DIGITAALEHITUSE KLASTRI RAHVUSVAHELISTUMISE STRATEEGIA 2015 2020 JA TEGEVUSKAVA 2015 2018 Tallinn 2015
1. SISUKORD 1. SISUKORD... 2 2. LÜHENDID, MÕISTED JA TERMINID... 3 3. KLASTRI RAHVUSVAHELISTUMISE STRATEEGIA KOKKUVÕTE... 4 3.1 Eesti ehitussektor... 4 3.2 Klastri fookus... 6 3.3 Klastri strateegia koostamise metoodika... 7 3.4 Digitaalehituse klastri seos nutika spetsialiseerumise prioriteetidega... 8 4. RAHVUSVAHELISTUMISE STRATEEGIA 2015-2020... 10 4.1 SWOT analüüs... 10 4.2 Kriitilised edutegurid ja konkurentsieelised... 11 4.3 Klastri visioon aastaks 2020... 12 4.4 Klastri missioon... 13 4.5 Klastri strateegilised eesmärgid... 13 4.6 Eesmärkide sihtväärtused ja strateegia kaart... 13 4.7 Väljumisstrateegia... 15 4.8 Klastri juhtimine... 15 5. KLASTRI TEGEVUSKAVA 2015-2018... 18 5.1 Digitaalehituse analüüsi töörühm... 18 5.2 Uute VDCM toodete väljatöötamise töörühm... 19 5.3 E-ehituse portaali ja Grid i kirjeldamise töörühm... 20 5.4 Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise ja müügitulu suurendamise töörühm. 22 5.5 Tegevusplaan ja eelarve etappide kaupa... 24 5.6 Klastri koondeelarve... 25 5.7 Klastri riskid... 26 6. LISAD... 27 6.1 Projekti strateegia ja tegevuskava koostamise olulisemad seminarid... 27 6.2 Projekti ettevalmistamises osalenud eksperdid... 27 6.3 Rühmatööde tulemused 09.01.2015... 30 2
2. LÜHENDID, MÕISTED JA TERMINID Asset Management Layer - kinnisvarahalduse kiht Grid is. BIM (Building Information Modeling) - Ehituse elutsüklit hõlmav loomisprotsess, mis sisaldab mudeli(te)na ruumilist projekteerimist ja kaasab tööde ajaplaneerimist, eelarvestust ja ehitise ekspluatatsiooni. BIM lahenduste rakendamise eesmärk on vähendada vigade, valestimõistmiste ja valestivaatamiste hulka ja võimalusi ning võimaldada ratsionaalsemalt korraldada ehitusprotsessi, loomise ideest alates ehituse valmimiseni ja ekspluatatsiooniprotsesside mudelite rakendamist ehitise kasutuse lõpuni. Vaata selgitavat video siit. Breeam (Building Research Establishment Environmental Assessment Method) - on maailma juhtiv keskkonnakvaliteedi sertifikaat majade projektide ja ehituse jaoks. Sertifikaate on väljastatud või registreeritud rohkem kui miljon ja see aitab tõsta kinnisvara väärtust. buildingsmart rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on arendada informatsiooni vahetust ehitussektoris kasutatavate tarkvaralahenduste vahel. Digitaalehitus - teadmistepõhine ehitiste ehitamine eesmärgiga muuta ehitusprotsess ITlahenduste abil efektiivsemaks ja säästlikumaks. Digitaalehituse tooted - ehitusvaldkonnas kasutatavad uued tooted ja tehnoloogiad, mis on loodud kaasaegseid IT lahendusi kasutades. Ehituse e-keskkond/portaal - digitaalehituse toodete parimaks kasutamiseks loodud internetikeskkond, mida saab läbi Grid i ühendada üleriiklikesse süsteemidesse. Näiteks X-tee Eestis. Ehituse X-tee - üleriikliku X-tee analoog ehitusvaldkonnas, kus on võimalik eri valdkondade hallatavate andmebaasidega suheldes (Riigi Teataja, Eesti Standardikeskus, MTR, Kutsekoda, Ehitisregister, E-Riigihangete Keskkond, GIS jne) kiiresti saada tööks vajalikku infot. Grid - infrastruktuur e-ehituse portaali toimimiseks ja selle ühildumiseks läbi ehituse X-tee riikliku X-teega. IoT (Internet of Things) - elektroonikariistades, tarkvarades, seadmete andurites vms. peituvate süsteemide võrgustik, mis ühendatult internetti on suutelised vahetama informatsiooni tootja, operaatori või/ja muude ühendatud seadmetega ja niiviisi mõjutama ühe või teise seadme töötamist. Eksperdid ennustavad, et aastaks 2020 on IoT-ga ühendatud üle 50 miljardi objekti. IPD (Integrated Project Delivery) Integreeritud lepingutel põhinev projektijuhtimise kontseptsioon. IT platvorm Infotehnoloogiline platvorm vajalike teenuste ja rakenduste toimimiseks. LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) sertifikaat hindamissüsteemide kogumil põhinev tunnustus keskkonnasäästlike hoonete projekteerimise, ehituse, halduse ja hoolduse jaoks. Liginullenergiahoone - on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille energiatõhusarv on suurem kui 0 kwh/(m2 a), kuid mitte suurem kui VV määruses nr 68 sätestatud piirväärtus. Talent Network eriala spetsialistidest moodustatud võrgustik. Timmitud ehitus - (Lean Construction) on Toyota süsteemi eeskujul väljatöötatud meetod ehituse projektijuhtimise ja tootmissüsteemide parendamiseks ning raiskamise vähendamiseks. VDCM (Virtual Design and Construction and Management) - BIM-i edasiarendusena väljatöötatud integreeritud multidistsiplinaarsete ehituse infomudelite kasutamise tehnoloogia üle terve ehitise elukaare, alates ideest kuni amortiseerimiseni. VDCM võimaldab erinevate ehitise karakteristikute ühendamist ühtsesse süsteemi kasutades uusimaid IT lahendusi selles valdkonnas. 3
3. KLASTRI RAHVUSVAHELISTUMISE STRATEEGIA KOKKUVÕTE Infotehnoloogia areng on suuresti mõjutanud ka ehitussektori arengut ning loonud võimalused valdkonna efektiivsuse oluliseks kasvuks. Digitaalehituse klastri eesmärk on viia ehitussektoris läbi paradigma muutus, kus olulisel kohal on äritavade ja -mudelite muutmine. Digitaalehituse klastri eesmärgiks on luua ehituskeskkond, kus kesksel kohal on koostöö erinevate osapoolte vahel ning ehitist vaadeldakse kogu elukaare jooksul idee sünnist utiliseerimiseni. Klastri tegevuse tulemusena on kolme aasta pärast klastri liikmete üle ehitise terve elukaare ulatuva kompetentsi kaasamisega välja töötatud rida uudseid VDCM tooteid, mis toimivad e- ehituse portaali prototüübi keskkonnas. Loodud e-ehituse portaal on edaspidi ühilduv loodava ehituse X-teega läbi väljatöötatud Grid i lahenduse. Innovaatiliste VDCM toodete kasutamise tulemusena digikeskkonnas paraneb klastri liikmete rahvusvaheline konkurentsivõime, suureneb turuosa, käive ja kasum ning lisandväärtus töötaja kohta. Kuna klastri tegevusse on kaasatud ka kõrgkoolid, paraneb ehitusspetsialistide ettevalmistuse tase, mis omakorda loob eeldused laialdasemaks innovatsiooniks ehitussektoris. Tegevuse tulemuste rakendamisel riigi ja kohalike omavalitsuste tegevuses väheneb bürokraatia, suureneb töö efektiivsus ja haldussuutlikkus tervikuna. 3.1 Eesti ehitussektor Ehitussektor moodustab ligi 8% SKT-st ning üle 9% tööhõivest. Samuti moodustavad ehitised olulise osa riiklikust energiatarbimisest EL-s keskmiselt 38%, Eestis koguni 50%. Ehitussektori eripäraks on lepingupõhine tegutsemine, suurest konkurentsist tingitud hinnasurve ja ettevõtete väiksus. Traditsiooniliselt puudub sisuline innovatsiooni toetav koostöö ehituse osapoolte (tellija, arhitekt, insener, ehitaja, haldaja, lõppkasutaja) vahel, mis on eelduseks ehitise elukaare kulude optimeerimisel. Sellest tulenevalt pole sektoris panustatud lisandväärtust loovasse arendustegevusse ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamisse. Teisest küljest ootavad ehitussektorit lähiaastatel ees suured muutused nii Eestis kui Euroopas. Seoses lisanduvate energiatarbimisnõuete kehtestamisega Euroopa Liidu poolt, peavad alates aastast 2019 avaliku sektori hooned ning aastast 2021 kõik ehitusloa saavad uusehitised ja ulatuslikult renoveeritavad hooned vastama liginullenergia nõuetele. Suurimaks probleemiks Eesti ehitussektoris on madal lisandväärtus. See on töötaja kohta üle kahe korra madalam kui ELis keskmiselt. Ehitussektoris on palju killustatust, puudub ühine tulevikuvisioon ning praegune õigusruum ei soodusta uute koostöömeetodite ja IKT võimaluste rakendamist. Valdkonnas tegutsejad on kinni traditsioonilistes töövõtumeetodites ja lepinguvormides ning planeerimine, projekteerimine ja ehitamine toimub põhimõttel igaüks enda eest sageli lõppeesmärgi arvelt ning pideva kiirustamise tingimustes. 4
Klastri partnerid plaanivad suurendada ehitussektori efektiivsust läbi ehituse digitaliseerimise, BIM rakenduste, automatiseeritud ja timmitud ehituse ning IPD abil. Aastal 2012 kasutati Põhja-Ameerikas ehitusalaste ettevõtete hulgas 71% BIMi. BIM-rakenduste kasutamise tõttu tehti ehitustel vigu ca 41% vähem, paranes koostöö tellijate ja projekteerijate vahel 35% ja vähenes vajadus vigade parandamiseks 31%. Selle tulemusena hoiti kokku 20-30% ehituse maksumusest. Siinkohal tasuks vaadata klastri partneri kokkuvõtvat esitlust Targa maja IV konverentsil 26. novembril 2014., kus praktiliste näidete abil tutvustatakse digitaalehituse meetodite kasu ettevõtte lisandväärtuse suurendamisel. https://www.youtube.com/watch?v=owdkr0c5kxy Euroopa Liidu tõukefondide uue 2015-2018 rahastusperioodi rõhuasetus on muutunud uueks eesmärgiks on seatud majanduse elavdamine ja konkurentsivõime tõstmine läbi nutika spetsialiseerumise, tehnoloogilise arengu ning innovatsiooni. Et mitte lootusetult maha jääda, siis peab ehitussektor oma konservatiivsusest ja kehtivatest mõttemallidest välja tulema ning asuma seniseid äritavasid ja -mudeleid muutma. Klastri liikmed on seda muutust märganud ärilise võimalusena Eestis kui ka välisturgudel ning ühistööna töötatakse välja innovaatiline toode ja e-keskkond selle toote kasutamiseks, mis aitab tõsta nii kogu majandusharu kui iga üksiku klastri partnerettevõtte konkurentsivõimet nii kodu- kui ka välisturul. BIM-i edasiarendusena tekkivatesse VDCM (Virtual Design, Construction and Management) toodetesse saavad klastrisse ühinenud ehituse elukaarel tegutsejad igaüks panustada oma valdkonna eesrindliku mõtte ja kogemuse - seejuures tekkiv sünergia annab toodetele unikaalsuse ja konkurentsieelise. Lisaks töötatakse välja ka e-keskkond toodete kõige efektiivsemaks kasutamiseks. VDCM toode on sisuliselt BIM-is arendatud ehituse infomudel, millele on liidetud erinevaid lisafunktsioone, mis annavad mudelile uue kvaliteedi. Erinevad osapooled annavad sisendid, mis ühiselt sünteesitakse ja vormitakse uuteks toodeteks. Kinnisvaraarendajad annavad sisendina hoone juures olulised parameetrid (hoone funktsionaalsus, maksumus, energiatõhusus, LEED sertifikaat, hoolduskulud, jne) ning saavad väljundina mudeli, mis võimaldab neil oma äris paremini teha müügitööd ja saada optimaalne tulemus. Arhitektid, insenerid ja konsultandid, kes on ühtlasi hoone infomudeli loojad ja vähemalt elukaare algperioodil ka infomudeli haldajad, koondavad siia parimad lahendused, funktsionaalsuse, erinevad simulatsioonid ja variantide analüüsid ning erinevate programmiliideste kasutamise. Nii saadakse uuel tehnoloogilisel tasemel väljund vigadeta ja kontrollitud virtuaalehitis, mida kasutatakse elukaare järgmistel etappidel. Tänu koostööle erinevate osapoolte vahel on võimalik vältida ümbertegemisi ja parandusi, mis annab kokkuhoidu projekteerimisfaasis kuni 20%. Ehitajad annavad sisendina oma kogemuse parimate ehituslahendite näol ning nende jaoks olulised mudeli parameetrid saavad väljundina vigadeta ja läbimõeldud ehitusprojekti infomudeli vormis, tabelid eelarvestamiseks, tööriistad ehituse korraldamiseks (ajagraafikud, ehituse organiseerimise plaanid, ohutustehnika jne) ja as-built mudeli hoone edasiseks haldamiseks. Mudeli kasutamisest tekkiv kokkuhoid võib erinevatel andmetel ulatuda 20-30%-ni ehitusmaksumusest. 5
Kinnisvara haldajad annavad sisendina nende jaoks hoone haldamisel olulised parameetrite loendid (näiteks hoone värvitavate seinte kogupind, hooldatavate põrandakatete kogupind, seadmete hooldusgraafikud jne), mida hoone infomudel peaks sisaldama ja olema sealt hõlpsasti kättesaadav. Väljundina saavad nad omakorda as-built mudeli, mis on kujundatud vastavalt nende soovidele ja ühildub nende valdkonnas kasutatavate tarkvaradega. Digilahendustel baseeruv kinnisvarahaldus annab võimaluse hooldustöid paremini ja täpsemalt planeerida ning seeläbi efektiivsust suurendada. Tarkvara arendajad annavad sisendina VDCM toodete, e-ehituse portaali ja Grid i üldise IT raamistiku ja arhitektuuri ja saavad võimaluse uute innovaatiliste toodete turule toomiseks ehitusvaldkonnas ja seeläbi oma müügi suurendamiseks nii kohalikul turul kui välisturgudel. Riik ja kohalikud omavalitsused annavad sisendina riikliku ehituspoliitika arengusuunad ja oma valdkonnas bürokraatia vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks soovitavate digilahenduste kirjeldused. Samuti paraneb koostöö ehitusprotsessi riikliku osapoolega ning klastri liikmetel on võimalik paremini mõjutada oma tegevuskeskkonda. Kõrgkoolid panustavad klastrisse oma analüütilise ja teadusliku potentsiaaliga ning saavad vahetult praktikutega suheldes parema sisendi kaasaegsetele nõuetele vastavate spetsialistide ettevalmistamiseks. Samuti suurendab innovaatiline ehituskeskkond arhitekti-ehitusinseneri eriala populaarsust ja suurendab valdkonnas pädevate ja andekate inimeste hulka. 3.2 Klastri fookus Digitaalehituse klaster keskendub kogu ehitise elukaare väärtusahelale loomisest utiliseerimiseni. Kaasatud partnerid on uuendusmeelsed sektori ettevõtted, kõrgkoolid ning kompetentsikeskused. Peamiseks uuenduseks on projekteerimiseks, ehitamiseks ja haldamiseks kasutatavad innovaatilised koostöövormid, tarkvarad ning ehitusdokumentatsiooni digitaliseerimine ja seeläbi paberivaba töö võimaldamine kõigi osapoolte vahel (sh ka lubade väljastajad kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste näol). Ülejäänud valdkondadega, mis kuuluvad samuti ehitamise juurde, teeb digitaalehituse klaster aktiivselt koostööd vastavate klastrite või valdkondade esindajatega ning kaasab nad igapäevasesse töösse. Klastri strateegia ettevalmistamise käigus kaardistati kümme aktiivsemat arendustegevusi teostavat organisatsiooni, kellega planeeritakse infovahetust ja koostööd digitaalehituse toodete arendamisel kasutajasõbralikumaks. Need on alljärgnevad: 1. Estonian Offshore Cluster; 2. Green Building Council; 3. Puitmajade klaster ja MTÜ; 4. Passiivmaja klaster; 5. TTÜ ehitusteaduskonna liginullenergia testhoone; 6
6. Tuuleenergia klaster; 7. Targa maja kompetentsikeskus; 8. Tartu City Lab; 9. Teedeklaster ja 10. IKT klaster. Nimetatud organisatsioonid plaanitakse kaasata arenduse ja testimise faasis ning hiljem ka turunduse tegemisel klastri võrgustikku, et olla kindel arendatud toodete parimas kvaliteedis ja kasutusmugavuses digitaalehituse toodete turul. Joonis 1. Digitaalehituse klastri koostöövõrgustik 3.3 Klastri strateegia koostamise metoodika Klastri rahvusvahelistumise strateegia koostamise aluseks võeti HeiVäli Liivakella metoodika, mida selgitati klastrijuhtide koolitusel ning mida on praktiseerinud mitmed edukad klastrid. Siinkohal toome lühiselgituse strateegia koostamise metoodika kohta, mis on ühtlasi käesoleva dokumendi struktuuri aluseks. HeiVäl Consulting us on strateegia (sh rahvusvahelistumise klastristrateegia) väljatöötamiseks loodud kaubamärgiga kaitstud Liivakella meetod. See võimaldab strateegia koostamist terviklikult juhtida ja siduda erinevad analüüsid üheks loogiliselt seotud tervikuks. Analüüsimine koosneb kahest osast sise- ja väliskeskkonna analüüsidest. 7
Väljatöötamine. SWOT analüüsi abil võetakse kokku erinevate analüüside tulemused ning saadakse sisendid kriitiliste edutegurite ja strateegiliste tegevuste määratlemiseks. Kriitiliste edutegurite ja strateegiliste eesmärkide abil määratletakse klastri arengusuunad/valdkonnad ning strateegia valikuga kirjeldatakse võimalikud teed eesmärkide saavutamiseks ja kriitiliste edutegurite rakendamiseks. Siinkohal on oluline ka jälgida visiooni ja missiooni käsitlemist. Rakendamine. Strateegia elluviimise juures koostatakse kõigi klastri partneritega seotud tegevuskava. Strateegia elluviimise juures kasutame tasakaalus tulemuskaardi meetodit, mis aitab eesmärke viia kõigi klastri partneriteni. Joonis 2. HeiVäli Liivakella metoodika 3.4 Digitaalehituse klastri seos nutika spetsialiseerumise prioriteetidega Klaster aitab kaasa Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisele ja liikumisele teadmistepõhise majanduse poole sellega, et soovitakse ehitussektoris teostada paradigma muutus, kus olulisel kohal on senise ärimudeli muutmine. Enam ei keskenduta ühe üksiku tegevuse odavale teostamisele, vaid koostöös planeeritakse ja ehitatakse hoone selliselt, mille kulud on kogu ehitise eluea jooksul kõige soodsamad. Samas kvaliteet saab olema senisest oluliselt parem tänu digitaalehituse toodete kasutamisele. Antud lähenemine on kooskõlas MKMi klastrite arendamise määruse eesmärkidega, kus olulisel kohal on müügitulu suurendamine ja töötaja lisandväärtuse kasvatamine uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest. Hetkel klastri partnerite koostöö tulemusena panustatakse investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni suurusjärgus 666 000 eurot. Kuna antud teema vastu on huvi kõrge, siis siia lisanduvad veel lisaks sektori ettevõtete individuaalsed panused, mida on kirjeldatud väljumisstrateegias. Klastri tegevus aitab eriti mikro- ja väikeettevõtjatel tagada välisturgudel edu, sest tehes koostööd kogu ehituse väärtusahelas suudavad nad teostada nõudlike klientide suurtellimusi. Klaster panustab otseselt nutika spetsialiseerumise kasvuala peamistesse eesmärkidesse. Klaster on oma ideelt suunatud nutika spetsialiseerumise kasvualale number 1, milleks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite. Antud juhul 8
on selleks ehitussektor. Klastri tegevus on seotud otseselt valdkonna arengustsenaariumi kolme peamise eesmärgiga: IKT sektori liikumine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile (digitaalehituse tooted); IKT laialdasem rakendamine teistes sektorites (planeerimine, projekteerimine, ehitamine, haldamine); IKT-spetsialistide oskuste kvaliteedi tõstmine ning nende arvu suurendamine. Klaster keskendub teadmistepõhise ehituse arendamisele, kus ehitussektori üldine eesmärk on lisandväärtuse suurendamine, mille tehniliseks vasteks võib pidada ressursside, s.h. energia kulu vähendamist toodangu ühiku kohta. Sellest tulenevad konkreetsemad eesmärgid: seoses peatselt kehtima hakkavate liginullenergiahoonete nõuetega on eesmärgiks tarkade ehituslahenduste turu edendamine; tootlikkuse suurendamiseks ehitussektoris on eesmärgiks ehitustegevuse suurem digitaliseerimine ja automatiseerimine (Eesti Arengufond 22.05.2015). Tabel 1. Digitaalehituse klastri seos Arengufondi nutika spetsialiseerumise kasvualadega Nutika spetsialiseerumise kasvualad Seos Põhjendus 1. (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite 2. Tervisetehnoloogiad ja - teenused 3. Ressursside väärindamine (teadmistepõhine ehitus) Liikumine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile Laialdasem rakendamine teistes sektorites IKT-spetsialistide oskuste ja arvu tõstmine Tarkade ehituslahenduste turu edendamine Suurem puidu kasutamine ehituses Ehitustegevuse suurem digitaliseerimine JAH JAH JAH JAH JAH JAH Eesmärgiks on luua IT-rakendus ehk toode, mis asendab senised teenuseid ja tõstab sektori äriprotsesside efektiivsust. Loodavad IKT lahendused ja tooted võetakse kasutusele ehitussektoris. Lahenduste ja toodete igapäevaseks rakendamiseks tekib ehitussektoris nõudlus IKT spetsialistide järgi. Kasutusele võetakse kogu elutsüklit hõlmav lähenemine, mis arvestab kõigi osapoolte vajadusi ning aitab luua tarku lahendusi. Tehakse koostööd taastuvenergia tootmislahenduste rakendamisel puithoonetel Eesti puitmajaklastriga. Rakendatakse, arendatakse ja propageeritakse uute digitaalsete lahenduste rakendamist ehitussektoris. 9
4. RAHVUSVAHELISTUMISE STRATEEGIA 2015-2020 4.1 SWOT analüüs Tabel 2. Digitaalehituse klastri SWOT analüüs Välistegurid: Sisetegurid: Võimalused 1. EL energianõuded suurendavad nõudlust digitaalehituse toodete vastu -alates aastast 2021 peavad kõik uued hooned vastama liginullenergia standardile. 2. Euroopa riikide seatud eesmärk puitmajade osakaalu oluliselt suurendada. 3. Eestil on kõrge IT-riigi maine. 4. Ehituse X-tee loomisel positiivsed kogemus riigi haldusest olemas. 5. Innovaatiliste koostöövormide riiklik regulatsioon (UK näitel) Ohud 1. Tööjõu väljavool. 2. Riikliku regulatsiooni ebasoodne olukord ehituse innovatsioonile - hanke võidab kõige odavam pakkuja. 3. Ebakindel majandusolukord eurotsoonis ja maailmas laiemalt. Tugevused - KONKURENTSIEELISED Nõrkused 1. Ehitussektor on suur 1. Erialase haridusega tööjõu väike majandusharu (2012 a. 7,4% SKP-st osakaal (Euroopa madalaim näitaja - ning 9,4% tööhõivest). 2014 a. 41,5%). 2. Eesti on Euroopa suurim 2. Kaks korda väiksem lisandväärtus puitmajade eksportija (aastamaht üle töötaja kohta Euroopaga võrreldes 200-miljoni euro). (2012 a. vastavalt 25 200 ja 53 100 3. RKAS riiklike hangete korraldajana eurot töötaja kohta). ja TTÜ ning TTK erialase hariduse 3. Tööjõu puudus ehitussektoris pakkujana on klastri partnerid. (56% ehitussektori ettevõtetest 4. Võimekus riiklike norme mõjutada vajaksid kohe töötajaid). (MKM ja RM avatud koostööks). 5. Ehitussektoris on valmisolek innovaatiliste koostöövormide rakendamiseks. 6. Ehitussektori hinnatase on konkurentsivõimeline (pingelises majandusolukorras tõusis ekspordi osakaal 2011 a. 10%-ni). (Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada?) 1. T1,T4,T5/V3,V4 Ehitusalase dokumentatsiooni IT-platvormi loomine. 2. T3,T4,T5/V5 Soodustada innovaatiliste koostöövormide (BIM, IPD jm) kasutamist riigihangetel. 3. T2/V3 Nutika digitaalehituse toodete turunduse ja müügi käivitamine väljaspool Eestit. (Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida?) 1. T1,T4/O2 Võimalus riiklike normide väljatöötamisel kaasa rääkida. 2. T6/O3 Madalam hinnatase võimaldab saavutada pingelises majandusolukorras konkurentsieelise sihtturgudel. 3. T5/O1 Innovaatiliste koostöövormide abil lisandväärtuse suurendamine ja palkade tõstmine. (Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks ära kasutada väliseid võimalusi?) 1. V3/N2 Ehituse digitaliseerimisega ja IT-lahenduste kasutusele võtmisega suurendada lisandväärtust töötaja kohta. 2. V6/N1,N3 Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö abil parendada hariduse kvaliteeti. 3. V3/N1,N3 suuremast lisandväärtusest tulenev palgatõus suurendab ehitussektori atraktiivsust ja vähendab tööjõu väljavoolu. 4. V3/N1,N3 Ehituse digitaliseerimise ja uute ITlahenduste kasutuselevõtuga väheneb vajadus tööjõu järgi ja kaasab sektorisse võimekamaid inimesi. (Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid?) 1. O1/N1,N3 Palkade tõstmine läbi lisandväärtuse tõstmise. Strateegia ettevalmistamise käigus koostati hetkeolukorra analüüside kokkuvõtete abil SWOT analüüs. Aktiivsemad partnerid mõistsid, et tänane olukord on väga soodne 10
digitaalehituse toodete arendamiseks ja müügiks. Vanu juhtimis- ja projekteerimistehnoloogiaid kasutades lisandväärtust ehitussektoris enam tõsta ei suudeta. Tarvis on Eestis tervikuna üle minna digitaalehituse toodete kasutamisele ning samal ajal käivitada ka nende lahenduste müük sihtturgudel. 4.2 Kriitilised edutegurid ja konkurentsieelised Ühiste arutelude käigus klastri partnerid määratlesid kriitilised edutegurid ehk kõige olulisemad tegevused, mille rakendumine viib SWOT analüüsi sinises alas kirjeldatud konkurentsistrateegia õnnestumisele. 1. Digitaalehituse koostöövormide (BIM, VDCM, jm) kiire kohandamine või vajadusel arendamine ja rakendamine klastri partnerite hulgas ja Eesti ehitussektori olulisemate tegijate hulgas. 2. IT-lahenduste kasutusele võtmine. 3. Tellija pädevuse tõstmine (koolitused, juhendmaterjalid), et saada aru uute võimaluste kasulikkusest, mis aitavad vähendada kulusid hoone ehitusel ja haldamisel ning suurendada ehitise kvaliteeti. 4. Spetsialiseerumine kasulikule suunale, kus oleks digitaalehituse toodete kasutajatel võimalik saada kiiresti positiivne efekt. 5. Koostöös Riigi Kinnisvara AS-ga ja riigiga (MKM, RM) plaanitakse muuta hanke tingimusi nii, et kõige olulisemaks valiku kriteeriumiks ei ole edaspidi ainult madalaim ehitusmaksumus. 6. Suurte peatöövõtjate kaasamine klastri partneriteks ja digitaalehituse toodete kasutajateks. 7. Ehitusvaldkonnaspetsiifiliste IT-oskuste ja teadlikkuse tõstmine koostöös kõrgkoolidega. Klastri partnerid defineerisid samuti konkurentsieelised, mille abil saab kõige tulemuslikumalt rakendada kriitilisi edutegureid ja viia ellu konkurentsistrateegiat. 1. Enam kui pooled klastri partnerid omavad kogemusi välisturgudel tegutsemisel, mis võimaldab lihtsamini uute digitaalehituse toodete tulemuslikku turundust käivitada sihtturgudel ja saada klastri partneritel majanduslikku kasu. 2. Klastri partnerid kokku suudavad esindada kogu ehituse elukaart, mis tagab digitaalehituse toodete arendamisel praktilise kogemuse olemasolu. Loodavad tooted peavad kõigepealt sobima klastri partneritele oma igapäevatöö tõhusamaks muutmisele. 3. Toetumine IT-sektori edukale rahvusvahelisele kogemusele ja positiivsele mainele maailmas, mille abil plaanitakse kiirendada uute toodete turule toomist ja müüki. 4. Koostöö klastri partnerite vahel ja EASi toetus klastri algatusele võimaldaks pakkuda toodetele head hinda turule sisenemiseks, et saavutada digitaalehituse toodete kiire levik sihtturgudel. 11
4.3 Klastri visioon aastaks 2020 Klastri partnerite ühiseks visiooniks on, et aastaks 2020 on digitaalehituse tooted ja infrastruktuur Eestis väljaarendatud tänu klastri partnerite ühistele turundus- ja arendustegevustele ning toimub aktiivne müügitegevus, mille tulemusena Digitaalehituse klastri partnerite rahvusvaheline konkurentsivõime kasvab oluliselt. Visioon tehnilisemalt ja detailsemalt on kirjeldatud järgmistes punktides. - Kasutusel on uued ja innovaatilised mudelil baseeruvad VDCM tooted. - Korraliku hoone mudeliga saab edukalt viia läbi visualiseerimist, erinevaid simulatsioone, eelarvestamist, korraldada ehitusprotsessi ja haldust. - Korraldatud on professionaalne ja lihtsalt kättesaadav abi ja konsultatsioonid mudeli kasutamiseks ettevalmistavas faasis, ehituses ja halduses. - Klastri liikmed ja nende partnerid kasutavad edukalt infotehnoloogilist ehituse e- keskkonda. See on hoidnud kokku klastri liikmete aega ja ressursse ning tõstnud konkurentsivõimet, selle kaudu omakorda suurendanud turuosa ja kasumlikkust. - Saadaolevate tarkvarade viimased versioonid on ühendatud hästi toimivaks tervikuks. - Kasutusel on ühtne rahvusvaheline mudeli keel ja klassifikatsioonisüsteem. - Kehtivad digitaalehitust toetavad seadused, normid, muu juriidika. - Toimib tihe koostöö teiste klastritega, nagu IKT, teede jt klastrid, mis veelgi suurendab klastri liikmete konkurentsivõimet. - Seoses innovaatiliste töövõtete kasutamisega on klastri liikmed atraktiivsed tööandjad, nad on hästi varustatud haritud ja aktiivsete spetsialistidega. - Ollakse Building Smart liige. - On kirjeldatud algoritm portaali sidumiseks e-riigiga ning ka EU ja teiste riikidega. - Kõrgkooli õppekavad on muutustega kooskõlas täiendatud. - Tellijatel on piisav teadlikkus ja pädevus digitaalehituse toodete tellimiseks. Digitaal -ehituse tooted Joonis 3. Digitaalehituse seos e-riigi teenustega 12
4.4 Klastri missioon Digitaalehituse klastri missiooniks on viia ehitussektor uuenduste ja innovatsiooni teele, muutes valdkond: - siseturul hästi toimivaks, koostööaltiks, lõppeesmärgile suunatuks ja innovaatiliseks; - siseturul konkurentsivõimeliseks teiste sektorite ees; - rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks; - innovaatiliste tehnoloogiate abil atraktiivseks üliõpilastele, kes on tulevikus ehitussektori kujundajaks nii tellija-haldaja kui arhitekti-konsultandi ja ehitaja rollis. 4.5 Klastri strateegilised eesmärgid Töötada välja ehitise elukaart hõlmav innovaatiline digitaalehituse keskkond koos uute VDCM toodete, Grid i ja e-ehituse portaaliga ning nendega oluliselt suurendada klastri partnerite müügitulu ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selle tulemusena: - tõuseb Eesti IT ja ehitusvaldkonna erialast kõrgharidust pakkuvate ülikoolide ja tudengite konkurentsivõime. Tudengid õpivad kasutama uudseid tooteid klastrise kaasatud kõrgkoolide juures ning omandavad praktilisi kogemusi klastri partnerite juures; - paraneb klastri liikmete rahvusvaheline konkurentsivõime läbi madalamate kulude, vähenenud riskide, kõrgema kvaliteedi ja suurema efektiivsuse; - saab koondada ühise eesmärgi väljatöötamiseks kogu ehituse elukaare esindajad. Tekib sünergia ehituse valdkonna organisatsioonide vahel ja kujundatav toode on konkurentsieelisega; - saab kaasata uurimise, kogemuste omandamise ja tulemuste analüüsi protsessi Eesti oma ala parimad asjatundjad ehitus- ja kinnisvarasektorist ning kõrgkoolidest; - avanevad klastri partneritele uued turud, kus on eelduseks digitaalsete lahenduste kasutamine ehituses; - suureneb klastri partnerite müügitulu, lisandväärtus töötaja kohta ning kasum. 4.6 Eesmärkide sihtväärtused ja strateegia kaart Klastri edutegurid koos eesmärkidega on põhjus-tagajärg seoste abil muudetud terviklikuks strateegiaks. Konkreetsete klastri tegevuste abil püütakse saavutada alleesmärkide sihttulemusi ja jõuda välja klastri visiooni realiseerumiseni. Digitaalehituse klastri strateegiakaart on toodud järgmisel leheküljel joonisel tabelis number 3. 13
Finants Kliendid Protsessid Õppimine ja areng Tabel 3. Strateegia kaart (Kriitiliste) edutegurite põhjus-tagajärg seosed Tulemusnäitajad Paremate majandustulemuste saavutamine digitaalehituse toodete abil. Suurte peatöövõtjate kaasamine klastri partneriteks ja digitaalehituse toodete kasutajateks IT-lahenduste kasutusele võtmine Mõjutegur Spetsialiseerumine kasulikule suunale, kus oleks digitaalehituse toodete kasutajatel võimalik saada kiiresti positiivne efekt Tellija pädevuse tõstmine (koolitused, juhendmaterjalid), et saada aru uute võimaluste kasulikkusest, mis aitavad vähendada kulusid hoone ehitusel ja haldamisel ning suurendada ehitise kvaliteeti. Digitaalehituse koostöövormide (BIM, VDCM jm) kiire kohandamine või vajadusel arendamine ja rakendamine klastri partnerite hulgas ja Eesti ehitussektori olulisemate tegijate hulgas. Koostöös Riigi Kinnisvara AS-ga ja riigiga (MKM, RM) plaanitakse muuta hanke tingimusi nii, et kõige olulisemaks valiku kriteeriumiks ei ole edaspidi ainult madalaim ehitusmaksumus Ehitusvaldkonnaspetsiifiliste IT-oskuste ja teadlikkuse tõstmine koostöös kõrgkoolidega Strateegilised eesmärgid Paraneb klastri liikmete konkurentsivõime (vähenenud kulude, madalamad riskid, kõrgem kvaliteet ja suurem efektiivsus). Klastri partneritel suurenevad nii käive kui kasumlikkus Klastri partnerite müügitulu suurendamine Klastri partnerite müügitulu suurendamine digitaalehituse toodete valdkonnas. Koondada ühise eesmärgi väljatöötamiseks kogu ehituse elukaare esindajad. Efektiivsuse suurendamine läbi innovaatiliste koostöömudelite rakendamise IT platvormi loomine ehituse innovatsiooni tõstmiseks Töötada välja ehitise elukaart hõlmav innovaatiline digitaalehituse keskkond koos uute VDCM (Virtual Design, Construction and Management) toodete, Grid i ja e-ehituse portaaliga Kaasata uurimise, kogemuste omandamise ja tulemuste analüüsi protsessi Eesti oma ala parimad asjatundjad ehitus- ja kinnisvarasektorist ning kõrgkoolidest. Mõõdik Klastri partnerite keskmine lisandväärtus = (kasum+ amort+palk) / töötajate arv Partnerite keskmine kasum Klastri partnerite keskmine müügitulu. Klastri partnerite keskmine müügitulu uutest toodetest. Digitaalehituse toodete kasutajate arv. IT platvormiga ühinenud organisatsioonide arv Beeta versioon on testimiseks valmis aastal 2017. Digitaalehituse toodete arendamisesse kaasatud ekspertide ja spetsialistide arv. Sihttulemus 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 76 510 77 180 84 838 93 784 105 961 111 768 125 554 8 747 584 10 433 159 11 043 052 12 263 680 13 628 137 14 666 265 15 665 546 Tegevused Müügitulu 0 0 384 863 575 398 977 566 1 458 713 1 855 064 suurendamine. 0 0 5 25 100 200 300 0 0 0 0 5 5 25 10 100 15 200 20 300 E-ehituse portaali ja Grid i kirjeldamine kogu 25 ehitise elukaare ulatuses. Beeta versioon valmis testmiseks Uute VDCM toodete väljatöötamine, kirjeldamine ja promomine. 0 20 30 40 50 60 70 Digitaalehituse valdkonna parima kogemuse analüüs ja süstematiseerimine. 14
4.7 Väljumisstrateegia Digitaalehituse klastri tegevuseks on innovaatilise tarkvaralahenduse väljatöötamine, mille nimel arendustegevusi teostatakse. Loodav lahendus annab kasutajale võimaluse projekte oluliselt efektiivsemalt teostada, mistõttu tõuseb toote kasutaja konkurentsivõime nii sisekui rahvusvahelisel turul. See tekitab nõudlust digitaalehituse toote järgi. Seda aitab võimendada samade toodete massiline kasutamine klastri partnerite poolt oma igapäevases töös. Taotleja finantsvõimekuse tagab loodava lahenduse teenuste müügi eest saadav tulu ning edasiste arendustegevuste tegemiseks partnerite omafinantseering. Projekti käigus tekivad taotlejale tuluallikad ja edasised võimalused, mis jätkusuutlikkuse tagavad: - tulu uute toodete ja teenuste müügist; - kompetents innovaatiliste tehnoloogiate ja ärimudelite arendamiseks ehituses ning koolitus- ja nõustamisteenuste osutamine nende kasutamiseks; - lisafinantseering e-ehituse portaali ja VDCM toodete edasiarendamiseks klastri partnerite poolt; - edukat ühisturundust tagav ja rahvusvahelistumist soodustav koostööbränd. Tabel 4. Väljumisstrateegia abil planeeritavad tulud Tegevused ja teenused III 2015 IV 2015 I 2016 II 2016 III 2016 IV 2016 I 2017 II 2017 III 2017 IV 2017 I 2018 II 2018 1. Koolitus- ja nõustamisteenuste osutamine digitaalehituse toodete kasutamiseks 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 2. Tulu uute toodete ja teenuste müügist 250 500 750 1000 1 250 1500 1750 2000 2 250 2500 3. Klastri partnerite lisafinatseeringud tootearendusse ja müüki 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 11000 12000 Kokku: Kokku: 1000 2000 3250 5500 7750 10000 12250 14500 16750 19000 21250 23500 136750 4.8 Klastri juhtimine Klastri partnerite üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõik projektis osalejad, annab sisendi klastri töö korraldamiseks, milles on kokku lepitud konsortsiumilepingus ning tegevuskavas. Klastri juhatus koordineerib projektijuhi ja töörühmade tööd vastavalt üldkoosoleku otsustele ja juhistele. Projektijuht koordineerib klastri tegevuste elluviimist, korraldab klastri igapäevast administratiivtööd ja kommunikatsiooni, lisaks esindab koos juhatuse liikmetega klastrit avalikkuse ees. Projektijuhi vastutusel on ka projekti elluviimine ja aruandlus. Töörühmade eestvedajad juhivad projekti tegevusi. Joonis 4. Klastri juhtimine 15
Töörühmi on neli. 1. Digitaalehituse analüüsi töörühma sisuks on digitaalehituse valdkonna parima kogemuse analüüs ning süstematiseerimine. Ajaliselt toimuvad antud töörühma tegevused peamiselt projekti esimeses pooles. 2. Uute VDCM toodete töörühma eesmärgiks on uute VDCM toodete väljatöötamine, kirjeldamine ja turundamine. Töörühma peamisteks tegevusteks on ehitise elukaare protsessikaartide väljatöötamine, hoone mudeli koostamise juhendi väljatöötamine, kogu ehitise elukaart katvate VDCM toodete väljatöötamine ja hetkel saadaolevate lahenduste sidumine ühtseks tervikuks ja nende kasutamine VDCM toodetes. 3. E-ehituse portaali ja Grid i kirjeldamine kogu ehitisi elukaare ulatuses töörühma sisuks on e-ehituse portaali ja Grid i struktuuri ja toimimispõhimõtete väljatöötamine ja kirjeldamine kogu ehitise elutsükli osadega. Töörühma eesmärk on digitaalehituse infovahetuskeskkonna prototüübi loomine ehitise elukaare juhtimiseks. 4. Arendustegevustega samal ajal tehakse ettevalmistusi turundustegevusteks, et koheselt kui digitaalehituse tooted valmivad, siis oleks neid võimalik müüa väljaspool Eestit. Töörühma eestvedajad juhivad klastriprojekti tegevusi. Eksperdid ja spetsialistid, kes on klastri partnerite palgal olevad asjatundjad, on kaasatud konkreetsetesse tegevustesse. Peetakse kinni printsiibist, et klastri struktuur on mehitatud samade inimeste ja organisatsioonidega, kes on Digitaalehituse klastri liikmed. Arendustöö tegijateks on klastri partnerite töötajad, kelle tööd koordineerivad vastavate töörühmade eestvedajad. Lähiperspektiivis ei nähta ette, et asutatud mittetulundusühing tegeleks teiste projektidega. Alljärgneval tabelis on kirjeldatud klastri partnerite rollid klastri tegevuste rakendamisel, mida on tarvis, et digitaalehituse tooteid arendada ja turundada ehituse elukaare kõigile osapooltele. Tabel 5. Klastri partnerite rollid ja kompetentsid Klastri partnerid Kinnisvaraarendajad E.L.L. Kinnisvara AS Riigi Kinnisvara AS Arhitektid-insenerid-konsultandid Partnerite sisendid Annavad sisendina klastri tootele hoone juures olulised parameetrid (hoone funktsionaalsus, maksumus, energiatõhusus, LEED sertifikaat, hoolduskulud, jne). Arro & Agasild Inseribüroo OÜ Koondavad siia parimad lahendused, funktsionaalsuse, Geospatial OÜ erinevad simulatsioonid ja Projekt kuubis OÜ variantide analüüsi ning erinevate programmiliideste kasutamise. Sirkel&Mall OÜ Novarc Group AS Roll klastris Strateegilised väljundid Saavad väljundina mudeli, mis võimaldab neil oma äris paremini teha müügitööd ja saada optimaalse tulemuse. Saadakse uuel tehnoloogilisel tasemel väljund vigadeta ja kontrollitud virtuaalehitis selle kasutamiseks elukaare järgmistel etappidel. Tänu koostööle erinevate osapoolte vahel on võimalik vältida ümbertegemisi ja parandusi, mis annavad kokkuhoidu projekteerimisfaasis 16
Ehitajate ja ehituskorralduse esindajad Conviso OÜ E.L.L. Kinnisvara AS ET Infokeskuse AS Hades Geodeesia OÜ MITT&PERLEBACH OÜ Kinnisvara haldajad Riigi Kinnisvara AS E.L.L. Kinnisvara AS IT tarkvara arendajad ehitusvaldkonnas Archibus Solution Center Hosting Services OÜ Kymdata Oy Reminet OÜ Usesoft AS Kõrgkoolid ja kompetentsikeskused Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikaülikool SA Virumaa Kompetentsikeskus Kohalikud omavalitsused Väätsa Vallavalitsus Annavad sisendina oma kogemuse parimate ehituslahendite näol ning nende jaoks olulised mudeli parameetrid. Kinnisvara arendajad defineerivad kriteeriumid, mida loodavalt lahenduselt vajavad. Tarkvara arendajad annavad sisendina VDCM toodete, e- ehituse portaali ja Grid i üldise IT raamistiku ja arhitektuuri. Kõrgkoolid panustavad klastrisse oma analüütilise ja teadusliku potentsiaaliga ning saavad vahetult praktikutega suheldes parema sisendi kaasaegsetele nõuetele vastavate spetsialistide ettevalmistamiseks. Riik ja kohalikud omavalitsused annavad sisendina ettepanekud riikliku ehituspoliitika arengusuundade täiendamiseks ja soovitavate digilahenduste kirjeldused. Klastri partneriks on toodete väljatöötamise faasis Väätsa Vallavalitsus, kuna tegemist on paindliku ja innovatsioonivõimeka omavalitsusega. Klastri partneriks on ka RKAS, kelle ettekirjutiste alusel ülejäänud omavalitsused ehitavad, mistõttu puudub vajadus suurte omavalitsustega klastri tööd keerulisemaks teha. kuni 20%. Saavad väljundina vigadeta ja läbimõeldud ehitusprojekti infomudeli vormis, tabelid eelarvestamiseks, tööriistad ehituse korraldamiseks (ajagraafikud, ehituse organiseerimise plaanid, ohutustehnika jne) ja as-built mudeli hoone haldamiseks. Mudeli kasutamisest tekkiv kokkuhoid võib erinevatel andmetel ulatuda 20-30% ehitusmaksumusest. Saavad ehitajalt as-built mudeli, mis on kujundatud vastavalt nende soovidele ja ühildub nende valdkonnas kasutatavate tarkvaradega. Saavad võimaluse uute innovaatiliste toodete turule toomiseks ehitusvaldkonnas ja seeläbi oma müügi suurendamiseks nii kohalikul turul kui välisturgudel. Innovatsioon ehituses tõstab arhitekti-ehitusinseneri eriala populaarsust ja suurendab valdkonnas pädevate ja andekate inimeste hulka. Kõrgkoolid ja kompetentsikeskused saavad ettevõtetega koostöös oma tegevusala kvaliteeti tõsta. Väljundiks on valdkonnas bürokraatia vähendamine ja efektiivsuse suurendamine. 17
5. KLASTRI TEGEVUSKAVA 2015-2018 Klastri strateegiliste eesmärkide ja visiooni elluviimiseks on klastri partnerid koostanud neljaetapilise tegevuskava, mida rakendatakse järgneva kolme aasta jooksul. Iga tegevuskava etapp moodustab töörühma, mida juhib töörühma eestvedaja. Töörühmade tegevus on kronoloogilises järjestuses ning iga töörühma väljundid on sisendiks järgmisele etapile ja töörühmale. Joonis 5. Digitaalehituse klastri töörühmad 5.1 Digitaalehituse analüüsi töörühm Digitaalehituse analüüs on klastri esimene töörühm, mis annab sisendi arendustegevuste läbiviimiseks kahele järgnevale töörühmale. Kogutakse kokku valdkonna parim rahvusvaheline praktika, analüüsitakse hetkeolukorda, töötatakse välja ärimudel, mis annab võimaluse parimal moel digitaalehituse tooteid välja töötada ja arendada. Plaanitavad tegevused on toodud alltoodud tabelis. Tabel 6. Digitaalehituse valdkonna parima kogemuse analüüs ja süstematiseerimine Tegevused Tulemused Eelarve Tähtaeg Partner 1.1. Parimate praktikate ja juhtivate riikide arenduste tundma õppimine ja analüüsimine. Õppereis USAsse (BIM-i kasutatakse 80% projektidest). *Rahvusvahelistumise tegevus 1.2. Parimate praktikate ja juhtivate riikide arenduste tundma õppimine ja analüüsimine. Õppereis Singapuri (BIM on seal plahvatuslikult levinud, palju uusi tooteid). *Rahvusvahelistumise tegevus 1.3. Muud õppereisid maailma praktika uurimiseks. *Rahvusvahelistumise tegevus Tutvutud ja kaardistatud on eesrindliku riigi praktiline kogemus. On selge ülevaade riigi positiivsetest ja negatiivsetest kogemustest digitaalehituse toodete rakendamisel. 33 500.- 3.1. 28 500.- 4.1. 5 000.- 31 500.- 3.1. 26 500.- 4.1. 5 000.- 19 900.- 3.1. 16 900.- 4.1. 3 000.- I etapp sept 2015 - veebr 2016 II etapp märts 2016 - aug 2016 III-IV etapp sept 2016 - aug 2017 Archibus Conviso ELL Kinnisvara Hades Novarc Projekt Kuubis Reminet RKAS Sirkel&mall Arro ja Agasild Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Tehnikakõrgkool Virumaa Kompetentsikeskus Mitt&Perlebach 18
1.4. Senise praktika analüüs. 1.5. Kitsaskohtade määratlemine, miks ehitaja ja arendaja ja projekteerija ei suuda mudelit ühiselt oma töös rakendada 1.6. Ärimudeli väljatöötamine digitaalehituse toodete müümiseks ja turundamiseks. Kaardistatud on hetkeseis, erinevate osapoolte vajadused (hetkel ja prognoos) ja ehituse elukaare osapoolte vajadused koostööprotsessis. Välja on töötatud ehitise elukaare protsessikaart. Koostatud on strateegiline ärimudel digitaalehituse toodete turundamiseks. 1 000.- 3.1 1000.- 8 000.- 3.1. 8 000.- 13 000.- 3.1. 13 000.- * Tegevuse asukoht EASi e-teeninduse taotluse projekti tegevuste jaotuses 4.1. Eelarve asukoht EASi e-teeninduse taotluse eelarve jaotuses I-II etapp sept 2015 - aug 2016 II etapp märts 2016 - aug 2016 II etapp märts 2016 - aug 2016 Geospatial OÜ 5.2 Uute VDCM toodete väljatöötamise töörühm Uute VDCM toodete väljatöötamise töörühm saab peamise sisendi esimese töörühma analüüsidest. Töörühma väljund on sisendiks nii e-ehituse portaalile, millega paralleelselt arendustegevus toimub, kui ka müügitulu suurendamise töörühmale, mis kasutab sisendit turundustegevuste fokuseerimisel. Uute VDCM toodete arendamiseks planeeritakse teha järgmisi tegevusi: - ehitise elukaare protsessikaartide väljatöötamine, vajalike sisendite-väljundite leidmine; - hoone mudeli koostamise juhendi väljatöötamine, millega saab edukalt viia läbi visualiseerimist, erinevaid simulatsioone, eelarvestamist, korraldada ehitusprotsessi ja haldust; - kogu ehitise elukaart katvate erinevate VDCM toodete väljatöötamine ja nutikas müük; - saadaolevate tarkvarade viimaste versioonide sidumine ühtseks tervikuks ja nende kasutamine VDCM toodetes. Nende ülesannete teostamiseks on alltoodud tabelisse klastri partnerid koostanud järgmise plaani. Tabel 7. Uute VDCM toodete väljatöötamise töörühma tegevused Tegevused Tulemused Eelarve Tähtaeg Partner 2.1. Uute VDCM-toodete ja teenuste väljatöötamine, kirjeldamine. 2.2. Uusi VDCM-tooteid ja teenuseid tutvustavate materjalide koostamine ja levitamine. *Ühisturundustegevus Välja on töötatud ja kirjeldatud uued VDCM-tooted. Valminud on VDCMtooteid tutvustavad materjalid. 38 100.- 3.1. 38 100.- 38 200.- 2.1. 18 200.- 3.1. 20 000.- II etapp märts 2016 - aug 2016 III etapp sept 2016 - veebr 2017 Archibus Conviso ELL Kinnisvara Hades Novarc ET Infokeskus Usesoft Tallinna Tehnikaülikool 19
2.3. Uute VDCM-toodete ja teenuste kasutamiseks õppekavade ja -plaanide koostamine. 2.4. Kolmandate (välis)osapoolte kaasamine Breeam, Leed, talent networki *Ühisturundustegevus 2.5 VDCM toodete tutvustamine kõrgkoolide õppekavades Koostöös kõrgkoolidega on koostatud VDCM tooteid ja teenuseid käsitlevad õppekavad ja -plaanid. Välispartneritelt on saadud sisend toodete arendamiseks ning olulisematele välispartneritele on tutvustatud klastri tooteid. VDCM tooted on tutvustatud üliõpilastele ja õppepersonalile. 5 000.- 3.1. 5 000.- 17 300.- 2.1. 3 000.- 2.2. 3 300.- 3.1. 11 000.- 2 000.- 3.1 2 000.- * Tegevuse asukoht EASi e-teeninduse taotluse projekti tegevuste jaotuses 3.1. Eelarve asukoht EASi e-teeninduse taotluse eelarve jaotuses IV etapp märts 2017 - aug 2017 V etapp sept 2017 - veebr 2018 IV etapp märts 2017 - aug 2017 Tallinna Tehnikakõrgkool Virumaa Kompetentsikeskus Mitt&Perlebach Geospatial OÜ 5.3 E-ehituse portaali ja Grid i kirjeldamise töörühm Digitaalehituse e-ehituse portaali ja Grid'i kirjeldamiseks kogu ehituse elukaare ulatuses on arendustegevus, mida viiakse läbi eelmise töörühmaga paralleelselt. Töörühm saab sisendi Digitaalehituse analüüsi töörühmast ning partnerite endi ekspertiisist. Töörühma väljund on müügitulu suurendamise töörühma sisendiks, kus hakatakse väljaarendatud toodet turundama. Töörühm plaanib teha järgnevaid tegevusi: - e-ehituse portaali ja Grid i struktuuri ja toimimispõhimõtete väljatöötamine ja kirjeldamine; - kinnisvaraarendaja osa kirjeldamine e-ehituse portaalis ja Grid is; - arhitekti-inseneri-konsultandi osa kirjeldamine e-ehituse portaalis ja Grid is; - ehitaja osa kirjeldamine e-ehituse portaalis ja Grid is; - kinnisvara haldaja osa kirjeldamine e-ehituse portaalis ja Grid is; - omavalitsuse osa kirjeldamine e-ehituse portaalis ja Grid is; - riigi osa kirjeldamine e-ehituse portaalis ja Grid is; - e-ehituse keskkonnas kasutatava ühtse keele ja klassifikatsioonisüsteemi valik ja väljatöötamine; - digitaalehitust toetavate seaduste, normide ja muu dokumentatsiooni väljatöötamiseks sisendite andmine; - Grid i seose kirjeldamine e-riigiga; - Grid i seose kirjeldamine EU ja teiste riikide digilahendustega; - digitaalehituse infovahetuskeskkonna prototüübi loomine ehitise elukaare juhtimiseks. Ehituse e-keskkond peab haakuma X-teega. Tegevuskava teostamiseks on koostatud alltoodud plaan, mida viivad ellu klastri partnerite spetsialistid ja eksperdid arendustöö käigus. 20
Tabel 8. E-ehituse portaali ja Grid i kirjeldamise töörühma tegevused Tegevused Tulemused Eelarve Tähtaeg Partner 3.1. E-ehituse portaali ja Grid'i tellija osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes). 3.2. E-ehituse portaali ja Grid'i projekteerija osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes). 3.3. E-ehituse portaali ja Grid'i ehitaja osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes). 3.4. E-ehituse portaali ja Grid'i haldaja osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes). 3.5. E-ehituse portaali ja Grid'i omavalitsuse osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes). 3.6 E-ehituse portaali ja Grid'i riigi osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes). 3.7. E-ehituse portaali ja Grid'i - Document Layer (Analisys + Definition). 3.8. E-ehituse portaali ja Grid'i - Asset Management Layer (Analisys + Definition). 3.9. E-ehituse portaali ja Grid'i - BIM + VDC Layer (Analisys + Definition). 3.10. E-ehituse portaali ja Grid'i - Internet of Things (IoT) Layer (Analisys + Definition). 3.11. Talent Netwok & Knowledge Base integreerimine e-ehituse portaali (Analisys + Valminud on nii tehniline kui IT-alane e-ehituse portaali ja Grid'i tellija osa kirjeldus. Valminud on nii tehniline kui IT-alane e-ehituse portaali ja Grid'i projekteerija osa kirjeldus. Valminud on nii tehniline kui IT-alane e-ehituse portaali ja Grid'i ehitaja osa kirjeldus. Valminud on nii tehniline kui IT-alane e-ehituse portaali ja Grid'i haldaja osa kirjeldus. Valminud on nii tehniline kui IT-alane e-ehituse portaali ja Grid'i omavalitsuse osa kirjeldus. Valminud on nii tehniline kui IT-alane e-ehituse portaali ja Grid'i riigi osa kirjeldus. Kaardistatud on õigusruumi mõjud loodavale keskkonnale ja kirjeldatud vajalikud muudatused õigusaktides. Kirjeldatud on lähteandmed ja koostatud analüüsid Asset Management Layer platvormi loomiseks. Kirjeldatud on lähteandmed ja koostatud analüüsid BIM + VDC platvormi loomiseks. Kirjeldatud on lähteandmed ja koostatud analüüsid Internet of Things (IoT) Layer platvormi loomiseks. Kirjeldatud on lähteandmed ja koostatud analüüsid Talent Netwok & Knowledge Base 27 800.- 3.1. 27 800.- 22 300.- 3.1. 22 300.- 26 800.- 3.1. 26 800.- 20 600.- 3.1. 20 600.- 8 800.- 3.1. 8 800.- 10 800.- 3.1. 10 800.- 12 000.- 3.1. 12 000.- 12 000.- 3.1. 12 000.- 12 000.- 3.1. 12 000.- 12 000.- 3.1. 12 000.- 10 000.- 3.1. 10 000.- II etapp märts 2016 - aug 2016 II etapp märts 2016 - aug 2016 II etapp märts 2016 - aug 2016 II etapp märts 2016 - aug 2016 II etapp märts 2016 - aug 2016 II etapp märts 2016 - aug 2016 III etapp sept 2016 - veebr 2017 III etapp sept 2016 - veebr 2017 III etapp sept 2016 - veebr 2017 III etapp sept 2016 - veebr 2017 III etapp sept 2016 - veebr 2017 Archibus Conviso ELL Kinnisvara Hades Novarc Projekt Kuubis Reminet RKAS Sirkel&mall Arro ja Agasild ET Infokeskus Usesoft Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Tehnikakõrgkool Virumaa Kompetentsikeskus Mitt&Perlebach Geospatial OÜ 21
Development). 3.12. E-ehituse õppematerjalide integreerimine e-ehituse portaali. 3.13 Kasutatava terminoloogia defineerimine ja klassifikatsioonisüsteemi valik või väljatöötamine. 3.14. E-Ehituse portaali ja Grid'i seosed e-riigiga. 3.15. E-Ehituse portaali ja Grid'i seosed EU ja teiste riikidega. platvormi loomiseks. On koostatud vajalikud digitaalehituse õppematerjalid ja need on integreeritud e-ehituse portaaliga. Väljatöötanud on ühtne keel ja klassifikatsioonisüsteem. Valminud on lahendus Grid'i sidumiseks e- riigiga. Valminud on lahendus Grid'i sidumiseks EU ja teiste riikidega. 4 000.- 3.1. 4 000.- 14 600.- 3.1. 14 600.- 8 000.- 3.1. 8 000.- 8 000.- 3.1. 8 000.- * Tegevuse asukoht EASi e-teeninduse taotluse projekti tegevuste jaotuses 3.1. Eelarve asukoht EASi e-teeninduse taotluse eelarve jaotuses IV etapp märts 2017 - aug 2017 IV etapp märts 2017 - aug 2017 IV etapp märts 2017 - aug 2017 IV etapp märts 2017 - aug 2017 5.4 Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise ja müügitulu suurendamise töörühm Eelmised kaks töörühma, kus tegeletakse arendustegevusega on sisendiks rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise ja müügitulu suurendamise töörühmale. Ühisturundustegevused toimuvad kogu projekti jooksul, kuid peamine fookus on projekti teisel poolel, millal on kõige kasulikum arendustegevuste käigus akumuleerunud sisendit turundama hakata. Töörühma väljundiks on otsene müügitulu kasv nii taotlejale kui klastri partneritele. Eesmärgi saavutamiseks tehakse järgnevaid tegevusi: - sihtturgudelt kogutud ehitussektori tehnilise ja müügiinformatsiooni kogumine ja haldamine; - klastri ja selle liikmete võimekust esitlevate materjalide koostamine iga sihtriigi jaoks eraldi ning selle turundamine; - koostöö edenemine EASi ekspordinõunikega; - B2B kohtumiste korraldamine sihtturgudel; - B2B kohtumistel saadud info analüüsimine ja vajadusel toote-teenuse modifitseerimine vastavalt saadud tagasisidele; - rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomine läbi erialaliitude, sihtriigi sarnaste klastrite jms organisatsioonide kaudu; - klastrit tutvustavate seminaride korraldamine sihtturgudel; - müügimaterjalides toodete sõnastamine vastavalt valitud sihtgrupile ning selle toote professionaalne müük; - koostöö edendamine klastri partnerite vahel pakutava toote-teenuse kvaliteedi ühtlaselt kõrge taseme saavutamiseks; 22
- turundusplaani koostamine ja klastri ettevõtteid ühendava brändi loomine; - valitud sihtturgudel turunduse ekspertide ja konsultantide palkamine. Tegevuskava teostamiseks on koostatud alltoodud plaan, mida viivad ellu klastri partnerite esindajad koos rahvusvahelist turundust tundvate spetsialistidega. Tabel 9. Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise ja müügitulu suurendamise töörühma tegevused Tegevused Tulemused Eelarve Tähtaeg Partner 4.1. Klastri kuvandi loomine, sh veebilehed, turundusmaterjalid, presentatsioonid jms iga sihtriigi kohta. *Ühisturundustegevus 4.2. Turu-uuringud, turundusplaanid sihtriikides. *Ühisturundustegevus 4.3. Turundustegevused sihtturgudel. 4.3.1 Turundusekspertiisi sisse ostmine. *Ühisturundustegevus 4.3. Turundustegevused sihtturgudel. 4.3.2 Sihtturgudel turundusürituste korraldamine. *Ühisturundustegevus 4.4. Klastri ühisturundustegevus sihtriikides. 4.4.1 Erialamessidel osalemine *Ühisturundustegevus 4.4. Klastri ühisturundustegevus sihtriikides. 4.4.2 Seminaride korraldamine *Ühisturundustegevus 4.5. Klastri turundustegevuste teostamine sihtriigi eksperdi abil. *Ühisturundustegevus 4.6. Tellija pädevuse tõstmine. * Ühisturundustegevus On arendatud klastri kodulehekülg. Koostatud on bränd ja turundusmaterjalid sihtriikide kaupa. Iga sihtturu (Põhjamaad ja Kesk/Ida-Euroopa) jaoks on koostatud sisenemise strateegia ja plaan. Iga sihtturu kohta on palgatud turundusekspert. Sihtturgudel on korraldatud turundusüritused. Potentsiaalsed kliendid omavad teavet Digitaalehituse klastri toodete kohta. Potentsiaalsed kliendid omavad teavet Digitaalehituse klastri toodete kohta. Läbi on viidud turundustegevused sihtriigi ekspertide abil. Koostatud on digitaalehituse tooteid tutvustavad materjalid, mis aitavad suurendada ehitiste ja rajatiste tellijate/arendajate pädevust. 33 000.- 2.1. 33 000.- 22 400.- 2.1. 22 400.- 10 000.- 2.1 10 000.- 16 000.- 2.1 7 000.- 2.2 6 000.- 2.3 3 000.- 13 500.- 2.1 3 000.- 2.3 7 500.- 3.1 3 000.- 17 500.- 2.1 3 600.- 2.2 11 500.- 3.1 2 400.- 30 000.- 2.1. 30 000.- 6 000.- 2.1 6 000.- * Tegevuse asukoht EASi e-teeninduse taotluse projekti tegevuste jaotuses 2.1. Eelarve asukoht EASi e-teeninduse taotluse eelarve jaotuses I etapp sept 2015 - veebr 2016 II etapp märts 2016 - aug 2016 III-IV etapp sept 2016 - aug 2017 III-IV etapp sept 2016 - aug 2017 IV-VI etapp märts 2017 - aug 2018 IV-VI etapp märts 2017 - aug 2018 IV-VI etapp märts 2017 - aug 2018 IV-VI etapp märts 2017 - aug 2018 Archibus ELL Kinnisvara Hades Novarc Projekt Kuubis Reminet Sirkel&mall Arro ja Agasild Usesoft 23
4.Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja müügitulu suurendamine 3. E-ehituse portaali ja Gridi kirjeldamine 2. Uute VDCM toodete väljatöötamine 1. Digitaalehituse analüüs 5.5 Tegevusplaan ja eelarve etappide kaupa Tabel 10. Klastri tegevusplaan Töörühma nimi Tegevus I etapp sept 15 - veebr 16 II etapp märts 16 - aug 16 III etapp sept 16 - veebr 17 IV etapp märts 17 - aug 17 V etapp sept 17 - veebr 18 VI etapp märts 18 - aug 18 KOKKU, Klastri juhtimine, jooksvad kulud X X X X X X 92 400 Klastri turundus ja teavitustöö Eestis X X 8 000 1.1 Õppereis USA-sse (BIM-i kasutatakse 80% projektidest) X 33 500 1.2 Õppereis Singapuri (BIM on seal plahvatuslikult levinud, palju uusi tooteid) X 31 500 1.3 Muud õppereisid maailma praktika uurimiseks X X 19 900 1.4 Senise praktika analüüs X X 1000 1.5 Kitsaskohad, miks ehitaja ja arendaja ja projekteerija ei suuda mudelit ühiselt oma töös rakendada X 8 000 1.6 Ärimudeli väljatöötamine digitaalehituse toodete müümiseks ja turundamiseks X 13 000 2.1 Uute VDCM-toodete ja teenuste väljatöötamine, kirjeldamine X 38 100 2.2 Uusi VDCM-tooteid ja teenuste tutvustavate materjalide koostamine ja levit X 38 200 2.3 Uute VDCM-toodete ja teenuste kasutamiseks õppekavade ja -plaanide koostamine X 5 000 2.4 Kolmandate (välis)osapoolte (Breeam, Leed spetsialistid, talent network) kaasamine X 17 300 2.5 VDCM toodete tutvustamine kõrgkoolide õppekavades X 2 000 3.1 E-ehituse portaali ja Grid'i tellija osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes) X 27 800 3.2 E-ehituse portaali ja Grid'i projekteerija osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes) X 22 300 3.3 E-ehituse portaali ja Grid'i ehitaja osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes) X 26 800 3.4 E-ehituse portaali ja Grid'i haldaja osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes) X 20 600 3.5 E-ehituse portaali ja Grid'i omavalitsuse osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes) X 8 800 3.6 E-ehituse portaali ja Grid'i riigi osa kirjeldamine (nii tehnilises kui IT mõttes) X 10 800 3.7 E-ehituse portaali ja Grid'i - Document Layer (Analisys + Definition) X 12 000 3.8 E-ehituse portaali ja Grid'i - Asset Management Layer (Analisys + Definition) X 12 000 3.9 E-ehituse portaali ja Grid'i - BIM + VDC Layer (Analisys + Definition) X 12 000 3.10 E-ehituse portaali ja Grid'i - Internet of Things (IoT) Layer (Analisys + Definition) X 12 000 3.11 Talent Netwok & Knowledge Base integreerimine e-ehituse portaali (Analisys + Development) X 10 000 3.12 E-ehituse õppematerjalide väljatöötamine ja integreerimine e-ehituse portaali X 4 000 3.13 Kasutatava terminoloogia defineerimine ja klassifikatsioonisüsteemi valik või väljatöötamine X 14 600 3.14 E-Ehituse portaali ja Grid'i seosed e-riigiga X 8 000 3.15 E-Ehituse portaali ja Grid'i seosed EU ja teiste riikidega X 8 000 4.1 Klastri kuvandi loomine, sh veebilehed, turundusmaterjalid, presentatsioonid jms iga sihtriigi kohta X 33 000 4.2 Turu-uuringud, turundusplaanid sihtriikides X 22 400 4.3 Turundusüritused sihtriikides X X 26 000 4.4 Klastri ühisturundustegevus (erialamessid, seminarid jm) sihtriikides X X X 31 000 4.5 Klastri turundustegevuse teostamine kasutades sihtriigi eksperdi abi X X X 30 000 4.6 Tellija pädevuse tõstmine X X X 6 000 KOKKU, 666 000 24
5.6 Klastri koondeelarve Klastri tegevuste finantseerimiseks on järgneva kolme aasta jaoks planeeritud vahendeid 666 000.- eurot, mida osapooled on konsortsiumi lepingus võtnud enda kanda finantseerida. Tabel 11. Klastri koondeelarve Eesmärgid ja tegevused 50% Toetus EAS 50% Omafin Eelarve kokku Projektijuhtimine & arendustöö, lähetuskulud 50 200 50 200 100 400 Tegevus 1. Digitaalehituse valdkonna parima kogemuse analüüs ja süstematiseerimine. Tegevus 2. Uute VDCM toodete väljatöötamine, kirjeldamine ja turundamine. Tegevus 3. E-ehituse portaali ja Grid i kirjeldamine kogu ehitise elukaare ulatuses. 53 450 53 450 106 900 50 300 50 300 100 600 104 850 104 850 209 700 Tegevus 4. Müügitulu suurendamine. 74 200 74 200 148 400 KOKKU 333 000 333 000 666 000 Alltoodud tabelis on klastri tegevuste eelarve jagatud EASi kululiikide järgi nelja rühma (klastri arendustegevused, ühisturundustegevused, projektijuhtimine ja rahvusvahelistumine). Tabelites 6-9 eelarve tulbas toodud koodid kajastavad klastri eelarve kirjeldamist EASi e-teeninduse keskkonnas. Tabel 12. Klastri eelarve EASi e-keskkonnas 25
5.7 Klastri riskid Tabel 13. Klastri riskid Riski iseloom Tõenäosus Riski maandamine Klastri liikmetele tekivad klastri tegevuse käigus arusaamatused ja nad lõpetavad omavahelise koostöö. Arendatavad digitaalehituse tooted ei ole konkurentsivõimelised Probleemid klastri tegevusplaani rahastamisel. Kõrge Keskmine Madal Sõnastame ühised eesmärgid ning paneme rõhku ühishuve arvestavale koostööle, samas jätame võimaluse individuaalsetele initsiatiividele. Klastri eelarve kasutamine on läbipaistev kõigile partneritele. Klastri partnerid võtavad esmalt ise kõik arendatavad tooted kasutusele, et tagada maksimaalne kliendisõbralikkus uutel toodetel. Enamus klastri tegevusi teostavad klastri partnerid ise ja vajaminevad palgasummad on varakult eelarvetesse planeeritud. 26
6. LISAD 6.1 Projekti strateegia ja tegevuskava koostamise olulisemad seminarid Aeg ja koht: 18. september 2014 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11. november 2014 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12. detsember 2014 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 9. jaanuar 2015 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 14. jaanuar 2015 Tallinna Tehnikakõrgkool 21. jaanuar 2015 Tallinna Tehnikakõrgkool 2. veebruar 2015 Tallinna Tehnikakõrgkool 10. veebruar 2015 Novarc 24. märts 2015 Novarc 15. juuni 2015 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 3. juuli 2015 e-estonia Showroom 13. juuli 2015 ET Infokeskus 14. juuli 2015 Novarc 6.2 Projekti ettevalmistamises osalenud eksperdid Nimi Firma Kontakt Aavaste Andrus Rakennusyhtiö Rand ja Tuulberg Oy andrus@randtuulberg.fi Aavik Andres Skanska Andres.Aavik@skanska.ee Agasild Tõnis Arro ja Agasild Projektbüroo info@arroagasild.ee Alt Aivars Tallinna Tehnikakõrgkool aivars@tktk.ee Arro Alari Arro ja Agasild Projektbüroo info@arroagasild.ee Avi Madis Sirkel ja Mall OÜ madis.avi@sma.ee Barrett Hadley Oxford Sustainable hadley.barrett@oxfordsustainable.com Dengo Margo AS Maru Ehitus Margo.Dengo@maru.ee Einblau Heigo EV Välisministeerium heigo.einblau@mfa.ee Enniste Vello Seve Ehituse AS seve@seve.ee Friedenthal Tanel Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ tanel@pluss.ee Hanikat Kaido Conviso AS Kaido.Hanikat@conviso.ee Hion Tiit Hades Geodeesia OÜ tiit@hades.ee Ilp Reimo Projekt363 OÜ reimo@projekt363.ee Inkinen Mauno Eesti Projektbüroode Liit info@epbl.ee Jaadla Andres Eesti Korteriühistute Liit andres.jaadla@gmail.com Joon Hillar Novarc AS Hillar.Joon@novarc.ee Järg Raul Arhitektuurikeskus raul@arhitektuurikeskus.ee Kajak Kaur Tehnilise Järelevalve Amet Kaur.Kajak@tja.ee Kakko Mairolt Reib OÜ mairolt.kakko@reib.ee Kalamees Targo Tallinna Tehnikaülikool targo.kalamees@ttu.ee Kalmet Reet BimCon reet.kalmet@bimcon.ee Kaur Andres AS Maru Ehitus kaur.andres@maru.ee 27
Kerem Tiit Telora-E AS Tiit.Kerem@telora.ee Keskra Raivo Region Invest OÜ Raivo@region.ee Kiisa Martti Tallinna Tehnikakõrgkool martti.kiisa@tktk.ee Kiisler Eva AS Äripäev Eva.Kiisler@aripaev.ee Kirs Kaia Reminet AS kaia@reminet.ee Kivil Lauri Puitmajaklaster lauri@puitmajaliit.ee Kiviste Karin Arhitektuurikeskus karin@arhitektuurikeskus.ee Kompus Indrek Fund Ehitus indrek.kompus@fundehitus.ee Kook Arsi AS Restor arsi@restor.ee Kurnitski Jarek Tallinna Tehnikaülikool jarek.kurnitski@ttu.ee Kurvits Kaido Tafrix OÜ kaido@tafrix.ee Kuusk Ragnar MTÜ Energiasäästu Arenduskoda estivok@gmail.com Kuusk Tarvo Taskar OÜ tarvo.kuusk@taskar.ee Kärp Peeter Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit peeter@katuseliit.ee Laur Tauno AS Maru Ehitus tauno.laur@maru.ee Leonova Margarita Seve Ehituse AS margarita.leonova@hotmail.com Leoste Margus Contactus margus.leoste@contactus.ee Liias Roode Tallinn Tehnikaülikool roode.liias@ttu.ee Lill Irene Tallinn Tehnikaülikool irene.lill@ttu.ee Lind Piibe Oxford Sustainable piibe.lind@oxfordsustainable.com Lõhmus Manuel Hauss Ehitus OÜ manuel@hauss.ee Manninen Oivi Innopolis Insenerid OÜ oivo.manninen@innopolis.ee Melioranski Martin Meliorad/ EKA martin@meliorad.com Miljan Jaan Eesti Maaülikool Jaan.Miljan@emu.ee Moorats Indrek ELL Kinnisvara Indrek.Moorats@ellkinnisvara.ee Mõttus Ülari Riigi Kinnisvara AS Ulari.Mottus@rkas.ee Mägin Arvi Floorin AS Arvi.Magin@floorin.ee Männik Jaanus Koko Arhitektid mannik@koko.ee Müül Kristjan Kymdata OY kristjan.myyl@cads.fi Noor Ott Merko Ehitus Eesti AS ott.noor@merko.ee Olop Jaanus Eesti Ehitusinseneride Liit jaanus.olop@betoonelement.ee Pallum Priit Saint Gobain priit.pallum@saint-gobain.com Parm Andrus Tallinna Haridusamet andrus.parm@tallinnlv.ee Peterson Indrek Eesti Ehitusettevõtjate Liit indrek@eeel.ee Pikas Ergo Tallinna Tehnikaülikool ergo.pikas@ttu.ee Pikhof Merit Vianova Systems Estonia OÜ merit@vianova.ee Pikk Tiit Vealeidja tiit.pikk@vealeidja.ee Pirbe Tiiu Nordecon AS Tiiu.Pirbe@nordecon.com Puusepp Renee Eesti Kunstiakadeemia renee.puusepp@artun.ee Puust Märt Eesti Asfaldiliit mart.puust@asfaldiliit.ee Puust Raido Vianova Systems Estonia OÜ raido@vianova.ee 28
Pärn Paavo Keko Construction OÜ paavo@sma.ee Püss Priit Riigi Kinnisvara AS Priit.Puss@rkas.ee Rahjuoja Enno Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit enno.rahuoja@sfs.biz Rand Raivo EEEL raivo@rtg.ee Rannu Merike K-Projekt AS Merike.Rannu@kprojekt.ee Rass Jüri Novarc AS Jyri.Rass@novarc.ee Ratassepp Madis Nord Projekt AS madis.ratassepp@nordprojekt.ee Rebane Enno Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit eetl@eetl.ee Reismann Herki Kymdata OY Herki.reismann@cadsplanner.com Reispass Riho Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit riho@katusefirma.ee Rüütli Merylin Projekt Kuubis OÜ merylin@kuubis.ee Saaron Tomy OÜ Hausers Grupp tomy@hausers.ee Salusaar Mart Kaitseministeerium mart.salusaar@kaitseministeerium.ee Sanches Miguel ARCHIBUS Solution Center Hosting Services OÜ Sandberh Indrek Projektiinsener indrek@projektiinsener.ee Sarmet Margus Margus@acto.ee Senkel Sulev AS Äripäev sulev@ehitusuudised.ee Siidirätsep Kea ET Infokeskus AS etinfo@ehituskeskus.ee Siidra Janek 3D ekspert OÜ janek@3dekspert.ee Siitam Peep Arengufond peep.siitam@arengufond.ee Sulakatko Virgo MKM virgo.sulakatko@mkm.ee Tabor Tormi Rahandusministeerium tormi.tabor@fin.ee Tammaru Enn Tallinna Tehnikakõrgkool enn@tktk.ee Tarbe Tõnis EPBL tonis@tarbe.ee Tiigi Indrek indrek.tiigi@allianss.eu indrek.tiigi@allianss.eu Tuhal Tanel Luhse ja Tuhal Tanel.Tuhal@luhsetuhal.ee Tuisk Janno Teinos tuisk@teinos.ee Turvas Taavi Westborn OÜ taavi498@hotmail.com Udam Elari Riigi Kinnisvara AS elari.udam@rkas.ee Urmet Mihkel Eesti Puitmajaliit urmet@tempt.ee Vaabel Joonas EVKIS info@evkis.ee Vahenurm Risto BIMCONSULT OÜ ristovahenurm@gmail.com Ventsel Katrin Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ katrin@pluss.ee Vipp Martin HeiVäl Consulting martin.vipp@heival.ee Virkus Kalle Arengufond kalle.virkus@arengufond.ee Vähi Tambet AS Maru Ehitus Tambet.Vahi@maru.ee Väljaots Kaido HeiVäl Consulting kaido.valjaots@heival.ee Väärtnõu Andrus Tallinna Tehnikaülikool andrus.vaartnou@ttu.ee 29
6.3 Rühmatööde tulemused 09.01.2015 30
31
32