A2 B1. TASUJA Eduard Bornhöhe EESTI KIRJANDUS ALGAJALE. Lihtne lugemistekst eesti keele kui võõrkeele õppijale. Tase A2. ImmiSchool & Immisoft

Transcription

1 A2 B1 EESTI KIRJANDUS ALGAJALE Lihtne lugemistekst eesti keele kui võõrkeele õppijale Tase A2 ImmiSchool & Immisoft EESTI KIRJANDUS ALGAJALE TASUJA Eduard Bornhöhe

2 EESTI KIRJANDUS ALGAJALE - TASE A2 TASUJA Eduard Bornhöhe SARJA TOIMETAJA: ÜLLE RANNUT 1

3 SISUKORD EESSÕNA... LK 3 I JAANUSE VANAISA LUGU.. LK 4 II JAANUS LÄHEB LOSSI... LK 6 III TÜLI... LK 10 IV JAANUSE MAJA PÕLETAMINE.LK 16 VI JAANUSE KÄTTEMAKS... LK 20 VII LAHING TALLINNA ALL... LK 23 JÄRELSÕNA LK 24 HARJUTUSED.LK 25 SÕNASTIK/DICTIONARY/СЛОВАРЬ..LK 26 ABOUT THE BOOK LK 30 О книге.. LK 31 2

4 EESSÕNA Eduard Bornhöhe oli eesti kirjanik, kes kirjutas ajaloolisi jutustusi. Tasuja on tema ajalooline jutustus, mis räägib sellest, mis juhtus Jüriööl 23. aprillil aastal 1343 ja miks see juhtus. Lugu räägib ühe poisi elust, kes võitles eestlaste vabaduse eest taani ja saksa rüütlite vastu. Selle poisi nimi oli Jaanus. Jaanusest sai Tasuja ehk kättemaksja. Ülestõus võitlus vabaduse eest, üles tõusma. Tasuja see, kes tasub, maksab; maksab kätte. mõõk rüütel vaba - vabadus loss hobune võitlus I PEATÜKK 3

5 JAANUSE VANAISA LUGU Harjumaal Tallinna lähedal teedest kaugel paksu metsa sees asus Metsatalu. See oli Jaanuse vanaisa maja, kes oli vaba mees. Kuidas see nii juhtus, et tema vaba mees oli, kui kõik teised eestlased pidid teenima taani ja saksa rüütleid? Seda me kohe näeme. Jaanuse vanaisa nimi oli Vahur. Vahur oli alguses ühe taani piiskopi teener ja ta pidi piiskoppi teenima. Vahur oli küll suur ja tugev mees, aga ta oli väga laisk. Kuna piiskop kogu aeg karistas teda laiskuse pärast ja lõi teda, siis jooksis Vahur ühel päeval metsa. piiskop piits teenima töötama; talu farm, maja teener tööline karistama lööma Piiskopil oli kahju, et teener ära jooksis. Ta istus hobuse selga ja sõitis metsa teda otsima. Metsas ta eksis küll 4

6 ära, aga leidis teenri üles. Vahur magas rahulikult puu all, kui piiskop äkki karjus Karu tuleb! Suur pruun karu tuli piiskopi ja Vahuri poole. Piiskopi hobune ehmus, viskas piiskopi seljast maha ja jooksis ära. Tee midagi, Vahur! hüüdis piiskop. Löö karu maha! Vahur aga vastas: Ma jooksen parem ära. Ma jooksen kiiremini kui sina. Karu ei saa mind kätte. Nüüd ehmus piiskop tõsiselt ära ja hakkas paluma: Kallis Vahur, ole hea ja löö karu maha. Siis ma annan sulle tüki maad ja teen sind vabaks, sa ei pea mind enam teenima! See jutt meeldis Vahurile ja ta lõi karu maha. Piiskop pidas sõna. Ta andis Vahurile maatüki ja kirja, mis kinnitas, et Vahur on nüüd vaba mees. Sellest päevast alates elas Vahur metsas, ehitas maja, võttis naise ja talle sündis poeg Tambet, kes oli Jaanuse isa. 5

7 II PEATÜKK JAANUS LÄHEB LOSSI Jaanus oli kümne aastane, kui isa ta esimest korda Loodjärve lossi kaasa võttis. Isa läks lossihärraga juttu ajama ja jättis Jaanuse lossi õue ootama. Jaanus seisis jalad harkis, käed risti rinnal ja vaatas, mida lossi teenrid õues teevad. Õue tulid lossihärra lapsed koos suure koeraga. Poiss oli sama vana kui Jaanus ja tüdruk oli kolm aastat noorem. Poiss viskas palli Jaanuse poole ja hüüdis koerale Võta! Koer jooksis pallile järele otse Jaanuse kahe jala vahelt läbi ning Jaanus kukkus maha. kahe jala vahelt läbi kukkus maha jooksis pallile järele 6

8 Poiss hakkas selle peale kõva häälega naerma, sest tema meelest oli see väga naljakas. Jaanus oli väga vihane ja nad oleksid peaaegu kaklema läinud. Tüdrukul aga oli Jaanusest kahju. Mis sa naerad!, riidles ta oma vennaga, Me peame vabandust paluma. Nad läksid Jaanuse juurde ja tüdruk ütles viisakalt. Tere! Minu nimi on Emilia. See on minu vend Oodo. Meil on väga kahju, et sa kukkusid. Kas sa said haiget? Pole midagi! vastas Jaanus naeratades. Oodo, kes ei tunnistanud end kunagi süüdi, leidis kiiresti ka süüdlase üles ja hakkas koeraga riidlema. Rumal koer! Vaata, mida sa meie kalli külalisega tegid! Häbi sulle! Koeral oli väga häbi ja kõik olid rahul. Poisid surusid kätt ja neist said sõbrad. Mis su koera nimi on?, küsis Jaanus. Alguses oli ta nimi Tölp, mis tähendab rumal, aga et ta on tegelikult tark koer ja oskab igsuguseid trikke teha, siis panime talle uue nime ja nüüd on ta Tarapiita. Tahad, ma näitan sulle trikke. tark teab palju; rumal ei oska, ei tea midagi 7

9 Oodo pani kaks kätt maha, seisis pea peale ja ajas jalad üles harki. Tarapiita hüppa!, käskis ta ja Tarapiita hüppas tema jalge vahelt läbi. Proovi sina ka! käskis Oodo. Jaanus seisis ka pea peale ja ajas jalad harki ning käskis koera: Hüppa, Tölp! Koer aga ei hüpanud, vaid läks solvunult põõsa taha. Ta solvus, seletas Oodo, Miks sa talle Tölp ütlesid? Hüppa Tarapiita! käskis Oodo ja koer pea peal seisma hüppas Jaanuse jalgade vahelt ilusasti läbi. Lossiõue, kus lapsed mängisid, tuli lossi teener ja küsis, et kes Jaanus on ja kust ta pärit on. Jaanusele teener ei meeldinud ja ta ei vastanud midagi. Teener tahtis Jaanust lossist ära ajada, aga siis lõi Oodo teenrit piitsaga ja ütles: Kuidas sa julged minu külalisega niimoodi rääkida! Teener vabandas ja läks ära. Ära ajama Mine ära! 8

10 Siis küsis Oodo Jaanuse käest: Kas sa oled ka rüütli poeg? Jaanus vastas, et tema isa on vaba mees. Kas sul on ka loss ja teenrid? küsis Emilia. Meil on oma talu, vastas Jaanus ja teenrid on meil ka. Siis tuli ka lossihärra koos Jaanuse isaga lossist välja ja lapsed tutvustasid isale oma uut sõpra. Jaanus on juba mitu aastat koolis käinud, kiitis Tambet oma poega. Vaata siis, kui tubli! kiitis ka lossihärra Jaanust. Jaanus oli leidnud endale uued sõbrad ja ta käis nüüd peaaegu iga päev lossis oma uute sõpradega mängimas. Ka Emilial ja Oodol oli hea meel uue sõbra üle, sest koos oli palju lõbusam. kiitis ütles, et ta on tubli 9

11 III PEATÜKK JAANUS LÄHEB SÕBRAGA TÜLLI Jaanus sai viisteist aastat vanaks ja isa kinkis talle toreda hobuse. Jaanus ratsutas oma uue uhke hobusega lossi poole, et Emilia ja Oodoga koos aega veeta. Nende suur sõprus oli kestnud juba viis aastat. ratsutab hobusega Teel lossi nägi ta kaht noort inimest endale vastu ratsutamas need olid Oodo ja Emilia. Vaata, kes sealt tuleb uhke hobuse seljas! hüüdis Oodo õele ja andis oma hobusele piitsa, et see kiiremini jookseks. Emilia ei raatsinud oma hobusele piitsa anda ja ta jäi tükk maad Oodost maha. Kuhu te lähete? küsis Jaanus, kui Oodo temani jõudis. Me otsustasime Emiliaga täna võidu sõita, vastas Oodo. Sa uhkustasid, et sa lehma seljas kiiremini edasi jõuad kui mina oma hobuse seljas, ütles Emilia, kui ta kohale jõudis. Muidugi! Sa ei raatsi ju 10

12 oma hobusele piitsa anda, vastas Oodo. Oodo oli väga uhke ja arvas alati, et ta on parem kui teised. ei raatsinud oli kahju uhkustama ennast kiitma teiste ees uhke parem kui teised lehm Meie Emiliaga sõidame ühe vana munga juurde, kes üksinda metsas elab. Kas tahad kaasa sõita? kutsus Oodo. Jaanus oli suure rõõmuga nõus, aga juba karjus Oodo, et tema siiski oma vana hobuse seljas Jaanusega koos ratsutada ei saa, sest Jaanusel on väga kiire hobune. Jaanus lubas küll, et nad sõidavad tasakesi üksteise kõrval, aga Oodo ei jätnud enne järele, kui ta Jaanuse hobuse enesele sai ja Jaanus pidi istuma Oodo vana hobuse selga. 11

13 hunt munk Jaanus, jutusta oma vanaisast mõni lugu! Räägi kuidas ta mitu hunti korraga maha lõi, palus Emilia. Jaanus hakkas jutustama, aga ise vaatas silmanurgast kogu aeg murelikult Oodo poole, kes tema uhke hobusega ratsutas. Nad sõitsid läbi metsa ja üle põllu ning juba paistiski vana munga maja, kui äkki Oodo hobusele piitsa andis ja nagu tuul minema kihutas. Jaanus ja Emilia püüdsid talle järele jõuda, aga enne kui nad ta kätte said, hüppas hobune üle aia, viskas Oodo seljast maha ja kihutas edasi, kuni ta metsa puude vahele kadus. Kihutama väga kiiresti sõitma/ratsutama 12

14 Hobune viskas ta seljast maha Jaanus ja Emilia hüppasid hobustelt maha ja jooksid Oodo juurde, kes teadvuseta maas lamas. Jaanus võttis Oodo sülle ja kandis ta munga juurde. Munk istus oma maja ees puust pingil ja kuulas linnulaulu ning vaatas, kuidas tuul puulehti kiigutas. Munk oli kuulus selle poolest, et ta kasvatas ravimtaimi ja valmistas nendest rohtu ning oskas inimesi ravida. Ravimtaimed - rohi taimed, mis ravivad rohupudel 13

15 Jaanus pani Oodo munga jalge ette murule ja seletas, mis oli juhtunud. Munk tõi toast väikese rohupudeli ja pani selle Oodole nina alla. Kohe tegi Oodo silmad lahti ja vaatas imestunult ringi. Oi kui tore, et sa elus oled, ütles Emilia ja kallistas oma venda. Oodo ei saanud aru, mis juhtus. Ta ei mäletanud, et hobune ta seljast maha viskas. Kuidas sa sellise häbi nii kiiresti unustad? naeris munk sõbralikult. Teised rüütlid mäletaksid seda elu lõpuni. Mis häbi? karjus nüüd väga vihane Oodo. Ma sulle näitan häbi. Ma annan teile kõigile peksa nagu koerale! ähvardas ta ja raputas rusikat Jaanuse nina ees. Kui ma su hobust kätte ei saa, siis annan sulle peksa ja vaata, et sa enam meie lossi õue ei tule! karjus ta. Aga rohkem ta öelda ei saanud, sest Jaanus lõi ta rusikaga pikali. Munk astus nende vahele ja ütles Jaanusele ehmunult: Mõtle, mida sa teed. Oodo istus oma vana hobuse selga ja ratsutas minema. Munk aitas Emilia 14

16 hobuse selga ja palus, et ta räägiks oma isale tõtt selle kohta, mis sel päeval juhtus. Emilia noogutas pead ja sõitis oma vennale järele. Rohkem Jaanus enam lossi õue ei läinud ja sellega nende sõprus lõppes. Munk aga otsustas Jaanust õpetama hakata, sest Jaanus oli tegelikult tark ja heasüdamlik poiss. rusikas rusikat raputama Jah! noogutas pead Ei! raputas pead tüli läksid tülli, läksid riidu tülitsema riidlema, riidu minema kukkus pikali kukkus maha lõi pikali lõi nii kõvasti, et ta kukkus maha pikali 15

17 IV PEATÜKK KAKLUS JAANUSE ÕUEL Kuna Jaanus nüüd lossis enam ei käinud, sõbrustas ta rohkem külas elavate eestlastega. Ühel pühapäeval otsustas ta oma noort sõpra, kelle nimi oli Maanus, vaatama minna. Maanus lamas haigena voodis, sest ta oli lossis Oodo käsul peksa saanud. Ta oli Oodo koera tigedaks hundiks nimetanud ja see oli noorhärrat nii vihastanud, et ta teda piitsaga peksta laskis. Vana lossihärra oli nüüd surnud ja Oodo oli lossis peremees. Maanus lamas voodis ja oigas, kui Jaanus kohale jõudis. Ta selg oli verine. Jaanus oli vana munga käest ravitsemist õppinud ja nüüd aitas ta Maanuse haavad ära puhastada ja kinni siduda. haava siduma 16

18 Jaanus tahtis küll järgmisel päeval Maanust uuesti vaatama minna, aga tal oli kodus nii palju tööd, et ta ei saanud terve päeva kuhugi minna. Järgmisel hommikul ärkas Jaanus selle peale üles, et keegi ta nime hüüdis. Ta vaatas aknast välja ja nägi Maanust. Maanus oli kodust ära jooksnud, sest lossihärra oli väga vihane, et Maanus eelmisel päeval põllul tööl ei olnud ja käskis oma teenril Maanusele järele minna ja ta lossi tuua. Kui Maanus kuulis, et ta peab jälle lossi minema, siis põgenes ta metsa. Koju ei julgenud ta enam minna ja otsustas Jaanuse juurde minna, sest Jaanus elas metsas. Jaanus kutsus ta tuppa, andis talle süüa ja pani ta magama. Äkki kostis õuest kõva riidlemine. Kui Jaanus õue läks, nägi ta, et Oodo seisis koos teiste rüütlite ja teenritega tema õues ja karjus tema isa peale. Ära valeta! Ma tean, et Maanus on sinu majas. Kui sina seda 17

19 ei tea, siis küsi oma poja käest. Jaanus teab, et ta siin on. Isa aga ei teadnud, et Maanus nende pool on ega tahtnud Oodot oma majja sisse lasta. Siin teda igatahes ei ole, ütles Tambet, Mina olen vaba mees ja sa ei tohi ilma minu loata minu majja tulla. Oodo vihastas,.võttis mõõga ja lõi mõõgaga vanale Tambetile pähe. Tambet kukkus maha, tal oli pea verine. Tambeti teenrid ja Jaanus võtsid samuti mõõgad välja ja hakkasid lossihärra kaaslaste ja teenritega võitlema. sai surma löödi maha Jaanus lõi Oodol mõõga käest, kuid kaaslased päästsid ta ära. Lõpuks jäi Jaanus üksinda võitlema, kuna kõik ta teenrid olid surma saanud ja ta põgenes majja. Oodo ja tema kaaslased rõõmustasid selle üle ja panid maja põlema. Nad olid kindlad, et Jaanus ja tema 18

20 teenrid ning Maanus põlevad koos majaga ära. Nad viisid Tambeti lossi nng panid ta lossi keldrisse vangi. Maja aga põles heleda leegiga, kuni vihm tulekahju kustutas. maja põleb - tulekahju põgenes jooksis ära Jaanusest ei kuuldud lossis nüüd tükk aega midagi ja kõik arvasid, et ta on surnud. 19

21 V PEATÜKK JAANUSE KÄTTEMAKS Jaanus ja Maanus aga ei hukkunud tulekahjus. Nad pääsesid põgenema ja elasid alguses vana munga juures, kust neid keegi ei otsinud. Jaanus aga ei andnud Oodole andeks, et ta tema maja maha põletas ja isa vangi võttis. Ta tahtis oma isa vabastada ja Oodole kätte maksta. Sellest ajast sai tema nimeks Tasuja ehk kättemaksja. Keegi ei teadnud tema õiget nime ja kõik hüüdsid teda Tasujaks. hukkuma surma saama, tasuma maksma; kättemaks, kätte maksma kurja teo eest tasuma. Jüriööl, 23. aprillil algas eestlaste kättemaks saksa rüütlitele sellega, et kõik nende lossid ja majad Tallinna ümbruses, Padisel, Paides, Haapsalus ja Saaremaal ja 20

22 mitmel pool mujal pandi põlema. Üksteise järel süttisid pimedas öös tulekahjud, kõik rüütlid, kes kätte saadi, löödi maha. Jaanus, kelle nimi nüüd oli Tasuja, tungis oma meestega Loodjärve lossi, kus Oodo tema isa vangis hoidis. Nad murdsid väravast sisse ja algas äge võitlus eestlaste ja saksa rüütlite vahel. Oodo kohkus väga, kui ta Jaanuse ära tundis, kes mõõk käes tema poole tormas. Ta ei hakanud Jaanusega võitlema, vaid pööras ringi ja põgenes lossi. Nüüd sai ta aru, et Jaanus on tulnud oma isa pärast kätte maksma. tormama kiiresti jooksma, nagu torm tulema kelder - läks mööda treppi alla keldrisse Jaanus ei hakanud Oodot kohe taga ajama, vaid läks mööda treppi alla lossi keldrisse oma isa vangist vabastama. Ta leidis oma isa pimedast keldrinurgast, kuid 21

23 isa oli juba ammu surnud. Tuline viha täitis Jaanuse südant. Jaanus tormas trepist üles tagasi lossi õue ja nägi seal kohe Oodot, kes oli samuti vahepeal julgemaks saanud ja tagasi tulnud võitlema. Olgu surm sulle väikeseks kättemaksuks mu isa eest! hüüdis Jaanus ja lõi vihaga mõõga Oodole otse südamesse. Oodo kukkus surnult maha. Emilia karjatas seda nähes, aga ta teadis, et tema vend oli surma ära teeninud. Oodo oli inimestele oma elus palju kurja teinud. Loss oli vallutatud, aga kauemaks eestlased lossi ei jäänud, sest nad pidid minema Tallinna alla. vallutama linna, lossi või kindlust kellegi käest jõuga ära võtma. 22

24 VI PEATÜKK LAHING TALLINNA ALL Tallinna all kais äge lahing. Eestlased otsustasid Tallinna vallutada soomlaste ja rootslaste abiga, kes olid lubanud neile appi tulla. Kümme tuhat eestlast kogunes Tallinna alla. Taanlased olid aga appi kutsunud Saksa Ordu rüütlid Tallinna kaitsma. Lahing võitlus lossi, kindluse või linna pärast raudrüü - rauast riided Jaanus istus oma meestega hobuste selga ja kihutas Tallinna poole. Kui nad kohale jõudsid, oli lahing juba lõppemas, sest sakslastel olid raudrüüd ja parem 23

25 sõjavarustus. Jaanus ja tema kaaslased langesid võideldes oma vabaduse eest. Eestlased kaotasid lahingu Tallinna all. Rootsi sõjavägi, keda eestlased olid appi kutsunud, jõudis kohale pärast lahingut. Kui nad kuulsid, et eestlased on lüüa saanud, läksid nad tagasi. Aasta pärast oli kõik jälle rahulik. Taanlased müüsid Tallinna Saksa Ordule ja eestlased ei julgenud enam vastu hakata ega oma vabaduse eest võidelda. JÄRELSÕNA Lahing Tallinna all toimus Sõjamäel Lasnamäe lähedal. Jüriöö lahingu mälestuseks rajati sinna paarkümmend aastat tagasi Jüriöö park ning pandi mälestuskivi ja mõõk, et mäletada eestlaste vabadusvõitlust. 24

26 HARJUTUSED Vasta küsimustele! 1.Kes oli Jaanus? A rüütel B teener C vaba mees 2. Kelle lõi Jaanuse A piiskopi vanaisa maha? B karu C lossihärra 3.Kus elas Jaanus? A lossis B põllul C metsas 4. Kelle maja poles maha? A Jaanuse B lossihärra C piiskopi 5. Kes maksis kätte? A Jaanus B Oodo C vanaisa Lõpeta laused! 1.Oodo hüppas hobuse A kätte 2.Hobune viskas Oodo seljast B lahingu 3.Jaanus maksis C pead 4.Emilia noogutas D rusikat 5.Jaanus seisis jalad E maha 6.Oodo raputas F harkis 7.Eestlased kaotasid G selga 25

27 SÕNASTIK/DICTIONARY/СЛОВАРЬ I PEATÜKK EESTI ENGLISH русский 1. ehmus was frightened испугался 2. eksis ära, ära got lost, getting заблудился, заблудиться eksima lost 3. karistas, punished, to наказал, наказать karistama punish 4. karjus, karjuma shouted, to shout кричал, кричать 5. karu bear медведь 6. kaugel far away далеко 7. kinnitas confirmed подтвердил 8. laisk lazy ленивый 9. lööma, lõi Löö maha! lõi to hit, he/she hit Kill!, killed ударить, ударил Убей! он убил maha 10. lähedal close, nearby близко, рядом 11. maatükk piece of land участок земли 12. piiskop bishop епископ 13. piits whip кнут 14. selg, selga istus hobuse seljas/selga Back He sat on the horse. Спина (где? куда?) Он сидел на лошади. 15. talu farm Ферма, хозяйство 16. teener servant слуга 17. viskas maha, maha viskama threw down, to throw down бросал, бросать II PEATÜKK EESTI ENGLISH русский 1. jalad harkis standing legs wide стоять ноги широко seisma apart расставлены 2. julgema to dare сметь 26

28 3. ajama ära/välja to cast out изгонять 4. häbi shame позор 5. järele jooksma to run after... бегать за kaklema to fight драться 7. kiitis praised похвалил 8. kukkus maha fell down упал 9. crossed arms on Скрещенные на груди käed risti rinnal chest руки 10. to command, to käskima приказать, велеть give orders 11. kätt suruma to shake hands пожать руку 12. läbi through через 13. standing on his pea peal seisma стоять на голове head 14. proovima to try попробовать 15. rumal stupid глупый 16. solvus was offended, обиделся 17. süüdi guilty виновен 18. tark Wise мудрый 19. trikk Trick трюк 20. vahel (kus?), vahelt (kust?) between между III PEATÜKK EESTI ENGLISH русский 1. didn t have the hart to не хватило духу ei raatsinud do it сделать это 2. hunt, hundid wolf, wolves волк, волки 3. hüüdis shouted, called out крикнул 27

29 4. kihutama to drive fast, to speed ездить быстро 5. kätte saama, to catch поймать kinni püüdma 6. munk monk монах 7. Rohi, muru grass трава, газон 8. noogutama to nod (his head) кивать головой (pead) 9. põld field поле 10. raputas rusikat shaked his fist тряс кулаком 11. ratsutama to ride a horse кататься на лошади 12. ravima to treat, cure лечить 13. ravimtaimed medicinal herbs лекарственные травы 14. rohi, ravim medicine, drug лекарствo 15. silmanurgast vaatama, piiluma 16. tüli, tülli minema 17. uhke 18. uhkustama, kiitlema peeked quarrel, to quarrel proud, gorgeous to show off, brag заглянул ссора, ссориться 19. ähvardama to threaten угрожать гордый, великолепный Хвастаться похвастать, гордиться 28

30 IV JA V PEATÜKK EESTI ENGLISH русский 1. choke a fire, (tuld) kustutama потушить огонь douse flames 2. haav wound рана 3. haava puhastama to clean wound очистить рану 4. haava siduma to bind a wound связывать рану 5. was killed, hukkus погиб perished 6. kelder basement подвал 7. kättemaks, kätte revenge, to отомстить maksma revenge 8. lahing battle битва 9. leek flame пламя 10. nad said lüüa were defeated были побеждены 11. põgenema to escape, flee бежать, убежать 12. põlema panema to set on fire поджечь 13. surm, surma death, got killed cмерть, погиб saama 14. tormama to rush спешить 15. tulekahju Fire пожар 16. vallutama to conquer покорить 17. veri, verine blood, bloody кровь, кровавый 18. võitlema to fight (in the battle) сражаться 29

31 ABOUT THE BOOK Easy reader for the Estonian language as a foreign language learners ESTONIAN LITERATURE FOR BEGINNERS is a series of simplified books for Estonian as a foreign language learners at the level of A1, A2, B1 and B2. The Book Tasuja (Avenger) by Eduard Bornhöhe tells about the life of a young boy, who stood up against injustice and violence in his home parish. Through interactions and conflicts with his peers of noble origin he grows into an active freedom fighter and one of the leaders of St. George night uprisal on April 23, 1343 that leads to his subsequent violent death. This romantic adventurous book was written by Bornhöhe in the age of 17, when he was a high school student in Tallinn. Series editor Ülle Rannut, PhD Publisher ImmiSchool & ImmiSoft OÜ Interactive materials are available on the website: 30

32 О книге Серия упрощенных книг Легкaя эстонская литература для начинающих предназначенa для тех, кто изучают эстонский язык как иностранный язык на уровeнь А1, А2, В1 и В2. В книге "Tasuja" (мститель) Эдуард Bornhöhe рассказывает о жизни молодого мальчика, который решил встать против несправедливости и насилия в его родной волости. Через ежедневного общения и конфликтов со сверстниками дворянского происхождения, он растет в активного борца за свободу и становится одним из лидеров восстания Георгиевской ночи на 23 апреля 1343, что приводит к его последующей насильственной смерти. Эту романтическую книгу приключений Bornhöhe написал в возрасте 17 лет, когда он был еще учеником средней школы в Таллинне. Pедактор серии Ülle Rannut Издатель: ImmiSchool & ImmiSoft OÜ Интерактивные материалы доступны на веб-сайте: 31

33 Sari EESTI KIRJANDUS Lihtne lugemistekst ALGAJALE eesti keele kui võõrkeele on mõeldud õppijale. Tase eesti A2 keele kui võõrkeele õppijale. Sari tutvustab eesti kirjandust ja kultuuri. Tekstid on kohandatud vastavalt õppijate keeleoskustasemele. Raamatud on jaotatud vastavalt Euroopa keelemapi keeleoskustasmetele eesmärgiga rikastada keeleõppijate sõnavara A1, A2, B1 ja B2 tasemel. Ramatud on varustatud eesti-inglise-vene sõnastikuga ning arusaamist toetavate piltide ja sõnaseletustega ning sõnavara harjutustega. Raamat on saadaval e-raamatuna ja pehmekanelises köites. Raamatu juurde kuulub audio CD või mp3 ning interaktiivsed ülesanded. Sarja toimetaja Ülle Rannut, PhD. Sarja väljaandja:immischool & ImmiSoft Tekstid luges sisse Tobias Rannut Heli, kujundus ja tehniline toimetus: Adrian Rannut 32