TTÜ Akadeemilise Naiskoori 60. aastapäevaks valmib raamat Lk 1 Õppeprorektor Kalle Tammemäe süvaõppest TTÜs Lk 2 Logistikaseminaril arutati Rail Baltica tulevikku Lk 3 Eesti esindajad konverentsil Marokos Lk 4-5 Mente et Manu 8 (1820) 27. aprill 2012 T a l l i n n a T e h n i k a ü l i k o o l i a j a l e h t Ilmub üle nädala Kroonika Jaan Poska stipendiumi saajad Jaan Poska stipendiumi stipendiaatideks on nimetatud järgmised üliõpilased: 1. Karmen Kütt ehitusteaduskond; 2. Simo Ilomets ehitusteaduskond; 3. Toomas Vaimann energeetikateaduskond; 4. Jaan Niitsoo energeetikateadus kond; 5. Liie Lumiste keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond; 6. Juhan Aguraiuja mehaanikateaduskond; 7. Kristjan Maruste mehaanikateaduskond; 8. Talvi Pihl matemaatika-loodusteaduskond; 9. Mari-Ann Piht matemaatika-loodusteaduskond; 10. Merli Reidolf majandusteaduskond. Kokku laekus 24 taotlust. Stipendiumite kätteandmine toimub 15. mail Kadriorus Jaan Poska majas. MEKTORY viib revolutsioonilise idee Silicon Valleysse! MEKTORY TTÜ interdistsiplinaarne ja rahvusvaheline innovatsiooniplatvorm tudengitele, ettevõtetele, ekspertidele tahab taas üliõpilaste ettevõtlikkuse ja loovuse proovile panna ning kutsub tudengeid ärimudeli konkursil aktiivselt osalema! Konkurss on avatud kõikidele TTÜ üliõpilastele ja lisaks MEK- TORY partnerülikoolidele EKA ja TKTK üliõpilastele. Panused on väga kõrged, sest võitjad sõidavad Silicon Valley sse, et kohtuda oma ala parimatega nii ettevõtlusest kui ülikoolidest! Osalejatelt ootame erinevatest teaduskondadest kokku pandud tiime ja maailma muutvaid ideid! Tähtaeg on 15. mai kell 23.59! Detailsem kandideerimise info aadressil: www.ttu.ee/mektory MEKTORY eestvedajaks on TTÜ Innovatsiooni-ja ettevõtluskeskus ning partnerülikoolid Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehni- kakõrgkool, Swinburne i Tehnikaülikool Austraalias ja Aalto Ülikool Soomes. Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse eesmärgiks on alustada MEKTORY projektidega juba 2012. aasta sügisel ja seda kolmel suunal, mis on omavahel sidustatud infrastruktuuri, võrgustiku kui in novatsiooniprojektide sidususe kaudu: disain ja tootearendus, mobiilsed teenused ja meedia, äri ehk business model. MEKTORY projektide eesmärk on üliõpilaste eestvedamisel (peamiselt magistrandid ja doktorandid) ning õppejõudude juhendamisel luua erinevate erialade ristmikel uudseid lahendusi, prototüüpe ning kutsuda ellu start-up firmasid. Lisaks korraldab MEKTORY tudengitele äri- ja innovatsiooniteemalisi seminare, töötubasid, õppereise ja kontaktüritusi, et inspireerida julgelt, loovalt mõtlema, tegutsema ja suhtlema. Täiendava informatsiooni saamiseks ja MEKTORY tegevustes kaasa löömiseks võta ühendust: mektory@ttu.ee Eva-Kristiina Ponomarjov Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse MEKTORY projektijuht Cornelli ülikooli professor Peter J Davies pidas 17. aprillil TTÜs loengu tulevikutehnoloogiast põllumajanduses teemal Crop Biotechnology: Science and Sustainability. Naiskooris säilib kaua noor! USA suursaadiku Michael C. Polti loeng A world without America? Why the United States matters (Maailm ilma Ameerikata? Miks USA läheb korda?) toimus 17. aprillil. DAAAM kutsus Eestisse tööstuse arendajaid 19.-21. aprillil oli Tallinnas rahvusvaheline konverents DAAAM 2012. Konverentsi teemadeks olid masinate projekteerimine, tootmistehnika, materjalitehnika, tootmise juhtimine ning mehhatroonika ja süsteemitehnika. Konverentsi peakorraldajaks oli TTÜ mehaanikateaduskond. Oluliste alateemadena tulid käsitlusele tulevikutehase kontseptsioon (Factory of the Future) ja selles kvaliteedi tagamine; pilvearvutuste kasutamine toomise optimeerimisel; tehas keset linna: roheline tootmine ja keskkonnasõbralik tootmine. Kesk-Euroopas algatatud DAAAM konverentside sarja idee pärineb Viini Tehnikaülikooli professorilt ja TTÜ audoktorilt Branko Katalinicilt. Professor Katalinic esines konverentsil ettekandega ning korraldas ka intensiivseminari doktorantidele. Eelmisel korral, 2010. aasta aprillis ei saanud ta konverentsil osaleda, kuna vulkaanipurse Islandil ei võimaldanud Eestisse reisida. Konverentsi peaeesmärgiks oli luua tööstuse probleemide lahendamiseks teadmiste, kogemuste ja infovahetuse foorum. Kolme A-ga DAAAM on lühend Doonau- Aadria Automatiseerimise ja Tootmise Assotsiatsiooni ingliskeelsest nimetusest (Danube Adrian Association for Automation & Manufacture). Madis Jürgen, raamatu TTÜ Akadeemiline Naiskoor 60 koostaja, oskad Sa välja tuua viis asja, mis Sind selle raamatu koostamise juures üllatas? Esiteks. Et naiskoor loodi 1951. aas ta sügisel Estonia kontserdimaja suitsunurgas! Teiseks. Et siiamaani on tuntav koori asutaja ja esimese peadirigendi Alma Tamme vaimsus. Et te ma poolt aastatel 1951-1974 kultiveeritud väär tushoiakutest räägivad vanemate põlvkondade vilistlased veel praegugi hingevärinaga. Ühel koori peol maskeerus osa kooriliikmeid kosmosemuttideks! Kolmandaks. Et kooril on läbi aastate olnud heliloojatega nii südamlikud suhted Mart Saarega, Gustav Ernesaksaga, Richard Ritsinguga. Kord esines naiskoor Tartu Ülikooli aulas, helilooja ja koorijuht Richard Ritsing istus esimeses reas. Ja siis astus teadustaja, noor laulja, sammu ette, vaatas Richard Ritsingule otse silma sisse ja kuulutas: Richard Ritsing, Sa oled mu südamesuvi! Saal kahises ja Richard Ritsing oli sel lest kõigest väga elevil ja ta tuletas seda naiskoorile mitmel korral meelde, et noor kena daam ütles talle nii ilusad sõ nad! Praegu on kooril aktiivne loominguline kontakt Urmas Sisaskiga ja Urmas Lattikasega. Neljandaks. Et naiskoori lauljaid iseloomustab nooruslik vembukas meel isegi neid, kellel hakkab vanus juba keskeale lähenema. Pärast edukat esinemist koorikonkursil Prantsusmaal ronisid nad öösel hotelli katusele laulma, ja taltusid alles siis, kui hotelli komandant ähvardas politsei kutsuda. Neid see ei heidutanud, nad laulsid edasi sosinal!!! Kulminatsiooniks esitati üks lugu hääletult, ja laulu lõppedes konstateeriti ra huolevalt, et helistikus püsiti perfektselt. Et pidu oleks meeleolukam, või vad nad vabalt maskeeruda Kosmo semuttideks või stiilipuhasteks pun kariteks. Viiendaks. See ei puuduta naiskoori vaid rauakooli rektoreid alates Rakveres punklaulupeol. Agu Aarnast kuni Andres Keevallikuni välja. Nad kõik on väärtustanud kultuuri ja taidlust. Olavi Pihlamägi, teie elupõline kultuurijuht, kes püüab hoolega käia kõikidel TTÜ taidlejate esinemistel, tunnistab, et mõnikord on päev üritusi nii tihedasti täis, et väsitab õhtuks päris ära. Aga rektor Keevallik läheb siis veel ooperisse!!! PS! Soovin, et see aasta, mil praegune koori peadirigent Raul Talmar kooriga lõpetab, toob uue ja töö jätkub sama loominguliselt nagu seni. TTÜ Akadeemiline Naiskoor tä histab oma 60. juubelihooaega kontsertidega Ajal alati on aega 10. mail Viljandis Päri musmuusika Aidas kell 19 ja 12. mail Tallinnas Rahvusooper Estonia kammersaalis kell 17.
2 Arvamus Kas hakkaksime välja selgitama parimaid? Käesoleva loo kirjutamise mõte tekkis Mart Ummelase artiklit Tänagem häid autoreid (Mente et Manu, 20. märts 2012) lugedes. Ta kirjutas TTÜs pole kahjuks liiga palju neid suleseppi, kes oma ülikooli lehte sisustada tahaksid. Kehtib põhimõte, kui mingi nähtuse vastu on väike huvi ja tahame olukorda muuta, siis tuleb luua motivatsioonisüsteem selle huvi arendamiseks. Pakun motivatsiooniks välja ettepaneku hakata igal aastal välja selgitama Mente et Manus ilmunud parimat artiklit. Tuleks teha natuke eeltööd, koostada vastav juhend ja määrata hindamisžürii. Tean Soomes tegutsemisvaldkonda, kus eelhääletusel igal aastal selgitatakse välja kümme paremat väljaannet, mille seast žürii otsustab esikoha. Ka kümne parema hulka jõudmine on tunnustus, millele paljud autorid viitavad oma edasises tegevuses. Missugune lahendus TTÜs kasutusele võtta, määrab juhend. Sellealane kogemus meie ülikoolis on olemas, aastaid on selgitatud teaduskondades parima teadusartikli autorit, parimat õppe jõudu, ülikooli parimat sportlast ja kultuuritegelast jne. Pakun siin välja veel ettepanekuid. Turundus- ja kommu nikatsiooniosakond teeb suurt tööd ja kogub infot TTÜ mainet kujundavate artiklite kohta üleriigilises ajakirjanduses. Selle info baasil saaks välja selgitada aasta parimad autorid ja neid esile tõsta. See oleks osa mainekujundusest ja ärgitaks nii mõndagi oma tööst TTÜs ja tulemustest kirjutama. Parima loo autor toob ju au ja kuulsust lisaks endale ka instituudile ja teaduskonnale ning ülikoolile ja kindlasti on sellest huvitatud väljaanne, kes loo avaldas. Palju aastaid ülikooli aastapäevadega seoses koostasime ülevaateid üleülikoolilisest ja struktuuriüksuste tegevust kajasta vatest väljaannetest. Viimane ülevaade nägi trükival gust 2009. aastal raamatus Tallinna Tehnikaülikool 90. lk 111 117. Loetelust näeme, et TTÜ 90 aastapäevaga seoses ilmus 24 nimetust ülikooli ja tema struktuuriüksusi tutvustavat väljaannet. Nii viljakas iga aasta ei ole, kuid ka väiksema arvu väljaannete seast võiks teatud sagedusega parimad välja selgitada. Kui esitatud ideed leiavad toetajaid, siis loodan, et motivatsioonisüsteem ülikooli oluliste valdkondade arendamiseks ka realiseerub. Suleseppade initsiatiiv vääriks nii moraalset kui materiaalset toetust! Majandusteaduskonna töökeskkonna ja -ohutuse i doktorandid ja õppejõud algatasid kvaliteediringi eesmärgiga parandada teadustöö kvaliteeti ning kiirendada doktoritööde protsessi. Kvaliteediringis osalevad doktorandid hakkavad igal kokkusaamisel süvitsi analüüsima ühe doktorandi teadustööd. Lähtuvalt etapist, kus selle doktorandi uuring hetkel asub, mõeldakse üheskoos kas uurimisküsimuse püstituse, metoodika valiku, tulemuste tõlgendamise või artikli parendamise teemal. Tööprotsessi võib vaadelda ajurünnakuna, kus analüüsitakse vastava uurimisetapi tugevusi, nõrkusi, ohte ja võimalusi (SWOT-analüüsi metoodikal). Kvaliteediringi agitaatori Tarmo Koppeli sõnul kehtib ka teadustöö edukaks läbiviimiseks lihtne valem: 1) teha õigeid asju ja 2) teha neid asju õigesti. See printsiip on analoogne teadlastele tuttavate veatüüpidega üks ja kaks. Kui sa oled oma uuringu kavandanud valesti, võid ju kogu ülejäänud töö väga korrektselt läbi viia, kuid varem või hiljem tuleb algne viga välja, mis võib nullida kogu eelneva töö. Seega on kvaliteediring doktorantidele heaks täiendavaks tagasiside võimaluseks, doktoriseminaride kõrval. Kvaliteediringi eduka toimimise on oma südameasjaks võtnud ka Juhtkiri Väino Rajangu emeriitprofessor Töökeskkonna doktorandid moodustasid kvaliteediringi i õppejõud, kel doktorikraad juba käes. Professor Piia Tinti sõnul võimaldab kvaliteediring laiendada doktoritööde arutelu, nii et sinna panustavad ka teised õppejõud. Doktoritööde valmimine peab olema meie kõigi ühine eesmärk. Kvaliteediringi teadmuspagasi mitmekesistamiseks on ringis kutsutud osalema ka doktorandid Eesti Maaülikoolist ja Tartu Ülikoolist. Kvaliteediringi idee pärineb Jaapanist, kus töötajad omal algatusel hakkasid koos käima, et üheskoos nuputada, kuidas tööprotsessi efektiivsemaks muuta. Selline vorm sobis jaapani töökultuuriga hästi ning tööstuses esineb seetõttu vähem praaki, töö sujub kiiremini ning on kõrgem töötootlikkus. Kvaliteediringi printsiipi on üritatud rakendada ka Euroopas, kuid ilma samalaadsete heade tulemusteta. Põhjuseks on ennekõike viis kuidas kvaliteediringe rakendatakse - Euroopas taheti kvaliteediringid asutada ja töösse rakendada juhtkonna tasemelt, Jaapanis tuli algatus aga töötajate endi seast. Tarmo Koppel, doktorant töökeskkonna ja -ohutuse ärikorralduse Instituut TTÜ majandusteaduskond Süvaõpe TTÜs TTÜ 2011-2015 arengukava punkt B6 õppetegevusest: (TTÜ) Pakub võimekatele üliõpilastele võimaluse omandada haridus süvendatud tasemel, luues selleks vajadusel spetsialiseeritud õpperühmi. Kaasab võimekamad magistrandid ja doktorandid õppe- ja uurimistöösse ning motiveerib akadeemilise karjääri alustamist. TTÜ turundus-kommunikatsioonistrateegia punkt A7: Keskmisest kõrgemate eeldustega noortele värbamisprogrammi väljatöötamine ja nende sidumine TTÜ-ga. Teaduskondade/kolledžite süvaõppeprogrammid, ülikooliülesed programmid Kaasamine, eriprogrammid, mentorlus Saamaks aimu TTÜ akadeemiliste struktuuriüksuste seisukohtadest süvaõppe küsimuses, viis allakirjutanu läbi küsitluse TTÜ üksuste juhtide seas. Küsitlus toimus vahemikul 20.01.2012 22.02.2012. Ehkki oodatust vähem, laekus tänuväärselt vastuseid 7st üksusest, sh 3 vastust teaduskonna tasemel, 3 kolledžist, üks instituudist. Vastused kõikusid alates arvamusest, et pole vastavat sihtrühma kuni konkreetsete ettepanekuteni võimekamate üliõpilaste arengu toetamiseks ja rakendamiseks. Üldiselt mõistetakse süvaõppe all esmajoones tehnikaülikoolile omaste loodusteaduste (matemaatika, füüsika, keemia) baasainetes defineeritud õpitulemusi ületavat eriõpet, mis peaks võimekamatele tudengitele pakkuma head mentaalset pinget ning samas suunaks neid võimalikult vara teadustööle ja tulevasele teadlaskarjäärile. Tippude tuvastamine Teadlaste ja õppejõudude järelkasv, positiivne tagaside Vastuvõtuandmed, vestlus, küsitlus Teaduskondade tagasiside Matemaatika-loodusteaduskonna de kaan professor Tõnis Kangeri sõnul toimub teaduskonnas õppetöö kaasaegse sisustusega teaduslaboris kogenud teadlaste juhendamisel. Kuna teaduskonnas on lõputööd nii bakalaureuse- kui magistritasemel kõik eksperimentaalsed, siis kõik üliõpilased, suuremal või vähemal määral, saavad praktilise kogemuse. Andekamad ja huvilisemad üliõpilased, kelle jaoks süvaõpe eelkõige mõeldud on, töötavad laboris juba alates bakalaureuseõppe teisest aastast. Üks põhjus, miks täiendavate süvaõppe kursuste loomine teaduskonnas laialdast vastukaja ei ole leidnud, on ka viimaste aastate pidev õppetöökoormuse suurenemine ja RKT rahade pidev vähenemine. Dekaani hinnangul on ilmselt kätte jõudmas piir, kus paljast missioonitundest ja entusiasmist ei ole enam võimalik täiendavaid lisakohustusi võtta. Matemaatika erikursuste annotatsioonid 1. Algebralised struktuurid Algebraline struktuur, monoid, rühm, alamrühm, normaaljagaja ja faktorrühm, rühmade otsekorrutis, substitutsioonirühm Sn, sümmeetriarühm, rühmade homomorfism ja isomorfism, homomorfismiteoreemid, automorfismid ja endomorfismid, Abeli rühmad, tsüklilised rühmad ja p-rühmad, ringid, ideaalid, faktorringid ja ringide homomorfismid, polünoomid, moodulid, korpused, korpuste laiendid ja lõplikud korpused, vektorruumid, monoidi toime hulgal, automaadid, rühma toime, orbiidid ja stabilisaator, ringi toime vektorruumil. 2. Diskreetne matemaatika ja graafiteooria Hulgateooria mõisteid, ekvivalents, loendamine (sh sümmeetriate kasutamine loendamisel), osaliselt järjestatud hulgad, ahelad ja antiahelad, tükeldused, rühmateooria mõisteid ja põhifakte, rühma toime, võred, Boole i algebra, Galois vastavus, matroidid, rekurrentsed võrrandid, lõplikud geomeetriad, plokk-skeemid, Steineri kolmikud, graaf kui algebraline struktuur, alamgraaf, osagraaf ja faktorgraaf, regulaarsed graafid, kliki mõiste, Ulami hüpotees, kaaluga graafid, rändkaupmehe ülesanne, Ramsey arvud. 3. Diferentsiaalvõrrandid ja operaatorarvutus Diferentsiaalvõrrandi mõiste, üldlahend, erilahend, algtingimus, Cauchy ülesanne, rajaülesanne, lahendite parv, lahendi olemasolu ja ühesus. Diferentsiaalvõrrandi lahendamine kvadratuurides ja näiteid (eralduvate muutujatega, homogeenne, lineaarne, eksaktne DV; integreeruvustegur, kõrgemat järku DV-d). Diferentsiaalvõrrandite süsteemid, maatrikseksponent, lahendi sõltuvus algtingimustest ja parameetritest, lahendi stabiilsus. Osatuletistega DV-d, täis- eri- ja üldlahend, täislahendi leidmine lihtsamatel juhtudel. Integraalvõrrandi mõiste, integraalvõrrandi tuum, konvolutsiooni tüüpi integraalvõrrandid. Tuuma lähendamine kidunud (kõdunud) tuumaga. Numbrilised meetodid, ridade kasutamine jne. Laplace i teisendus ja omadused. Laplace i teisenduse pööramine, Fourier teisendus, Fourier teisenduse omadused, Fourier teisenduse pööramine, Laplace i ja Fourier teisenduste kasutamine dif. ja integraalvõrrandite lahendamisel. 4. Stohhastiline modelleerimine Normaaljaotuse üldistamine eksponentsiaalsete jaotuste peresse, üldistatud lineearsed mudelid ning nende diagnostika, mitmeparameetriline statistika, järkstatistikud, astakkorrelatsioonid, faktoranalüüs, peakomponentide meetod, juhuslike suuruste vahelised erinevad seosekordajad, juhuslikud funktsioonid, statsionaarsus, autokorrelatsioon, Markovi ahelad, Poissoni protsessid, erinevad teenindussüsteemid, kindlustusmatemaatika alused, Bayesi meetod matemaatilises statistikas ja selle rakendused teaduslike eksperimentide tulemuste interpreteerimisel, MCMC (Markov Chain Monte Carlo). 5. Numbrilised meetodid ja matemaatikapaketid Numbrilised meetodid võrrandisüsteemide lahendamisel ning funktsioonide, joonte ja pindade lähendamisel, ekstreemumülesannete lahendamine, lineaarne planeerimine, mittelineaarne (sh kumer) planeerimine, tuletiste ja integraalide numbriline arvutamine, harilike diferentsiaalvõrrandite ja nende süsteemide numbriline lahendamine, diferentsmeetodid osatuletistega diferentsiaalvõrrandite lahendamisel, diferentsvõrrandid ja nende süsteemid, mittekorrektsed ülesanded, matemaatikapaketid Matlab, GNU Octave ja Mathcad. Prof. Jaan Janno Üldainete, nagu matemaatika, õpe tamisel on olukord veidi erinev. Dekaani arvates võiks matemaatika süvaõpe pakkuda eelkõige tuge TTÜ tehniliste ja loodusteaduslike erialade süvaõppele. Senine matemaatika süvaõpe (varem tuntud kui eriõpe) toimib praegu vabaõppes. Teatud aineid pa kutaksegi õppekavade registri A osast. Need paigutatakse tunniplaanis kella 16ks ja info nende kohta jõuab tudengiteni õppeinfosüsteemi kaudu. 2011/2012. sügissemestril oli süvaõppes aine Kompleksmuutuja funktsioonid ja kevadsemestril on aine Diferentsiaalvõrrandid. Matemaatika-loodusteaduskonna matemaatikainstituudi direktori professor Jaan Janno sõnul on instituudis koostatud viie matemaatika erikursuse á 5 EAP annotatsioonid, mille alusel on arendatavad vastavad ainekavad ja õppematerjalid. Kursuste rõhuasetused erinevate alamteemade osas hakkavad sõltuma kuulajaskonna huvidest. Kursuste arendustööga ollakse valmis alustama niipea kui vastavate erikursuste kui valikainete vastu tekib teaduskondade juures konkreetne huvi ja vajadus. Seni pakutakse süvendatud matemaatikaõpet varieerides teemasid semestriti vabaainetena, kuid kogemus näitab vähest huvi, mida võiks suurendada vastava õppe klassifitseerimine valikainete hulka. Matemaatika süvaõpet reklaamitakse ÕIS-i kaudu ja tunniplaanis on aine paigutatud regulaarse õppetöö tippaegu välistavalt kell 16.00ks. Vt. Lisa Matemaatika erikursuste annotatsioonid. Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas praktiseeritakse dekaan professor Andres Öpiku sõnul nende inglisekeelsel magistriõppekaval Jätkusuutliku energeetika materjalid ja protsessid lähenemist, kus tudeng valib-leiab juba esimesel semestril koos juhendajaga teema, mille juurde jäädakse kolmeks semestriks ning kui klapib, siis kasvab sellest neljandal semestril välja magistritöö. Püsivuse tagamiseks toimuvad iga semestri lõpus konverentsid, kus magistrandid oma töö tulemustest ette kannavad ja saavad vajalikku tagasisidet. Meetod annab usaldusväärse pildi võimalike tulevaste doktoriõppe kandidaatide osas. Kuna keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond matemaatika-füüsikakeemia alusõpet läbi ei vii, siis süvaõppest nende ainete osas rääkida ei saa. Infotehnoloogia teaduskonna osas laekus mahukas tulevikuplaanide kirjeldus dekaan professor Ennu Rüsternilt. Seonduvalt käivituvate projektidega IT Akadeemia projektiga ja IKT programmiga (Eesti Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse programm 2011-2015) on IT teaduskonnas süvaõppe kontekstis plaanis 2012. aastal alustada ning alates 2013. aasta vastuvõtust rakendada järgmised võimalused: 1. Uue matemaatikaõppe mooduli väljatöötamine ja rakendamine. Tegevuse kirjeldus: TTÜ matemaatikaõppe mooduli õpiväljundite analüüs võrdlevalt IKT erialade vajadustega ja uue paindliku IKT spetsiifikat arvestava matemaatika mooduli väljatöötamine ja rakendamine alates 2013. aasta vas tuvõtust. Uuendatud matemaatika moodul sisaldaks 2-3 kohustuslikku ainet ja valikainete ploki, mis võimaldab üliõpilastel erialaspetsiifikat arvestavalt valida õppeaineid ning soovi korral võimaldab ka matemaatika süvendatud õpet. Matemaatika mooduli arenduse 1. etapiks (2012. aastal) on TTÜ matemaatikaõppe õpiväljundite analüüs võrdlevalt IKT erialade vajadustega ja uuendatud matemaatika mooduli spetsifitseerimine õppeainete tasemel Järg lk 5
3 Logistikaseminari läbivaks teemaks oli Rail Baltica Aprillikuu hakul leidis Tartus Tallinna Tehnikakõrgkooli eestvõttel aset juba traditsiooniks saanud logistikaseminar, mis oli seekord tervenisti pühendatud Rail Baltica raudteeprojektile. Peamiselt kooli kolmanda kursuse tudengitest koosnenud toimkond väärib igati tunnustust, kuna korralduse tase oli professionaalne ning koos oma pöördumiste ja ettekannetega olid kas virtuaalselt või füüsiliselt kohal just need, kes kõige pädevamad antud teemal kõnelema. Üldine toon oli positivistlik, kuid kõlas ka kahtlevaid ja mitte liiga optimistlikke seisukohti. Tänu Raivo Vare tuntud headuses moderaatoritööle oli kontakt esinejate ja auditooriumi vahel hea ning tervikpilt selgem. Erkki Jaanhold Tallinna Tehnikaülikooli logistika eriala üliõpilane Seminar Inglise keeles läbiviidud seminar koosnes neljast diskussiooniplokist, millest igaühes võis kaasa mõelda vähemalt nelja tunnustatud spetsialisti ettekannetele. Esimene blokk keskendus Rail Balticale kui koostööprojektile. Semi naril osalejaile oli saatnud oma videotervituse Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Siim Kallas. Ta tõi välja, et projekti läbiviimiseks on tugev poliitiline tahe mitte ainult Balti riikidel, vaid ka Soomel ja Poolal. Ta kinnitas, et hoolimata praeguseks läbiviidud uuringute ja arvutuste ebapiisavale detailsusele on projektil olemas Euroopa Komisjoni täielik toetus. Auditooriumiga Skype i vahendusel liitunud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts toetas Kallase väidet, et väga huvitatud on Rail Baltica projektis kaasalöömisest Poola, kuid nentis samas, et teiste osapoolte puhul tuleb veel kõvasti tööd teha. Tema sõnul on käesolevaks ajaks aga asjassepuutuvate Balti riikide transpordiministrid edasiste sammude osas kokku leppinud esialgu minnakse edasi ühisettevõttega, hiljem kaasatakse protsessi ka erasektor. AS Eesti Raudtee tegevdirektor Kaido Simmermann arutles loodava koridori erinevate pakutud variantide üle. Ta oli veendunud, et Rail Baltica trassi kulgemine Tartu kaudu ei oleks hea lahendus. Läbi Rapla Pärnusse viiv trass oleks tema arvates asukoha poolest sobivaim, vajades küll olulist õgvendamist, eriti Raplamaa piires. AECOMi Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunase varianti pidas parimaks ka samas esinenud Läti Raudtee juhatuse esimees Ugis Magonis. Et süsteem saaks end majanduslikult ära tasuda, selleks peaks Simmermanni arvates liikuma Rail Baltical igapäevaselt kummaski suunas vähemalt 7-8 rongi. Teise ettekandebloki keskseks ideeks oli uute võimaluste nägemine Esimeste seas sai kuulata AECOM-i Balti regiooni direktorit Arnis Kakulist, kes keskendus oma ettekandes projekti tasuvusele ning teostusele. Ta pidas eriti tähtsaks, et seisakute ja ummikute ärahoidmiseks, st vajaliku kiiruse tagamiseks, oleks trassil alates Tallinnast kuni Leedu-Poola piirini kaks rööpmepaari. Kogu ehituse maksumuseks pakkus ta 3,9 miljardit eurot, millest meie territooriumil kulgev osa moodustaks 1,1 miljardit. Projekt võiks tema arvates olla tasuv, kui juurdepääsutasu oleks reisijateveol 4 ja kaubaveol 6 piirides. Kakulise järel läks sõnajärg Soome esindajatele. Kõigepealt Helsingi linnavalitsuses töötavale rahvusvahelise logistika eksperdile Ulla Tapaninenile, seejärel Lappeenranta Tehnikaülikooli professorile Olli-Pekka Hilmolale. Kui Tapaninen rääkis Rail Baltica projekti strateegilisest kasust Soome tööstusele ja tõi välja kaubavoogude jaotumise tööstusharude ning transpordiliikide vahel, siis Hilmola juhtis tähelepanu sellele, miks üldse peaks eelistama kaupu raudteed pidi liigutada. Meretranspordi osakaal Soome impordi-ekspordi veokäibes on praegu 82-85%. Teise arutelubloki võttis kokku OÜ Head juhatuse liige ja planeerimisekspert Kaur Lass. Esineja keskse mõttena jäi kõlama, et Rail Baltica ühendab inimesi ning et praegu on väga soodsad tingimused projektiga lõpuni minemiseks. Kolmas blokk Modaalne nihe Kolmandas blokis said sõna ka maan - tee- ning õhutranspordi esinda jad: Lux Express Estonia AS juhatuse esimees Hannes Saarpuu ning AS Tallinna Lennujaam juhatuse liige Erik Sakkov. Mõlema esineja keskne sõnum oli skeptiline: sõitjateveol ei saa Rail Baltica kunagi kasumiläve ületada. Saarpuu pidas seetõttu infrastruktuuri ülalpidamise vajalikuks eelduseks riigipoolset tuge. AS GoRail arendusjuht Jolan Ševtsov oli seisukohal, et kaugemate miljardiprojektide kõrval tuleks enam mõelda ka lähemale 3-4 aastale ja kasutada ennekõike täielikult ära olemasoleva infrastruktuuri võimalused. Normaalne rongiühendus Riia või isegi Berliiniga oleks tema väitel olemasolevate teelõikude vaid mõõduka rekonstrueerimise korral juba praegu võimalik, kui muretseda tänapäevane veerem. Näiteks võiksid selleks olla TALGO Pendular System rongid, milliseid on võimalik reisi vältel vastavalt rööpmelaiuse muutusele ümber kohandada. Selline projekt nõuaks tema sõnul täiendavat investeeringut 90-120 miljonit eurot. Inimgeograaf ja fotokunstnik Mikko Itälahti rääkis 2011. aasta suvel teostatud eksperimendist reisida ainult ronge kasutades Berliinist Tallinna. Sihtpunkti jõudmiseks kulus tal 65 tundi, millest 28 tundi möödusid rongides. Järeldused võib teha igaüks ise. Uued tehnolahendused Viimane arutelublokk koosnes uute tehnoloogiliste lahenduste tutvustamisest ning väitlusest eelnenud esinejate vahel. Esmalt tutvustas Siemens Oy Eesti filiaali müügidirektor Tiit Männiksaar võimalikke rakendatavaid ja Siemensi väljatöötatud liikluskontrollimehhanisme. Tema järel tõi Havi Logistics Balti regiooni direktor Andris Dobulis publiku ette erinevaid lahendusi, kuidas raudtee- ning maanteeveeremeid omavahel integreerida. Dobulise sõnul ei suuda HAVI Logistics oodata ära aega, mil ka Balti regioonis rohkem raudteetransporti saaks kasutada. Seminari sisuline osa võeti kokku väitlusega teemal Rail Baltica jah või ei. Jah -poolel olid Kakulis, Ševtsov ja Lass ning neile oponeerisid Hilmola, Sakkov ja Saarpuu. Pooldajate tugevaimateks argumentideks olid ühenduse loomine Euroopaga, keskkonnasäästlikkus, uued ärivõimalused ja majanduse kasv ning soodne võimalus infrastruktuuri ehitamiseks. Vastuolijate arvestatavaimad väited: süsteemil ei hakka olema piisavalt kasutajaid, raisatakse teiste inimeste raha, tasuvus on ebakindel ning eksisteerib oht, et Rail Balticat hakatakse ülal pidama riikide dotatsiooni abil. Publik hindas argumentide poolest edukamaks pooldajate, esitluse poolest aga oponentide leeri. Logistikaseminari kokku võttes tõdes diskussioone modereerinud Raivo Vare, et Rail Baltica mõte on inimeste ja kaupade liigutamine punktide A ja B vahel. Punktiks B on sel juhul Berliin, punktiks A Tallinn või Helsingi. Rail Baltica puhul on kriitilise tähtsusega Soome tööstuse huvi ning kõigi osapoolte koostöö. Eluliselt tähtsad on ka Venemaa kaubavood. Vare leidis, et projekti ümber on hetkel palju poliitilisi probleeme, mis mõnda aega veel kindlasti püsivad. Et ettevõtmine üldse käivituda võiks ega unarusse ei jääks, tuleb kõik poliitilised ja majanduspoliitilised ning muud kokkulepped saavutada võimalikult kiiresti. Tänasel päeval on Rail Baltica planeerimisega jõutud punkti, kus on arvestatud välja parim marsruut. Selleks on põhimarsruut Tallinnast Pärnu, Riia ja Kaunase kaudu kuni Leedu-Poola piirini. See põhimarsruut oleks 728 kilomeetrit pikk ning rööpavahega 1435 millimeetrit. Põhimarsruudil saaks tulevikus reisida Leedu-Poola piirini 4 tunni ja 8 minutiga. Maksimaalseks kiiruseks nähakse ette 240 km/h, keskmiseks reisijateveo kiiruseks 170 km/h ja keskmiseks kaubaveo kiiruseks 68 km/h. Rail Baltica regionaalse tähtsusega harud, mis ühendaksid põhimarsruudile ehk punasesse koridori jäävaid linnu siseriiklikult tähtsate kohtadega, säiliksid rööpalaiusega 1520 millimeetrit. Rail Balticaga seotud tegevuste koordineerimiseks on asjaomaste Balti riikide valitsused loonud ühisettevõtte. Arvestades, et Euroopa Liit on valmis projekti rahastama 56% ulatuses ning et investeeringute mahuks on 3,678 miljardit eurot, jääb Balti riikidel kanda järelejäänud osa investeeringutest. 1,608 miljardit eurot jaguneks kolme riigi vahel vastavalt ehitatava raudteetrassi pikkusele ning lisaehitiste vajadusele: Eestile 466, Lätile 563 ning Leedule 579 miljonit eurot. AECOM-i hinnangul on kogu projekti tulu/kulu määr 1,75. Ürituse toetajad HAVI Logistics OÜ, DSV Transport OÜ, DPD Eesti OÜ, ACE Logistika AS, DB Schenker, Saku Õlletehas AS, Balti Logistika OÜ, Itella Logistics OÜ, Lux Express Eesti AS, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Dorpati hotell ja konverentsikeskus, PROLOG, Läti logistikaklaster, Euroopa regionaalarengu fond, Äripäev, Eesti väitlusselts, VERO MODA, MOSAIC, RTU, Läti Transpordiministeerium, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikool, Leedu Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samuti suured tänud kõigile, kes võtsid osa minimessist: ACE Logistika AS, Itella logistika OÜ, Tallinna tehnikaülikool, Tehnosiirdekeskus ja DPD Eesti OÜ.
4 Varia Mess TTÜ osaleb eksponaatidega Hannoveri messil Tallinna Tehnikaülikool ja 11 Eesti ette võtet osalevad EASi eestvedamisel 23.-27. aprillini riikliku ühisstendiga Saksa maal Hannoveris toimuval maailma suu rimal tehnoloogia- ja tööstusmessil HANNOVER MESSE 2012. Messil osalemist toetab EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Osalemise eesmärgiks on tutvustada Eestit võimalusterohke keskkonnana tööstusettevõtete, tehnoloogia ja teaduse integratsiooniks, kus soodsas ärikeskkonnas teevad omavahel sisukat koostööd ettevõtted, ülikoolid, teadusasutused, tootmis- ja IT-sektor. Eesti ühisstend koos Tallinna Tehnikaülikooli väljapanekuga asub teaduse ja tehnoloogia hallis. Tallinna Tehnikaülikool soovib Hannoveri messil leida uusi rahvusvahelisi koostööpartnereid, kellele pakkuda maailmatasemel teadus- ja arendusteenust läbi erinevate koostööprojektide, kommenteeris Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak. Messil eksponeeritakse juhtivteadur Mart Mini loodud uudset impedantsi mõõtmise seadet, millega on võimalik mõõta väga mitmesuguste objektide omadusi, eeskätt bioloogiliste ja elektrokeemiliste objektide, kuid ka pooljuht- ja metallistruktuuride ning teiste tehniliste süsteemide omi. Näiteks võimaldab seade mõõta kiiresti ning üheaegselt mitmel sagedusel ja mitmest kohast südame koja ja vatsakese käitumist. Leiutise kasutusele võtmisega muutub kogu vaatenurk impedants-spektroskoopiale. Seade võimaldab oluliselt laiendada ka impedants-spektroskoopia tööstuslikku kasutusvaldkonda, kommenteeris leiutise autor juhtivteadur Mart Min. Samuti tutvustatakse messil TTÜ keemiainstituudi juhtivteadur Mihkel Koeli uurimisgrupi patenteeritud meetodit orgaanilistest aerogeelidest pürolüüsi teel süsinikaerogeeli saamiseks. Selle meetodi vastu on huvi tundnud eelkõige isolatsioonimaterjale tootvad ettevõtted. Messil kohtutaksegi konkreetsete ettevõtetega, tutvustatakse meetodit ning ettevõtjatel on võimalus tutvuda ka näidiseksemplariga. Lisaks TTÜ-le osalevad ühisstendil AS Harju Elekter, Click & Grow OÜ, Favor AS, Innovative Manufacturing Engineering Systems Competence Centre (IMECC), Interconnect Product Assembly AS, my!wind OÜ, Skeleton Technologies OÜ, SNC Promex OÜ, Surface Labs International OÜ, Tahe Kayaks OÜ. Logistika IIndrek Neivelt: 1000 logistikatudengit TTÜ uude logistikainstituuti Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi avaseminaril pidas Indrek Neivelt kõne, kus muuhulgas jõudis järelduseni, et TTÜ peaks uuele erialale võtma mitte ainult 50 või 100, vaid kogunisti 1000 logistikatudengit. Mina võtaks kohe esimesel aastal vähemalt 100 tudengit Venemaalt logistikat õppima, aga võib-olla ka tuhat. Kui te mõtlete, kui kasulikke sidemeid need kümne või kahekümne aasta pärast tähendavad, siis oleks see üks väärt investeering, arvas Indrek Neivelt. Indrek Neivelti sõnavõtt instituudi avaseminaril tõstatas küsimuse, kui palju üldsus logistika peale mõtleb ja kui suur on vajadus haritud ning rahvusvaheliste kontaktidega logistikute järele. Arvestades Eesti asukohta, naabreid, ning üldisi arenguid majanduses, on hämmastav, et logistikainstituudini asutamiseni on jõutud alles täna, nentis ta. TTÜ teadusprodekaan Erkki Truve oli Neiveltiga nõus, lisades, et TTÜ sooviks on lähiaastatel avada lisaks bakalaureuse- ja magistriõppele ka logistika doktorantuur. Eesti esindajad projekti Global TraPs neljandal töökonverentsil Marokos 16.-18. märtsil 2012 Taust Eesti peamised maavarad on põlevkivi ja fosforiit ning need mõjutavad otseselt meie elu. Esimene neist on kindlustanud pikka aega meie energeetilise iseseisvuse/sõltumatuse, teisega seotud asjaolud olid üheks sütikuks, mis käivitasid meie riigi poliitilisele taasiseseivumisele viinud protsessid. Käesolevks ajaks on taaselustatud mõned võimalikku rakenduslikku perspektiivi omavad tegevused seotuna fosforiidiga. Need on omakorda käivitanud laia meediakajastust leidnud ülesastumised kogukondade ja poliitikute poolt. Eesti teadusmaailm on seni reageerinud mõõdukalt vaoshoitult, mitmeid objektiivseid asjaolusid vaagivalt ja seletavalt (vt. Eesti Rakendusgeoloogia XX konverentsi 02.04.2012 ettekandeid; Raukas, EP, 25.01.2012; Sirp, 28.10.2011 jt). Fosfor elu ja mõistuse element Just sellist iseloomustust kasutatakse tihti fosfori (P) kohta. Miks? Aga põhjusel, et fosfor osaleb pea kõikide taimsete ja loomsete kudede moodustajana, tal on oluline roll kõikides taime- ja loomariigi elutegevusprotsessides, sealhulgas inimese südamelihase energia ülekandeprotsessides ja ajutegevuses. Ta osaleb elavate süsteemide geneetilise informatsiooni edasikande- ja säilitus-, samuti ainevahetusprotssside juhtmehhanismides. Soojavereliste luukude sisaldab fosforit 12%. Inimene saab fosforit läbi toitumisahela, fosfor kontsentreerub taimedes. Kui keskmine P-sisaldus parasvöötme mulla künnikihis on 0,08%, siis taimede ja nisuterade mineraalosas juba vastavalt 7% ja 18%. P-kasutuse probleemide analüüsil on tarvis mõista, et ta varud on taastumatud; kasutamisel ta pihustub looduses; ta elutsükkel pole siiani selge; seotud ning erinevate huvidega osapooli on palju; pealiskaudsel vaatlusel on P-kasutus kitsalt fokuseeritud väetisteks, tööstustoodeteks, loomasöödaks ning elementaarfosforil tuginevateks derivaatideks vastavalt 82, 8, 7 ja 3% kogu kasutusest tegelikult aga on äärmiselt mitmekesine. Ja veel järjest sagedamini ilmub uuringuid ja seisukohavõtte, et nn globaalne fosforikriis võib saaabuda oluliselt varem kui paljukõneldud naftakriis. Ülemaailmne võrkprojekt Eeltoodud teavet arvestadesning silmas pidades enam kui 50aastast fosforiitide/fosfaatide uurimise kogemust, võttis TTÜ vastu oktoobris 2011 saabunud kutse osaleda võrgustiku Global TraPs töös. Osalevad struktuuriüksused olid anorgaaniliste materjalide teaduslabor ning mäeins- Seminarist osavõtjad. Lõpupaneel projekti kaasjuhid prof Roland Scholz ja Dr Amit Roy, äärmised vastavalt vasakult ja paremalt. Keskel vastuvõtva firma OCP juhid. tituut, persoonidest olid esimesest nö ekspertidena registreeritud allakirjutanu (määratud ka TTÜ poolseks koordinaatoriks), Mihkel Veiderma, Kaia Tõnsuaadu ja Tiit Kaljuvee, teisest Enno Reinsalu ja Ingo Valgma. Eestist olid esindatud veel Geoloogia Keskus OÜ (Valter Petersell) ja Viru Keemia Grupp (Kalev Kallemets). Arvestades projekti tegevuste jaotust kuude töörühma/-suunda, olime esindatud põhilistes suundades. Projekt Fosfori jätkusuutliku käitlemise teemadeülesed protsessid (Transdisplinary Processes for Sustainable Phosphorus Management, 2011-2015) on ettevõtmine, millesse on kaasatud teaduse poolelt 37 ja praktika poolelt 14 asutust kõikidelt kontinentidelt üle kogu maailma. Projekti juhid on Zürichi Tehnoloogiaülikooli professor Roland Scholz ning Rahvusvahelise Väetiste Arenduskeskuse juht Dr Amit Roy. Esimese seletuse kohaselt on projekt ajendatud järgmistest (väga konspektiivselt) asjaoludest: fosfortoorme mitteratsionaalne kasu tamine ning sellega kaasnevad probleemid keskkonna reostamine (pinnas, veekogud, atmosfäär); vajadus kõrgtehnoloogiate arendamiseks (väetised, pestitsiidid, pindaktiivsed ained, biokeemia tooted, heitmete utiliseerimine, jne. jne); kaasnevad sotsiaalsed probleemid; vajadus kaardistada regiooniti ja riikide kaupa fosfaattoorme varud, senine situatsioon nende kaevandamisel-töötlemisel, produktide nomenkla tuur; kogutud andmete kriitiline lä bitöötamine ning selle põhjal soovi tuste-arenduste (policy of use of P) väljatöötamine P-toorme edasisel kasutamisel, soovitused arenguriikidele (Aafrika jt) jm. Prof Sholz hindab, et just kõikehõlmava ringluse kirjeldamine koos selle paremaks juhtimiseks väl jatöötatavate tingimustega on tuleviku jaoks ülioluline ja Käesoleva loo autor uurib katendikivimit. Taamal tranšee põhjas paljandatud fosforiidikiht. määrava tähtsusega ülesanne. Projekt toimib osalejate omafinantseerimisel, sponsorite poolt toetatakse ühisürituste ning mõningate peamiste üldistavate sihtuuringute (case study) läbiviimist. Olulise tunnusena rõhutati, et tehnoloogilisi uuringuid antud projekti raames ei rahastata. Neljas tööseminar, El Jadida, Maroko, 16.-18.03.2012 Toimumiskoha valikul oli ilmselt määravaks asjaolu, et vastuvõtjaks oli kontsern OCP Group, kelle osa globaalsest fosfaatide eksporditurust on 29% (sealhulgas fosfaatmaagi ning fosforhappe osas vastavalt 35,6 ja 51,3%) ning mille kaevandused, millest ühte oli võimalus ka külastada, paiknevad selles regioonis. Ilmselt oli ta ka ettevõtmise massiivne sponsor. Kontserni viimase mõne aastakümne arengut iseloomustav fakt, et kui varem võeti kaevandamisel välja vaid kõige rikkam, rikastamist mittevajav kihind, siis nüüd kogu ressurss. Töötavad erinevad rikastustehased, toore töödeldakse nii fosforhappeks kui ka liitväetisteks. Seminari peaeesmärk oli sektsioonides kriitiliselt läbi vaadata esimese aasta tulemuste baasil koostatud peatükid (kõikehõlmasv P-kasutuse pilt tsüklis pakkumine-nõudmine, lüngad olemasolevate teadmiste süsteemis, põhjendatud uurimisteemad, kattuvate/põimuvate teemade probleemid, ettevalmistus vahetulemusi analüüsivaks kongressiks) vastavasse Springeri kirjastuse väljaantavas monograafias, analüüsida ning üldistada plenaaristungitel sektsioonide poolt koostatud uurimisteemade ettepanekud ning saada aktsept mitmeteks suurettevõtmisteks. Seminar oli hästi ette valmistatud, läbiviimine intensiivne. Kuna Eesti oli esindatud esmakordselt, avaldati meie eelnevaks tutvustamiseks materjali vastavas infolehes ning sektsioonide programmis olid meie ettekanded. Nii esitas sissejuhatava ettekande Järg lk 5
5 Seminar E-teenuste kasutamisest 12. aprillil toimus TTÜs seminar e-teenuste kasutamisest ja arendamisest. Eteenus ei tähenda enam ainult üksikuid omavahel nõrgalt ühendatud IT-lahendusi, vaid üha enam ootavad ettevõtjad turvalisi kompleksseid e-lahendusi oma mobiilis ja meilboksis, toob ühe järeldusena välja TTÜ ärikorralduse instituudi professor Urve Venesaar. Kuigi ettevõtjad ootavad, et avalike e-teenuste kasutamine vähendab nende halduskoormust, ei saa me selle uuringu põhjal kinnitada, et see täna nii on Eestis juhtunud, vähemalt ettevõtjate hinnangud seda ei kinnita, lisas professor Venesaar. Eesti ettevõtjad eelistavad avaliku sektoriga suhtlemiseks mobiiltelefoni ja e-posti. Sellisele järeldusele on jõudnud TTÜ ärikorralduse instituudi äriuuringute ja -arenduskeskuse, Balti Uuringute Instituudi ning Narva Ärinõuandla teadlased ja arendajad. Seminaril tutvustati uuringu tulemusi ettevõtjate ootusi e-teenustele, rahulolu teenustega, võimalikke lahendusi, samuti Eesti tulemuste võrdlust Saksamaa ja Rootsiga ning kuulati kommentaare Taanist ja Soomest. Uuringut rahastas Euroopa Liidu Läänemere piirkonna programmi projekt EGOPRISE. Seminari sihtgrupiks olid ametnikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil e-teenuste arendajad, ettevõtjatega tegelevad ametnikud, üliõpilased ja teised huvilised. Süvaõpe TTÜs Algus lk 2 koos iga õppeaine õpiväljundite fikseerimisega. Matemaatika mooduli arenduse 2. etapis (2013. aastal) toimub uute õppeainete väljatöötamine ja rakendamine alates 2013. aasta vastuvõtust. Tegevus on kooskõlastatud matemaatikainstituudiga (professorid Jaan Janno ja Peeter Puusemp) ja seda on plaanis finantseerida IKT programmi vahenditest. 2. IKT õppekavade ühisõppeainete analüüs, arendus ja rakendamine. Tegevuse kirjeldus: Infotehnoloogia teaduskonna õppekavade (eelkõige bakalaureuseõppekavade) ühisõppeainete analüüs võrdlevalt erinevate erialade vajadustega, ühisõppesse kuuluvate õppeainete õpiväljundite täpsustamine ja vajadusel uute õppeainete lisamine eesmärgiga tugevdada üldist teoreetilist ettevalmistust ja võimaldada valdkonna teoreetiliste aluste süvaõpet. Uuendatud ühisõppeainete komplekt võetakse kasutusele alates 2013. aasta vastuvõtust. Ühisõppe arenduse 1. etapiks (2012. aasta) on ühisõppeainete õpiväljundite analüüs ja uuendatud ühisõppeainete komplekti õpiväljundite fikseerimine. Ühisõppeainete arenduse 2. etapis (2013. aasta) toimub õppeainete täiendamine, uute ühisõppeainete väljatöötamine ja komplekti rakendamine alates 2013. aasta vastuvõtust. Tegevus on plaanis finantseerida IKT programmi vahenditest. Üldiseks eesmärgiks on alates 2013.aasta vastuvõtust tugevdada oluliselt IKT erialade teoreetilist alusõpet luues juba õppekavades valikainete abil võimalused matemaatika süvaõppeks ja erialade teoreetiliste aluste süvaõppeks ning arendada välja vastav süsteem. See süsteem looks eeldused kvaliteetsemaks bakalaureuse- ja magistriõppeks ning tulemuslikumaks doktoriõppeks. Ühtlasi aitaks selline lähenemine kaasa IT Akadeemia ja TTÜ arengukava eesmärkide saavutamisele. Kalle Tammemäe õppeprorektor Järgneb Mente et Manu nr 9/2012 Inseneride moeshow 2012: Aeg. Kunst. Insener Tallinna Tehnikaülikooli Kultuuriklubi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli Üliõpilasesindus korraldasid 11. aprillil TTÜ aulas Inseneride moeshow. Moeshowl sai näha rõivaeriala tudengite kõige innovaatilisemaid ja ootamatumaid moesuundi. Ürituse eesmärgiks oli näidata moehuvilistele noorte moeloomingut. Publik peab olema valmis meelelahutuslikuks ning kultuuriliseks elamuseks. Inseneri näpud ei pea alati olema õlised tänapäeva insenerid töötavad ka niidi Phosphates in Estonia recources and peculiarities sektsioonis Leiukohtade uurimine Valter Petersell, minu ühisettekanne Kaia Tõnsuaaduga Research activities in Estonia on the field of phosphates during last 50 years oli sektsioonis Töötlemine. Muuhulgas äratas töögrupis huvi ka viide meie koostatud bibliograafiatele, mille koopiad oli kogu projekti juhtkond juba varem saanud ja mis ilmselt oli üheks asjaoluks meile osalemisettepaneku tegemisel. Me tegutsesime küllalt aktiivselt, meie ettekannetele oli küsimusi, ka kuluaarisuhtlust oli palju. Nii oli huvitav taaskohtuda nii Steve van Kauwenberghiga (IFDC, koostas 80-ndate alguses Toolse leiukoha kontsentraadi osalise iseloomustuse) kui ka Willem Shipperiga (Thermofos, hindas 90ndate lõpus Toolse maagi sobivust termilise fosfori saamiseks võimaliku tuumajaama mittetipuenergia kasutamisega). Laskumata sügavalt erialastesse küsimustesse tuleb lisada, et Töötlemise sektsioonis anaüüsitud teemad olid meile varasemast tööst õigegi tuttavad (osaloetelu neist märksõna de tasemel: arvestada rohkem kohalik ke tingimusi nagu kliima, muld, kasva tatv kultuur jms väetise valikul veeslahustuva väetise asendamine tsitraatlahustuva/mitte veeslahustuvaga; tootmine detsentraliseerida suurtootmise efekt kaob transpordis; maak/kontsentraaat + sõnnik orgaano-mineraalsed, granuleeritud väetised; fosfokipsi kasutamine on suurelt seadusandluse küsimus; kontsentraadi nanojahvatus lahustuvuse tõus, omastatavuse paranemine ja sõltuvus mullast jt). ja nõelaga! Kindlasti saab näha lahedat showd ning inspiratsiooni oma kevadise garderoobi täiendamisel, arvas enne etendust Inseneride moeshow projektijuht Triin Ahlberg tulevasest üritusest. Noori moekunstnikke olid hindamas oma ala asjatundjad: Piret Ilves, Liisi Eesmaa, Laura Kallas vee, Britt Samoson ning Kalle Aasamäe. Võitja sai auhinnaks töövarjupäeva moekunstnik Liisi Eesmaaga ning kangakaupluses Trendtekstiil 100 euro eest osturõõmu. Eesti esindajad projekti Global TraPs neljandal töökonverentsil Marokos 16.-18. märtsil 2012 Algus lk 4 Mastaabid karjääris tehnika ja teda juhtiv inimene Üldmulje Projekti näol on tegemist tõeliselt globaalse haardega ambitsioonika ettevõtmisega. Väite illustreerimiseks märgin, et vahekokkuvõtete tegemiseks on kavandatud ülemaailmne kongress 2013. aasta alguses Hiinas, Hiina Põllumajandusministeerumi egiidi all, kokkuvõtlik kongress aga 2015. aastal New Yorgis ÜRO egiidi all. Tundub, et eeldused projekti õnnestumiseks on suured, sest kaasatud on olulised riigid ja nende esinduslikud asutused. Samuti on ülitähtis, et kaasatud inimesed on kompetentsed ja töötavad entusiastlikult kaasa. Milline on meie Eesti osalemise otsene kasu, on praegu raske öelda, küll lubab osalemine olla kursis värskeimate suundumustega selles sugugi mitte vähetähtsas valdkonnas. Rein Kuusik juhtivteadur anorgaaniliste materjalide teaduslabori juhataja kuulutab välja Tudengielu Tudengid tegid Võhandu jõelt 100 km otseülekannet 21. aprillil alustas tehnikaülikooli tudengitelevisiooni TipikasTV meeskond üheskoos poole tuhande paatkonnaga Võhandu maratoni läbimist. Tudengitelevisiooni meeskonnaga tegi matka kaasa raadio Sky Plus raadiohääl Kertu Jukkum. Osalejate arvu poolest Euroopa suurima sõudmismaratoni Võhandu maratoni start anti Tamula järvelt kell 7 hommikul, mil kümne erineva riigi esindajad asusid kanuude ja süstadega sõudma 100 kilomeetrit. Just Võhandu maratoni peetakse üheks ilusaimaks ning samas kõige karmimaks aerutamismaratoniks Euroopas. TipikasTV meeskond on lisaks maratoni läbimisele võtnud eesmärgiks edastada oma kanuust videopilti, mida saaksid internetis jälgida kõik huvilised. Videoinsener Üllar Alevi sõnul pole selliseid tehnikavõimalusi Eestis varem keegi katsetanud. Alevi sõnul esines ülekandes kindlasti raadiosignaalist tulenevaid katkestusi, kuid sel juhul näidati katkestuste ajal viimase videolõigu kordust. Tudengitelevisiooni otseülekannetesse andis oma osa ka raadiohääl Kertu Jukkum. Tudengid kutsusid ja mõtlesin, et miks mitte jooksumaratonide vahel ka üks vesisem maraton läbida, naerab Kertu. Tipikas TV paatkond koosseisus Üllar Allev, Taavi Lüütsepp ning Kertu Jukkum lootis matka läbida 10 tunniga. Otsepilt kanuust oli kättesaadav aadressil http:///tipikas.tv. August Rei parlamendiuuringu stipendiumi konkursi Stipendium antakse parlamendi-, parlamentarismi- või Eesti parlamentaarsete kogude alase magistri- või doktoritöö kirjutajale. Töökavandeid esitama on oodatud kõik teema käsitlemisest huvitatud üliõpilased, magistrandid ja doktorandid. Stipendiumi taotlemiseks tuleb Riigikogu kantseleile 20. juuliks 2012 esitada avaldus, elulookirjeldus, magistri- või doktoritöö pealkiri, ideekavand ja ajakava, juhendaja soovitus ning väljavõte varasematest õpingutulemustest. Stipendiumitaotlusi hindab Riigikogu Kantselei direktori kinnitatud komisjon. Välja antakse kuni kolm 1300 euro suurust stipendiumi (osaliselt juba eduka töökavandi eest). Konkursi võitjad avalikustatakse hiljemalt 20. septembril 2012. Konkursi parimaid töid on võimalik esitleda Toompea lossis ning avaldada vastav artikkel Riigikogu Toimetistes. Lisateave: www.riigikogu.ee või stipendium@riigikogu.ee. Taavi Lüütsepp Tudengielu
6 Konkurss Infotehnoloogia teaduskond TTÜ akadeemilise personali ametikohtade konkurss * Konkurss kuulutatakse välja Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendus tegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP) rakendusprogrammi raames. Majandusteaduskond Mehaanikateaduskond Instituut/keskus Õppetool/lektoraat Ametikoht Hõive Valimisperiood Kandideerimistähtaeg arvutiteaduse instituut üldinformaatika assistent* 1 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 arvutiteaduse instituut võrgutarkvara assistent 1 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 arvutitehnika instituut arvutitehnika ja -diagnostika teadur* 1 01.09.2012-31.08.2017 20.05.2012 arvutitehnika instituut digitaaltehnika teadur* 1 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 arvutitehnika instituut süsteemitarkvara teadur* 1 01.09.2012-31.08.2017 30.06.2012 arvutitehnika instituut arvutitehnika ja -diagnostika assistent* 1 01.09.2012-31.08.2017 20.05.2012 arvutitehnika instituut digitaaltehnika usaldusväärsete arvutisüsteemide professor* 1 01.09.2012-31.08.2017 20.05.2012 arvutitehnika instituut arvutitehnika ja -diagnostika arvutisüsteemide verifitseerimise professor* 1 01.09.2012-31.08.2017 20.05.2012 biorobootika keskus biorobootika professor* 1 01.09.2012-31.08.2017 20.05.2012 dotsent* 1 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 dotsent* 1 01.09.2012-30.06.2015 30.06.2012 dotsent* 0,5 01.09.2012-30.06.2015 30.06.2012 dotsent 1 01.09.2012-31.08.2017 30.06.2012 raadio- ja sidetehnika instituut raadiotehnika dotsent* 1 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 raadio- ja sidetehnika instituut raadiotehnika assistent* 1 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 informaatikainstituut tarkvaratehnika lektor* 0,5 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 informaatikainstituut infosüsteemide assistent* 1 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 informaatikainstituut tarkvaratehnika assistent* 1 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 informaatikainstituut tarkvaratehnika assistent* 1 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 informaatikainstituut infosüsteemide dotsent* 0,5 01.09.2012-30.06.2015 20.05.2012 Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut sensorsignaalitöötluse juhtivteadur* 1 01.09.2012-31.12.2014 20.05.2012 Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut sensorsignaalitöötluse vanemteadur* 1 01.09.2012-31.12.2014 20.05.2012 Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut rakenduselektroonika vanemteadur* 1 01.09.2012-31.12.2014 20.05.2012 Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut elektroonikadisaini lektor* 1 01.09.2012-31.12.2014 20.05.2012 Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut elektroonikadisaini assistent* 1 01.09.2012-31.12.2014 20.05.2012 Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut rakenduselektroonika teadur* 1 01.01.2013-31.12.2014 20.05.2012 Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut sensorsignaalitöötluse assistent* 1 01.01.2013-31.12.2014 20.05.2012 Instituut/keskus Õppetool/lektoraat Ametikoht Hõive Valimisperiood Kandideerimistähtaeg majandusarvestuse instituut finantsarvestuse finantsarvestuse professor 1 01.09.2012-31.08.2017 31.05.2012 Instituut/keskus Õppetool/lektoraat Ametikoht Hõive Valimisperiood Kandideerimistähtaeg materjalitehnika instituut materjaliõpetuse komposiitmaterjalide professor 1 01.09.2012-31.08.2017 31.05.2012 materjalitehnika instituut materjaliõpetuse assistent 1 01.09.2012-31.08.2017 31.05.2012 masinaehituse instituut tootearenduse tootearenduse professor 1 01.09.2012-31.08.2017 20.05.2012 TTÜ Tallinna KolledŽ Õppetool/lektoraat Ametikoht Hõive Valimisperiood Kandideerimistähtaeg õiguse ja üldainete lektoraat dotsent 1 01.09.2012-31.08.2015 14.05.2012 õiguse ja üldainete lektoraat lektor 0,5 01.09.2012-31.08.2015 14.05.2012 õiguse ja üldainete lektoraat lektor 0,5 01.09.2012-31.08.2017 14.05.2012 majandusarvestuse ja ökonoomika lektoraat lektor 1 01.09.2012-31.08.2017 14.05.2012 majandusarvestuse ja ökonoomika lektoraat lektor 1 01.09.2012-31.08.2017 14.05.2012 majandusarvestuse ja ökonoomika lektoraat lektor 1 01.09.2012-31.08.2017 14.05.2012 ettevõtluse ja juhtimise lektoraat lektor 1 01.09.2012-31.08.2017 14.05.2012 ettevõtluse ja juhtimise lektoraat lektor 1 01.09.2012-31.08.2017 14.05.2012 TTÜ Meresüsteemide instituut Õppetool/lektoraat Ametikoht Hõive Valimisperiood Kandideerimistähtaeg okeanograafia meteoroloogia professor 1 01.09.2012-31.08.2016 20.05.2012 okeanograafia rakendusokeanograafia professor 1 01.09.2012-31.08.2016 20.05.2012 Konkursil osalemiseks esitada järgmised dokumendid: avaldus rektori / asutuse direktori nimele; esmakordsel kandideerimisel antud ametikohale haridust ja teaduskraadi kinnitava dokumendi ärakirjad; Curriculum vitae koos publikatsioonidega täidetakse ja avalikustatakse üldjuhul ETISes. Juhul, kui kandideeritakse esmakordselt ning kandideerijal ei ole ETISe kasutajakontot, siis saata kasutajakonto avamiseks elektronkiri oma nime ja sünniajaga, selgituseks TTÜsse kandideerimiseks kasutajakonto loomine, aadressile etis@archimedes.ee; Professori, dotsendi või lektori ametikohale esmakordselt kandideerijalt nõutakse enne ametikohale valimist avaliku loengu venia legendi pidamist. Ametikohale kandideeriv TTÜ õppejõud või teadustöötaja esitab täiendavalt õppetegevuse aruande eelneva tööperioodi kohta (info on võimalik esitada ka ETISe lisainfo väljal). TTÜ personaliosakond: Ehitajate tee 5, I-143, Tallinn 19086 telefon 620 2056 personal@ttu.ee http://personal.ttu.ee/ TTÜ Tallinna Kolledž: Tõnismägi 14, TALLINN 10119 telefon 627 2686, 627 2687 tk@ttu.ee (konkursist osavõtuks esitada avaldus TTÜ Tallinna Kolledži sekretärile soovitavalt digiallkirjastatult) www.ttu.ee/tallinna-kolledz Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht Mente et Manu Ilmub aastast 1949 19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-129) Tel 620 3615, faks 620 3591 E-post: ajaleht@ttu.ee www.ttu.ee/ajaleht Tegevtoimetaja Mart Ummelas Info- ja keeletoimetaja Kersti Vähi Makett ja küljendus Anu Teder Fotod Jelena Pljonkina Trükikoda SpinPress