTÜ siseveebis: http://v2.ttu.ee/public/t/taienduskoolitus/ taiendusoppe_aruanne_2011/index.html Marika Olander TTÜ avatud ülikool

3 Tallinna Tehnikaülikooli tudengite reis Silicon Valleysse Algus lk 1 didele ning ettevõttest väljumise võimalustele. Sarnases formaadis üritusi toimub üle maailma viies eri paigas Shanghais, Dubais, Londonis, Bostonis ja San Franciscos. Mõlemal päeval esines ka mõni nimekam esineja, kelleks olid seekord Phil McKinney ja eesti juurtega Steve Jurvetson. Kogu ürituse temaatika oli suunatud ettevõtjatele, kes soovivad luua eelkõige tarkvaralisi lahendusi ilma suuremaid riistvaralisi arendusi tegemata. Mõlemad päevad oli jaotatud erinevatele temaatikatele, millega puutuvad kokku kõik alustavad tehnoloogiaettevõtted. Jagati ideid, nõuandeid, näiteid elust ja vastati osalejate küsimustele. Esimene konverentsipäev Esimese päeva peateemadeks olid oma äriga raha teenimine ja toote info levitamine, avatud innovatsioon, turundus ning reklaam. Aktiivses arutelus osales ka inkubatsioonikeskkonda pakkuv ettevõte RocketSpace, mis keskendub eelkõige tehnika- ja meediaettevõtetele suuruses 1-30 inimest. Minu kui tehnilise taustaga inimese jaoks oli majandusharidusega ekspertidelt väga palju õppida. Tooksin välja mõned mõtted esimesest päevast. Loodud tarkvara paremaks levitamiseks peab kirjutama head ülevaated ning alustama tarkvara levitamist läbi tuttavate, et koguda kriitiline mass kasutajaid ja saada kiiret tagasisidet, Enamik inimesi ei kasuta minu tarkvara pikemalt kui mõni kuu. Mõtelgem hoolikalt läbi strateegia, mis aitaks hoida kliente toodet pikemaajaliselt kasutamas. Tarkvara koos põhifunktsionaalsusega on tasuta kasutatav, kuid täisversioon tasuline. Iga 200 inimese kohta, kes oleksid nõus ostma minu tarkvara, teeb seda reaalselt vaid üks. Inimesele läheb eelkõige korda, kuidas see tarkvara suudab säästa tema raha või hoida kokku aega. Kliendi vajaduste väljaselgitamiseks mingem kontorist välja ning rääkigem klientidega. Vastasel juhul võib investeerimisteemaline jutuajamine lõppeda kaheminutilise piinliku vestlusega, Silicon Valley pakub ideaalset keskkonda turundamiseks ja kontaktide loomiseks ning piiramatul hulgal nõuandeid oma ala ekspertidelt. Esimene päev lõppes ettevõtjate omavahelise kiirkohtinguga, kus omavahel viidi kokku erinevate ettevõtete majandus- ning tehnikainimesed. Iga sessiooni kestel tuli igaühel esitleda oma ideed üksteisele, enamasti lõppes see kontaktide vahetamisega. Selliseid kolmeminutilisi sessioone toimus umbes 30 minutit järjest. Kohtingu eesmärgiks oli viia kokku sama profiiliga ettevõtted ning suurendada koostööd ettevõtjate vahel loomaks efektiivsemalt toimivaid ettevõtteid. Konverentsi teisel päeval keskenduti teistest erinemisele, ettevõtete omavahelisele koostööle ja konkreetsetele sammudele, kuidas ettevõttega alustada. Mõtteid teisest konverentsipäevast Proovige teistest erineda mitte luues järgmist Angry Birds i tarkvara. Oluline on interdistsiplinaarsus ja olemasolevaid turumudeleid lõhkuv innovaatilisus. Ettevõtteid ei müüda, vaid neid ostetakse, selle eelduseks on teiste seast silmapaistmine. Partnerlus suurema ettevõttega on hea müügivõimalus väiksemale. Mõningatest sammudest, mida soovitati teha alustades oma ettevõttega. Ilma töötava prototüübita ei ole mõtet minna rahastajaga vestlema. Selge nägemus kliendi vajadustest, minu tugevustest ja nõrkustest. Kuigi ettevõtte geograafiline asukoht ei oma tähtsust rahastuse küsimisel, siis vähemalt osa meeskonnast peab olema kohalik, kes tunneb kohalikke olusid. Kui ettevõttes on alla kahe asutaja, on oluliselt keerulisem rahastust leida. Konverentsi teine päev lõppes ettevõtjate surmaheitlusega, kus oma prototüüpi tuli esitleda ja kaitsta erinevate valdkondade ekspertide ees. Oli neid, kellele soovitati tegelda millegi muuga kui ka neid, kelle toodet oodatakse turule pikisilmi. See oli ideaalne võimalus saada professionaalset tagasisidet oma toote või teenuse kohta. Paremaid hindeid said ettevõtted, kelle toode koosnes lisaks tarkvaralisele lahendusele ka riistvarast või suutsid nad oma tootega konkurentidest unikaalse lahenduse poolest oluliselt erineda. Nagu teise päeva mõtetes juba kirja panin, siis üheks heaks märgiks on see, kui ettevõtte asutavad koos nii majanduse kui tehnilise taustaga inimesed. Tihti on nende kahe inimese kokku viimine suurim probleem, kuna mõlemale peab idee tunduma atraktiivne. Kui turundaja peab silmas eelkõige turu suurust ja rahateenimise võimalusi, siis insener peab oskama orienteeruda oma valdkonnas ja suutma kogu lahenduse tõenäoliselt ka üksi valmis teha. Ka Eestis toimuv ning Startup Garage i, Loov Eesti MTÜ, Eesti Kunstiakadeemia, TTÜ ja Tehnopoli korraldatav TeamUP tootearenduspäev püüab omavahel kokku viia disainerid, insenerid ja turundajad. Ka allakirjutanu on osalenud kahel TeamUp i päeval. Kui ühel neist lõin kaasa teiste autorite tehnilise idee teostuse alal, siis järgmisel osalesin juba ise oma ideega, mis kuulutati ka võitjaks. Võitja saab endale ka Tehnopoli-poolse juhendaja, kes aitab alustavat ettevõtjat oma toote arendamisel. Isegi kui saada sellistelt üritustelt endale väga hea meeskonna, siis kõige suurem oskus on seda meeskonda hoida motiveerituna ja jagada meeskonna liikmete vahel ära vastutusalad. Meeskonnaliikmete vahetus ja mõne liikme lahkumine on selle protsessi loomulik osa. Tihti kuulub aga meeskonda rohkem turundajaid kui insenere. Kui tegemist on tehnoloogiaettevõttega, siis tegelikult peaks iga turundaja kohta olema 2-3 inseneri. See aitab toodet kiiremini arendada, aitab näha puudusi, mis ühel inimesel võivad märkamata jääda, ning loob paremad võimalused teisteks tehnoloogiliselt eristumiseks. Just teistest eristumine on see, mida toodi välja ka Startupismi konverentsil kuna selle abil on võimalik luua lisaväärtust, mida teised konkurendid ei suuda või pole valmis hetkel pakkuma. Kui nii TeamUp i kui ka Stratos Futurise taolised üritused annavad väärtuslikku tagasisidet äriplaani kohta, siis järgmine samm, millega kaasneb idee tehniline teostus, on enamasti koht, kus ettevõtjad peavad suuresti toetuma oma isiklikele kontaktidele. Iga idee tehniline teostus võib olla täiesti erinev ning seetõttu on kompetentse nõu ja tagasiside saamine oluliselt keerulisem. Seetõttu võiks taoliste ürituste üheks lahutamatuks osaks olla ka nõu- ja tagasisideidee tehnilise teostatavuse kohta. Taoline tehnilise nõustamise grupp võiks koosneda erinevate erialade spetsialistidest, kes aitavad välja valida tehnoloogiad, mille abil jõuaks idee autor kõige kiiremini töötava prototüübini. Õppetöö Berkley Ülikoolis Meil avanes suurepärane võimalus osaleda ka Berkley Ülikooli loengutel. Loengute teemad olid seotud ettevõtluse, innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimisega ning äristrateegiatega. Loengute formaadist jäi silma, et igal tudengil on alati kaasas oma isiklik nimesilt, mis paigutatakse iga loengu alguses enda ette lauale. Sellel on kaks positiivset külge. Esiteks, teades üliõpilase nime, annab see võimaluse õppejõul paremini suhelda üliõpilastega. Teiseks võimaldab see üliõpilaste vahel lihtsamini uusi kontakte luua. Huvitav tähelepanek oli ka sagedane väliskülaliste loengutesse kutsumine. Õppejõud Flavio Fefermann oli neid seekord kohale kutsunud koguni kaks. Üheks selliseks külaliseks Berkley Ülikoolis oli näiteks Jack Kloster, kes rääkis oma kogemustest, kuidas ta oma ettevõttega alustas, millal ja millise rahastuse sai, millised olid suurimad probleemid ning ühtlasi andis ta nõuandeid ettevõtlusega seotud tegevuste kohta. Lisaks tehti loengu ajal ka Skype i videokõne väliskülalistega, mille jooksul said küsimusi esitada ka üliõpilased ise. Mul on olnud õnn osaleda ka Tallinna Tehnikaülikooli loengutes, kus on osalenud väliskülalised kuid millegi pärast praktiseeritakse seda oluliselt harvemini, kui võiks. See lubaks teoreetilisi teadmisi paremini omandada, seostades need praktiliste kogemuste ja võimalike perspektiividega vastavas valdkonnas. Rääkides Silicon Valley fenomenist üldisemalt oli Flavio Fefermani kommentaar, et sinna lähevad need, kes on vaesed ning soovivad palju tööd teha. Kui neil pole ka midagi kaotada, on see ideaalne sümbioos innovatsiooni loomiseks. Et Silicon Valleys hakkama saada, on kõige tähtsamad reputatsioon ja suhtlusvõrgustik. Hea meeskonna loomiseks on vaja kontakte ning tuntud inimese kaasamisel oma meeskonda on oluliselt paremad võimalused saada investoritelt finantseeringuid. Silicon Valley alustavad ettevõtted Lisaks Startupismi konverentsile toimub Silicon Valley ümbruses pidevalt kõikvõimalikke alustavatele ettevõtetele mõeldud üritusi. Üheks selliseks on ka lõunad erinevate ettevõtjatega, millel saime ka meie osaleda. Sotsiaalvõrgustikus reklaamitakse välja aeg ja koht ning tavalisse kontorihoonesse tulevad kokku erinevate valdkondade ettevõtjad, huvilised ja eksperdid ning kuna tegemist on lõunaga, siis pakutakse ka pitsat. Meie lõuna Järg lk 6 Tudengielu

4 Tööreis Inseneriharidus ECEDi kokkutulekul 29.-30. märtsini toimus Birminghami Ülikoolis neljas Euroopa inseneeria dekaanide kokkutulek ECED (Fourth European Convention of Engineering Deans http://www. birmingham.ac.uk/eced2012), mida organiseerisid SEFI (http://www. sefi.be) ja CESAERi (http://www. cesaer.org) võrgustikud, mille liige on ka TTÜ, ja kohapealse korraldajana Birminghami Ülikool (http:// www.birmingham.ac.uk). Teema: homne insener atraktiivse Euroopa eest, koostöö ehitamaks Euroopa insenerihariduse ja -teaduse ekstsellentsi. Birminghami Ülikool on pisut vanem kui TTÜ (asutatud 1900) ning kuulub nn Russelli rahvusvahelisse ekstsellentsi gruppi, millesse on kaasatud 20 Inglismaa suurima teadusliku panusega ning teadusgrantide hõivega ülikooli. Russelli grupp haarab 2/3 Inglismaa teadusgrantidest ja lepingutest. Tuntud Webometricsi 20 300 ülikooli võrdluses, kus TTÜ on 764. positsioonil, leiab Birminghami Ülikooli 229. kohalt (ELis 80.). Publikatsioonide arvult on Birmingham klassifitseeritud ülikooli kodulehe andmetel Euroopa 13. Ülikool on moodne, baseerub linnakutel, katab nii klassikalisi (kunst, meditsiin, õigus, sotsiaalteadused) kui loodusteaduse ja tehnika valdkondi, ja selles õpib ligi 27 000 üliõpilast. Välistudengeid on sellest 4500 (17%). Ülikooliga on seotud 8 nobelisti. ECEDi kokkutulekul käsitletavad teemad puudutasid üldist inseneriharidust erinevate ülikoolide näidetel; võimekamate tudengite ja õppejõudude külgetõmmet ja hoidmist ülikoolide juures; lahendusi inseneriõppe atraktiivsuse tagamiseks; jätkusuutlikku innovatsiooni, teaduse ja hariduse integratsiooni akadeemia ja tööstuse üleselt; lõpetajate varustamist õigete oskustega. Need on ääretult vajalikud ja päevakohased teemad üle Euroopa ning meil koduski. Loomulikult oli kõne all ka 3+2 Bologna süsteem, mis ei taha EU ulatuses kuidagi koonduda ühisele alusele. Kolme õpiaastaga ei ole üheski EU liikmesriigis ega ka maailma ülikoolides suudetud terviklikku inseneriharidust anda, kolmeaastane bakalaureuse vaheaste ei näita mingeid stabiliseerumise märke ning riigiti ja ülikooliti on lahendustes suured erinevused. Vaheaste on defineeritav, selle läbimisel võib anda välja diplomi või pigem soovi korral vahediplomi, aga õpe peab jätkuma. On normaalne, et 80-90% bakalaureuseastme lõpetanutest jätkab magistriõppes. On ka tavapärane, et ülikoolid ei vaeva end väga praktikaga, ehkki võimalus selleks on õppekavades olemas. Sageli valikainena ja väikesemahulisena, enamasti väljaspool regulaarseid akadeemilisi õpinguid (suvel). Ent on ka väga selgeid ja pikki (nt kolmekuulisi) praktikaprogramme, kui keskkond seda soosib. 1 Kontrollimisel selgus, et Aalto saar on virtuaalmaailmas tõesti olemas ja peegeldab oskuslikult nii mõndagi Aalto unikaalsusest (nt LabLife3D). Samas jooksvat aktiivsust keskkonnas ei olnud märgata. Inseneriõppe de- ja rekonstrueerimine ülikoolides Tunnetatakse, et inseneriõpe on kaotanud oma positsioone õppe atraktiivsuse maastikul. Euroopa kõrgharidusmaastik on lai ning kirev, kusjuures deklareeritud eesmärgiks on atraktiivse ning ühilduvate astmete ning õppeprogrammidega kõrgharidussüsteemi loomine. Võis kogeda ega inseneriõppe atraktiivsuse eest keegi teine ei seisa kui tehnikaülikoolid, insenerid ja inseneeria õppejõud ise. Keerulist ülesannet tuleb ikka lahendada osakaupa ning sessiooni käigus tutvustati valitud ülikoolides toimunud programmide de- ja rekonstrueerimise (reformi) tulemusi. Maailmas on eeskujusid, mille kvaliteet kõlab kui aksioom. Pole siis midagi imekspandavat, kui Karlsruhe Institute of Technology (KIT) võrdleb end MITiga (Massachusetts Institute of Technology). Õppetöö läbiviimise võtted on kõik meilegi tuttavad õppekava kui haarav jutustus (story), arenevad ja seostatud teemad üle semestrite, probleemipõhine õpe, teaduse ja innovatsiooni fookus, mitmekeelne õpikeskkond, multidistsiplinaarsus, magistriõpe kui peamine eesmärk (bakalaureusel peatumajäämist ei soosita ega soovitata). Magistriõpe KITis sisaldab ühekuulist ettevõtluskoolitust, kolmekuulist praktikat ettevõttes ja lõpuks koos äriplaaniga diplomiprojekti koostamist. Karlsruhe kui tööstuspiirkond on ilmselt ettevõttepraktikat soosiv. Aalto Ülikooli uuest hingamisest on Mente et Manu veergudel juba varem juttu olnud (uus juhtimismudel, interdistsiplinaarsus, õpiväljundite kooskõla tööjõuturu ootuste ja rahvuslike väljakutsetega). Reeglina on pärand ülikoole väga kammitsev, mistõttu ülikoole peetakse vaat et konservatiivsuse etalonideks. Aalto võimaluseks on olnud õigus kõike täielikult uuest vaatepunktist lähtudes ümber disainida. Aalto viib läbi sisemisi võistlusi parimate kursuste, projektide, sündmuste ja külaliste osas, toob majja tipp-professoreid (vähe, aga hoolsalt valituid). Kõigest õpitakse (kõik ei õnnestu, 2009. aastal oli peataolekut palju, liiga paljut sooviti saavutada korraga) ning ollakse valmis vajadusel kiireteks kursimuutusteks. Aalto Design Engineer s rap Go back to when civilisation started Most of the world had yet to be charted I bet you re glad that the wheel was invented Part of the earliest in engineering Add pivots and gears and levers Then ancient weaponry built by Archimedes The military has changed through the centuries Giving engineers a major role in the armies, Technology provides an advantage So a lot of the time new discoveries are guarded But as people started sharing knowledge with each other, The industrial revolution came from steam power Electricity took away some limitations As the world became smaller through new communications Now cooperation is the best way forward With the work of engineers the future s all good Imagine if we didn t have engineers, If One day we woke up and they d all disappeared, what then? Well our troubles would multiply, The modern world would be struggling to survive, No vehicles, no roads, heating or lights, No computer systems or Internet sites, Oh no! You d be using a pen to write, With a book, reading under the candle light Vaade UoB Egbastoni linnakule, esiplaanil nn Faraday kuju, tagaplaanil kellatorn Old Joe, üks Birminghami kõrgemaid punkte. Factory (www.aaltodesignfactory.fi) kontseptsioon on leidnud palju järgijaid ka TTÜs hoogsalt startinud MECTORY on üks neist. Peab olema parajalt hulle maailma mastaabis ideid, nagu oli näiteks 100 Aalto tudengi reis erarongiga läbi Venemaa Šanghai World Expo 2010le (www.aaltoontracs.com). Aalto on avalikel esinemistel nimetanud ka oma nähtavust virtuaalmaailmas Second Life 1. Verse 2 Engineers have made transportation, Through networks, vehicles and mass automation, From the streets to the railway stations, The depths of the sea and even the space station, Everything man made starts in a mind, But Research and Development can take a bit of time, So engineers are needed who can do good designs, And help bring new ideas to the production lines, Engineers learn how to see things differently, Cos solving a problem is a daily activity, Applying Innovation and true creativity, To improve and maintain our public utilities, High visibility jackets and hard hats, And engineering works on the roads and the train tracks, It s easy to think they only work with their hands, But a lot of engineers are busy working with their minds. Imagine if we didn t have engineers, If One day we woke up and they d all disappeared, what then? Well our troubles would multiply, The modern world would be struggling to survive, No vehicles, no roads, heating or lights, No computer systems or Internet sites, Oh no! You d be using a pen to write, With a book reading under the candle light Verse 3 The ability to design can go pretty far, It s the reason that humanity can reach for the stars, Putting satellites in space and sending robots to mars, You can get a job at NASA if you re up for the task. Engineers improve lives the whole world over, By providing better sources of energy and water, And we also know inventions can make them famous, Like the clockwork radio by Trevor Baylis. These days it s amazing to recognise, All the many ways engineers are identified, Their work s specified as being specialised, But overall it s the roles we can emphasise, It s an enterprise where people persevere, To produce new technologies by using their flare, So looking for a challenge and an exciting career?, Consider becoming one of tomorrow s engineers. Imagine if we didn t have engineers, If One day we woke up and they d all disappeared, what then? Well our troubles would multiply, The modern world would be struggling to survive, No vehicles, no roads, heating or lights, No computer systems or Internet sites, Oh no! You d be using a pen to write, With a book reading under the candle light Talentide hõivamine ja hoidmine Konkreetne teemakäsitlus kokkutulekul jäi mõnevõrra napiks, kuigi õpetlik oli kuulata Prantsuse ja Hiina ülikoolide koostööst, Prantsuse kõrgharidusmudeli juurutamisest, ühisest juhtimisest (SINO-FRENCH partnership and management model). Teine ettekanne oli võõrustajatelt ja ülikoolikeskne tippülikool tõmbab ja toodab tippe üle kogu maailma, kui just vastupidist ei soovita. Birmingham Fellows programmi alusel otsitakse ja arendatakse 50 väljapaistvaimat noort läbi post-doktoriprogrammi, et neist ku juneksid uue põlvkonna akadeemilised liidrid. Sama kaaskond toetab üksteist ning kindlustab ülikooli akadeemilise ekstsellentsi püsivuse. Loomulikult on ka Birminghamil oma edukas Hiina programm (Guangzhou Centre). Londoni Imperial Collegei esindaja puudutas juba konkreetsemalt inseneriõppe atraktiivsust, soolist tasakaalustamatust. Inseneerlusõpe algab juba ülikoolieelsest ajast, ülikooli roll on entusiasmi ja huvi hoida ja võimendada, et lõpetamisele saaks järgneda eluaegne edukas karjäär. Lõpetamisjärgset tööelu alustamist ja karjääri ülikool tegelikult ei mõjuta. Kui näidata tudengitele pilti paarikümnest maailmakuulsast insenerist, siis reeglina ei tunta kedagi, Harry Potterit aga küll. Inseneri kuvand ühiskonnas on sageli oskustöölise rolli tasemel (kasutab mutrivõtit järelikult on insener, ronib mingi seadme sisse või alla järelikult insener), mida on raske muuta. Koolides on tehnikalaborite ülesseadmine kulukas ja tülikas, vähesed õpetajad on valdkonnas inspireerivad või omavad sidet tegeliku inseneeriaga. Muidugi, maailm on muutunud ja kui kunagi saadi elektroonikuks vau! efekti ajal pärast oma kolme transistoriga raadio kokkupanemist, siis nüüdsed süsteemid koostatakse võrreldamatult komplitseeritumatest komponentidest ja töövahenditega, mis on ise tehnoloogilised imed nii hinna kui käsitlemiseks vajatavate oskuste tõttu. Paradigma muutus on kõikehõlmav ning sellega pole lihtsalt jõutud kaasa minna. Täitsa tuttav lugu! Need on raskused, mille ületamine ise nõuab ülikooli enda pühendumist ja teenäitamist, probleem on aga ühiskonnaülene. Kuidas luua uut idealismi insener kui inimkonna tänase ja homse maailma autor, kuidas näidata mitmekesist pilti kogu inseneerluse maailmast, kuidas viia kaasaegses (info-, tehno-) maailmas õppetööd läbi atraktiivselt, kuidas arendada entusiasmi inseneriks saamisel? Inseneriks, kes on tänapäeval oma valdkonna tippekspert, analüüsiv sünteesiv - loov ja innovatiivne spetsialist, kes on valmis töötama rahvusvahelistes tiimides, kes on efektiivne suhtleja, kes tunnetab oma vastutust nii lokaalses kui globaalses kontekstis jne. Mis seal ikka õppekava peab muutuma, õpetamine peab arenema, õppetugi peab kestma ka siis kui ülikool on lõpetatud, õppekeskkond nõuab maailmaklassi keskkonda ja infrastruktuuri. Lihtne! Inseneriõppe atraktiivsus See paneelsessioon oli vast enim huvipakkuv, kuna tõi lauale mitmeid tulemusi andnud katsetusi inseneriõppe atraktiivsuse teemadel. Katsetused tähendavad siiski ajas limiteeritud programme, mille jätkumine samas mahus pärast ELi finantseeringu lõppemist on küsitav. Tähelepanuväärne on kolmeaastane Inglismaa-Wales i rahvuslik programm HE STEM (Higher Education Science, Technology, Engineering and Mathematics program, http://www.hestem.ac.uk/). Koolide kaasamine, õppekavade parendamine, lõpetanute toetamine ja tööjõu arendamine. Programm lõpeb k.a augustis, aga on olnud edukas ( 21 miljonit investeeringuid) ning küllap ühtteist omandatud võtetest jääb ellu ja integreerub partnerorganisatsioonide põhitegevustega. Noorte tõmbamine STEMi distsipliinide ja erialade juurde on kasvav probleem, kuid ka lahendused tasakaalu taastamiseks on olemas ning mitte sugugi ebatavalised. Eelkõige on selleks insenerialade nähtavus üldises inforuumis ja teiseks vahetu side nendega juba koolis. Nähtavuse jaoks saab kasutada samu vahendeid, mida meedia- ja IT-tööstus on loonud s.o Järg lk 6

5 Tudengid vallutasid Tallinna Tallinna Tudengite Kevadpäevad toimusid sellel aastal 7.-11. maini ja täitsid terve linna üliõpilasmeluga. Viie päeva jooksul toimus pealinnas üle poolesaja erineva ürituse kontserdi, võistluse, töötoa ja klubiürituse. Programmis oli mitmed traditsioonilisi ning samuti uusi üritusi, mille publik hästi vastu võttis. Traditsioonilised üritused, millele ennustati suurt menu ning mida kõik tudengid hinge kinni pidades ootasid, oli öölaulupidu, pubiralli, Majandusmõtleja, Tudengifesti staadionkontsert, kus esinesid August Hunt, Ska Faktor ja Tanel Padar & The Sun. Samuti oli väga oodatud tudengijooks, Pedafolk, pappmasinate romuralli, mitmekesine teatriprogramm ning tudengipäevi lõpetav pi du, mis sel aastal toimus Tallinna Tehnikaülikooli Tudengimajas. Kevadpäevad avas rongkäik ning sellele järgnes öölaulupidu, mis toimusid Vabaduse väljakul, ning mida eelmisel aastal külastas üle 10 000 inimese. Viiepäevase programmi lõpetas Tudengimajas toimuv lõpupidu. Programm oli vä ga mitmekesine ning pakkus te gevust nii üliõpilastele kui ka lin na kodanikele. Tudengipäevade peakorraldaja Iris Eliase sõnul olid selleaastased kevadpäevade üritused suuremalt jaolt koondunud ühte paika. Lõime tudengitele viieks päevaks kodu Vabaduse väljakule. Samuti tegime sel aastal palju eri nevaid uuendusi. Suurimaks uuenduseks tudengipäevadel oli koostöö Saku õlletehasega, kes oli kevadpäevade peasponsor ning kellega loodame teha meeldivat ja pikaajalist koostööd. Tudengipäevade süda ehk keskpunkt asus Vabaduse väljakul, kuhu oli püstitatud suur tudengitelk, ning kus oli üritusi igale maitsele. Tudengi süda on väga suur ja kaastundlik, ning valmis abivajajaid alati aitama, seepärast korraldame koostöös verekeskusega aktsiooni Verekeskus otsib doonoreid!. Tudengite Kevadpäevade programmiga saab tutvuda aadressil www.tudengipaevad.ee ja Facebookis www.facebook.com/tudengipaevad. EÜL: Uute õppetoetusteta on tasuta kõrgharidus vaid valimisloosung Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) ootas 2. mail, et Riigikogu saadaks kõrgharidusreformi eelnõu tagasi kultuurikomisjoni ja käsitleks seda koos õppetoetuste eelnõuga, sest vastasel juhul ei ole tegu valimistel lubatud tasuta kõrgharidusega. Kõrgharidusreformi kavas on tõsiselt tasakaalust väljas tudengitele seatud nõudmised ja neile selleks vastu pakutavad õpitingimused, sõnas EÜLi esimees Eimar Veldre. EÜLi hinnangul hakkab sajaprotsendiline õppekoormuse nõue töötama vastu tasuta õppe eesmärgile s.o vähendada õpinguid katkestavate ja pikendavate tudengite arvu. Ligi 70 000 tudengist lõpetab igal aastal 10 000 ja samas suurusjärgus jätab õpingud ka pooleli. Enamik tudengeid peab õpingute kõrvalt töötama ja ilma õppetoetusteta soosivad sellised nõuded õpingute katkestamist, rõhutas Veldre. EÜL ootab, et kõrgharidusreformi läbiviimiseks leitakse realistlikum tasakaal tudengitele esitatavate nõuete ja riigi poolt tagatavate tasuta õppe ja vajaduspõhiste õppetoetuste vahel. See tähendab, et tasuta kõrghariduse eelnõud ja õppetoetuste eelnõud peab käsitlema koos ja rakendama üheaegselt. Riigikogu ei saanud valimistel mandaati, et kehtestada tasuta kõrgharidust kui erandit. See peab olema reegel, sest vastasel juhul on tegu pelgalt valimisloosungiga, ütles Veldre. Eelmisel sügisel ja tänavu jaanuaris lubasid kõik Riigikogu erakonnad, et kõrgharidusreformi eelnõud käsitletakse koos õppetoetuste eelnõuga. Sellest loobumine oleks tudengite ja laiema avalikkuse petmine. Eesti Üliõpilaskondade Liit Riigikogus Riigikogu lõpetas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse teistkordsel menetlemisel dokumendi teise lugemise. Menetluse käigus viidi seadusesse mitmed muudatused. Akadeemilise puhkuse tingimuste osas viiakse seadusesse muudatused, mille kohaselt rakendub õppekava täitmise piirang akadeemilisel puhkusel viibimisel alates 2013/2014. õppeaastast õppeasutusse immatrikuleeritud üliõpilastele ja varasemalt immatrikuleeritud üliõpilastele alates 2016/2017. õppeaastast. Õppekulude hüvitamise osas tuuakse selgelt välja juhud, millal tekib õppeasutusel õigus üliõpilaselt õppekulusid nõuda. Täiskoormusega eesti õppekeelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt on õigus nõuda õppekulude hüvitamist üksnes siis, kui üliõpilane ei ole täitnud algavaks semestriks kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahtu. Samuti muudetakse kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamise regulatsiooni, jättes välja vaidlusaluse volitusnormi osa, mis andis valitsusele pädevuse kehtestada tegevustoetuse mahu määramise täpsemad tingimused ja kord. Muudatusettepaneku kohaselt antakse valitsusele volitus üksnes täpsustada seaduses nimetatud näitajate definitsioone ja korralduslikke küsimusi. Eesti Lastevanemate Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu ühisavaldus kõrgharidusreformi teemal Hetkel ei taga reformikava seda, et tudengid saavad tulevikus pühenduda õpingutele ja perede rahaline koormus väheneb. Selle asemel on oht, et väheneb hoopis vähemkindlustatud noorte ligipääs kõrgharidusele. Rõhutame, et demokraatlikus ühiskonnas on ulatuslike reformide tegemisel äärmiselt oluline kaasata ja reaalselt arvestada asjasse puutuvaid huvirühmi. Hoolimata mitmete poliitikute vastupidistest väidetest, ei ole seda kõrgharidusreformi eelnõu puhul tehtud. Kuigi sarnaseid ettepanekuid on teinud mitu huvirühma, on neid ikkagi ignoreeritud. Sellist praktikat ei saa nimetada tasakaalupunkti leidmiseks, nagu väidavad poliitikad, pigem on tegu reformi pealesurumisega. Soovime, et reformikava koostataks terviklikuna ja et teisi sellesse reformi puutuvaid eelnõusid menetletaks koos. Tasuta õppe kehtestamine koos kõrgendatud nõuetega tudengeile ei saa tuua head, kui selle kõrval pole korralikku tudengite tugisüsteemi koos vajaduspõhiste õppetoetusteta. Hetkel tahab riigikogu vastu võtta ühe seaduse, jättes arvestamata selleks vajalike õppetoetuste ulatust ja suurust. Palume Riigikogul olla nõudlikum ka valitsuse suhtes, kes pole siiani suutnud esitada õppetoetuste eelnõud, kuigi haridusminister lubas seda juba eelmise aasta sügiseks. Peaminister rõhutas sel nädalal valitsuse pressikonverentsil, et tudengite õppetoetuste fond peaks lähematel aastatel kasvama kahekordseks. Samas möönis ta, et raha selleks pole veel leitud. See seab aga tugevalt kahtluse alla, et kõrgharidusreform saavutab lubatud eesmärgid. Kutsume Riigikogu üles kõrgharidusreformi eelnõu lõpphääletust edasi lükkama, kuni parlamendi kultuurikomisjon on jõudnud põhimõtteliselt läbi arutada tudengite õppetoetuste süsteemi muutmise. 6. mai Aivar Haller, Lastevanemate Liit Liina Hirv, Eesti Õpilasesinduste Liit Eimar Veldre, Eesti Üliõpilaskondade Liit Tudengielu Majandusteaduskonna üliõpilaste teadustööde konkursi tulemused 3. mail toimus juba kuuendat korda majandusteaduskonna üliõpilaste teadustööde konverents. Konkursil esitatud tööde tase oli väga kõrge ja samuti olid väga kõrgel tasemel ettekanded. Oli palju huvitavaid diskussioone ja palju originaalseid uurimisteemasid. Konverentsi kohta on ilmunud ka e-kogumik, mille leiab TTÜ veebilehelt. Konverentsi auhinnad olid üliõpilastele rahaliste stipendiumitena ja vilistlastele kinkekaartides. Konkursi ja konverentsi tulemused I koha bakalaureusetöö Evelin Viil mann. Avaliku sektori palgaarengud ja palgapreemia Eestis aastatel 2000 2010. Juhendaja: professor Alari Purju II koha bakalaureusetöö Tanel Same. Elamusturunduse olemus ja brändi elamuse mõõtmine Eestis tegutse vate suurettevõtete näitel. Juhendaja: professor Anu Leppiman. I koha magistritöö Viljar Vald. Euroopa pankade haavatavuse mõjutegurid: Rakendus Eesti pangandussektori riskide hindamiseks. Juhendaja: vanemteadur Kadri Männa - soo II koha magistritöö Olga Murumets. Kommertspanga väärtuse hindamine Skandinaavia pankade näitel. Juhendaja: vanemteadur Tõnn Talpsepp Silmapaistev uurimistöö Katri Urke. Sotsiaalne ebavõrdsus ja selle mõõtmine. Juhendaja professor Kaarel Kilvits. Konverentsil anti auhindu aktuaalse teema käsitlemise eest ja neid auhindu oli kaks: Aktuaalne teema Aleksandr Galah hov. MOUSE STORE projekti raames elektroonilise ärisüsteemi ehitamise analüüs ja realiseerimine firma Itech OÜ poolt. Juhendajad: professor Maksim Saat, dotsent Irina Koljajeva. Aktuaalne teema Anneli Tohver. Kolmandate riikide kodanike majan duslik ränne ja integratsioon Euroopa Liitu. Juhendaja: professor Aksel Kirch. Oliver Parts, PhD TTÜ majandusteaduskonna üliõpilaste teadustööde konkursi ja konverentsi peakorraldaja Tudengidemokraatia raamat 23. aprillil avaldas TTÜ üliõpilasesindus Tudengidemokraatia raamatu. Raamat sai koostatud praktilisest vajadusest lähtuvalt. Rikkaliku fotomaterjali taustal tutvustab raamat TTÜ üliõpilaskonna olulisemaid tegemisi, algatusi ja saavutusi viimase 10-15 aasta jooksul. Esmakordselt tuuakse kompaktselt lugejate ette üliõpilaste võimalused TTÜ otsustusprotsessides kaasa rääkimiseks ja sisendi andmiseks. Samuti saab raamatut lugedes aimu, et üliõpilastel endil on võimalik palju muuta ja mõjutada. Selleks peab vaid olema tahet ja järjepidevust. Loodame, et see trükis muudab veelgi tugevamaks sideme ülikooli töötajaskonna ja üliõpilaspere vahel. Positiivset tagasisidet on saadud juba mitmelt osapoolelt, k.a rektor Andres Keevallikult. Tudengidemokraatia raamat koostati projekti TTÜ üliõpilaslinnaku tudengidemokraatia arendamine raames, mida toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Kokku trükiti 455 eksemplari, millest osa jõuab ka TTÜ Raamatukokku. Suurem osa jaotatakse laiali tugevat mõju TTÜ üliõpilaselu avaldavatele isikutele ja organisatsioonidele. Tudengidemokraatia raamatu koostajateks on TTÜ üliõpilaskonna esinduskogu liige Jaanus Müür ning aastatel 2009-2011 üliõpilaskonna juhatuse esimees olnud Karel Kundrats. Raamat on kõigile kättesaadav aadressil www.ttu.ee/demokraatiaraamat. Tudengielu

6 Teadus&Arendus Tallinna Tehnikaülikooli tudengite reis Silicon Valleysse Algus lk 1, 3 toimus meediaettevõtjatega San Franciscos Turner MediaCamp i hoones. Kuna enamikul osalejatest on üheks eesmärgiks saada uusi kontakte, siis toimub kogu üritus püstijalu võimaluseta istet võtta, mis aitab kaasa vabamale suhtlusele. Tutvustatakse oma ideid, küsitakse nõu ning sobivusel otsitakse võimalust teha ka koostööd. Üks meie esimesi idee-esitlusi toimus Paul Bragieli juures, kes on üks San Franciscos asuva ettevõtte i/o Ventures kaasasutajatest ja partneritest. Tegemist on ettevõttega, mis pakub alustavatele ettevõtetele nende kiiremaks kasvamiseks kolmekuulist juhendamist. Selle aja jooksul arendatakse välja toode ja ehitatakse üles ettevõte. Külastasime ka Plug & Play Tech Centerit, mis on koduks nii Tallinna Tehnikaülikooli kui EASi USA esindusele. Tegemist on innovatsioonikeskusega, mis koondab enda alla üle maailma enam kui 300 alustavat ettevõtet, pakkudes neile kogu ökosüsteemi, mida on vaja igal alustaval ettevõttel. Seal toimus ka üks meie idee esitlustest investoritele, millele järgnes väga kasulik vestlus väiksemas ringis. Saadud ideed ja soovitused osaliselt kordavad neid punkte, mida loetlesin Startupismi ürituse raames. Ei jäetud ka mainimata, et Eestit tuntakse kui väga innovatiivset keskkonda ja pikisilmi oodatakse järgmist Skype i. Eestlastel on kohalike seas üsna hea reputatsioon ning teatakse Eestist alguse saanud ettevõtteid, mis on ka USAs käinud oma ideid esitlemas. Osa neist on saanud ka rahastust. Kontaktid ja koostöö Silicon Valley ettevõtetega Suheldes nädala jooksul mitmekümne erineva alustava ettevõtjaga, oli näha, et kõikvõimalikke ideid on väga paljudel inimestel. Silma jäi asjaolu, et majandustaustaga inimesi on piisavalt, kuid puudu on eriti tarkvara arendajatest. Selle tõttu on mitmed ettevõtted huvitatud sidemete loomisest Euroopaga, kuna siinne tööjõud on oluliselt odavam ja see lubab kergemini luua müügivõrgustikku siinpool Atlandi ookeani. Nagu ütlevad eksperdid Silicon Valleyst, peab ettevõtte juhtkond ja turundus olema kohapeal, kuid arendusüksus võib olla suvalises maailma otsas. Kuna tarkvaraarendaja keskmine palk Silicon Valleys on 10 000-12 000 dollarit kuus, siis on arendust seal teha väga kallis. Reis Silicon Valleysse parima ärimudeli koostanud meeskonnale on väga ahvatlev auhind igale innovaatilisele inimesele. Et sellest reisist maksimaalset kasu saada, töötage läbi mitu erinevat ärimudelit mitte kodus istudes, vaid minge rääkige võimalikult paljude potentsiaalsete klientidega. Kaasake võimalikult vara oma meeskonda insenerid, kes aitaksid valmistada prototüüpi. Olge valmis oma ideed 30 sekundi jooksul maha müüma kellele iganes. Kui olete tõsiselt huvitatud investori kaasamisest, on prototüübi olemasolu lausa kohustuslik. Võtke kohapeal olles oma eesmärgiks leida endale partner, kuna see võib paljude investorite leidmisel saada määravaks. Mairo Leier TTÜ arvutitehnika instituut TTÜ elektroonikud kavandavad ainulaadseid pooljuhtseadiseid Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudil on välja töötatud senistest tõhusam tehnoloogia pooljuhtidele kontaktide valmistamise tarbeks. Samal ajal kavandavad instituudi teadurid ka maailmas ainulaadset erineva keelutsoonilaiusega ränikarbiidpooljuhtmaterjali tahkisühendust. Pooljuht on materjal, mille üheks iseärasuseks on elektrijuhtivuse silmapaistev sōltuvus temperatuuri muutumisest. Seni tavapäraste ränipõhiste pooljuhtseadiste aeg hakkab vaikselt ümber saama. Aina enam läheb vaja kiiremaid ja suurema temperatuuritaluvusega pooljuhtseadiseid. Lülituse kiirusest sõltuvad kaod nobedamate seadistega on vōimalik vähendada lülitusprotsesside käigus tekkivaid energiakadusid. Parema temperatuuritaluvusega seadised vajavad aga ka vähem jahutamist ja on seetõttu märksa väiksemad. Üht tüüpi, galliumarseniidil pōhinevate pooljuhtseadiste loomisel käib Tallinna Tehnikaülikooli koostöö Tartu ettevõttega Clifton, mis selliseid seadiseid toodab. Tartus kasutatav vedelikepitaksia tehnoloogia on maailmas piisavalt kaua tuntud, kuid kogu protsessi juures on mõned erilised knihvid, mida ainult nemad teavad ja realiseerida oskavad, selgitab TTÜ Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor professor Toomas T&A Rang. See on tekitanud Cliftoni toodete vastu mitme suure tööstusettevõtte, näiteks Telefunkeni huvi. TTÜ teadurid püüavad Cliftoni tarbeks välja selgitada nende seadiste karakteristikuid mōjutavaid tehnoloogilisi ja elektrofüüsikalisi parameetreid, andes viiteid, mida oleks vaja muuta, et seeläbi seadiste parameetrid vastaksid oluliselt paremini tarbijate soovidele ja nōuetele. Samas nendib professor Rang, et galliumarseniid ei ole siiski kōige perspektiivseim tulevikumaterjal pooljuhtelektroonikas. Täna on meil olemas selle materjali tootmise võimekus ja ka toodangu hinnatase on tarbijate poolt aktsepteeritav, ütleb ta. Parem oleks professor Rangi sõnul siiski hoopis ränikarbiid, mis on galliumarseniidiga vōrreldes oluliselt paremate omadustega materjal, kuid tema tootmine on kahjuks ka märksa kulukam. Valdavalt leiavad ränikarbiidil pōhinevad pooljuhtseadised kasutamist valgusdioodides (LED) ja näiteks üheks perspektiivseks kasutusvaldkonnaks on autotööstus. Kui räni ise kannatab vaid kuni 150-kraadist kuumust, siis ränikarbiidil pōhinevate pooljuhtseadistega on TTÜs tehtud mõõtmisi 400-500 kraadi juures. Kuid ränikarbiid-pooljuhtseadiste tööd on numbriliselt simuleeritud suisa tuhande kraadi juures, Järg lk 8 Inseneriharidus ECEDi kokkutulekul Algus lk 4 erinevaid sotsiaalmeedia keskkondi, mille omapära tundes saab täiesti teadlikult ka STEMi valdkonda atraktiivselt näidata. Siinkohal meenub ka palju poleemikat tekitanud TTÜ nn tibi-reklaam, mille insenerlik sõnum jäi küll mõistatuseks, kuid mis tõestas hästi sotsiaalmeedia toimimist. STEMi projektis näidati videotega edukalt, et paljud unistuste tippkarjäärid on võimalikud vaid A tasemel matemaatikat omandades ja osates (vt http://www.mathscareers.org.uk/). Tööd tehakse juba 11-aastastega (ja nende vanematega), diferentseerides noori enne kõrgkooli kolme vanuseklassi. Tegevus peab omakorda katma kolme taset huvi äratamine, võimalus oma suutlikkust enesele tõestada ja positiivne identiteet. Seda identiteeti presenteerivad ja aitavad üles ehitada STEMi saadikud (ambassadors) ülikoolidest, ettevõtetest, avalikust sektorist. Loomulikult on nende seas talente, gurusid, visionääre, kuid roll on täidetav iga piisavalt laia silmaringi, innustunud ja motiveeritud tudengi poolt. Saadikud aitavad koondada STEMi valdkondade suhtes altimaid koole ülikoolide juurde, arendada klubilist tööd ja panna idanema sidet tulevase karjääriga STEMi valdkondades. STEMNETi raames toimetab Inglismaal 29 000 heakskiidetud STEMi saadikut (http://www.stemnet.org. uk/)! Vahetu side arsenal on rikkalik, ja paljutki sama teevad meie ülikoolid koos tööstuse ja erialaliitudega kohtumised, debatid, inspireerivad seminarid, showd koolides, AHHAAja Energiakeskuste tegevus, veebiüritused, populaarteaduslik (e-) kirjandus, TV- ja raadioprogrammid, nn public engagement avalik kaasamine ja kütkestamine. Olukord hakkab muutuma hetkest, kui inseneriharidus on omal väikesel või suuremal määral kogu ühiskonna hooleks. Siis on kindel, et jätkub tähelepanu õppeprogrammide ja õppekeskkondade arendamiseks, innovatsiooniks, raamatutarkuse ja reaalmaailma seoste mõistmiseks ning tegevusteks, mis taastoodavad seda sidet. Euroopa 2020 strateegia Kokkutuleku teine päev oli pühendatud tulevikule ja see teema on olnud nii SEFI kui CESAERi võrgustike töölaual juba pikemat aega (Research and Innovation Horizon 2020 raamprogramm). Innovatsioon on võtmeks 2020+ arengutele, kuid selle toimumiseks on vaja senisest suuremat osapoolte koherentsust, kaasates kõiki vanusegruppe alates põhikoolist kuni elukestva karjääri eri vanusegruppideni. Euroopa innovatsioonikaardil Eesti, vaatamata Skype i, Lactobacillus fermentumi jt. edulugudele ülearu just silma ei paista oleme keskmised, kuid Ida-Euroopa taset ületavad. Eks siin peab ütlema tänu naaberriikide Soome ja Rootsi kõrgele innovatsioonikultuurile, mille kiirendavat mõju ka kõige tugevamalt tunnetame. On ette näha, et tööstuse ja ettevõtluse side ülikoolidega kasvab seda on kogetud ka TTÜs, kus õppekavade arendamisel ja muudes otsustusprotsessides soovitakse näha tugevamat tööstuse mõju, seda näitavad koosseisu muutused erinevates otsustuskogudes kuni selliste juhtudeni, kus ülikoolid on taandatud ettevõtete ja ministeeriumi tellimuse täitjate rolli (nt IKTP ja IT Akadeemia juhtimisskeemis). ECED-l tutvustatud ülikooli ja äri vahekorra küsitluse tulemused prognoosivad tööstuse/ettevõtluse/ äri mõju kasvu ülikoolidele paljudes ühistegevus valdkondades finantstugi, juhtimine, tööstusprobleemide lahendamine ülikoolis, õppeklassid firmades, ettevõtlus, akadeemiline töötajaskond tööstuses/äris ja vastupidi, õppekavade arendus ja tudengite hõivatus tööstuses. Ükski tegevus üksi ei jäta erilist jälge, kuid ühismõjuna võib eeldada, et läbiv sidusus vähendab tulevikus töötuse määra, ühildab õpinguid paremini tulevase tööga, toob mõistmist akadeemilise teaduse (probleem kui abstraktne teaduslik küsimus) ja tööstusuuringute (probleem kui kiiret lahendamist Mõte uksepaneelilt vajav olukord) lahendamise vahekorda niisiis ehk laiendab pinda innovatsioonile. Lõppsõnad Kokkutuleku lõppsõnade hulgas jäi auditooriumist väljaöelduna kõlama järgmine nn Birminghami deklaratsioon: Bologna 3+2 ja üliõpilaste ning teadurite vahetus see on suurepärane, see toimib ja täname liikmesriikide ministreid selle leppe osa sõlmimise eest. Aga Bologna 3+2 ja tööhõive see on üks suur paks vale!. ECED presentatsioonid, sh fotod, video: http://www.cesaer. org/en/news-items/news/presen- tations-from-the-4th-european- convention-for-engineering-deans/ ECED kokkutulekul oli võimalik nautida elavas ettekandes räppari ja teaduse populariseerija, tiitliga science communicator, Jonathan Chase i just selleks konkreetseks ürituseks loodud Engineer s rapi (vt video ülaltoodud aadressil), mille avaldamiseks Mente et Manus J.C. ka loa andis. Teisi Jonathan/Jon Chase i teaduse populariseerimise töid leiab internetist. Räpp on teaduse populariseerimiseks mõjus vahend! Kalle Tammemäe TTÜ õppeprorektor

7 TTÜ rahvusvahelistumise ja innovatsiooni strateegia Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rahvusvahelistumise ja innovatsiooni strateegia aastani 2015 (edaspidi: strateegia) määrab kindlaks TTÜ põhieesmärgid, tegevussuunad, siht riigid ning võtmepartnerid õppe-, teadus- ning arendustegevu se rahvusvahelistumise aspektist. Need on meetmed, mida TTÜ uutes konkurentsitingimustes peab kõige tähtsamaks. Strateegia eesmärk on integreerida innovatsioon, ettevõtlussuhted ja tehnoloogiline arendustegevus õppe- ning teadustegevusega selliselt, et see tõstaks oluliselt tippteaduse mahtu ning õppekavade kvaliteeti. Strateegia toetab TTÜ arengukavas, samuti valdkondlikes strateegiates ja tegevuskavades püstitatud eesmärkide saavutamist õppe-, teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tõstmist. Strateegia määrab kindlaks TTÜ fookuse ettevõtlussuhetes. Strateegia arendab TTÜ võimekust osalemaks edukalt tulevaste Euroopa Liidu teadus-, arendus- ja õppeprojektides. TTÜ on Eesti riigi partner innovatsioonikeskkonna arendamisel. Strateegia on kooskõlas Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegiaga ning TTÜ õppe-, teadusja arendustegevust puudutavate strateegiate ning arengukavadega. Strateegia keskendub kolmele tee male: Tippteadust tegevate professorite värbamine Andekate üliõpilaste värbamine TTÜ-le kasvuressursside hankimine ettevõtlusest I VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID Visioon 2015: TTÜ on rahvusvaheliselt tuntud teadusülikool, majandusarengu ja innovatsiooni edendaja. TTÜ eesmärgid rahvusvahelistumise ja innovatsiooni vallas on: TTÜ-l on kõikide võtmepartneritega ühised magistriõppekavad TTÜ-s õppivatest üliõpilastest on 10% välistudengid 1 TTÜ tippteadus on osa rahvusvaheliste ettevõtete tehnoloogiastrateegiast TTÜ võtmepartnerid on: Põhjamaade, Hiina ning USA tippteadusülikoolid 2 Kiiresti kasvavad firmad ning rahvusvahelised ettevõtted TTÜ-l on õppe-, teadus- ja arendustegevus järgmistes sihtkohtades 3 : Soomes, Helsinkis USA-s, Silicon Valley piirkonnas II Hiinas, Šanghai piirkonnas II TEGEVUSSUUNAD 2.1. Koostöös võtmepartneritega õppetegevuse arendamine 2.1.1. Ühisõppekavade arendamine ning kvalifitseeritud õppejõudude värbamine koostöös võtmepartneritega. Prioriteediks on magistri- ja doktoriõpingud, kus õppetöös on rõhk rahvusvahelisel praktikal. Edendatakse süsteemi üliõpilaste praktika korraldamiseks Eestis ja välismaal. 2.1.2. TTÜ arendab ingliskeelse bakalaureusetaseme õppekava ühendamaks inseneriteadusi ning värbamaks varakult magistriõpingutesse andekaid õpilasi. 2.1.3. TTÜ arendab Mektoryd, mis toetavad õppetegevust ning ettevõtluse sidusust ja kujundab üliõpilastest aktiivsed eksperdid omas valdkonnas: TTÜ-s on aastal 2013 tegutsemas disaini, mobiilsete teenuste ja meedia ning ärimudelite Mektoryd. Mektory on magistrantide ning doktorantide õppetegevust edendav innovatsiooniplatvorm, mis võimaldab üliõpilastel töötada õpingute ajal TTÜ projektides, vähendades selliselt õpinguperioodi venimist. TTÜ avab koos võtmepartneritega Mektory Shanghais ja Silicon Valleys 2014.a 4. TTÜ Mektoryd aitavad õppejõudude ja ettevõtjate juhendamisel arendada üliõpilasel oma õppetöö (sh magistritöö) projektideks. TTÜ-s töötab süsteem, mis motiveerib professoreid juhendama Mektory projektides töötavaid tudengeid ning tagab selleks lisavahendid. 2.1.4. TTÜ arendab koostöös võtmepartneritega suve- ja talvekoolide programmi, mis toetab võtmeturgudelt andekate üliõpilaste värbamist ning kasutab parimaid TTÜ õppekursuseid. Kõikide teaduskondade vastavad programmid koondatakse ühtseks platvormiks ning tehakse ühisturundust. 2.2. TTÜ tippteadus on osa rahvusvaheliste ettevõtete tehnoloogiastrateegiast 2.2.1. Alustatakse interdistsiplinaarse teadustegevuse edendamist läbi NorTic 5 platvormi, kus laiendatakse välisteadlaste ja tippspetsialistide rakendamist kõikide teaduskondades ja asutustes ning töötab süsteem, mis aitab kaasa välismaal doktorikraadi omandanud või järeldoktorantuuri läbinud Eesti kodanike tagasipöördumisele. 2.2.2. TTÜs töötab süsteem, mis motiveerib õppejõudude ja teadlaste osalemist rahvusvahelises mobiilsuses ja täiendusõppes. 2.2.3. TTÜ ja ettevõtjate vahelisi lepinguid toetab ülikool lisavahenditega, eraldades vastutavale teadlasele (või grupile) iga kinnitatud patendi eest 2000 eurot ja 1% lisatasu ettevõtete uurimislepingu mahust. 2.3. TTÜ värbab valitud riikidest andekaid magistri- ja doktoriüliõpilasi suurendamaks rahvusvahelist teadustegevuse mahtu TTÜ rahvusvaheline mainekujundus on suunatud eeskätt järgmistele turgudele: Soome 6 Hiina, Türgi, Gruusia India (2013), Brasiilia (2014), Korea (2015) III ÖKOSÜSTEEMI ARENDAMINE 3.1. Tugisüsteemi arendamine TTÜ arendab innovatsiooni ja rahvusvahelistumist toetava tugisüsteemi, mille komponendid on kirjeldatud alljärgnevalt: 3.1.1. Parandatakse haldus- ja tugistruktuuriüksuste töötajate suutlikkust tegutseda rahvusvahelises töö- ja keelekeskkonnas, eelkõige arendades nende võõrkeeles suhtlemise ja asjaajamise ning rahvusvahelises kultuurikeskkonnas töötamise oskusi. Töötajatele luuakse tingimused osalemiseks rahvusvahelises mobiilsuses ning administratiivtegevusi arendavates projektides. Kõik TTÜ töötajad läbivad rahvusvahelise suhtlemise ja kultuuride alase baaskoolituse. 3.1.2. Arendatakse välisüliõpilaste, -õppejõudude ja -teadlaste vajadustega arvestavat keskkonda, parandades õppe-, töö- ja elukorraldust puudutava võõrkeelse info ning nõustamise kättesaadavust ja kvaliteeti nii ülikoolis tervikuna kui ka akadeemiliste struktuuriüksuste teaduskonna, asutuse, instituudi, keskuse tasandil. 3.1.3. Kaasatakse aktiivselt välisüliõpilasi TTÜ üliõpilaskonna, sh TTÜ üliõpilasesinduse tegevusse ning arendatakse teaduskondades tugev rahvusvahelistumise tugisüsteem. 3.1.4. Arendatakse välja rahvusvahelistumist toetav motivatsioonisüsteem, mis arvestab õppe- ja teadustegevuse rahvusvahelistumise taset, sh enesetäiendamist ja töötamist välismaa õppe- ja/või teadusasutustes ning keeleoskust, kus õppejõud saavad inglise keeles õpetatavate ainete eest kuni 50% suuremat palka. TTÜ rahvusvahelistumise ja innovatsiooni strateegia tulemusnäitajad 3.1.5. Konkursil osalemiseks akadeemilistele ametikohtadele või professorite atesteerimisel peab olema tõendatud inglise keele oskus TOEFL vms rahvusvahelise sertifikaadiga või peab kandideerijal olema töö- ja õpetamiskogemus inglisekeelses keskkonnas. 3.1.6. Käesoleva strateegia raames arendab TTÜ tervikliku ettevõtluse tugisüsteemi SA Tallinna Teaduspargiga, integreerides kinnisvarapoliitikat, tugiteenuseid ning edendades ühist ettevõtlusõpet. 3.2. TTÜ arendab välja Targad Kii rendid TTÜ on Eesti riigi partner innovatsioonimeetmete arendamisel ning teaduspõhiste välisinvesteeringute kaasamisel. Selles protsessis on TTÜ eestvedaja ning ettevõtjatele uute tehnoloogiate ekspert. Eestvedajana informeeritakse aktiivselt avalikkust nii koduses kui ka välismeedias uute tehnoloogiatega seonduvast. TTÜ arendab ennaktempos rahvusvahelistumist toetavaid tegevusi (Targad Kiirendid), mis toovad ülikoolile uusi finantsressursse ja üliõpilasi ning kaasaegseid teadmisi õppe- ja teadustegevuse vallas. 3.2.1. TTÜ on aktiivne koostööpartner USA tippülikoolidele. Seetõttu arendab TTÜ välja moodsa USA õppe- ja kultuurikeskuse koostöös USA riiklike asutuste ning partneritega 3.2.2. TTÜs on tulevikutehnoloogiaid kasutav infotehnoloogia (IKT) õppe- ja arenduskeskkond. TTÜ arendab IKT ning sellega seonduvate valdkondade (satelliitteenused, mereseire, tervise-, terviseinfosüsteemid, energeetika, logistika jt) tulevikuteenuste demokeskuse, mis toetab Euroopa ning sh Eesti IT-institutsioonide arendamist. TTÜ kaasab ettevõtted demokeskuste arendamisse. Demokeskused võimaldavad tõsta õpetamise kvaliteeti ning edendada koostööd ettevõtetega. 3.2.3. Aastaks 2014 arendab TTÜ koostöös võtmepartneritega Tallinnas välja Aasia Innovatsioonikeskuse. Antud keskuses tutvustatakse Hiina, Jaapani, India ja Korea kultuuri, ettevõtteid, uusi tehnoloogiaid ning koostöövõimalusi hariduses ja teaduses. Keskus toetab ühisõppekavade arendust ning arendab koostöölepinguid Aasia ettevõtetega, algatades uusi Mektory projekte. 3.2.4. TTÜs töötab rahvusvaheline iprojektikeskus 7, mis arendab TULEMUSNÄITAJA: 2010 2015 1. Rahvusvaheliste magistriõppekavade arv teaduskonna kohta 2 2. Ühisõppekavad kõikide võtmepartneritega - 6 3. Välisüliõpilaste osakaal õppeastmeti (magistri- ja doktoriõpe) 3,6%/4,5% 10%/10% 4. Välisõppejõudude ja -teadlaste osakaal akadeemilises töötajaskonnas 5% 10% 5. Ettevõtetega sõlmitud lepingute mahu osakaal T&A eelarves 11% 22% 1 Magistri- ja doktoriõppe tudengite osakaal 2 TTÜ edendab strateegilisi suhteid järgmiste ülikoolidega: Aalto, KTH, Berkeley, Stanford, Jao Tong, Fudan. Tartu Ülikool on TTÜ partner Eestis. 3 TTÜ pakub nendes piirkondades tudengitele oma õppekavasid ning edendab teadus- ja arendustegevust ettevõtjate ning ülikoolidega. 4 E-teenuste (turvalisus, tervishoid jt) ja meedia Mektory koostöös kohalike ülikoolide ja ettevõtetega, mis toetavad TTÜ olemasolevate ja uute õppekavade arendamist ning andekate magistrantide värbamist. 5 NorTic on interdistsiplinaarne rakendusuuringute platvorm, mis koondab TTÜ tippteadlaste kompetentsid pikaajaliseks koostööks rahvusvaheliste suurfirmadega realiseerimaks nende pikaajalist tehnoloogiastrateegiat. NorTic platvorm ning juriidiline vorm arendatakse välja koostöös TTÜ teadlastega, keda nõustavad tippteadlased välisriikidest. 6 Soomest jätkatakse bakalaureusetudengite värbamist ning avatakse õppevõimalus Soomes. 7 Koondab TTÜ projektide algatamise ning arendamise võimekuse, mis toetab teadus- ning õppetegevuse rahastamist ning koostööd ettevõtetega. Lisa 1 koostööd võtmepartneritega ning algatab TTÜ teadus- ning õppetegevust toetavaid projekte. Keskus toetab Mektoryte ning NorTicu tööd ja arendab võimekust osaleda tulevaste Euroopa Liidu teadus- ja arendusprojektides. 3.2.5. TTÜ asutab koostöös võtmepartneritega Protofondi, mis kiirendab prototüüpide kiiret valmimist ning aitab kaasa innovaatiliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate kommertsialiseerimisele. Protofond on rahvusvaheline, kust toetust saavad taotleda kõik teadlased, kelle arendustegevus on TTÜs. 3.2.6. Ülikoolide konkurentsivõime sõltub tulevaste tudengite õpiotsustest. Selleks on vajalik täpne turunduskommunikatsioon sihtriikides kasutades moodsaid meediasüsteeme (sh toetab nn rankingud). TTÜ asutab aastaks 2013 rahvusvahelise meediakeskuse koostöös vastava Mektoryga. Keskuse eesmärk on TTÜ õppevõimaluste ja teadustegevuse kohta informatsiooni jaotamine võtmepartneritele, tulevastele tudengitele ning projektide algatajatele. 3.2.7. TTÜ finantseerib ülikooli teadlaste iga teadusartikli (tasemel 1.1.) ilmumist, mis avaldatakse koos võtmepartneritega summas 1000 EUR. Võtmepartneritega ühine teadustöö annab tuge kvaliteetsete õppekavade rakendamisele ning teadus- ja arendusprojektide algatamiseks. 3.3. Võrgustiku arendamine sihtriikides Oma arengukavade eesmärkide saavutamiseks arendab TTÜ sihtriikides välja võrgustikud, mis koonduvad järgmistesse piirkondadesse: 3.3.1. Soome: TTÜ pakub õppekavasid sotsiaal- ja majandusvaldkonnas täies ulatuses. Tehnikaaladel viiakse Soomes läbi üldaineid ning laboratoorsed ained toimuvad Tallinnas. 3.3.2. Silicon Valley: TTÜ arendab ettevõtlus- ja innovatsiooniõpet, kaasab USA-st vahendeid TTÜ teadus- ja õppetegevuse jaoks ning arendab koos ettevõtjate ning partnerülikoolidega välja e-teenuste Mektory. 3.3.3. Šanghai: TTÜ pakub õppekavasid sotsiaal- ja majandusvaldkonnas täies ulatuses. Tehnikaaladel viiakse Shanghais läbi üldaineid ning laboratoorsed ained toimuvad Tallinnas. Koos ettevõtjate ning partnerülikoolidega arendatakse välja e-teenuste Mektory (Shanghai Innovation Institute IV STRATEEGIA ELLUVIIMINE Käesoleva strateegia elluviimiseks on kavandatud järgmised tegevused: 4.1. Strateegia kinnitab ning hindab TTÜ nõukogu 4.2. Strateegia viiakse ellu ülikooli juhtkonna, struktuuriüksuste ning asutuste koostöös. 4.3. Strateegia elluviimist koordineerib innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor. Tegevused koos konkreetsete vastutajate, tähtaegade ja rahaliste ressurssidega fikseeritakse ülikooli juhtkonna, akadeemiliste struktuuriüksuste ning haldus-tugistruktuuriüksuste tegevuskavades. Strateegia

8 Varia TTÜ Kino lõpetab oma hooaja Esmaspäeval, 14. mail lõpetab TTÜ Kino oma hooaega näidates kolme kodumaist filmi: kell 19.00 algab eluloofilm Eino Baskinist pealkirjaga Baskin ; kell 20.15 näidatakse dokumentaalfilmi Varesesaare venelased, kohal on filmi režissöör Sulev Keedus; kell 22.00 algab mängufilm Üksik saar, ka selle filmi režissöör Peeter Simm on lubanud kohale tulla ning vaatajate küsimustele vastata. Filmid linastuvad endiselt ruumis VII-226 ja pileti hind igal seansil on 2! TTÜ elektroonikud kavandavad ainulaadseid pooljuhtseadiseid Algus lk 6 ilma et seadiste karakteristikud ja parameetrid muutuksid kasutamiskōlbmatuteks. Ränikarbiidi leidub looduslikult vaid meteoriitide maandumiskohtades ja sellest ei suudeta pooljuhmaterjali Eestis toota tegelikult valmistab neid ainult USA ettevõte Cree. Kuid nendegi osas on TTÜ teaduritel oma panus anda. Pooljuhtseadiste valmistamisel on üheks olulisemaks momendiks kristallist voolu edasikandmine seda ümbritsevatesse elektriahelatesse. Selleks tuleb kristallile valmistada metallist kontaktid. Tavaliselt tehakse kontake kasutades sadestamistehnoloogiat, mille puuduseks on nakkumise kvaliteedi ebaühtlus suurte kontaktipindade puhul. Viimane on eriti oluline jōupooljuhtseadiste valmistamisel. Jōuseadiste puhul tähendab see seda, et kõrgel temperatuuril kantakse pooljuhile metallikihid, üks ühele, seejärel teine teisele poolele pooljuhtplaati. TTÜ aga arendab märksa tõhusamat tehnoloogiat, kus pooljuht- plaadi mōlemale poolele kantakse metallkontakt samaaegselt. See annab võimaluse valmistada uudseid kõrgepingelisi jõuelektroonikaseadiseid, mida muul viisil ei saagi koostada, nagu mitmest pn-siirde (ühesuunalise elektrijuhtivusega ala) kihist koosnevaid pooljuhttulpasid. Mida rohkem pn-siirdeid ühendada järjestikku ja lülitada vastupingele, seda suuremat vastupingelangu on vōimalik sellise seadisega kontrollida. Teine idee on aga luua ainulaadne eriline üleminek ühendades ränikarbiidi kaks polütüüpi kasutades tahkisühenduse tehnoloogiat, mida valdab Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut. Eri pooljuhtmaterjalide kokkupanemisel tekivad uudsed pooljuhtsiirded, mida tuntakse heterosiirete nime all ja mis omavad väga erilisi elektrilisi omadusi. Sääraste siirete kasutamine pooljuhtseadistes lubab oluliselt parandada seadiste elektrilisi ja optilisi karakteristikuid. Näiteks pooljuhtlaserid pōhinevadki enamasti heterosiiretel. Kuid erinevate pooljuhtmaterjalide ühendamisega kaasnevad ka mured. Tänu soojuspaisumisetegurite erinevusele tekivad üleminekualades kergesti mehaanilised pinged, mis lōhuvad loodud pooljuhtseadised. Ränikarbiidi puhul aga erinevate polütüüpide soojuspaisumise tegurid kuigivõrd ei erine. USA kosmoseagentuur NASA on sellise lahenduse võimalikkust korra juba tõestanud, ühendades ränikarbiidi polütüübid 3C ja 6H uudseks polütüüpseks hetorosiirdeks. See kahjuks ainueksperimendiks jäigi. Professor Rangi uurimisrühm kavatseb lähiajal tekitada teistsuguse heterosiirde, ühendadades ränikarbiidi polütüübid 3C ja 4H. Saadav tulemus peaks sobima näiteks spetsiifiliste MOS seadiste rakendustes, et luua ülitundlikke ultraviolettkiirguse sensoreid või ülikiiretoimelisi pooljuhtlüliteid energiamuundurite tarbeks. Erik Aru Lugupeetav Tallinna Tehnikaülikooli vilistlane MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu üldkoosolek toimub kolmapäeval 30. mail 2012 kell 17.00 Lisainfo: alates 15. maist 2012 www.vilistlaskogu.ttu.ee TTÜ Tartu Kolledži akadeemilise personali ametikohtade konkurss Dokumentide esitamise tähtaeg on 19.05.2012 Õppetool/lektoraat Ametikoht Hõive Valimisperiood säästva tehnoloogia õppetool lektor, ehituskonstruktsioonid 0,5 01.09.2012 31.08.2016 säästva tehnoloogia õppetool lektor, ehitusgraafika 0,5 01.09.2012 31.08.2016 Konkursil osalemiseks esitada personaliosakonda (personal@ttu.ee) järgmised dokumendid: avaldus rektori / asutuse direktori nimele; esmakordsel kandideerimisel antud ametikohale haridust ja teaduskraadi kinnitava dokumendi ärakirjad; Curriculum vitae koos publikatsioonidega täidetakse ja avalikustatakse üldjuhul ETISes. Juhul, kui kandideeritakse esmakordselt ning kandideerijal ei ole ETISe kasutajakontot, siis saata kasutajakonto avamiseks elektronkiri oma nime ja sünniajaga, selgituseks TTÜsse kandideerimiseks kasutajakonto loomine, aadressile etis@archimedes.ee; Professori, dotsendi või lektori ametikohale esmakordselt kandideerijalt nõutakse enne ametikohale valimist avaliku loengu venia legendi pidamist. Ametikohale kandideeriv TTÜ õppejõud või teadustöötaja esitab täiendavalt õppetegevuse aruande eelneva tööperioodi kohta (info on võimalik esitada ka ETISe lisainfo väljal). Postiaadress: TTÜ Tartu KolledŽ Puiestee 78, Tartu 51008 Täpsem info: telefon: 620 4800 e-post: nt@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht Mente et Manu Ilmub aastast 1949 19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-129) Tel 620 3615, faks 620 3591 E-post: ajaleht@ttu.ee www.ttu.ee/ajaleht Tegevtoimetaja Mart Ummelas Info- ja keeletoimetaja Kersti Vähi Makett ja küljendus Anu Teder Fotod Jelena Pljonkina Trükikoda SpinPress