AASIA PROGRAMM Vabariigi Valitsuse programm Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse ning tärkavatel Aasia turgudel Eesti ettevõtete ekspordisuutlikkuse kasvatamiseks 1 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2011-2015, tegevus 18d 1
MIKS AASIA? Aasia programmi eesmärgiks on tugevdada Eesti sidemeid tärkavate Aasia majandustega. Aasia on maailmajagu, mis hõlmab suuremat osa Euraasia mandrist. Aasias elab üle 60% kogu maailma elanikest, seal toodetakse ligi 40% maailma kogutoodangust ja sealne järjepidev majanduskasv veab ülesmäge kogu maailma majandusmootorit. Eesti on seevastu täna väga regionaalne majandus. Suurema osa Eesti ettevõtete tegevus mahub ära Eesti ümber tõmmatud 1000 kilomeetri raadiusega ringi. Ligi 70% välisinvesteeringuid on Eestisse tulnud Soomest ja Rootsist ning samadesse riikidesse läheb ka lõviosa meie ekspordist, enamasti allhanketööna. Kuigi Eesti ettevõtete põhiturud on meie enda regioonis, siis eduvõimalused ainult meile lähedastel turgudel muutuvad pikaajaliselt keerulisemateks. Euroopa kui aeglase kasvuga ja küllastunud turg pakub järgmisel kümnendil kindlasti paindlike Eesti ettevõtete jaoks häid võimalusi, kuid võime toimida tugeva kasvumootorina on piiratud. Sõltumine väikesest arvust lähiturgudest mõjutas Eesti majanduse käekäiku nii majanduskriisi päevadel kui ka sellest väljatulekul. Kõige paremini said hakkama need ettevõtted, kes suutsid oma ekspordi sihtriikide spektrit laiendada ning uutele ja arenevatele turgudele minna. MIKS AASIA PROGRAMMI ON VAJA? Eesti konkurentsivõime kava Eesti 2020 seab muu hulgas eesmärgiks saavutada T&A kulutuste taseme tõus 3% SKP st ning samuti Eesti ekspordi suurendamise kuni 0,110% tasemeni maailma kaubanduses. Eesmärkideni jõudmiseks on vajalik Eestisse tuua rohkem kõrgema lisandväärtusega ja ekspordile suunatud välisinvesteeringuid, aidata kaasa Eesti päritolu ettevõtete ekspordivõimekuse kasvule, paremini ära kasutada loomemajanduse, disaini ja IKT võimalusi meie ettevõtetes loodavate toodete ja teenuste konkurentsivõime tõusuks. Olulised kasvuvõimalused ja lahendused nimetatud väljakutsetele peituvad majandussuhete arendamises ning Eesti tihedamas seostamises Aasia majandustega. Eesti majandus peab tuginema laiemale põhjale kui seni ning otseseoste tekitamine 21. sajandi majandusarengu mootoritega kaubavahetuse, välisinvesteeringute ja turismi valdkonnas aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa. Konkreetsed eesmärgid on esile toodud iga alapeatüki alguses eraldi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näeb riiklikku Aasia programmi kui valitsuse tasandil kinnitatud poliitikadokumenti, mis loob esmase visiooni Eesti suhestatuse kohta Aasia riikidega aastani 2025. Programm määratleb Eesti huvid ja võimalused kolmes põhivaldkonnas välisinvesteeringud, eksport ja turism ning näeb järgmiseks kolmeks aastaks ette rea strateegilisi algatusi ning tegevusi, mille elluviimine viib Eestit nendes valdkondades seatud eesmärkidele lähemale. Nimetatud algatused ja tegevused hõlmavad erinevaid ministeeriume, riigiasutusi ning erasektori partnerorganisatsioone. Eesmärkide saavutamisel on lisaks kolmele põhisuunale olulised ka horisontaalsed teemad nagu haridusja teaduskoostöö, välispoliitiliste valikute tegemine ja kultuurivahetus ning seonduvate projektide kaasamine ühise eesmärgi saavutamisse. Aasia programm ei konkureeri Eestis algatatud erinevate Aasia-suunaliste aruteludega vaid püüab neid integreerides leida terviklikku ja riiklikku nägemust. Oluline on märkida, et Aasia programmi eesmärkide saavutamiseks jääb ainult avaliku sektori pingutustest väheseks ning otsustavat rolli mängivad valitsusvälised üksused inimesed, 2
ettevõtted, ülikooli, haridusasutused, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Vabariigi Valitsuse programmina ei saa Aasia programm valitsusvälistele üksustele erinevate ülesannete täitmist kohustuseks panna ning seega on mitmed tegevused nähtud ette valitsusväliste partnerite toetamiseks ja aktiveerimiseks. Lisaks konkreetsetele tegevustele on Aasia programmi väärtuseks ka oluliste fookuste ja koostööteemade markeerimine. MIDA AASIA PROGRAMM EESMÄRGIKS SEAB? Aasia programm seab eesmärgiks mõista, milliseid võimalusi Eesti majandusele Aasia pakub ning mida tuleks nende võimaluste kasutamiseks teha. Suur osa tegevustest tuleb ära teha mitte kaugel Aasias, vaid hoopis Eestis endas. On kaks horisontaalset valdkonda, ilma mille arenguta on raske oodata hoogsat Eesti ja Aasia maandussuhete tihenemist see on Eesti enda kodanike teadlikkus Aasiast ja sealsetest võimalustest ning teiselt poolt Eesti enda maine ja tuntus Aasia riikides. Aasia programmi koostamine pakub välja raamistiku Eesti Vabariigi Aasia suunaliste välismajanduspoliitiliste prioriteetide kujundamiseks ning majandussidemete tugevdamisele suunatud konkreetsete tegevuste planeerimiseks. Aasia programmi koostamine on ette nähtud juba 2009. aasta oktoobris valitsuse vastu võetud Made in Estonia: Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011 tegevuste hulgas ning 2011. aastal ametisse asunud valitsuse koalitsioonilepe toob ühe prioriteetse tegevusena välja eraldi programmi algatamise Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse. Seega on Eesti otsustanud järgida mitmete teiste riikide eeskuju (Soome, Rootsi, Norra, Taani, Šotimaa, Iirimaa, Uus-Meremaa ja teised), kes on riikliku taseme arutelu ning poliitikadokumendiga adresseerinud vajadust tähtsustada majandussuhete arendamist tõusva Aasia riikidega. Aasia programm jaotud ajalises mõistes kolmeks lähiaastad ehk siis 2012-2013; keskpikk ajakava ehk 2014 2020 ja pikk perspektiiv 2020-2025. Programmi jooksul elluviidud tegevused peaksid peale programmi lõppemist edukalt jätkuda ilma suurema riigipoolse sekkumiseta ning koostatav Aasia programm on oluline suunanäitaja tulevastele eksportööridele. Lähiaastate (2012-2013) jooksul töötatakse välja ja viiakse ellu igas peamises tegevusvaldkonnas pilootprojektid, mille läbiviimine annab lisaks otsesele mõjule ka kogemust ning teadmisi hilisemate projektide väljatöötamiseks. 3
TURISM VISIOON AASTAKS 2025 AASTAKS 2025 ON EESTIST AASIA TURISTIDE JAOKS SAANUD TUNTUD JA HEA MAINEGA PÕHJAMAADE TURISMI SÕLMPUNKT, MIS PAKUB MEELDEJÄÄVAT REISIELAMUST OMAETTE JA KUST ON SOOVI KORRAL MUGAV REISIDA TEISTESSE LÄÄNEMERE PIIRKONNA RIIKIDESSE. EESTI TURISMIETTEVÕTTED ON TÖÖTANUD VÄLJA SPETSIAALSELT AASIA KLIENTIDELE SUUNATUD TURISMITOOTED JA TEENUSED NING MÜÜGIKANAILD NENDE TOODETE PAREMAKS PAKKUMISEKS AASIA TURUGDEL EESMÄRK AASTAL 2025 KÜLASTAB EESTIT 100 000 AASIA TURISTI TRENDID JA VÕIMALUSED Turism täidab jätkuvalt olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, turismiturul toimuv mõjutab kas vahetult või on mõjutatud mitmete teiste majandussektorite poolt. Hinnanguliselt annab turism ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist ning sama suur osa kõigist hõivatutest saab tööd tänu turismile. Enam kui 40 tuhandest turismiga hõivatust töötab veerand hotellides ja restoranides, ülejäänud saavad tööd transpordisektoris, reisibüroodes, kaubanduses, meelelahutusteenuste pakkumises, tööstuses ning teistel turismiga kaudsemalt seotud tegevusaladel. Kuigi ühelt poolt on Aasia riigid eksootilisteks puhkepaikadeks Eesti turistidele, on antud programmi raames Eesti majanduslikud huvid seotud pigem Aasia turistide tulekuga Eestisse. Läbi turismi suureneb Eesti tuntus Aasia riikides ja tekib positiivne kuvand mis omakorda panustab nii välisinvesteeringutekaasamisse kui ka Eesti brändi arengusse eksportimisel. Aasias tuleva turismivoo suurendamiseks on oluline suurendada Aasia-suunalisi tegevusi ning lisada täiendavaid Aasia riike Eesti prioriteetsete turismiriikide hulka. Täna on prioriteetriikide hulgas Jaapan, lisada oleks tarvis ka kindlasti Hiina, võimalik, et samuti Lõuna-Korea. Valitud sihtturgude osas on oluline jääda avatuks erinevatele uutele võimalustele ehk näiteks juhul kui Tallinna peaks tulema lennuliin mõnest konkreetsest Aasia riigist, siis lisatakse vastav sihtkohariik prioriteetriikide hulka ning koostöös turismiettevõtjatega suurendatakse turundustegevusi. Alljärgnevas tabelis on näha, et huvi Eesti vastu on viimastel aastatel olnud tõusvas trendis: 10k2011 10k2010 muutus muutus Aasia riigid majutatute arv 20 798 15 680 33% 5 118 Aasia riigid ööbimiste arv 38 917 30 189 29% 8 728 Hiina majutatute arv 5 162 2 495 107% 2 667 Hiina ööbimiste arv 8 757 4 431 98% 4 326 Jaapan majutatute arv 7 993 6 662 20% 1 331 Jaapan ööbimiste arv 14 622 12 323 19% 2 299 Lõuna-Korea majutatute 2 281 1 909 19% 372 4
arv Lõuna-Korea ööbimiste arv 3 396 2 985 14% 411 Aasia riikide kiire majanduskasv on toonud kaasa kohaliku elanikkonna sissetulekute kasvu, mistõttu üha suurem hulk inimesi saab endale lubada kaugemaid välisreise. Hetkel iseloomustab Aasia turismi pigem piirkondlik turism, kus valdav enamus reisidest tehakse naaberriikidesse (Hiina puhul loetakse välisreisideks ka Hong Kongi ja Taivani külastamist). UNWTO prognooside kohaselt teevad hiinlased aastaks 2020 100 miljonit välisreisi, kuivõrd siiani on kasv olnud prognoositust kiirem, on ka põhjust arvata, et see arv saavutatakse varem (praeguse kasvutempo juures tehakse hiinlaste poolt juba 2013. aastal 90 miljonit välisreisi). Jätkuvalt tehakse siiski enamus ehk umbes 70% välisreisidest Hong Kongi ja Macausse. Tõdemus, et Aasia turistid (väide kehtib nii Hiina kui ka Jaapani turistide kohta) kasutavad enamasti reisifirmade teeneid ning reisimiseks pakettreise, on hakanud tasapisi muutuma. Aina enam osatakse küsida kvaliteeti ja soovitakse individuaalset lähenemist. Tüüpiliselt soovitakse külastada sama reisi vältel mitut riiki, seda tihti vaid nädalapikkuse reisi jooksul. Peamisteks reisisihtkohtadeks väljaspool Aasiat on USA ja tuntud Lääne-Euroopa sihtkohad. Hiinlaste populaarseimate sihtkohtade hulka Euroopas kuuluvad Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Esimese Euroopa reisi puhul tahetakse ära näha olulised ja kuulsad vaatamisväärsused ning näiteks Põhja-Euroopasse võib Aasia turisti oodata alles siis, kui tal on juba Eiffeli torn ning Big Ben ära nähtud. Tõenäolise Eesti-külastaja jaoks on tegu vähemalt teise või kolmanda Euroopa reisiga. Eraldiseisvana ei ole Eesti võimalused Aasia turistide jaoks atraktiivsete pakkumiste tegemiseks kuigi suured. Lahenduseks võib olla Tallinna ja Eesti lisamine erinevate Põhja- Euroopa reisipakettide koosseisu Tallinn-Helsinki- St. Peterburg, Tallinn-Helsinki- Stockholm, Tallinn-Stockholm-Oslo, Tallinn-Riia-Vilnius-Varssavi on näited võimalikest pakettidest, mida Aasia reisifirmad võiksid oma klientidele pakkuda. Oluliselt aitaks turismi mahtude kasvatamisele kaasa ka lennuliini sisseseadmine Eesti ja Aasia sihtkohtade vahel. Helsingi ja Finnairi näite varal on ka Tallinna Lennujaamal olemas geograafiline eelispositsioon Euroopa ja Aasia vaheliste lendude ümberistumiskohaks olemiseks. Tõenäoliselt asetaks Aasia reisikorraldajate Põhja-Euroopa kontori asukoht Tallinnas Eesti samuti automaatselt reisipakettide koosseisu. Täiendavalt tuleb suurendada Eesti kui reisisihi alast teadlikkust sihtturgudel ning teha efektiivsemat koostööd läbi EAS turismi välisesindaja ning Eesti reisikorraldajate Hiina kohalike esindajatega. Pilootprojektid 2012-2013: Jaapani turu fookus. Aasia riikidest on seni EASi turismialased tegevused panustanud kõige kauem Jaapani turule. Olemas on toimivad koostöösidemed Jaapani reisikorraldajatega ja Eesti turismiettevõtted pakuvad Jaapani turistidele sobivaid tooteid. Seoses Eesti positiivse kajastuse kasvuga Jaapani meedias (eestlasest sumomaadleja Baruto heade tulemuste aga ka näiteks elektriautode projekti tõttu) on oluline positiivset tausta ära kasutada ning viia teadmine Eestist kui reisisihtkohast suurema hulga lõpptarbijateni - 2012-2013 aastatel suurendatakse Jaapani turul lõpptarbijate aktiviseerimisele suunatud turundustegevuste maht ja ka senist eelarvet. 5
Kampaaniad uutel sihturgudel. 2012 ja 2013 aastal viiakse läbi kokku kaks sihistatud ja tugevdatud suunaga Eesti turundusüritust uute sihtturgude sissetöötamiseks: - 2012 II kvartalis viiakse läbi Hong Kongi ja Taiwani turundusüritused - 2012 august-september: FAM-reis Hong Kongi ja Taiwani reisikorraldajatele - 2013 aasta I kvartal Pekingi ja Šanghai turundusüritus - 2013 mai: FAM-reis Pekingi ja Šanghai reisikorraldajatele Pilootprojektidest saadav oskusteave uute sihtturgude osas on sisendiks pikema perspektiivi meetmete ja tegevuste planeerimisel. Tegevussuunad 2014+ EESTI KUI REISISIHI TUNTUSE JA MAINE SUURENDAMINE Eesti tutvustamisel on riiklikult rakendatavatest programmidest kõige olulisem Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt eest veetud Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise programm. Eriti Aasia turgudele suunatud turundustegevuste juures on oluline läheneda igale sihtriigile eraldi, võttes arvesse kohalikke tavasid ja olustikku. Näiteks tuleb keskenduda pressile ja reisikorraldajatele suunatud reisidele ning infoseminaridele just neis sihtriikides kus individuaalreiside osakaal on madal ning peamine reisimine toimub grupireisides. Jälgida tuleb ka viisanõuetest tulenevaid piiranguid. Eesti turismisektori hinnangul on Aasiast pärineval turismil suur potentsiaal. Olulisemateks sihtturgudeks hinnatakse Hiinat, Jaapanit, Indiat ja Korea Vabariiki. Lisaks võivad tulevikus võimalusi pakkuda ka Taiwan, Singapur või Tai. Eesti jaoks võivad suuremad võimalused peituda eelkõige riikides, mille kodanikud saavad Schengeni viisaruumi siseneda ilma viisata või kus on olemas Eesti saatkond. Näiteks 2012 aastal avatav Eesti saatkond New Dehlis tõstab koheselt Eestisse sissetuleva turismi jaoks ka India atraktiivsust. Sihtturgudel teostatavad turundustegevused jagunevad järgmiselt: 1) Esmase huvi tekitamine turismiteenuste tarbijas 2) Eesti turismivaldkonna turunduskontseptsiooni kohandamine Aasia sihtturgudele (Welcome to Estonia, turismiturunduskontseptsioon seda oleks vaja sihtturgude jaoks kohendada) 3) Loodud turunduskontseptsiooni alusel Aasia turgudele mõeldud infomaterjalide koostamine 4) www.visitestonia.com Aasia sihtturgudele suunatud ning vastavatesse keeltesse tõlgitud veebilehe alapeatükkide loomine ja arendamine. Hiina puhul keskendutakse Hiina serveris loodavale kodulehele, mis oleks 6
kirjutaud/disainitud/arendatud kohaliku turismi veebieksperdi poolt. Samuti tuleb kaalud Hiina turule kohandatud, usaldusväärse ja sihtrühmale täpselt suunatud sotsiaalmeediaplatvormi loomist ja erinevaid nutitelefoniga seotud turundustegevusi. 5) pressireiside korraldamine ja suhtlemine meediaga. Meediatöös tuleb kasutada kohalikke partnereid, sihtturul turismivaldkonnas tuntud ja stabiilseid PR-agentuure, sest kohalik meedia keskendub väga jõuliselt kuulsustele, arvamusliidritele ja on efektiivsem kombinatsioonis traditsiooniline meedia, sotsiaalmeedia ja üritusturundus. Pressireisid on efektiivseks viisiks kasvatada lõpptarbijates reisisihi teadlikkust. Lisaks pressireisidele ja traditsioonilise meedia esindajatele tuleb kutsuda ka populaarsemaid reisiblogijad, reisiportaali kirjutavad ajakirjanikke ning võimalusel kaasata reisile kohalikke kuulsusi, kelle tegemisi kajastaksid ajakirjanikud jms. 6) Reisikorraldajatele suunatud tutvustusreiside korraldamine. Oluline on panustada tihedale, jätkusuutlikule koostööle lennufirmadega ja Eesti/Hiina turismiettevõtetega. Kuigi tänapäeval on internet tähtis planeerimis-ja tagasiside faasis, siis müügis domineerib veel endiselt reisibüroo, kuid ka siin tuleb mõelda pidevale tootearendusele online-müügikanalites. Oluline on töötada välja komplekssed lahendused nagu spetsiaalselt sihtrutu tarbeks korraldatud online/offline sihtkohakoolitused, mille võitjaid premeeritakse reisiga Eestisse. 7) Eestit kui reisisihti tutvustavate ürituste korraldamine koostöös kaasatud partneritega (VM, saatkonnad, ettevõtjad, katusorganisatsioonid). Ürituste korraldamine partneritega on suurepärane võimalus fokusseeritult ja efektiivselt kasvatada teadlikkust reisisihist, teavitada uudistest ja suhelda (Põhja-) Euroopa suunal tegutsevate mõjukaimate reisikorraldajate ja ajakirjanikega. Lisaks tuleb planeerida tehtavate ürituste juurde regulaarseid müügivisiite, et hoida kliendisuhteid, kuna Aasias on regulaarsed kliendikohtumised äärmiselt olulised usaldusväärsuse kasvatamisel. Olulisel kohal on ka täiendava tagasiside kogumine, mis võimaldab kasvatada tootevalikut ja selle võimalikku mitmekesistamist kataloogides. 8) Kampaaniad Eesti tutvustamiseks. Eesti tuntuse suurendamisel ja info levitamisel on oluline korraldada kampaaniaüritusi kohalikes populaarsetes onlinekanalites nagu otsimootor Baidu, online-reisikorraldaja Ctrip and Elong ning leida tee kohalikesse sotisaalmeedia kanalitesse, mis võrduksid meie Googlile, Youtube ile, Twitterile ja Facebook ile. PIIRKONDLIK ÜHISTURUNDUS koos teiste riikidega (Soome, Rootsi, Venemaa, Balti riigid) Kõige enam on näha potentsiaali Soome ja Venemaaga ühisturundamisel, kuna suurem osa turistidest saabub Eesti ümbruskonda Finnairi vahendusel. Põhjamaade tuntus ja imago loovad hea eelduse ka Eesti ühildamiseks Skandinaaviamaadega. Tallinna kujundamine kruiiside alg- või lõpppunktiks aitab ühisturundamisele samuti kaasa. Tegevused piirkondliku ühisturundamise raames on: - Ühised müügiedendustegevused valitud sihtturgudel (FAM-reisid, workshopid). Lähiaastatel tuleb keskenduda peamiselt ühisturundusele, kuna ühine sõnum ja turunduskulude jagamine garanteerivad suurema nähtavuse sihtturul. 7
EESTI TURISMIETTEVÕTJATE TEADLIKKUSE TÕSTMINE NING TOOTEARENDUS Aasia sihtturgude võimalustest ja trendidest lähtuvalt - Uuringud ja analüüs, mis puudutavad sihtturgude nõudlust ja kliendisegmenti - Turuniššide leidmine - Kontaktide loomine, leidmine, vahendamine - Toetava informatsiooni kogumine, süstematiseerimine ja edastamine ettevõtetele - Kliendikontaktide haldamine ja uute loomine - Külastuspaketid erinevatele sihtgruppidele, näiteks on üheks variandiks külastuspaketi väljatöötamine ettevõtjatest koosnevatele gruppidele. Lisaks kohalikele vaatamisväärsustele on sisse kavandatud koostöös kohalike ettevõtjatega ettevõtete ning tööstusparkide külastused. - Koolitused Eesti turismiettevõtjatele Aasia klientuuri osas - Sihturu vajadustele põhinevate teenuste ja toodete väljaarendamine, sealhulgas giidikoolitused, - Aasia riikidest tulevate turistide profiilile sobivate turismitoodete väljatöötamine ja sihtturgude giidide koolitamine. - Koostöö naaberriikide turismiagentuuridega, et välja pakkuda mitut regiooni riiki ühendavaid reisipakette. TURISMI JAOKS OLULISTE TRANSPORDIÜHENDUSTE ARENDAMINE - Tallinna Lennujaama arendamine Euroopa ja Aasia vaheliste lendude ümberistumikohaks (või India ja Ameerika vaheliseks ümberistumiskohaks) - Läänemere kui kruiisisihtkoha turundamine Aasia sihtriikides (kruiisid algavad ja/või lõpevad Tallinnas) 8
EKSPORT VISIOON 2025 EESTI ETTEVÕTTED EKSPORDIVAD AASIASSE SAMA PALJU KUI SEALT IMPORDIVAD VAHEEESMÄRK 2015 EESTI ETTEVÕTETE EKSPORT AASIA TURGUDELE ON KAHEKORDISTUNUD? TREND JA EESTI VÕIMALUSED 20. sajand tähistas Aasia muutumist maailma tootmiskeskuseks. Kasutades algselt ära odavat tööjõudu ja sellest tulenevat kulueelist ja seejärel eksporditurgudelt saadud tulu abil end väärtusahelas kõrgemale hiivates on tänaseks maailma juhtivate küpse majandusega tööstusriikide hulka astunud nii Jaapani, Lõuna-Korea, Singapuri, Hong Kongi kui ka Taiwani majandused. Tihedalt tulevad järgi mõned ASEANi riigid ning üha enam ka hiiglased Hiina ja India. Aasia on tänaseks maailma töökoda, ning kasvav keskklass muudab Aasia turge maailma ühtedeks atraktiivsemateks. On olemas selge potentsiaal saada lähikümnendi jooksul maailmamajanduse peamiseks arenguveduriks. Prognoosida võib eelkõige Hiina liikumist väärtusahelal kõrgemate astmete poole ning lihtsama odavat tööjõudu otsiva tootmise liikumist arenguastmel uutesse riikidesse täna eelkõige Vietnamisse aga tulev ikus ka üha enam Indiasse. Juba ainuüksi Hiina jaemüügi kasv annab maailmale igal aastal justkui juurde ühe Tai või Argentiina. Suur tarbijaturg tähendab seda, et ka nišivõimalused on Eesti mõistes hiiglaslikud ning pakuvad arvestatavaid võimalusi ka kitsale valdkonnale keskendunud ettevõtetele. Üha enam kasvab uue keskklassi hulgas bränditeadlikkus ning luksuskaupade tarbimine. Elanikkond on (erinevalt küpse majandusega Euroopa riikidest) noor ja aldis tarbimisele. Põhja-Euroopa tooteid seostatakse hea disaini ja kvaliteediga, samuti on tuntav Euroopa mõju toitumisharjumustele seda läbi kasvava terviseteadlikkuse ning näiteks ka piimatoodete populaarsuse tõusu. Üha enam hinnatakse ka keskkonnahoidu, puitmaja peetakse luksuseks. Kui jõukam tarbijasegment ei ole eriti hinnatundlik, siis suurem osa tõusvate majanduste rahvastikust jaksab tarbida ainult väga odavaid tooteid mis lihtsalt nende tarbijate hiigelsuure koguarvu tõttu pakub sobivatele toodetele taas atraktiivseid ärivõimalusi. Eesti ettevõtete jaoks on Aasia turud tänaseni jäänud võrdlemisi kaugeteks ning kultuuriline ja geograafiline distants on olnud heidutavad. Statistiliselt on Eesti eksport Aasia riikidesse olnud vähetähtis, ulatudes maksimaalselt mõne protsendini kogu kaubavahetusest. Majanduskriis sundis Eesti ettevõtjaid rohkem ka kaugemate turgude poole vaatama ning pea kõikidel juhtudel on Eesti ettevõtete eksport absoluutnumbrites Aasia riikidesse kasvanud. Kuivõrd aastatel 2009-2011 kasvas eksport ka tervikuna kiire tempoga, siis Aasia riikidesse läinud ekspordi protsent koguekspordist on kasvanud tagasihoidlikumalt. Eesti ettevõtted impordivad Aasiast kaupu peamiste riikide lõikes umbes kaks korda rohkem kui sinna ise ekspordivad, kõige enam mõjutab seda kaupade import Hiinast, mis ulatus 2011 aasta esimese 11 kuu lõikes 3,71%-ni Eesti koguimpordist. 9
Eesti eksport Hiina Jaapan Korea Singapur Taiwan India Hong Kong 2009 0,85% 0,61% 0,29% 0,04% 0,04% 0,21% 0,12% 2011 (11 k.) 1,5% 0,5% 0,17% 0,2% 0,03% 0,29% 0,06% Eesti import 2009 2,00% 0,24% 0,22% 0,07% 0,3% 0,16% 0,59% 2011 (11 k.) 3,71% 0,2% 0,21% 0,05% 0,4% 0,21% 0,88% Üldisest trendist hoolimata on leida Eesti ettevõtteid, kes suure osa oma käibest koguvad Aasia turgudelt ning ettevõtteid, kes on mingil ajahetkel üritanud Aasia turgudele siseneda. Eesti üks vanemaid alkoholitootjaid, AS Liviko, omandas isegi osaluse Jaapani ettevõttes, et oma positsiooni turule sisenemisel veelgi parandada. Jaapan on oluline turg ka Eesti puitmajade tootjatele ning ka puidutööstusele laiemalt. Majanduskriisi ajal osutus Jaapani turg sinna eksportivatele Eesti ettevõtetele tihti kõige stabiilsemaks turuks, mis aitas tasakaalustada tugevat nõudluse langust teistel turgudel. Ettevõtete sõnul on täna hea aeg Eestist Jaapanisse siseneda, kuna Eesti päritolu sumomaadleja ozeki Baruto ehk Kaido Höövelson on oma karjääri parimates aastates ning tema laialdane populaarsus aitab kaasa ka ettevõtetevaheliste sidemete loomisel. Teadaolevalt on mitmed ettevõtted end edukalt tõestanud ka teiste Aasia riikide suunal. Edu peamiste teguritena tuuakse välja konkurentsivõimelist toodet ning põhjalikult tehtud kodust eeltööd. Enamasti soovitavad Aasia kogemusega ettevõtjad leida usaldusväärne kohalik partner kus suurem importöör-ettevõte ei pruugi alati parim valik olla kuna suhtlus nendega on võrdlemisi bürokraatlik ning kauba müügiedu sõltub selle prioriteetsusest suure ettevõtte muude imporditavate kaupade seas. Väiksemal partnerettevõttel võib olla pisem juurdepääs turustuskanalitele aga see-eest tähtsustatakse toodet enam. Olulised teemad on ka oma intellektuaalomandi kaitse ning kohalikust bürokraatiast läbimurdmine. Eesti tootja või teenusepakkuja suur võimalus Aasia turul peitub Eesti kui riigi väheses tuntuses. Eestit enamasti ei teata aga see tähendab, et puuduvad ka negatiivsed stereotüübid või eelarvamused. Aasia turgudel edukad Eesti ettevõtted on end seostanud Põhja-Euroopaga ning see tugev bränd on loonud edule hea aluse. Eesti ettevõtete tavapärastest turgudest on Aasias erinev see, et kui Euroopas peab Eesti ettevõtja maadlema Ida-Euroopa stereotüüpidega ja seetõttu püüab tihti oma päritoluriiki varjata, siis Aasias on ta kvaliteeti pakkuva Põhja-Euroopa esindaja. Sõltuvalt konkreetsest riigist ja sihtturust võivad Aasia turgudelt võimalusi leida nii nö. vanade toodete ja ärimudelitega ettevõtted kui disaini, luksuskauba, erinevate niši- ja ökotoodete ning äriteenustega tegelevad ettevõtted. Oluline eelis peitub näiteks selles, et transpordikulu Eestist Aasiasse on suhteliselt odav, tehes rentaabliks näiteks ka vanapaberi või plastikhelveste saatmise ümbertöötlemisele teisele poole maakera. Traditsiooniliselt on Eestist Aasiasse müüdud palju puitmaterjali ning ka palkmaju. 10
Eesti eksportööride võimalused Aasia turul läbilöömiseks peituvad enamasti spetsiifilistes niššide tuvastamises ja niššitoodete pakkumises. Masstoodete turustamisega edu saavutamine on keerukam juba lihtsalt sealsete turgude massiivsuse tõttu enamasti ei piisa Eesti ettevõtetel lihtsalt vajalikke tootmisvõimsusi. Niššidele keskendumine eeldab esmalt nende tuvastamist. Suurt tähelepanu tuleb pöörata vastavate turu-uuringute läbiviimisele ja turgude tundmaõppimisele, mis aga Kaubandus- Tööstuskoja poolt 2010. aastal läbi viidud eksporditakistuste uuringule tuginedes on Eesti firmades üheks suurimaks kitsaskohaks ekspordimahtude suurendamisel. Keskmiselt jääb puudu välisturgude tarbijate eelistuste heast tundmisest ja turundusoskusest. Turu atraktiivsus Küps turg, jõukad tarbijad Suur arenev turg, tarbiv keskklass kasvab Arenev tarbijad homme turg, pigem Arengu alustaja, bottom-of-thepyramid Jaapan, Lõuna- Korea, Singapur, Taivan, Hong Kong, Malaisia Hiina, India Tai, Vietnam, Filipiinid Kambodza, Laos, Myanmar, Pakistan, Sri Lanka, Nepaal Eesti ettevõtete jaoks on ilmselt kõige atraktiivsem juurdepääs küpsetele turgudele kus jõukas tarbijaturg on juba välja arenenud. Samas on neil turgudel konkurents kõrge ning seega on kõrged ka sisenemiskulud. Suured arenevad turud pakuvad atraktiivset alternatiivi seda eriti arvestades, et suurel ja kasvaval turul on tõenäoliselt lihtsam oma niši leida ja edukalt ära kasutada. Tõenäoliselt on suure turu puhul oluline turule sisenemise järgus keskenduda mõnele väiksemale üksusele provintsile või linnale, kus oma tootega esimesena turule tulla. Huvitavaid võimalusi pakuvad potentsiaalselt ka arenevad turud, kuhu oleks täna õige aeg sisenemist kaaluda. Arengut alustavate turgude puhul on võimalused piiratumad ning valdava enamuse tarbijate kõrge hinnatundlikkuse tõttu ei pruugi Eesti tootjate konkurentsivõime kõrge olla. Eesti konkurentsivõime võib olla suurem valdkondades, mis põhinevad kohalikul toorainel ning mille järele eksisteerib sihtturgudel reaalne vajadus (näiteks erinevad puitmaterjalist valmistatud tooted, toiduained). Tootmissisendite hinnas Eesti ettevõtted Aasia riikidega konkureerida ei suuda ning madala lisandväärtusega masstoodete eksport ei oleks Aasia suunal suure tõenäosusega kuigi konkurentsivõimeline. Lisaks võivad Aasia tärkavad turud pakkuda ekspordivõimalusi Eesti kiirelt kasvavatele tehnoloogiapõhistele start-up ettevõtetele. Kriitiline edutegur kaugetel ja suurematel turgudel on Eesti ettevõtjate jaoks omavaheline koostöövõimekus ja ühiste turundustegevuste elluviimine (näiteks klastrid, erinevad ühisturunduse projektid). Paraku toob ka siin eelpoolmainitud eksporditakistuste uuring välja, et Eesti ettevõtete koostöövõime on tihti nõrk nii koduturul kui ka välisturgudele sisenedes. Kardetakse, et koostöö viib ülevõtmiseni ja puudub usaldus teise ettevõtja suhtes. Paremale 11
müügialane koostöösele koostöö muutub kaugematel turgudel olulisemaks ja suur roll võiks siin olla erialaliitudel. Teenuste eksport Aasia riikidesse on Eestis olnud eelkõige logistikasektori eesmärgiks. Eesti sadamaid, raudteed ja maanteid kasutava konteinerkaupade transiidikanali loomine on olnud meie logistikaettevõtete eesmärgiks juba mitmeid aastaid ning on saavutatud ka teatud edu. Ka peale Tallinna ja Ningbo sadama nö. lipulaeva projekti ärajäämist on vastastikune huvi säilinud, uusi koostöölepinguid Aasia partneritega allkirjastatud. EASi klastritoetuse abil 2010. aastast tegutsev Eesti Logistikaklaster jätkab regulaarselt Eesti transiidikoridori tutvustamist oma olulisematel turgudel, mille hulka kuulub ka Aasia. Pilootprojektid 2012-2013 Hiina turu ekspordibuldooser EASi poolt rakendatud arenguprogramm Hiina turule siseneda soovivatele edasijõudnud eksportööridele. Sisaldab abi ekspordiplaani koostamisel, konsultatsioone, abi sihtriigis kontaktide vahendamisel ja vajadusel ka riigiga suhtlemisel. Pilootprojekti valitakse osalema 3-5 Eesti ettevõtet, kes on varem lähiriikidesse juba edukalt eksportinud, kuid kelle jaoks on Hiina turule minek suuremaks väljakutseks. Pilootprojekt keskendub eelkõige Hiina turule kuna seal on olemas nii Eesti saatkond kui ka EASi välisesindus, lisaks on 2010 Shanghai EPXO l osalemise kogemus veel värske ning sünergiaid on võimalik leida kuni 2013 kestva Eesti-Rootsi-Soome koostööprojektiga BENCH. Tegevus: EAS ja MKM, 2012 Aasia infokeskus Täna tegutseva EASi infokeskuse koosseisus luuakse Aasia infokeskus, mis pakub ettevõtetele Aasia turgude kohta informatsiooni, nõustamist ja vahendab kontakte. Aasia infokeskuse töö hakkab tuginema olemasolevatele andmebaasidele (muuhulgas ka Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühiselt välja töötatud ASIA Aasiaga Seotud Inimeste Andmebaas). Lisaks põhitegevustele saab infokeskus pakkuda kaugturgudel asjaajamisteenust näiteks abi messidel osalemise ja turundusürituste korraldamise juures. Tegevus: EAS Tegevussuunad 2014+ Aasia turgude ekspordibuldooserid Peale saadud kogemust ja esimesi edulugusid Hiina turu ekspordibuldooserist, töötada välja ja pakkuda ettevõtetele sarnaseid programme fokusseeritult nii sektorite kui sihtturgude lõikes. Lisaks üksikute ettevõtete turule sisenemise toetamisele tuleks sarnase sisuga võimalusi pakkuda ettevõtete koostööprojektidele (annab võimaluse ka väiksematele ettevõtetele). Ettevõtete tutvustamine turgudega EASi eestvedamisel korraldatakse ettevõtetele vähemalt 1 õppe- või kontaktreis aastas olulisematele Aasia turgudele. Kui õppereisi eesmärk on pigem turutunnetuse ja esmaste 12
muljete saamine, siis kontaktreis on suunatud konkreetsete müügitehinguteni jõudmisele. Ühe kontaktreisi koosseisu kuulub 8-9 ettevõtet, kellele lepitakse kohalikke konsultante kasutades kokku 3-4 müügikohtumist potentsiaalsete klientidega. Samuti on oluline (võimalusel koostöös Põhjamaadega) kutsuda Aasia ettevõtete delegatsioone Eestisse ostureisidele. Aasia ekspordivärav EAS korraldab olulistel sihtturgudel partner-konsultantide leidmiseks hanked ning ostab igakuiselt teatud hulga töötunde. Partner-konsultandid pakuvad Eesti ettevõtetele välja ideid ärivõimalusteks (business alert), mille eest tasutakse ainult nende võimaluste kasutamisel. Kulude jagamise põhimõttel saavad ka ettevõtted partner-konsultantide teenuseid kasutada. Hilisemas faasis tuleb kaaluda www.tradewithestonia.com hiina ja jaapanikeelsete versioonide tekitamist. Aasia alane täiendõpe ettevõtjatele. Oluline on jätkata sihtturuseminaride korraldamist, tärkavate turgude teema sissepõimimine erinevatesse ettevõtetele suunatud koolitustesse ja Eestis korraldatavatesse konverentsidesse. Aktiivselt tuleb luua kontakte Põhjamaade vastavate programmidega ning pakkuda Eesti ettevõtetele võimalust osalemaks Põhjamaades toimuvatel Aasia-turu suunalistel koolitustel. Aasia mooduli (www.aasiamoodul.ee) arendamine täiemahuliseks ärifookusega magistriõppe kavaks. Hi-tech Eesti Maja Singapuris Eesti tugevuste tutvustamisele ja koostöö arendamisele (näiteks küberturvalisuse ja e- valitsemise valdkonnas) keskendunud kompetentsikeskuse loomine Singapuris. Samal ajal pakuks hi-tech Eesti Maja ka teistele tehnoloogiapõhistele Eesti ettevõtetele tegutsemisbaasi Lõuna- ja Ida-Aasia piirkonnas, aidates neil turgudele sisenemise kulusid vähendada. Sarnase hi-tech Eesti Maja loomise kontseptsioon töötatakse esmalt välja Silicon Valleys (kontseptsioon 2012), Singapuris jääks sarnase keskuse loomine ilmselt 2014+ perioodi. Teadlikkuse kasvatamine Aasia turgude võimalustest Eesti üldsuse seas Aasia turgude teemade käsitlemine EASi ja MKMi koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga, tele- ja raadiojaamadega. Kaalumist vääriks mõte lisaks New Yorgile, Moskvale ja Brüsselile saata ERR korrespondent ka näiteks Pekingisse. Lepingulise baasi täiustamine Eesti toetab Euroopa Liidu vabakaubanduslepingute võrgu laiendamist. Tarvis on laiendada ka kahepoolsete lepingute võrgustikku (majanduskoostöö, investeeringute kaitse ja topeltmaksustamise vältimise lepped) ning olulisemate sihturgude puhul seada sisse ja aktiivselt kasutada kahepoolse majanduskoostöö komisjoni formaati. EU ettevõtluskeskused Aasia riikides, koostöö teiste riikidega 13
Eesti toetab Euroopa Liidu taseme algatusi ühenduse VKE de eksporti toetavate keskuste loomisel (nagu EU SME-Centre Pekingis või European Business and Technology Centre New Dehlis). Oluline on tärkavatel Aasia turgudel leida koostöövõimalusi ka Põhjamaadega. Oluline on pakutavate võimaluste ja erinevate EL programmide toe aktiivne turundamine Eesti ettevõtetele, abistamine suhtluses ja kontaktide vahendamine. 14
VÄLISINVESTEERINGUD EESMÄRK (2025) EESTI ON AASIA ETTEVÕTETE JAOKS VÄRAV EUROOPA LIIDU JA LÄÄNEMERE REGIOONI TURULE VAHEEESMÄRK (2015) TÕUSVATE AASIA MULTINATSIONAALIDE POOLT ON EESTIS TEOKS TEHTUD 3-5 VÕTMETÄHTSUSEGA VÄLISINVESTEERINGUT TREND JA EESTI VÕIMALUSED 2004 aastal mahtus Forbes 2000 nimekirja 250 Aasia päritolu ettevõtet ning 2010 aastaks oli see number enam kui kahekordistunud: maailma 2000 suurema ettevõtte hulgas oli 689 Aasia ettevõtet. Kasv on tulnud suures osas Hiina, India, Lõuna-Korea ja Taiwani ettevõtete lisandumisest, samal ajal kui Jaapani ettevõtete arv on nimekirjas vähenenud. On küsitav kas kasvutempo püsib nii kõrgena ka järgmistel aastatel, kuid arvestades Euroopa ja USA majanduste ees seisvaid väljakutseid, on trend Aasia ettevõtete osakaalu kasvu osas tõenäoliselt kestlik. 21. sajandi esimesel kümnendil on kasvanud ka Aasia multinatsionaalide poolt tehtavad investeeringud Euroopasse. Hinnanguliselt kaalub järgmise 10-15 aasta jooksul Euroopasse laienemist 1400-3200 ettevõtet, mis on pärit peamiselt Hiinast, Taiwanist, Lõuna-Koreast ning Indiast 2. Aasia päritolu ettevõtted on Euroopas peamiselt huvitatud juurdepääsust jõukatele tarbijatele. Enamasti algab välisinvesteering ettevõtte müügikontori loomisega atraktiivsele turule. Vahel järgneb ka kohaliku turu tarbeks tootmisüksuse loomine (näiteks auto-, elektroonikatööstus) ning teatud T&A tegevuste toomine Euroopasse. Sihtriikide valikul mängib olulist rolli nende siseturu atraktiivsus aga kehtivad ka kõik muud argmendid, mille järgi riigid otsestele välisinvesteeringutele meele järgi on. Lisategurina tähtsustavad Aasia päritolu ettevõtted juba sihtriigis tegutsevate ja nende jaoks tuttavate ettevõtete olemasolu Aasia päritolu ettevõtted kipuvad klasterduma teiste omasuguste lähedale ning oluline on ka kohaliku kaasmaalaste kogukonna olemasolu. Eriti Hiina päritolu kontsernid on täna keskendunud Euroopa ettevõtete ülevõtmistele (näiteks Volvo kaasus), greenfield investeeringuid tehakse vähem. Trend, kus Aasia päritolu ettevõtted üha jõulisemalt Euroopa turule siseneda üritavad, võiks pakkuda oma võimalusi ka Eesti jaoks. 1,35 miljoni elanikuga Eesti ei ole Aasia ettevõtetele kuigi atraktiivne eraldiseisva turuna ning meil on vähe ka sellises mastaabis ettevõtteid, mis võiksid osutuda Aasia kontsernide poolt potentsiaalseteks ülevõtmisobjektideks. See on ka põhjuseks, miks Eestit investeeringu tegemise sihtriigina enamasti ei kaaluta ning 2011 aasta seisuga on Eestisse Aasia päritolu investeeringuid tulnud statistiliselt vaid marginaalsel hulgal. Samas suudab Eesti kitsamates nishides pakkuda atraktiivseid investeerimisvõimalusi ning esimeseks suuremaks väljakutseks ongi olemasolevatele tugevustele keskendudes esimeste suuremate Aasia päritolu võtmeinvesteeringute kaasamine. Kui Eestis juba mõni suurem Aasia päritolu kontsern tegutseb, siis on järgmiste ettevõtete lisandumine juba lihtsam. Aasia programm seab eesmärgiks 2015 aastaks Eestisse tuua tõusvate Aasia multinatsionaalide poolt tehtud 3-5 võtmetähtsusega välisinvesteeringut. 2 OSEC, Swiss-American Chamber of Commerce, McKinsey&Company. Asian headquarters in Europe: A strategy for Switzerland, November 2008 15
MILLISED INVESTEERINGUD VÕIKSID EESTISSE TULLA? LOGISTIKA- JA TRANSPORDISEKTOR Logistika ja transpordisektor omab häid võimalusi Aasia päritolu välisinvesteeringute kaasamiseks. Kui Aasia klientide kaupa õnnestub rohkem läbi Eesti vedada, siis tärkab tugevam investeerimishuvi ka vastava valdkonna Aasia ettevõtetes. Peamine väärtus välisinvestori jaoks oleks logistikaahela kontrollimine. Heaks näiteks on siin tänaseks realiseerimata jäänud Tallinna ja Ningbo sadamate koostööprojekt, mille eesmärgiks oli jõuda Hiina kapitali poolt konteinerterminali ehitamiseni Muuga sadamas. Venemaa päritolu ettevõtte Rail Garant poolt ehitatav uus konteinerterminal valmib Muuga sadamas plaanide kohaselt 2012 lõpus. Lisaks meretranspordile on võimalused välisinvesteeringute kaasamiseks ka lennu- ja raudteetranspordi valdkonnas ning teistes logistikaahela lülides. Olulise Aasia-suunalise tegevusena on Logistika- ja Transiidi Assotsiatsioon EASi toel ellu kutsunud Eesti Logistikaklastri. Klaster tegeleb aktiivse turundustegevusega oma peamistel sihtturgudel (ka Aasias) peamiselt konteinertranspordi ja raudteetranspordi vallas. Ühe tegevusvaldkonnana on Logistikaklaster eesmärgiks võtnud Tallinna kujundamise kruiisilaevade ümberpööramiskohaks, esimene pööring leidis aset 2011. aasta suvel. ELEKTROONIKA/MASINAEHITUSE TESTTURG/ TOOTMISKESKUS Elektroonika- ja masinaehitus on viimastel aastatel Eestis kiirelt arenenud majandusharud, eriti Põhjamaadest pärit ettevõtted on toonud suure osa oma tootmisest Eestisse. Meie eeliseks on oma regioonis konkurentsivõimeline tööjõu oskuste ja kulude suhe ning samuti head logistilised ühendused nii teiste Euroopa Liidu riikide kui Venemaa turule. Aasia ettevõtete jaoks võib Eesti lisaks tootmiskeskusele olla kasulik ka testturuna, kus saab katsetada oma toodete Euroopa turgudele sobivust. Eesti oma masinaehituse klaster on kiirelt arenev, valdkonnas on olemas hulk kohalikke partnereid ning kompetents ka kõrgkoolide tasandil luues head eeldused ka erinevate ettevõtete T&A tegevuste osaliseks toomiseks Eestisse. Arvestades Eestis 2012 aastaks loodavat elektriautode laadimise võrku ning riiklikke toetusmeetmeid elektriautode soetamiseks on Eesti võimalused nimetatud valdkondades eriti atraktiivsed Aasia päritolu elektriautode tootjatele, kelle sooviks on siseneda Euroopa turgudele. Arvukate Aasia elektroonikatöösturite jaoks on Eesti samuti hea investeeringu sihtriik, arvestades eelkõige Eesti häid logistilisi ühendusi nende ettevõtete peamiste sihtturgudega. TEADUS- JA ARENDUSTÖÖ KESKUS / TUGITEENUSTE KESKUS Üheks selgelt huvitavamaks välisinvesteeringu liigiks on välisettevõtete poolt Eestisse oma teadus- ja arendustöö toomine. Seda tüüpi investeeringuid ei ole seni Eestisse suures mahus tulnud, kuigi mitmed varasemast ajast Eestis tegutsenud välisomanikega ettevõtted on siin teadus- ja arendustööd tegema hakanud. Enamasti on T&A keskuse investeeringu jaoks tarvis teatud kitsas, ettevõtte jaoks huvitavas sektoris oskusteabe olemasolu ülikoolides ning samuti piisavat hulka kõrgharitud spetsialistide inseneride, teadlaste ja analüütikute olemasolu. Eesti puhul on täna olemas võimekus Eestisse tuua eelkõige IT valdkonnaga seotud välisettevõtete T&A tegevusi. Välja on kujunenud peamised Eesti IT alased tugevused e- riik ja küberturvalisus. Tugiteenuste osutamise poolelt on meie eeliseks ka tööjõu jätkuvalt suhteline madal hind ning laialt levinud Põhjamaade keelte oskus. Põhja-Euroopa turgu 16
teenindavad IT või finantsala teenuskeskuste jaoks on Eesti üks loogilisi valikuid. RISKIKAPITALI INVESTEERINGUD EESTI IDUETTEVÕTETESSE Koostöös naaberriikide partneritega on võimalik Aasia riskikapitali fondidele pakkuda investeerimisvõimalusi Eesti iduettevõtetes. Eesti või näiteks ka Soome üksi on nimetatud fondide huvi äratamiseks liiga väikesed kuid koostööd tehes on võimalik oluline kriitiline mass kokku saada. Aasia päritolu riskikapitali kaasamine annab ettevõttele ka eelisseisu ja toetuse Aasia turgudele sisenemiseks. Heaks Eestis juba olemasolevaks näiteks on IT valdkonna iduettevõte Guardtime, kuhu on eestimaiste äriinglite kõrval investeeringuid nii Jaapani, Hong Kongi kui Singapuri riskikapitali fondid. Pilootprojektid 2012-2014 Ämari lennujaama osaline kasutuselevõtt cargo lennujaamana Peale Ämari lennujaama valmimist 2012. aasta sügisel on lennujaama efektiivsema käitamise huvides oluline selle osaline kasutuselevõtt ka tsiviillennujaamana. Ämari lennujaamal on potentsiaal kujuneda cargo lennujaamaks, mis peamiselt teenindaks Aasia päritolu kaupade transporti Põhja-Euroopasse. Lisavõimalusi võib pakkuda ka lennujaama ümbruses vabatsooni loomine ning tööstuspargi arendamine. Ämari osaliselt tsiviilkasutusse võtmise ettevalmistustööd toimuvad MKM ja kaitseministeeriumi koostöös 2012-2013. Aasia lendude valmiduse tekitamine Tallinna Lennujaama võimekuse arendamine pikamaalendude teenindamiseks investeeringud lennujaama infrastruktuuri tuleb planeerida 2014+ struktuurivahenditest. Pikamaalendude alustamine on võimalik 1) Läbi mõne välismaise lennufirma meelitamise Tallinna. 2) Estonian Air i võrgustrateegia edukuse korral ja erasektori raha kaasates (kas finantsinvestor, börsile viimine või, strateegiline partner Aasiast) on võimalik välja arendada valmidus pikamaalendudega alustamiseks. Messikeskuse kui võimaliku PPP projekti analüüs Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm aastatel 2011-2014 näeb ette analüüsi Eesti atraktiivsuse tõstmise osas regionaalsete messide korraldamisel. Parimad näited väikeriikide poolt edukateks messikeskusteks kujunemisel pärinevad Aasiast (näiteks on seda teinud Singapur, Hong Kong) ning ka Eestis võib projektil olla jumet kui see teostada koostöös mõne sarnases valdkonnas tegutseva Aasia investoriga. Projekti kaasrahastamist on võimalik planeerida 2014+ struktuurivahenditest. Tegevussuunad 2014+ Eesti läheduses juba tegutsevate ettevõtete sihtimine Aasia päritolu tööstusinvesteeringud seni läinud Euroopa suurematele turgudele (Sakasamaale) lähemale Tsehhi, Slovakkiasse, Ungarisse ja Poola. Eesti võimalik nišš võiks olla Põhjamaade ja Venemaa turu teenindamine ning eeliseks head logistikaühendused ning tihe kaubavood Aasiaga ning tööstusparkide ning vabatsoonide olemasolu. Tööstusinvestori leidmiseks on vajalik kontaktid luua Põhjamaades ja Venemaal juba tegutsevate Aasia ettevõtetega ja nende allhankijatega. Koostööprojekt naaberriikidega Aasia päritolu riskikapitali investeeringute toomiseks. Oluliseks partneriks oleksid eelkõige Soome, St. Peterburi ning Läti ja Leedu iduettevõtteid 17
koondavad ja nendega suhtlevad organisatsioonid. Eesmärgiks saavutada kriitiline mass projektidest mida Aasia päritolu riskikapitali fondidele esitleda. Aasiast riskikapitali kaasamist toetav tegevus on ka ekspordi tegevuste hulgas olev Eesti hi-tech maja loomine Singapuris Kõrgetasemelise Aasia-teemaline konverentsi korraldamine Tallinnas 2014+ Seotud mõne sündmusega nagu näiteks esimene Aasia-lend või siis Ämari cargo lennujaama kasutuselevõtt. Investeeringute promotsioon sihtturgudel Aasia kontekstis jagunevad välisinvesteeringute päritolumaad vastavalt turgudel plaanitavatele tegevustele Eesti jaoks laias laastus kolmeks. 1) Jaapan ja Hiina Turud on oma profiili ja võimaluste poolest mõnevõrra erinevad, kuid mõlemas riigis on olemas nii Eesti saatkond kui EASi välisesindaja. Töö potentsiaalsete investoritega toimub pidevalt: Jaapan: elektromobiilsus ja smart community, Eesti läheduses tegutsevad autotootjad ja nende allhankijad. Hiina: logistika- ja transport, elektroonika ja masinaehitus 2) India, Lõuna-Korea, Taiwan, Hong Kong ja Singapur Indias asub alates 2012 aastast Eesti saatkond, teistes majandustes püsiv majandusküsimustega tegelev esindus Eestil puudub. Välisinvesteeringute kaasamisel jääb valdavaks sektorpõhine lähenemine. - India välisinvesteeringute võimaluste kaardistus teostatud 2011, järgmised kaardistused Lõuna-Korea ja Taiwani kohta - Sektoripõhised missioonid turgudele (perioodil 2012-2014 vähemalt 1 missioon aastas) - Sihtturgudelt pärit ettevõtete missioonide võõrustamine Hinnanguliselt on tegemist majandustega, kust lähema 10-15 aasta jooksul jõuavad rahvusvahelistumiseni ka keskmise suurusega nn. teise laine ettevõtted. 3) teised riigid Tegevused vastavalt sihtsektorite vajadustele. 18
HARIDUS Hariduse valdkond toetab nii turismi, ekspordi kui välisinvesteeringute eesmärkide täitmist pikas perspektiivis. Eesti tuntuse ja positiivse maine levimine ja isiklike seoste ning kontaktide loomine on Aasia riikides kõrgelt hinnatud väärtused ilma milleta sageli majandussuhteid ei teki. Kolmeks peamiseks haridusvaldkonna tegevuseks Aasia programmiga seonduvalt on: 1. Aasia-teemalise õppe arendus. "TLÜ, TÜ ja TTÜ ühismoodul: Aasia ühiskonnad, majandus ja poliitika" on Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli ühiselt arendatud õppemoodul, mille eesmärgiks on tõsta Aasia majanduse, poliitika ja ühiskondadega seonduvat teadlikkust Eesti ühiskonnas. Ühismoodul kaasab Eesti ülikoolides olemasoleva akadeemilise kompetentsi nin loenguid peavad ka välisõppejõud ja Aasias tegutsevad praktikud. Kui seni on kõrgkoolid keskendunud Aasia õpingute juures peamiselt keele- ja kultuurilool, siis antud ülikoolide ühismoodul on rõhuasetusega poliitikale ja majandusele. 2. Study in Estonia Study in Estonia on Eestit kui atraktiivset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööprojekt mille tegevustes osalevad kõik need Eesti kõrgkoolid, kus on võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Ühiseid tegevusi alustati 2008. aastal, projekti koordineerib SA Archimedes ning seda rahastab Euroopa Sotsiaalfond doktoriõppe ja rahvusvahelistumise edendamise programmi DoRa raames. Õppeaastal 2010-2011 õpib Eesti kõrgkoolides tasemeõppes ligi 1300 välistudengit. Lisaks tasemeõppe tudengile õpib veel eri kõrgkoolides umbes 800 programmi Erasmus vahetustudengit ning lühematel talve- ja suvekursustel veel üle 300 välistudengi. Eesti kui riigi tutvustamist kõrghariduse valdkonnas on mõistlik ühendada EAS poolt koordineeritud turismisuunaga nii palju kui mõistlikult võimalik, kuna Aasia tudengid kipuvad eelisjärjekorras valima riiki ja alles siis kooli. Study in Estonia on juba alustanud Hiina turule suunatud turundustegevustega. 2012-2013 on peamine tegevusteravik suunatud suhete arendamisele Šanghai läheduses asuvate ülikoolidega. 3. Kontaktide loomine, kultuuri ja keelealane koostöö Teaduskoostöö osas on seni olnud Eesti ja Aasia riikide suhted õhukesed. Võib leida õppejõudude vahetust ning enesetäiendamisi ning isegi Aasias töötavaid Eesti teadlasi, kuid võimaluste otsimine ühiseks teadustööks, Euroopa FP7 võimaluste kasutamine on täna suuresti kasutamata ressursid. 19
4. Hiina keele õpe Aasia keelte õppimisvõimalused Eestis on olemas suuremates linnades ja ülikoolides. Järveotsa gümnaasiumis õpetatakse jaapani keelt juba üle kümne aasta ning jaapani keele õpe on võimalik ka Tartu ja Tallinna ülikoolis ning paljudes keeltekoolides. Hiina keele õppe võimalused on viimastel aastatel Eestis paranenud. Keskkooli tasemel on seda võimalik õppida näiteks Kuressaare Gümnaasiumis Saaremaal. Võimalus on olemas ka suuremates ülikoolides ning suureks sammuks hiina keele õppe vallas on 2010. aastal Talllinna Ülikooli juures Konfutsiuse Instituudi loomine. Oluline on hiina keele õppe võimaluste avardamine üldhariduskoolides. Hiina keele õppe võimalus kolmanda võõrkeelena tuleks aastaks 2015 tekitada vähemalt viies üldhariduskoolis. Pilootprojekti jaoks oleks võimalik õpetajad Eestisse tuua Hiinast, kasutades head koostööd hiina keele ülemaailmse populariseerimisega tegeleva Hanban i ja Tallinna Ülikooli juures tegutseva Konfutsiuse Instituudiga. Koolide valik toimuks läbi avaliku konkursi. 5. Riikidevaheliste lepingute ettevalmistamine Haridusvaldkonna jaoks on olulised eelkõige lepingud diplomite vastastikuse tunnustamise kohta, tähtsad on ka riikidevahelised teadus- ja arenduskoostöö kokkulepped. Samuti tuleb julgustada ülikoolidevaheliste partnerluslepete sõlmimist. 20
AASIA PROGRAMMI JUHTIMISMUDELI KIRJELDUS Aasia programmi elluviimist hakkab jälgima ja koordineerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kokku kutsutud Aasia programmi juhtkomitee. Aasia programmi juhtkomiteesse kutsutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi, Haridus-ja Teadusministeeriumi, Riigikogu väliskomisjoni, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Arengufondi ja teiste tegevustega seotud riiklike asutuste esindajad. Ettepanek oma esindaja nimetamiseks tehakse ka Aasia turgude vastu huvi üles näidanud ettevõtlusorganisatsioonide esindajatele, näiteks Logistika- ja Transiidi Assotsiatsioonile. Kokku võib juhtkomiteesse kuuluda mitte enam kui 12 hääleõiguslikku liiget. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub juhtkomitee kokku ühe korra poolaastas. Iga aasta detsembriks kinnitab juhtkomitee Aasia programmi järgmise kahe aasta detailse tegevusplaani. Iga kolme aasta tagant vaadatakse läbi ning uuendatakse Aasia programm tervikuna, misjärel kinnitatakse uuendatud programm Vabariigi Valitsuses. 21