EDASIÕPPIJA. Suurelt mõtleja KRISTEL KRUUSTÜK. Sinu edasised haridusvalikud. Kuidas leida see õige?

Transcription

1 EDASIÕPPIJA Värske info õppimisvõimaluste kohta Eestis ja välisriikides teatmik gümnaasiumilõpetajale 2018 Sinu edasised haridusvalikud Kuidas leida see õige? Mida võiksid teada kutse- ja kõrgkoolis õppimisest? Õppimine välismaal Suurelt mõtleja KRISTEL KRUUSTÜK Kuidas rahastada õpinguid?

2 Minu edulugu Hea noor, oled peagi omandamas keskharidust ja jõudmas uuele ristmikule kuidas edasi? Kas minna kõrgkooli või kutsekooli? Hoopis reisima? Või tööle? Kas läbida tee järgmise ristmikuni jalutades või raketina kihutades? Ükskõik, millise tee valid, tee endale enne selgeks, millised võimalused ja takistused sind ees ootavad, et vajadusel plaane käigu pealt muuta. EBS on andnud mulle rahvusvahelise tutvusvõrgustiku ning arusaama, et tagasihoidlikkuseta jõuab elus kaugemale! Priit Viru Adcash finantsjuht, EBS vilistlane Pole hullu, kui esialgu valisid vale marsruudi, sest järgmisel ristteel on võimalik võtta uus suund. Pole mõtet karta eksida. Iga kogemus on kuldaväärt, edusammude kõrval tuleb osata hinnata ka väikeseid tagasilööke. Kõik nad õpetavad meile midagi. Oluline on, et õpiksid igas olukorras midagi uut, et hiljem seda oskuslikult kasutada. Õppimine ei pea toimuma alati ja ainult klassiruumis, õppida on võimalik igal sammul. Koolile lisaks saame uusi teadmisi kõigest, milles osaleme. Lisandunud on palju uusi õpivorme uutes keskkondades, tänapäeval saame õppida interneti vahendusel ja töökohtades. Oluline on osata kõikidest kogemustest järeldusi teha. Tuleviku ühiskonnas hinnatakse kõige rohkem seda, kuidas suudad kasulik olla oma tööandjale. Võib olla tahad rakendada oma oskusi ja kogemusi isikliku ettevõtte rajamiseks? Mitmekülgne kogemus nii kodus kui välismaal pakub võimaluse vaadata Eestit uuest vaatenurgast. Värske pilk ja uued ideed viivad edasi. Olgu sinu edasised haridusvalikud millised tahes, kindlasti tutvu põhjalikult iga pakkumisega ning otsi ja loo uusi võimalusi! Noorus on parim aeg huvitavateks elamusteks ja mitmekesiste kogemuste saamiseks! Nende alusel saadki teha parima ja põhjendatud valiku. Edusoovidega, haridus- ja teadusminister Mailis Reps 2 EDASIÕPPIJA

3 Autor: Edasiõppija Kristel Kruustük: mõtle, mida saad homme teha paremini! Mobiilirakendusi testiva idufirma Testlio asutaja ja tegevjuht ning aasta Eesti noor ettevõtja Kristel Kruustük (28) sattus IT valdkonda juhuslikult, kuid vaadates tagasi tehtud valikutele, on ta väga rahul sellega, mida tänaseks saavutanud on. Seepärast oli ta nõus oma mõtteid jagama ka Edasiõppijale. Kristel, oled lõpetanud IT Kolledži süsteemide arenduse eriala. Sel ajal ei olnud see väga levinud valik tüdrukute seas. Kuidas selleni jõudsid? Kuna olin gümnaasiumis reaalklassis, siis teadsin, et valin pigem reaalkallakuga karjääri. Kuid kindel siht puudus. Veetsin suve õe juures Londonis, kus töötasin ettekandjana. Selle aja jooksul suhtlesin paljude õe tuttavatega, kes töötasid IT-vallas. Nad veensid mind, et IT-valdkonnas on suur võimalus karjääri teha, seal on lõputud võimalused ja palju erinevaid rolle. Otsustasingi anda paberid sisse IT Kolledžisse. Tõesti, enne seda, arvasin, et IT on nn pika patsi poiste ala, kuid see arusaam muutus kohe esimesest koolipäevast. Milline oli Sinu tudengielu? Kui eeskujulik õppur olid? Sel ajal oli tüdrukuid IT Kolledžis üpris vähe ja seetõttu olid kõik väga abivalmid ja toetavad. Olin ise pigem selline keskmine õpilane, kes sai oma asjadega hakkama. Tegelikult oleksin pidanud veel rohkem õppimisele pühenduma, sest nüüd tagantjärgi mõistan, kui väärtuslik aeg see oli. Minu hobide hulka kuulus korvpall, lisaks asutasin IT Kolledži esimese bändi. Samuti võtsin osa ja aitasin korraldada mitmeid üritusi ning kuulusin üliõpilasesindusse. Alates teisest kursusest asusin kooli kõrvalt tööle tarkvara testijana. Millisena nägid oma tulevikku kooli lõpus? Teadsin selgelt, mida tahan - saada parimaks tarkvara testijaks. Teadsin, et selleks tuleb kõvasti pingutada ja veel rohkem kogemusi omandada. Loobusin oma mugavast elust Eestis ja läksin tööle välismaale, et ennast mujal proovile panna. Usun, et tegin õige valiku. Sinu ettevõte Testlio testib suurklientide, nagu näiteks Microsoft, Strava, Lyft ja Salesforce, tooteid. Sinu alluvuses töötab tänaseks enam kui 60 inimest nii Eestis kui ka USA-s. Kuidas Sa selle kõigeni jõudsid? Kas oli keeruline noore inimesena ettevõtet luua? Tegelikult ma kunagi ei mõelnud sellele, et minust võiks saada ettevõtja. Mulle lihtsalt meeldis tarkvara testimise maailm. Kuna igapäevase töö käigus leidsin testimises erinevaid probleeme, millele polnud veel lahendusi leitud, otsustasingi need ise luua. Kui aus olla, siis ei olnud keeruline oma firmat teha. Ma tegelikult ei mõelnudki sellele, kui loomisele, vaid tahtsin pigem lahendada testimise probleemi ja selle käigus tekkiski ettevõte. Ettevõtlus nõuab väga kõrget valuläve ja stressitaluvust. Tavaliselt nähakse ettevõtluses kohe finantsvabastust, aga nii roosiline see ei ole. Üheksast viieni tööpäevad asenduvad hoopis 24/7 tööajaga. Ettevõtluse toimimiseks on vaja väga head tuge, näiteks kaasasutaja, tiim ja partnerid. Üksinda ei ole see reaalne ega jätkusuutlik. Ettevõtja jaoks on kõige vajalikum oskus suure pildi nägemine. Milline näeb välja Sinu tavaline tööpäev? Kuna meil on tiim ka San Franciscos, siis tavaliselt on mu õhtud pikemad. Samuti reisin väga palju Eesti ja USA vahet. Minu päevad on tavaliselt väga hektilised ning tegevused on üsna seinast seina, näiteks kohtun Testlio juhtkonna ja tiimiliikmetega, suhtlen meie testijatega või klientidega, teen ettekannet mõnel konverentsil või annan intervjuusid. Lisaks tegelen igasuguste muude jooksvate probleemide lahendamistega. Nädalavahetusel püüan puhata tavaliselt pühendun klaverimängule või ratsutamisele. Mul on väga armas hobune Rockefeller. On äärmiselt oluline võtta aega ka töövälisteks asjadeks. Millega peaksid tänased noored tööle kandideerides arvestama? Kuidas valid inimesi Testliosse tööle? Praegustele noortele soovitangi rohkem kannatlikkust ja järjekindlust. Kindlasti ka seda, et tuleb olla avatud uutele teadmistele kõikides eluetappides. Juhiks on võimalik õppida, aga see nõuab väga palju distsipliini ja kannatlikkust. Enda tiimi valin inimesi ambitsiooni ja teotahe järgi, nad peavad oskama näha kogu tervikut ja mõistma, mis on tema töö suurem eesmärk. Kõige olulisem on, et kõik töötajad kannaksid ettevõtte väärtuseid, milleks Testlio puhul on committed, spirited ja responsive. Mida soovitad abiturientidele? Kuidas leida see õige? Soovitan neil teha tööd ja mitte liiga kergesti alla anda. Ükski asi ei tule elus lihtsalt ja ei ole olemas ühtset edu valemit kõik jõuavad selleni oma teed pidi. Kuid kindlasti peab olema kirg selle vastu, millega tegeled. Tee selgeks, millised on sinu huvid, ole uudishimulik ja avastamishuviline. Minu soovitus on, et ära ennast vaeva pigem sellega, mida oleks saanud teisiti teha, vaid mõtle sellele, mida saad homme paremini teha. 4 EDASIÕPPIJA

4 SISUKORD Autor: Edasiõppija VALIKUD Kuus nippi, kuidas leida SEE õige? Kuus nippi, kuidas leida SEE õige? 7 Lennujuht - spetsialist, kes tööd koju kaasa ei võta 9 Andmekaevur või kasutajakogemuse disainer - kelleks sina tahad saada? 10 Edasised haridusvalikud 12 Merill, kes julgeb proovida 14 Õppimine kutsekoolis 16 Viljandi kutseõppekeskuses saab õppida oma ala meistriks 19 Triin Lõhmus: leidsin unistuste töö tänu kutseoskustele 21 Kutsekoolist kõrgkooli ja vastupidi 23 Õppimine kõrgkoolis 24 Gümnaasiumis ja kõrgkoolis õppimise erinevused 27 Omanda rahvusvaheline kõrgharidus Eestist lahkumata 29 5 soovitust ülikooli astujale 30 Check-in lennuakadeemiasse 31 Kaheksa nippi sisseastumiseks 34 EDASIÕPPIJA 2018 Väljaandja: MTÜ Haridusinfo, Joa 2, 10127, Tallinn Tel , info@haridusinfo.ee, Toimetaja: Kati Raudsaar, kati@haridusinfo.ee Kujundus: Kirsti Makkar, kirsti@designful.eu Info ja reklaam: Margus Kruusvall, info@haridusinfo.ee Trükk: Kroonpress 2018 Haridusinfo MTÜ Mina õpin Sisekaitseakadeemias - tule sina ka! 35 Miks tulla TTÜ-sse IT-d või inseneeriat õppima? 37 Eesti Maaülikool - terve Eestimaa ülikool 39 Tallinna Tehnikakõrgkool jälgib tööturu pulssi 40 Välismaale - iga sekund on elamus 42 Õppima Ameerikasse? Suurepärane mõte! 43 Kuidas rahastada õpinguid? 44 Viis fakti ajateenistuse kohta 47 Töötada kooli kõrvalt või mitte? 48 Milline on töömaailm homme? 49 Töötukassa teenused edasiste valikute toetamiseks 50 Nendes koolides saad edasi õppida! 52 Appi, ma ei saanud kooli sisse! 62 Teatmiku valmimisele aitasid kaasa: Eestis on mitmeid ülikoole, rakenduskõrgkoole ja kutsekoole. Kõigis neis on omakorda veel kümneid ja kümneid õppekavasid. Rääkimata välismaistest võimalustest. Valikuid edasiõppimiseks ei ole just vähe. Kuidas leida nende seast SEE õige? 1 Õpi ennast tundma Millised on sinu huvid, võimed, oskused, iseloom, väärtused, soovid ja unistused? Enesetundmine aitab otsustada, milline elukutse sulle sobib, mida suudad hästi teha ja milles tuleb sul veel end arendada. Kui jääd analüüsimisega hätta, siis kasuta mõne usaldusväärse lähedase abi või suhtle karjäärinõustajaga. Püüdke mõelda, millist elu tulevikus elada tahad ning mida pead tähtsaks? Milline on sinu unistuste töö? Milline valdkond paneb silmad särama? Mis elukutse tundub sobivat sinu isiksusega? 2 Otsi kogemusi ja eduelamusi Võta osa ja organiseeri erinevaid üritusi, pane end proovile konkurssidel, vaata, kuidas elu käib mitmesugustes (üli)õpilasorganisatsioonides, kuula loenguid, käi lahtiste uste päevadel ja messidel, võta osa kõiksugustest kampaaniatest, tee ettekandeid ja osale vabatahtlikus tegevuses, mine vahetusõpilaseks ning tee sporti. Need tegevused annavad sulle uskumatu kogemustepagasi ja oskused, millega tulevikus läbi lüüa. Võib olla leiad nende tegevuste käigus ka erialamõtte. 3 Mõtle samm kaugemale Kas töömaailm tundub hetkel liiga kauge ja praegu on olulisem leida õige eriala? Tegelikult ei tohiks neid kahte asja eraldi vaadata. Lõpliku valiku tegemiseks on oluline koguda põhjalikku taustainfot tööturuvõimaluste kohta milline on lõpetanute konkurentsivõime tööturul, milline on selles valdkonna sissetulek, milliseid ameteid on üldse tulevikus vaja? Mõtle, kas soovid olla hinnatud praktik või hea teoreetiline spetsialist? Kui kaua oled pärast gümnaasiumi veel valmis õppima? Kas tahad kiiresti iseseisvat elu alustada ja tööle minna või pühenduda aastateks selle valdkonna üksikasjalikule tundmisele? 4 Kogu infot Uuri koolide kodulehti ning tutvu erialade ja nende õppekavadega. Kas tead, mida neil erialadel täpsemalt õpitakse? Vaata, millised on sisseastumistingimused ja kas need on sulle sobilikud? Saad nendeks ekstra valmistuda? Tead, milline oli konkurss sobivale erialale eelmine aasta? Kindlasti mõtle välja ka tagavaraplaan ning kogu infot mitme eriala kohta. Ole lihtsalt kindel, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks. Mida rohkem oled oma edasised plaanid läbi mõelnud, infot kogunud ja erinevaid vaatenurki kaalunud, seda lihtsam on valida. 5 Suhtle inimestega Mõtle oma pere, sugulaste, sõprade ja vanemate peale kas kellegi nende töö paelub sind? Uuri, miks nad tegid sellise valiku? Kui sul on endast vanemaid sõpru, siis selgita välja, kus koolides nad õpivad ja miks nad valisid selle eriala? Kuid kindlasti ei tohi teha valikut puhtalt sõprade ja vanemate eelistuste põhjal. Sinu sõbrad jäävad ka sõpradeks ilma selleta, et te ühte ja sama eriala ei õpi. Mõtle parem nendele uutele tutvustele, mis peagi saad. 6 Tee plaan Pane kirja need tegevused, mida plaanid nüüd ja kohe erialavalikuks teha. Ükskõik, kas teed seda arvutis, telefonis või käsitsi paberil, kuid oluline, et kirjutad edasised sammud üles. Kui eesmärk on silme ees, siis on seda lihtsam ka täide viia. Samuti saad vajadusel vajalikke muudatusi teha. Kindlasti tasub oma mõtteid arutada karjäärinõustajaga. Halb uudis on see, et aeg lendab. Hea uudis on see, et sina oled piloot. (Michael Altshuler) 6 EDASIÕPPIJA

5 VALIKUD Autor: Edasiõppija Autor: Ere Keerig-Kont, Lennuliiklusteeninduse AS Lennujuht spetsialist, kes tööd koju kaasa ei võta VALIKUD Lendamine on reisimiseks kõige kiirem ja ilmselt ka üks mugavamaid viise, kuid nii nagu autodele on sõitmiseks vaja autoteid ja laevadele mereteid, nii on õhusõidukitele loodud nähtamatud rajad õhuruumis. Selleks, et liiklus õhuruumis oleks võimalikult turvaline, peavad sellesse igapäevaselt oma töö ja oskustega panustama mitmed andekad ja pühendunud inimesed. Lisaks pilootidele hoolitsevad lennukite ohutu teekonna eest lennundustehnilised töötajad, lennuinformaatorid ja lennujuhid. Just lennujuhtimine on lennuliiklusteeninduse oluliseim teenus, sest selle eesmärk on vältida õhusõidukite kokkupõrkeid õhus ning tagada lennuväljal asuvate sõidukite omavaheline veatu koostöö. Milline on lennujuhi töö? Lennujuhi kõige olulisem ülesanne on tagada lennuliikluse ohutu toimimine. Lennujuht peab hoolitsema selle eest, et lennud võimalikult vähe hilineksid, jälgima lennukite liikumist õhuruumis ning andma pilootidele korraldusi ja teavet. Lennujuhil tuleb alati leida kiire lahendus erinevatele olukordadele ning selleks teha koostööd teha ka teiste lennujuhtide, naaberriikide lennujuhtimisüksuste ning pilootidega. Lennujuhi töö toimub graafiku alusel nii päeval kui öösel, kuid keskmine töötundide arv on klassikalisest töönädalast lühem. Positsioonil olles täidab lennujuht tööülesandeid järjest üldjuhul 1,5 2 tundi, millele järgneb vähemalt 20-minutiline paus, et tähelepanu ja reaktsioon tööpostil püsiks teravad. Kas sina sobid lennujuhiks? Lennujuhi töö sobib ideaalselt inimesele, kes unistab põnevast, rutiinivabast ja vastutusrikkast ametist, millega kaasneb ka keskmisest kõrgem palganumber. Sealjuures saab lennujuhi õppesse kandideerida värbamiskampaania ajal ka kohe pärast keskkooli lõpetamist lennujuhiks õpitakse spetsiaalsetel kursustel. Lennujuhiks sobib igaüks, kes on hea pingetaluvuse ja mäluga, suudab säilitada rahu kriitilises olukorras ning on võimeline tegema mitmeid asju korraga kuulama, kirjutama, rääkima ja otsustama. Tähtis on näha tervikpilti ning osata seada prioriteete. Lennujuhi töötempo võib aeg-ajalt olla väga kiire ja õigeid otsuseid tuleb langetada otsekohe, sest otsustamatus võib viia lennukid üksteisele ohtlikult lähedale. Eeltoodust ei tohiks aga lasta end kohutada. Lennujuht ei pea olema imeinimene, kuid ta peab oskama oma vigasid võimalikult hästi ennetada ja neid ka vajadusel kiiresti parandada. Lennujuhiks saamisel on määravad hea ruumiline mõtlemine, keskmisest suurem koormustaluvus ja keskendumisvõime, hea inglise keele oskus ning tugev tervis. Kuidas saada lennujuhiks? Kui tunned, et kirjeldatud ametikoht on sinu jaoks ideaalne, siis pane oma võimed proovile ning kandideeri lennujuhiks. Lennujuhtide värbamiseks korraldab Eesti õhuruumis lennuliikluse eest vastutav Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtide väljaõppe kursuse, mille kohta leiad informatsiooni aadressilt Lennundusega seotud erialasid saab õppida ka Eesti Lennuakadeemias. Rohkem teavet veebilehel Et enne kandideerimist lennujuhi töö kohta veel rohkem teada saada, külasta kindlasti ametit tutvustavat kodulehte ja loe uuri lisa lennujuhtide Facebooki leheküljelt: mis annab ka hea ülevaate väljaõppeprotsessist. EDASIÕPPIJA

6 VALIKUD Heal IT-haridusega spetsialistil on võimalus saada töökoht ükskõik millises tööstusharus. Ükski valdkond ei toimi edukalt ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutamata tulevikus ongi iga arst, jurist või geneetik ühtlasi nagu IT-spetsialist. IKT on toeks kogu majandusele, IKT-le toetuvad kõik muud valdkonnad. Andmed on uus nafta Kui uurida Kutsekoja tööjõuvajaduse prognoosi aastani, siis võib öelda, et vajadus IT-inimeste järele püsib. Prognooside kohaselt on sel ajal, kui sina hakkad kõrgkooli lõpetama, Euroopas puudu kuni üks miljon IKT-oskustega inimest. IKT-valdkonnas vajalikud oskused Autor: Doris Põld, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Andmekaevur või kasutajakogemuse disainer kelleks tahad sina saada? > See on IT. Kõik on IT. Tänapäeval ei kasvatata isegi pirne ega tehta kompotti ilma infotehnoloogia abita. Me kõik vajame IT-d igapäevaselt. IT ise aga vajab uusi noori tegijaid. > Vaata Kuigi paljusid tööülesandeid saab juba praegu edastada robotitele, ei kao vajadus inimeste poolt tehtava töö järele. Hoopis tekib juurde põnevaid ametikohti, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas. on seotud tarkvara, infosüsteemide, telekommunikatsiooni (side), automaatikasüsteemide, mitmesuguste seadmete riistvara ja elektroonikakomponentide loomise ning haldamisega. Elektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonnas vajatakse uusi tooteid ja teenuseid loovaid insenere. Vaja on inimesi, kes oskavad kokku viia päris maailma vajadused ja teadmised tehniliste süsteemide ülesehitusest ning toimimisest, andmekaevest ja -analüüsist, pilvetehnoloogiatest ja küberturvalisusest. Andmeanalüüsil põhinev töö on tulevikutöö, millele võib igal pool rakendust leida, näiteks suurtes kaubanduskettides, tervisevaldkonnas, kindlustuses, panganduses jne. Tänapäeva IT-sektor hõlmab mitmeid ametikohti, milles on tehniliste oskuste kõrval olulisel kohal ka muud oskused ja isikuomadused. Naistel on meestega võrdsed eeldused ja võimalused selles valdkonnas läbilöömiseks. IKT-erialade seas on palju ameteid, mis ei eelda füüsilist aktiivsust ning on seetõttu sobilikud ka liikumispuudega inimestele. Töömaailmas on väga tähtsal kohal sotsiaalsed oskused ning avatus ja kohanemisvõime. Seda kordavad väga paljud IT-spetsialistid, kellega koostöös oleme loonud veebilehel StartIT ametiprofiilide kirjeldused. Neid on kokku 23, lisaks hulk videosid. Oma tööst räägivad Nortali, Eleringi, Telia, Skype i, Elisa, Testlio, Fujitsu, Riigi Infosüsteemi Ameti, Mooncascade i, Playtechi, Eesti Energia, Pocopay, Primendi, Proeksperdi, Velveti ja Toggli IT-valdkonna spetsialistid. Millised erialad üldse olemas on? Tavaelus piirduvad IT-valdkonna ametitest teadmised sõpradelt saadud infoga või meediast kuuldu-nähtuga. Enamasti on teada, et programmeerija amet on IKT-sektoris väga nõutud, kuid peale selle on veel terve hulk põnevaid ameteid, mille vahel valida. Avades mõne äpi või veebilehe, puutud kasutajana kokku kõigepealt multimeedia rakenduste välise vaatega. Nähtu on veebiarendaja ehk multimeediaspetsialisti tehtud tema ülesandeks on luua ja kokku sobitada disain ja digitehnoloogia. Selle nimel, et mõista, mida ühe veebilehe või äpi kasutaja tegelikult vajab, töötab kasutajamugavuse spetsialist. Info saamiseks tuleb kasutajatega suhelda ja loodavaid lahendusi testida. Ettevõtted on hakanud mõistma, et toote edukus sõltub sellest, kas klientidel on mugav seda kasutada. Disaineritööd meenutab natuke elektroonikainseneri amet. Näiteks võib olla elektroonikainseneri ülesandeks veoautode infonäidikute moodulite trükkplaatide disainimine. Eesmärk on etteantud komponendid piiratud alale ehk miniatuursele rohelisele plaadikesele ära paigutada nii, et tulemuseks on funktsioneeriv toode. Pole vahet, kas trükkplaat läheb autosse, telefoni, arvutisse, telerisse nõuded on küll erinevad, aga disaineri töö on üldjoontes sama. IT-alal on vähe töökohti, kuhu ei saaks minna pärast äriinfotehnoloogia õppekava läbimist. See on huvitav eriala, mille lõpetanu saab teadmised nii ärist kui ka infotehnoloogiast. Igal ettevõttel on äriplaan, mille alusel äriideid ellu viiakse. Ärianalüütiku abi on vaja siis, kui firma soovib alustada mõne uue toote pakkumist või tahab olemasolevat täiendada. Milline eriala võiks sobida? Selleks, et esialgu keerukana näivate erialade hulgast valikut lihtsam teha oleks, on abiks StartIT veebileht. StartIT karjäärilehele oleme kokku kogunud info IT-erialade ja koolide kohta. Sealt leiab otsingupuu-simulaatori valikuteedega, kus saab alustada küsimusest, kas eelistad reaalaineid või mitte. Otsingupuus liikudes pakub süsteem valikute põhjal Eesti kutse- ja kõrgkoolides õpetatavaid IT-erialasid. Nende uurimisest võikski alustada. IT-valdkonnas on erialasid pakkuda igale maitsele. Veebilehelt StartIT leiab ka Rajaleidja IKT-ametite kohta koostatud küsimustikud need on konkreetse ameti tööülesannete ja -tingimuste, vajalike teadmiste ja isikuomaduste kohta. Samuti leiab StartIT lehelt info IT-kogukonna algatustest, projektidest ja sündmustest ning soovitused veebikeskkondade kohta, et iseõppijana end proovile panna ja näiteks mõne programmeerimiskeele õppimist alustada. Tähtis on mitmekülgsus ja huvi end arendada. Terve elu kestev õppimine (ja ümberõppimine) on tavaline. Ametivaliku tegemine ei pea olema ühekordne ja lõplik, karjääritee võib hargneda mitmes suunas. Karjäär IT-alal on põnev, arendav ja paljutõotav. >>> Vaata veel: VALIKUD 10 EDASIÕPPIJA

7 VALIKUD Autor: Edasiõppija VALIKUD Edasised haridusvalikud Vastavalt sellele, millisest tööst tulevikus unistad, tuleb valida ka haridustase, kuhu pärast gümnaasiumi lõpetamist suundud. Siin sulle väike ülevaade edasistest haridusvalikutest Eestis. Välismaale VEEL VÕIMALUSI Tööle Eestis Ajateenistusse Aasta vabaks GÜMNAASIUM Kutsekooli Kõrgkooli Vabatahtlikuks Sisenemine ettevõtlusmaailma Reisima ja maailma avastama Tööle KUTSEHARIDUS KÕRGHARIDUS Saad praktilised oskused kiiresti selgeks ning kohe tööle käed külge panna. Kutsehariduses korraldatakse õpet neljal õppetasemel. Gümnaasiumilõpetajale piiranguid tasemete osas pole. Alati saab pärast kõrgema taseme lõpetamist omandada uut eriala samal või madalama taseme uuel erialal. Samuti jätkuõppe erialadel. 5. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd keskastme spetsialistidena, tehnikutena ja ametnikena. Rakenduskõrgharidusõpe 3-4,5 aastat Omandad praktilised oskused, mis annavad parima ettevalmistuse, et siirduda otse erialasele tööle. Erinevus bakalaureuseõppega on eelkõige praktika osakaal Bakalaureuseõpe 3-4 aastat Akadeemiline haridus, mis pakub teoreetilisi valdkonna alusteadmisi ja -oskusi. Integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe 5-6 aastat Ühte astmesse on ühendatud nii bakalaureuse- kui ka magistriõpe. Näiteks arsti-, loomaarsti-, proviisori-, arhitekti-, ehitusinseneriõpe ning klassiõpetaja õppekavad. Võimalusi on mitmeid ja tupikteid pole. Alati saab oma mõtted ja vajadused ümber vaadata ning sobivaim leida. Elukestev õpe sobib kõigile. Kui ise seda õiget valikut teha ei oska, siis soovitame nõu pidada karjäärinõustajaga. 4. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd keerukamate ametite seadme- ja masinaoperaatorite, oskustöötajate, käsitööliste, teenindus- ja müügitöötajate ametialades. 3. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd lihtsamate ametite seadme- ja masinaoperaatoritena, oskustöölistena või teenindus- ja müügitöötajatena. Magistriõpe 2 aastat Süvendad erialateadmisi ja -oskusi ning siirdud vargsi juba teaduse lätetele. Mõne eriala puhul on eelduseks sama valdkonna või eriala lõpetamine eelnevas haridustasemes. Paljudel kõrgkoolidel on õppekavasid, kus ei eeldata varasemalt konkreetse eriala lõpetamist. 2. taseme kutseõppe lõpetajad leiavad tööd lihttöölistena. Doktoriõpe 3-4 aastat Omandad iseseisvaks teadus- ja arendustööks vajalikud teadmised ja oskused. NB! Kehtib piirang samal kõrgharidusastmel tasuta õppimise kohta. Samade kõrharidusastmetena ei käsitleta rakendus- ja bakalaureusõpet. Vaata kõrghariduse artiklit. >>> Vaata veel: EDASIÕPPIJA

8 Merill, kes julgeb proovida! Selleks, et kõigest aru saada, alustame algusest ehk gümnaasiumi lõpetamisest. Kooli lõpus ei olnud Merill oma valikutes kindel, küll aga ühes - ülikooli tuleb minna, sest kõik teised lähevad. Merilli toonane poiss-sõber oli õppinud ajalugu ning mis võiks olla veel parem viis mulje avaldamiseks? Lisaks olid Merillil tema ajalooõpetajaga varasemad keerulised suhted läinud aina paremuse suunas. Seega tundus ajalugu igati sobiv variant - Merill asus õppima Tartu Ülikooli ajaloo erialale. Tegelikult ei meeldinud see talle algusest peale. Ta pidas tudengilinnas vastu poolteist aastat. Lootsin kogu aeg, et hakkab meeldima ja sulandun teistega. Aga üks eksam ebaõnnestus teise järel. Lõpuks, kui olin otsustanud lahkuda, sain viimase eksami A, meenutab Merill toonaseid õpinguid. Kursusekaaslased küll püüdsid öelda, et ära jäta pooleli, oled ju ülikoolis sees. Kuid minu otsus oli lõplik. Kutseharidus tõi glamuuri Nüüd pidi Merill otsustama, mida ta siiski teha tahab. Otsuse tegemiseks oli pool aastat nii palju oli aega sisseastumisperioodini. Üks oli kindel, ülikooli ta enam minna ei soovinud. Kartus, et ei saa jälle hakkama, oli suur. Otsustasin kutsehariduse kasuks, sest soovisin osata Autor: Edasiõppija Merill (28) on noor naine, kes julgeb elus proovida ja katsetada. Ta teab, et iga õnnestumise ja ebaõnnestumise taga on midagi head ning oskab seetõttu saadud kogemused enda kasuks tööle panna. midagi oma kätega teha, räägib Merill edasistest sammudest. Pool aastat pärast ülikoolielu leidsingi ennast Tallinna Tööstushariduskeskuses õppimas õmblejaks, mille ka edukalt kahe aasta pärast lõpetasin. Lisaks õmblemisele sisaldas eriala stilistikat. Heade tutvuste ja kontaktide kaudu avanes võimalus stiliseerida mitmete seriaalide ja reklaamide näitlejaid. Selle töö käigus kohtasin väga erinevaid inimesi ja sai käia põnevates kohtades, kuhu muidu kunagi ei satu. Näiteks filmisime seriaale pidevalt inimeste kodudes ning see andis võimaluse näha, kuidas inimesed elavad, toob Merill esile stilistikatöö erinevad tahud. Elu kaugel Lapimaal Kuigi stilistika ja õmblemise nipid olid selged, polnud see ikkagi see, millega ta ennast iganädalaselt siduda soovis. Edasised valikud viisid ta taas kõrgkooli katsetele, kuid pärast ainult tasulisele kohale saamist, oli pettumus suur ning Merill lendas Lapimaale lapsehoidjaks. Kui nii jätkub, siis ma mandun ja ei hakkagi mitte midagi tegema. Ma pean midagi tegema, meenutab Merill kaugel külmas ja pimedas lapsega kahekesi veedetud aega. Sain seal ennast analüüsida ja mõelda, mida ma siis tegelikult tahan. Pärast aastast suhteliselt üksi oma mõtetega olekut, tundsin, et olen nüüd valmis minema taas ülikooli ja tõesti õppima seda, mis meeldib ja väljakutseid pakub, meenutab Merill oma otsust. Ta oli endale selgeks teinud, et psühholoogia või turundus võiksid olla need, mida õppida. Tagasi kõrgkoolis Pärast Tallinna Ülikooli võimalustega tutvumist, valis ta imagoloogia eriala. Mulle väga meeldis, et selle eriala juures oli võrreldes teiste erialadega praktikat rohkem, kiidab Merill valitud eriala. Saime kõike õpitut kohe proovida ja katsetada. Seda muidugi seetõttu, et olime ise aktiivsed ja osalesime projektides, mida pakuti. Mu praktika kommunikatsiooniagentuuris Imagine venis pikemaks, kuna nad otsustasid mu sinna mõneks ajaks tööle võtta. Merill oskas tudengielu võimalusi maksimaalselt kasutada. Nimelt õppis ta vahetusüliõpilasena neli kuud Erasmus+ programmiga Belgias Ghentis. Lahe kogemus, võtab Merill selle aja lühidalt kokku. Soovitan seda just noorematele tudengitele, sest mul teistest natuke vanemana, et jagunud energiat elada aktiivset rahvusvahelist tudengielu. Kuid sain palju reisida ja keelt praktiseerida. Sellesse aega jääb ka mu ainuke ühikakogemus. Vabatahtlik elu ja enda ettevõte Rohkesti seiklusi, kogemusi ja õpinguid. Mida teeb Merill nüüd pärast möödunud aastal Tallinna Ülikooli lõpetamist? Hetkel naudib ta täie rinnaga vabatahtliku elu ja teeb ettevalmistusi enda ettevõtte käivitamiseks, kuid kinnitab, et kõike koolides õpitut kasutab oma praeguses elus ning plaanib rakendada ka edasistes plaanides. Merilli elukaaslane veab Zelluloosi linnakus paiknevat Movement Tallinna loomuliku liikumise spordiklubi. Aitan teda seal hetkel vabatahtlikuna turunduses, annan trenne ning üldse olen abiks seal, kus vaja, kirjeldab Merill oma seotust selle spordiklubiga. Kogu elu on Merilli kiusanud teatripisik. Tegelikult oleks pidanud tema lugu alustama sellest, et ta tahtis pärast gümnaasiumi sisse saada lavakasse. Merill on kõik oma lapsepõlve VALIKUD ja noorusaja suved veetnud KutiMuti noortelaagris, kus näitlemine ja sport ühed põhilised tegevused on. Sealt ka see pisik. Täna annab ta ühes kesklinna koolis vabatahtlikuna algklassidele näitlemise tunde, et saaks seda hobi aktiivsena hoida. Medalid meistrivõistlustelt Kogu Merilli elu juurde on kuulunud ka sport, täpsemalt keskmaa jooksmine. Mõned aastad tagasi tegeles ta sellega lausa professionaalsel tasemel. Harvad polnud spordilaagrid välismaal koos range treeningava ja režiimiga. Isegi eelmisel aastal sai ta teatejooksus Eesti meistrivõistlustelt medali. Seepärast tunneb ta end ka Movement Tallinna tegemiste juures nii koduselt. Kümne aasta pärast näebki Merill jagamas end Eesti ja välismaa vahel. Unistus on luua enda ettevõte, reisida ning anda trenne. Tegelikult on Merill kindel, et pärast gümnaasiumi oleks ta sportlasena pidanud õppima kehakultuuri. Kuid siis tundus see variant olevat rumalatele. Seepärast soovitabki ta praegustele abiturientidel aja maha võtta ja reisima minna, kui ei olda oma valikutes kindel. Rutiinist ja mugavustsoonist välja astumine aitab otsustes selgusele jõuda. Tasub ka lähedastega oma plaane arutada, alati aitab mõtete kirjapanek ja välistamise meetod, soovitab Merill. Iga uus päev toob mu ellu uusi väljakutseid ja mõtteid, kus oma oskusi ja teavet kasutada. 14 EDASIÕPPIJA

9 KUTSEHARIDUS Autor: Edasiõppija Õppimine kutsekoolis Kutseõppes võivad õpinguid alustada kõik, kes soovivad ametit õppida. Gümnaasiumilõpetajale piiranguid õpingute alustamiseks pole ning kõik uksed on avatud. Miks? Kutsekoolid pakuvad väga laia erialavalikut erinevates valdkondades, olgu nendeks siis tööstus, disain, teenindus, muusika, kunst, IT, sotsiaaltöö, ehitus, põllumajandus, äri vms. Kutseõppe lõpetajate seas on IT-spetsialiste, muusikuid, robootikuid, tislereid, disainereid, kokki, ehitajaid, hooldustöötajaid, CNC-pingioperaatoreid, kujundajaid, fotograafe, keevitajaid ja raietöölisi. Kutseõpe on praktiline, elulähedane ja mitmekülgsete väljakutsetega. Sisseastumine Vastuvõtud toimuvad nii kevad-suvisel kui ka talveperioodil, töökohapõhises õppes koguni aastaringselt. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise. Kogu vajaliku info leiab koolide kodulehtedelt. Nii mõnedki kutsekoolid on liitunud sisseastumise infosüsteemiga SAIS ( mille kaudu saab avalduse esitada elektrooniliselt. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus ja mõningatel erialadel tuleb sooritada ka test või teha mõni eksam. Kutseõppe liigid Kutseõppe õppekavade liigitus koostatakse kutsestandardite alusel, mis on kõik paigutatud 8-astmelisse raamistikku lähtuvalt sellest, kui lihtsad või keerulised on mingi töö tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Kutsehariduses toimub õpe neljal õppetasemel, st teisel, kolmandal, neljandal ja viiendal. Viiendal tasemel saab õpinguid alustada just pärast gümnaasiumi. Sellel tasemel õpetatakse mitmeid tööturul nõutud erialasid, näiteks telekommunikatsiooni spetsialist, müügikorraldaja, puittoodete tehnoloog, robotitehnik, logistik, reisikonsultant või õigusassistent. Pärast gümnaasiumi lõpetamist võib õppima asuda ka kõigil madalama taseme õppekavadel. Esma- ja jätkuõpe Kutseõppes on võimalik õppida esmaõppe ja jätkuõppe õppekavadel. Esmaõppe õppekaval õppimine ei eelda sisseastujalt eelnevat erialast ettevalmistust. Jätkuõppe õppekaval õppimise eelduseks on eelnevale või samale kvalifikatsioonitasemele vastava kutse või vastavate kompetentside ja haridustaseme olemasolu. Jätkuõpe toimub ainult neljanda ja viienda taseme kutseõppes. Õppekorraldus Kutsekoolides õppimine käib õppekava alusel, kus on kirjeldatud õppe eesmärgid, ülesanded ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded. Kutseõppes arvestatakse õppe mahtu Eesti kutsehariduse arvestuspunktide ehk EKAP-ites, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist töö mahtu. Üks EKAP vastab 26-le tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Ühe õppeaasta maht on 60 EKAP-i. Kutseõppe õppekavad koosnevad moodulitest. Moodul on terviklik sisuühik, mis võib sisaldada üht õppeainet või koondada mitmed õpingutes käsitletavad ained eesmärgistatud kogumiks. Moodulid jagunevad põhiõpingute ja valikõpingute mooduliteks. Põhiõpingute moodulites on kirjeldatud eriala põhisisu ehk need õpiväljundid ja kohustuslikud spetsialiseerumisvalikud, mis on erialal tegutsemiseks vajalikud. Valikõpingute moodulites määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi. Valikmoodulid moodustavad üldjuhul 15-30% õppekava mahust. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või ka teiste õppeasutuste õppekavadest. Vastav kord on sätestatud kooli õppekorralduseeskirjas. Õppevormid Kutseõppes saab õppida statsionaarses (päevases) või mittestatsionaarses õppevormis, mida eristatakse iseseisva töömahu alusel. Statsionaarne õpe eeldab igapäevast osavõttu õppetööst. Statsionaarses õppevormis moodustab iseseisev töö 15-50% õpingute kogumahust. Statsionaarne õpe jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks ehk õpipoisiõppeks. Töökohapõhine õpe toimub kooli, õpilase ja ettevõtte koostöös, kus 1/3 õppest tuleb läbida koolis ja 2/3 ettevõttes. Õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes. Õpilasele makstakse ka palka. See sobib nii noortele esimese eriala omandamiseks kui ka täiskasvanutele ümberõppeks ja uue eriala saamiseks. Mittestatsionaarses õppevormis on iseseisva töö maht enam kui 50% õpingute kogumahust. Seda õpet nimetatakse ka sesoonõppeks või tsükliõppeks, mis tähendab, et koolis tuleb käia mingi aja tagant kindlatel päevadel ning ülejäänud aeg on kaetud iseseivate töödega. KUTSEHARIDUS Akadeemiline puhkus Ka kutsekoolis õppides on võimalik võtta akadeemilist puhkust. See on ajutine vabastamine õppekohustustest, mida on lubatud kasutada ühel korral õppeaja jooksul. Akadeemilist puhkust saab võtta omal soovil, tervislikel põhjustel, aja- või asendusteenistusse asumisel või seoses lapse hooldamisega. Akadeemilise puhkuse ajaks ravikindlustus peatub, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud õpilase haigusest või vigastusest. Tasuta või tasuline õpe? Kutsekoolis õppimine on üldjuhul tasuta, kuid erakutseõppeasutuses on see tasuline. Erakoolide puhul tuleks uurida, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba ( Kindlasti tuleb sõlmida õppemaksu makstes leping. Erakoolis õppides kehtivad samad õigused ja kohustused, mis riigikooliski. Praktika ja kutsemeistrivõistlused Praktilise õppe osakaal õppekavas olenevalt kutseõppe liigist on 35-70%. Üldjuhul jaguneb see võrdselt koolikeskkonnas läbi viidava praktilise õppe ja ettevõtetes toimuva praktika vahel. Sageli on koolidel olemas oma praktikaettevõtete võrgustik, kuid kindlasti võib praktikakoha ka ise leida. Kutsekoolide õppehooned, praktikabaasid ja õpilaskodud on väga heas korras ning loodud on tingimused, et juba koolis saab harjutada nende seadmetega, millega tulevikus tööle hakatakse. Erasmus+ programm pakub kutseõppuritele võimalust minna praktikale ka paljudesse välisriikidesse. Igal aastal korraldatakse Eestis kutsemeistrivõistlusi, kus parimad kutseõppurid saavad üksteiselt mõõtu võtta. Parimatest parimatel on võimalik esindada Eestit rahvusvahelistel kutsemeistrivõistluselt EuroSkills ja WorldSkills. Oskuste festival Noor meister Oskuste festival Noor meister toimub mail 2018 Eesti Näituste messikeskuses. Üritus on tasuta. Festival keskendub noortele ning nende oskustele ja hobidele, millest tulevikus võib saada elukutse või hüppelaud iseseisvasse ellu. Päeva sisutavad erinevad töötoad, meeleolukas lavaprogramm, kutsekoolid, karjäärispetsialistid, tööandjad, praktikud, erinevad eksperdid, 16 EDASIÕPPIJA

10 KUTSEHARIDUS erialaliidud ja Eesti kutsemeistrivõistlused 31 erialal. Lõpetamine Õpingute lõpetamiseks tuleb saavutada kõik õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Alates 1. septembrist 2017 õpinguid alustanud õpilastel tuleb teha kutseõppe lõpetamiseks kutseeksam, kui see sellel erialal on võimalik. Kutsetunnistus on dokument, mis tõendab oskuste vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Kui õpitud erialal kutseeksamit läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga. Edasised võimalused Pärast kutsekooli lõpetamist võib minna kohe tööle või alustada ettevõtlusega, aga saab ka õpinguid jätkata kõrgkoolis. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just selliseid noori, kel on juba tulevasest erialast ettekujutus. >>> Vaata lisa: kutseharidus KUTSEHARIDUS Autor: Tarmo Loodus, Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Viljandi Kutseõppekeskuses saab õppida oma ala meistriks Viljandi Kutseõppekeskus (VIKK) on tehnilist haridust pakkuv kutseõppekeskus. Meil saab omandada 2-5 taseme oskustöölise kvalifikatsiooni. Iga töömehe eesmärk on olla oma ala meister - ennast väärtustav, distsiplineeritud ja tööle pühendunud oskustööline, kes suudab hakkama saada kiirelt muutuvas ning arenevas maailmas. Viljandi Kutseõppekeskuse kooli õpetajad ja töötajad on loonud selle eesmärgi täitmiseks vajalikud eeldused. Meil on tublid õpetajad, kaasaegne õpikeskkond, toredad partnerid ja hea koostöö ettevõtjatega. Siit saadud haridusega on võimalik saada meistriks, sealjuures jätkata oma haridusteed. Koolitame õppijaid ehitus-, arvuti- ja teenindus-, auto- ja metalli ning täiendusõppe osakonnas. Õppida saavad igas vanuses ja haridusega huvilised, ka erivajadusega inimesed. Õppida saab sõltuvalt erialast ja koolikorraldusest päevases tasemeõppes või sessioonõppes, töökohapõhises- või õpipoisiõppes. VIKK pakub elukestvat õpet kõigile! Kutseharidust saab Vana-Võidus aastast 1921 Vana-Võidu Kutsekool sündis tänu noore Eesti riigi juhtide otsusele anda mõisad rahva käsutusse - mõisatesse asutati koolid. 17. augustil 1920 peeti Viljandi maakonnavalitsuses koosolek, kus otsustati Vana-Võidu mõisas asutada põllutöökool. Kulus veel mõni kuu kuni Vabadussõja sõdurid mõisa vabastasid ja esimesed õpilased said 13. jaanuaril 1921 õpinguid alustada. Nii on alates Eesti riigi algusaastatest kuni tänaseni Vana-Võidus ikka õpihimulisi inimesi tööd tegema õpetatud. Erinevad on olnud ajad, riigikorrad, koolis õpetatavad ametid ja kooli nimed. 5. märtsil 1999 moodustati Viljandi Kutsekeskkooli, Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ja Viljandi Õppekeskuse baasil Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool. Ühendamisega loodi Viljandisse üks tugev kutsekool. 6. juunist 2014 kannab kool nime Viljandi Kutseõppekeskus. Kooliperega tähistame kooli aastapäeva esimeste õpilaste õppima asumise järgi Vana-Võidus 13. jaanuaril. Ühendatud koolide ühised vilistlaste kokkutulekud toimuvad iga viie aasta tagant. Kooli 100. aastapäeva vilistlaste kokkutulek toimub 14. augustil EDASIÕPPIJA

11 KUTSEHARIDUS Autor: Tartu Kutsehariduskeskus KUTSEHARIDUS TUTVU ERIALADE JA ÕPPIMISVÕIMALUSTEGA KUTSEVÕISTLUSED 7. märtsil kell Põllu 11 õppekorpuses 8. märtsil kell Kopli 1 õppekorpuses * Aasta Tegija tiitli võistlused, ringkäigud, demonstratsioonid AVATUD USTE PÄEV 5. aprillil kell Põllu 11 õppekorpuses 6. aprillil kell Kopli 1 õppekorpuses * erialade turg, sisseastuja info, inspireerivad esinejad, ringkäigud, töötoad ja meistriklassid, mängud ja melu! Vaata lähemalt: TULEVIK VALI NUTIKALT! Tartu Kutsehariduskeskus Kopli 1, Tartu khk.ee/vastuvott / info@khk.ee tel , FB/kutseharidus MEISTRITE KOOL ASTU SISSE! KEVADINE dokumentide vastuvõtt aprill SUVINE dokumentide vastuvõtt 18. juuni 3. august Triin Lõhmus: leidsin unistuste töö tänu kutseoskustele! Vahest juhtub nii, et tagurpidi on tegelikult õigetpidi - seda teab mitmes koolis õppinud Triin Lõhmus omast käest. Ühel hetkel jõudis ta arusaamisele, et õppida tuleb seda, mis päriselt meeldib. Nii sai temast Tartu Kutsehariduskeskuse rekreatsioonikorralduse eriala õppur ning edasine on läinud ainult tõusvas joones, sest nüüd juhib ta Tartus Tagurpidi Maja külastajaid. Minul aitas endas selgusele jõuda karjäärinõustamine, tänu millele leidsin valdkonna, mis mulle sobib, selgitab Triin. Edasine käis lihtsalt, sest Eesti suurimas kutsekoolis, kus on reas üle 50 erineva eriala, oli ka see õige rekreatsioonikorraldus. Kutsekoolis minnakse kohe esimesest päevast asja kallale. Rekreatsiooni laua taga õppida ei saa ja seetõttu saime koolis mitmeid üritusi korraldada, räägib Triin. Oma kätega tegemist õpitakse nii klassiruumis kui ka praktilistes harjutustundides, olgu tegu siis puu- või metallitööga, kokanduse või juuksuriametiga. Vaba aeg ja rahvusvahelised kogemused Tartu Kutsehariduskeskuses on väga palju võimalusi sportida ja vaba aega veeta, siin tegutseb õpilasesindus ning toimub kõiksuguseid üritusi ja võistlusi. Triin osales näiteks turundusklubis ja aitas korraldada flashmobi. Kutsehariduskeskuses õppijatel on võimalus käia ka välispraktikal. Sihtriikidest eksootilisemad on Island ja Assoori saared, kuid hindamatuid kogemusi ja oskusi saab ka lähemalt. Mehhatroonika praktika Saksamaal Volkswageni autotehases või koka oma Prantsusmaa restoranis on kindlasti arendav. Mina käisin Kanaari saartel ja ei kahetse. Rahvusvahelises keskkonnas töötamine annab uusi kogemusi. Lisaks saime osa kohalikust kultuurist, surfata ja delfiine vaadata. Suur pluss on see, et välispraktika makstakse kinni, räägib Triin. Tööandjad kiidavad Kutseoskustega noored on tööandjate seas kõrgelt hinnatud ja seetõttu leiavad paljud oma esimese töökoha juba praktikaettevõttes. 70% kutsehariduskeskuse lõpetajatest läheb pärast kooli lõppu edasi tööle. Mina kandideerisin juba kooli ajal ja küllap oli mu teadmiste ja oskuste pagas just selline, mida Tagurpidi Maja vajas, kinnitab Triin. Kutseharidus ei ole tupiktee Edasiõppimiseks on kutsekooli lõpetajal teed valla. Mina tulin taas kutsehariduskeskusesse turismiettevõtte juhtimist õppima, räägib Triin kooli naasmise põhjusest. Õppida saab sessioonõppes ning paindlik õppekorraldus võimaldab õpinguid ja töötamist ühildada. Paljud kõrgkoolid eelistavad vastu võtta just kutseõppureid, sest neil on olemas juba erialased praktilised oskused. Näiteks Tallinna Tehnikakõrgkoolis on viiendik õppekohtadest eraldatud just kutsekooli lõpetajatele. Maaülikoolis on kutseõppuritel eelis tehnika ja tehnoloogia, aianduse, metsanduse, loomakasvatussaaduste tootmise ja toiduainetehnoloogia õppekavadele sisseastumisel. Kutsekool pole kindlasti tupiktee, sest 20% Tartu Kutsehariduskeskuse vilistlastest õpib edasi. 20 EDASIÕPPIJA

12 KUTSEHARIDUS Autor: Tallinna Majanduskool KUTSEHARIDUS Kutsekoolist kõrgkooli ja vastupidi Praegusel karjäärimesside kõrghooajal tekib ilmselt paljudel õpihuvilistel küsimus, kas minna kõrg- või kutsekooli. Tegelikult on kõik vastused õiged ning kutse- ja kõrgkool kumbki ei ole tupiktee, vaid avardab hoopis võimalusi. Tallinna Majanduskoolis on õpilaste keskmine vanus enam kui 26 eluaastat ja lausa kolmandik õppuritest on tulnud kutsekooli hoopis ülikoolist. Kuna majanduskoolis õpivad nõudlikud täiskasvanud, kes käivad kooli kõrvalt tööl ja hoolitsevad pere eest, siis on kooli õppekavad paindlikud. Lisaks päevasele õppevormile on võimalik õppida õhtuti ja sessioonõppes. Magistrikraadiga kutsekooli Majanduskooli õpilane Mailiis Anton õpib esimesel kursusel sessioonõppes turundust, ent eelnevalt on ta läbinud Tartu Ülikooli magistriõpingud. Kuna erialad on täiesti erinevad, siis saan vaadelda kahte kooli ja nende süsteeme nullist alustava õppuri silme läbi, selgitab Anton. Majanduskooli õppima tulla ajendas mind soov olla pädev mitmes valdkonnas, et saaksin tööpõllul mitmekesisemaid valikuid teha. See kool pakkus ainukesena ka tasuta õppekohti sessioonõppes, räägib Mailiis. Pärast kolme koolikuud tunnistab Mailiis, et erinevusi kahe kooli vahel on palju: esiteks algab kutsekoolis õpe kohe erialaste ainetega, erinevalt ülikoolist, kus alguses tuli sisse elada üldiste taustaainetega. Kohati tundub, et kutsekoolis on õpe intensiivsem, kuna lisaks eksamitele on palju mahukaid kodu- ja grupitöid. Samas tunnen, et just need praktilised tööd annavadki oskuse tulevases ametis paremini toime tulla. Kutsekoolist Tartu Ülikooli Tiiu Vilbrant lõpetas eelmisel suvel õigusassistendi eriala ning astus samal suvel Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Julguse jätkata õpinguid ülikoolis õigusvaldkonnas andis mulle just Tallinna Majanduskooli kogemus, kinnitab Tiiu. Need kaks kogemust täiendavad üksteist. Kuna majanduskoolist saadud teadmised on värskelt omandatud, on mul ülikoolis palju kergem. Tiiu jätkab, et majanduskoolist sai ta kaasa väga tugeva õigusalase alghariduse, mis ülikoolis esmakursuslasena on andnud talle palju eeliseid teiste kaaslaste ees. Kool toetab valikuid Majanduskooli kõikidelt erialadelt leiab lõpetajaid, kes suunduvad edasi ülikooli. Teeme koolis aktiivset tööd, et meie lõpetajatel oleks edasised valikud avatud, sõnab direktor Triin Laasi. Kutsekool on hea katsetamise koht, kus noor saab kätte erialase tunnetuse ja tööd praktika korras proovida, lisab Laasi. Kui eriala sobib ja soov on edasi õppima minna, on ülikooli suundumine juba lihtsam VÕTA aitab õpitud ained üle kanda. Aina enam noori otsustab end proovile panna erinevates õppeasutustes, et aru saada iseendast ja leida sobiv eriala. Selline hariduskompott annab paindlikkuse, mitmekülgse kompetentsipagasi ja olulise eelise tööturul, räägib Laasi. 22 EDASIÕPPIJA

13 KÕRGHARIDUS Autor: Edasiõppija KÕRGHARIDUS Õppimine kõrgkoolis Oled otsustanud õpinguid jätkata kõrgkoolis. Kuidas toimub kooli sisseastumine, millal peab õpingute eest tasuma ja millal mitte? Kuidas õppida täiskoormusel, kes on ekstern? Järgnevalt leiad nendele ja paljudele teistele küsimustele vastused. Sisseastumine Avalduse võid esitada nii mitmesse kõrgkooli, kui soovi on. Ühes kõrgkoolis on võimalik kandideerida kahele erialale. Erinevates koolides õpetatakse sageli sarnaste nimetustega erialasid ning ainult õppekava nimetuse alusel ei tohiks valikut teha. Esmalt tuleb kõrgkoolile esitada vajaminevad dokumendid, mida saab teha sisseastumise infosüsteemis SAIS ( Pärast paberite esitamist järgnevad sisseastumiskatsed. Kuid leidub ka erialasid, kus need puuduvad ning sisseastumine sõltub riigieksamite või keskmise hinde tulemustest. Oluline on jälgida, et sisseastumiskatsed ajaliselt ei kattuks. Konkreetsed sisseastumistingimused on iga kõrgkooli enda otsustada. Reeglina kehtestavad kõrgkoolid sisseastumiseks lävendi, mille ületajad arvatakse üliõpilaste nimekirja. Teatud juhtudel võib kõrgkool kehtestada ülempiiri, millest rohkem üliõpilasi vastu ei võeta. Vastuvõtutingimused peavad täis- ja osakoormusel õppida soovijatel olema samad. Täis- või osakoormus Pärast immatrikuleerimist, st arvamist kõrgkooli nimekirja, tuleb valida, kas õppida täis- või osakoormusel. On õppekavasid, kus saab studeerida üksnes osa- või täiskoormusel.osakoormus sobib neile, kes teavad juba ette, et nad ei suuda erinevatel põhjustel täiskoormusel õppimisel nõutud mahtu täita. Näiteks kooliskäimine pere või töö kõrvalt. Õppekoormuse arvutamise aluseks on õppekava täitmisel läbitud õppeainete maht ainepunktides (EAP). Ühele EAP-le vastab 26 akadeemilist tundi üliõpilase tööd, sh loengud, seminarid, praktikumid ja iseseisev töö. Kohustuslik läbitavate ainepunktide hulk on ära toodud õppekavas, mis on õpingute alusdokument. Täiskoormusega õppides tuleb täita iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (60-45 EAP-d õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50-75% vahele (30-44 EAP-d õppeaastas). Nominaalajaga (määratud õppeaeg õppeaastates) lõpetamiseks peab igal semestril läbima oma õppekava aineid 30 ainepunkti mahus. Järgnevatel aastatel koormust valima ei pea, vaid täis- või osakoormusega õppesse viiakse üle vastavalt õppekava täitmise protsendile, mida kontrollitakse iga õppeaasta lõpus. Tavaliselt tuleb osakoormusel õppival üliõpilasel maksta õppemaksu juba esimesel semestril. Täiskoormusel õppides saab taotleda õppetoetust, osakoormusel seda teha pole võimalik, küll aga on õigus õppelaenule ja õppepuhkusele. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, st arvatakse välja õpilaste nime- kirjast, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternina. Õppevormid Kõrgkoolid kasutavad väga erinevaid õppevorme erinevas tähenduses päevane õpe, statsionaarõpe, kaugõpe, tsükliõpe, õhtune õpe, avatud ülikool või avatud tasemeõpe. Need võivad ühes kõrgkoolis tähendada üht, teises aga hoopis teist. Õppevormidest hoolimata peab olema võimalus õppekava läbida üldjuhul täis- või osakoormusel. Koolide kodulehtedelt leiab infot, mida ühe või teise termini all mõeldakse. Tasuta või tasuline õpe? Esimesel semestril saavad õppemaksuta õppida täiskoormusel eestikeelsetel erialadel õppivad avalik-õiguslike ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide üliõpilased. Erakõrgkoolides õppides peab üldjuhul õppemaksu ise tasuma. Alates teisest semestrist sõltub õppemaksu maksmine läbitud õppekava mahust ning kõrgkooli 24 EDASIÕPPIJA

14 KÕRGHARIDUS kehtestatud tingimustest. Kui õppida esimesel semestril täies mahus, siis järgneval semestril õppemaksu tasuma ei pea. Hüvitise nõudmisel lähtutakse ainepunktide mahust, mis on vajaka jäänud ning kõrgkooli kehtestatud korrast. Õppetasu makstakse seni, kuni õpingute käigus sooritatud ainete maht jääb alla tasuta õppimiseks vajaliku mahu. Osakoormusel õpingute alustamisel on koolil võimalik õppemaksu küsida juba esimesel semestril. Võõrkeelsete erialade puhul on õpemaksu tingimuste ja korra kehtestamine kõrgkooli enda teha. Õppimine eksternina Kui soov on täita õppekava alla 50% semestris, siis on võimalik seda teha eksternina. Eksternil puuduvad üliõpilase õigused ja kohustused. Eksternil õppekava täitmise mahtu ei mõõdeta. Eksternõppes on võimalik sooritada õppekavajärgseid eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd või sooritada lõpueksamit. Ekstern maksab õppemaksu. Akadeemiline ja õppepuhkus Õpingud kõrgkoolis on võimalik ajutiselt katkestada võttes akadeemilist puhkust. Seda saad taotleda üks kord õppeperioodi jooksul kuni üheks aastaks. Akadeemilisel puhkusel olles ei saa taotleda õppelaenu, samuti ei maksta sel ajal õppetoetusi ning ei kehti haigekassa (va üliõpilase haigestumise või vigastumise korral). Akadeemilise puhkuse ajal ei viida üle järgmisele kursusele. Samuti lükkub edasi õppe lõpukuupäev puhkusel oldud aja võrra ja peatub nominaalne õppeaeg. Akadeemilisel puhkusel olles on õigus samaaegselt õppida ainult keskmise, raske või sügava puudega isikul, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemal või eestkostjal või kui ollakse akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse täitmisega. Koolis ja tööl samaaegselt käies on võimalik võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas, millest keskmist töötasu makstakse 20 kalendripäeva eest. Lisaks on võimalik saada täiendavat puhkust õppeasutuse lõpetamiseks 15 päeva, mille eest tasustatakse töötasu alammäära alusel. Autor: Edasiõppija Teistkordne samal kõrgharidustasemel õppimine Samal kõrgharidusastmel õppimine ei ole piiratud ja seda võib teha korduvalt. Piirang kehtib mitmendat korda samal kõrgharidustasemel tasuta õppimisele. Uuesti saab ilma õppekulude hüvitamiseta sellele astmele õppima asuda pärast õppekava kolmekordse (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava korral kahekordse) nominaalkestuse möödumist. Samade kõrgharidustasemetena ei käsitleta rakendus- ja bakalaureuseõpet. Piirang kehtib, kui oled sel õppetasmel õppinud vähemalt poole nominaalajast. See kehtib siis, kui oled lõpetanud õppekava täies mahus kui ka siis, kui oled õpingud katkestanud pärast õppekava poole nominaalkestuse läbimist. Küsi kõrgkoolis õppimise kohta lisainfot kõrgkooli vastuvõtuinfost või suuremate ülikoolide karjääri- ja nõustamiskeskustest. >>> Vaata lisa: moisted Autor: Edasiõppija Gümnaasiumis ja kõrgkoolis õppimise erinevused Kõrgkooli õppima minnes tuleb olla senisest iseseisvam. Vaja on rohkem uurida, planeerida ja tegutseda. Kõrgkoolis vastutad oma õpingute eest ainult sina ise. KÕRGHARIDUS Kõrgkoolis õppides on: Valikuvabadus. See tähendab, et valid ise ained, milles kavatsed osaleda, valid ise moodulid, kõrvaleriala, samuti otsustad ise, millal ja kuhu välisüliõpilaseks minna või millal akadeemilist puhkust vajad jms. Tegutsemisvabadus. See tähendab, et sinu otsustada on, kas valmistud järgmiseks loenguks, kas ja kui aktiivselt osaled loengutes, kas oled oma töödega järje peal, kuidas hangid õppematerjale ja valmistud eksamiteks jms. Siit tabelist leiad kõrgkoolis ja gümnaasiumis õppimise erinevused. Loomulikult tasub silmas pidada, et erinevates kõrgkoolides ja erialadel on see varieeruv. See sõltub kõrgkooli ja õppegruppide suurusest ning eriala iseloomust, praktilisusest ja eripäradest. Aeg Kohalkäimine Õppija rühmas Õppijalt nõutav ettevalmistus Õpetaja ja õppejõu roll Õpetamisstrateegiad Nõuded õppimisele Õppematerjalid Tagasiside GÜMNAASIUM Õppetunni kestus 45 minutit Kohustuslik Üks vähestest, väikesed klassid, õpilasi tuntakse nimepidi Regulaarne, kodutööde täitmise kontroll, koolis alustatu lõpetamine Õpetaja vastutusel, tagasisidet antakse Uut materjali esitatakse, kontrollitakse, parandatakse ja korratakse. Järgnevates tundides korratakse ja kinnistatakse Aeglane tempo, õpitu kinnistamine, lühivastused, õpetaja kinnitab õiget vastust Värvilised, seletavad, visuaalsed abimaterjalid (joonised, pildid), teksti julgustatakse kasutama sõna-sõnalt Lühivastused, õpetaja tagasisidet eeldatakse ja saadakse KÕRGKOOL Mitu akadeemilist tundi (45 minutit) järjest Valikuline, vastavalt vajadusele ja õppeaine nõuetele, kohalkäimise jälgimine sõltub ainest Üks paljudest, suured rühmad (isegi sadu inimesi), üliõpilasi üldjuhul ei tunta nimepidi Eelnev teemaga tutvumine, iseseisev uurimistöö, üldiselt tudengi enda otsustada Loengus õppejõu vastutusel, vähem juhitud seminarides, praktikumides ja laboratoorsetel töödel, vähem tagasisidet Tavapäraselt loengutes mõttevahetust ei ole, küsimuste esitamiseks vähe aega. Seminarid ja laboratoorsed tööd vähem ametlikud ja rohkema mõttevahetusega Väga kiire tempo, iseseisev mõtlemine ja analüüs Tavapärased kõrgkooliõpikud, teadusajakirjad, veebiressursid, slaidid/konspektid, suured raamatukogud Eelnev kordamine vähene, tähtajad eelnevalt määratud, hinnet saab vaidlustada ja parandada >>> Vaata veel: Kasutatud materjal: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat K. McMillan, J. Weyers. SA Archimedes, programm Primus, EDASIÕPPIJA

15 KÕRGHARIDUS Autor: Priit Reiska, Tallinna Ülikooli õppeprorektor KÕRGHARIDUS Omanda rahvusvaheline kõrgharidus Eestist lahkumata Miks peaks inglise keelt vabalt valdav noor, kes soovib saada head kõrgharidust, eelistama välisülikooli asemel õppimist ingliskeelsel õppekaval Eesti ülikoolis? Eesti kõrgharidus on rahvusvaheliselt tunnustatud, konkurentsivõimeline, taskukohane ja huvitav. Erinevad teadusprojektid, rahvusvaheline keskkond ja innovatiivsed õpetamismeetodid teevad meist kindlasti ihaldusväärse sihtkoha, kus kõrgharidust omandada. Seda mitte ainult välistudengite, vaid ka eestlaste seas. Tallinna Ülikool (TLÜ) pakub mitmesuguseid huvitavaid õppimisvõimalusi, mis ühelt poolt esitavad õppijaile väljakutse, kuid teisalt annavad piisavalt vabadust kriitiliselt mõelda ja teha ise oma järeldusi. Kvaliteetseid õppekavasid leiab humanitaarvaldkonnast infotehnoloogiani. Võrreldes paljude teiste Euroopa ülikoolidega on TLÜ õppegrupid väikesed, mistõttu saab üliõpilastele osaks õppejõu personaalne lähenemine. Ligi 10% akadeemilisest personalist on rahvusvaheline, mis loob võimaluse õppida siin rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaste juhendamisel. Seda koos 75-st riigist pärit välistudengiga. Milline on TLÜ ingliskeelsete õppekavade akadeemiline profiil ja fookus? Enamik Tallinna Ülikooli võõrkeelseid õppekavasid on interdistsiplinaarsed, pakuvad laiapõhjalisi teadmisi valdkonnast rohujuure tasandil, kuid ka piisavalt spetsialiseerumist valdkonna sees. Peame silmas, et lõpetanul oleks võimalik teadmisi ka reaalselt rakendada. Ingliskeelsed õppekavad on bakalaureuse- ja magistritasemel neis valdkondades, kus reaalne töö käib üleeuroopaliselt ja ülemaailmselt (kunstid, film, ristmeedia, audiovisuaalne meedia) või valdkondades, millega Eesti rahvusvahelisel areenil seostub (digitehnoloogiad, haridus). Põnev näide on siinkohal õppekava nimega Digital Learning Games, mida haldab korraga neli instituuti. Bakalaureuse tasemel on Tallinna Ülikoolis võimalik inglise keeles õppida kuuel erialal: audiovisuaalne meedia, õigus, ristmeedia filmis ja televisioonis, poliitika ja valitsemine, interdistsiplinaarsed humanitaarteadused ja interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused. Mis eristab TLÜ-d ja selle ingliskeelset õpikeskkonda teistest Eesti ülikoolidest? 2016/2017. õppeaastast viidi sisse üleülikooliline õppeaine ELU ehk erialasid lõimiv uuendus. ELU on õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased ja õppejõud viivad ellu interdistsiplinaarseid projekte. Lisaks täidab ELU kultuuriliselt integreerivat rolli, kuna omavahel teevad koostööd nii inglis- kui ka eestikeelsete õppekavade tudengid ja õppejõud. Üliõpilased saavad valida huvipakkuva projekti teema ja viisid selle teostamiseks. Romil Rõbtšenkov on Tallinna Ülikooli vilistlane ja tarkvaratehnika õpetaja digitehnoloogiate instituudis (foto: Piret Räni) 28 29

16 KÕRGHARIDUS Autor: Eesti Lennuakadeemia KÕRGHARIDUS Check-in lennuakadeemiasse Eesti Lennuakadeemia on ainuke kõrgkool Eestis, kus sul on võimalik omandada lennundusvaldkonna unikaalne ja praktiline eriala. Siin omandad ameti, mis tagab kogu eluks väärt töökoha, kus isegi taevas pole piiriks. Checklist asjadest, mis sind pardal ootavad: Praktiline õpe - rakenduskõrghariduses moodustab enam kui 15% õppekavast praktika. Lennuakadeemia õpilased praktiseerivad akadeemias ja erinevates Eesti ettevõtetes. Praktika ja õpingute ajal saad põhjaliku ülevaate tööandjatest ning lõpetades kooli, oled juba oma alal praktiseerinud spetsialist. Kõikidel meie vilistlastel on olemas edukaks tööturule siirdumiseks vajalikud oskused ja teadmised. Spetsialistidest õppejõud - õppetööd viivad läbi Eesti ja välismaa lennundusettevõtetes ja kõrgkoolides töötavad kogenud praktikud. Õpid spetsialistide käe all, kelle igapäevane töö on seotud erialaga, mida õpid. Mõnus õppekeskkond - akadeemia on väike kõrgkool, kus üliõpilasi on umbes 250. See tagab personaalse kontakti õppejõudude, töötajate ja koolikaaslaste vahel ning loob hea õhkkonna. Õppehoone on varustatud kaasaegsete ja unikaalsete simulaatorite, õpperuumide ja hooldusangaariga, kus teadmised ja praktilised oskused koos proovile pannakse. Vaba aeg aktiivsele tegevusele - sul on võimalus tasuta kasutada akadeemia jõusaali ja osaleda erinevates treeningutes. Üliõpilasesindus korraldab filmiõhtuid, stiiliüritusi, väljasõite ja palju muid põnevaid tegevusi, mis rikastavad akadeemias õppimist. Võimalus avastada maailma - meil on partnerlussuhted 18 kõrgkooliga üle Euroopa. Eramus+ programmiga saad minna praktikale või õppima näiteks Prantsusmaale, Hollandisse, Tšehhi jms. Pinge maha juba enne sisseastumist! Selleks, et vähenda suvisele perioodile langevat pinget, mis kaasneb kõrgkooli valikuga, eelsoorita lennuakadeemiasse sisseastumiseks vajalikud testid juba aasta kevadel. Esmakordselt on eelkatseid võimalik sooritada Tallinnas! Kui sa pole kindel, mis eriala sulle sobib, siis tulle sulle sobival ajal tudengivarjuks ja vaata õppimisvõimalused oma silmaga üle. >>> Pane ennast kirja varjuks või eeltestidele: Lennuliiklusteenindus I Õhusõiduki juhtimine I Lennundusettevõtte käitamine I Lennundustehnika 30 31

17 KÕRGHARIDUS KÕRGHARIDUS 32 EDASIÕPPIJA

18 KÕRGHARIDUS Kaheksa nippi sisseastumiseks 1Gümnaasiumi ajal küsitakse sinult pidevalt, et mis sa oma eluga edasi teed? Sind suunatakse pigem nendele erialadele, kus rohkem teenib ja millel on tulevikku. Ära seda juttu kuula! Õpi, mida soovid. Jah, raha on vaja, aga teha terve elu midagi, mis sind ei huvita, pole seda väärt. Kui sa üldse ei tea, mis suunas oma tulevikku seada, tasub lähedastega konsulteerida. Võibolla tuleb just nendest vestlustest välja see õige eriala, mis sulle sobib. 2Kõrgkoolid pakuvad võimalust terve aasta jooksul erialadega tutvuda, näiteks lahtiste uste päevadel või osaleda tudengivarjuna ülikoolielus. Tartu Ülikooli saad tudengivarjuks tulla kogu õppeaasta vältel, et siis koos tudengiga käia loengutes ja praktikumides. Varjuks võid tulla mitu korda, et erialavalikus kindel olla. 3Käi nii paljudel katsetel, kui jaksad! Proovi teha katseid mitmesse kooli ja erialale. Katsed annavad ülihea kogemuse ja pingetaluvus kasvab mühinal. 4Kui sind huvitab konkreetne eriala, ole juba varakult kursis, millised on nõuded sisseastumiseks. Kas loeb mõni kindel lõpueksami tulemus või ainult sisseastumiseksam? See on oluline nii eksamite valikul kui ka prioriteetideseadmisel. Mõistlik on enne natuke kodutööd teha Autorid: Teve Rajamets ja Hilda-Maria Klettenberg, Tartu Ülikooli esmakursuslased Ülikooli astumine on pingeline protsess, see pole naljaasi. Pinge ei alga sügisel, kui aktus on möödas ning esimesed loengud ja tuutoritunnid käes, vaid mitu kuud varem, kui ees terendab hirmutav samm sisseastumine. ja uurida, mida valitud eriala endast tegelikult kujutab. Kui jätad midagi olulist märkamata, võib sel olla kurb tagajärg. 5Esita dokumendid ja muu vajalik SAIS-is kohe, kui su otsus on küps! Muidu hiljem lihtsalt unustad. Kui midagi seoses sisseastumisega on ebaselge, küsi kindlasti üle. 6Vestlus on enamasti sisseastumise juures lihtne osa. Ei tasu üle mõelda. Ole sina ise kedagi teist nad ju kooli ei taha! Siiski tasub hästi ette valmistuda. Kui katseteks on konkreetsed teemad või oskad neid ise ette näha, korda neid kindlasti. 7Jäta endast alati hea mulje! Näiteks kui lähed katsetele, siis tervita ka valvelauatädi, rääkimata korraldajatest. Nemad võivad olla su tulevased õppejõud ning mine tea, äkki pead valvelauatädilt ühel hetkel paluma, et ta su kodutöö õppejõule edasi annaks. 8Kui lõpuks saad kooli sisse, siis ära võta seda iseenesestmõistetavalt ja kergekäeliselt. Kui õppekava pole ikkagi päris see, mida soovisid, siis võta end nimekirjast maha. Kellegi teise jaoks võib see olla elu unistus. >>> Vaata veel: facebook.com/tartuylikool Autor: Sisekaitseakadeemia Mina õpin Sisekaitseakadeemias tule sina ka! Burt Harrisson Purre Politsei- ja piirivalvekolledž, politseiteenistus Mõtlesin alguses minna õppima Kõrgemasse sõjakooli, olin seda mõtet oma peas juba paar aastat veeretanud. Aga pärast sinna sissesaamist ning ajateenistuse läbimist mõistsin, et tegelikult tahaksin ma tegeleda pigem inimestega, kui valmistuda millekski, mida ma loodan, et kunagi ei juhtu. Arvasin, et mulle võiks sobida politseitöö, sest soovisin olla füüsiliselt aktiivne. Kuigi politseiniku elukutse oli mul alguses alternatiivvalik, siis praegu olen ma oma otsusega sada protsenti rahul. Grete Roos Justiitskolledž, korrektsioon Pärast gümnaasiumi lõpetamist otsustasin valida just korrektsiooni eriala, sest töö vanglas pakkus mulle suurt huvi. Ma ei olnud varasemalt vangla ega kinnipeetavatega kokku puutunud, samuti ei ole minu peres keegi varasemalt sisejulgeoleku valdkonnas töötanud. Vaatamata teadmatusele langetasin otsuse ja esitasin dokumendid kooli. Õnneks pääsesin sisse! Sisekaitseakadeemia eristub selgelt teistest koolidest, näiteks tudengeid nimetatakse kadettideks ning koolis on erialase vormiriietuse kandmine kohustuslik. Kuigi algul oli kõik uus ning vajas harjumist, olen täna täiesti kindel, et langetasin õige otsuse. Kaarel Tõll Päästekolledž, päästeteenistus Sisekaitseakadeemiasse õppima tõi mind soov kaitsta riigi julgeolekut ja inimeste turvalisust. Lisaks sellele kindlustunne, et omandatud haridusega on pärast lõpetamist midagi peale hakata. Juba kooli astudes teadsin, et tulevane töökoht on mul pärast lõpetamist olemas. Hindan väga aktiivse tudengielu võimalusi, sest kel vähegi tahtmist, saab kaasa lüüa nii spordivõistlustel, tudengiüritustel kui akadeemia strateegiliste arengusuundade aruteludes. Väärt kogemus igal juhul! Karmen Sipelgas Finantskolledž, maksundus ja toll Mõtte Sisekaitseakadeemiasse õppima tulla sain ma tegelikult ühelt oma sõbralt möödaminnes öeldud lausest tekkis piisav huvi, et kooli kohta rohkem uurida. Sain teada, et finantskolledžis on võimalik saada hea finantsalane haridus, majandus- ja õigusalaseid teadmisi ja seda kõike nii teoorias kui praktikas. Eriti meeldis mulle õppekava praktiline osa, mis lõpuks akadeemia kasuks otsustamisel määravaks saigi. Täna soovitan Sisekaitseakadeemiat juba ise oma sõpradele, sest sellest koolist saab tõesti väärt hariduse! KÕRGHARIDUS 34 EDASIÕPPIJA

19 KÕRGHARIDUS Autor: TTÜ Miks tulla TTÜ-sse IT-d või inseneeriat õppima? KÕRGHARIDUS IT-haridus on üks universaalsemaid valikuid, kuna napilt leiab veel eluvaldkonda, kus arvutitel poleks tähtsat rolli. Juba täna on nii IT kui inseneeria vallas töökohti rohkem kui võimekaid spetsialiste. Kui valid IT-hariduse koos insenerimõtlemisega, saad uudseid tehnoloogilisi lahendusi luua mis tahes valdkonnas. TTÜ teeb andekatest noortest tuleviku tipptegijad! Tutvu põnevate erialadega: Teejuht.ttu.ee 70% Eesti IT-tudengitest õpib Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) ning tehnikaharidust oleme andnud juba sada aastat. Meie IT-õppekavades on ühendatud tehnikaülikooli teaduslik võimekus IT Kolledži praktilisusega ning kaetud on kõik IT-valdkonna erialad informaatikast ja arvutisüsteemidest kuni küberturbe tehnoloogiateni. Lõviosa meie IT-magistriõppekavadest on unikaalsed kusagil mujal selliseid ei ole. Lubame, et tehnikaülikooli IT-haridus teeb sinust mitte lihtsalt itimehe, vaid laia silmaringiga IT-inseneri. Sest just neid läheb üha rohkem vaja maalimas, kus kõik on IT. Põhjaliku IT-hariduse kõrval integreerime infotehnoloogia ka teistesse õppekavadesse. Nii kasvatame insenere, kel on teadmised ja oskused uudseid tehnoloogilisi lahendusi leida. Just nii sünnivad isesõitvad autod, võimekad robotid, paindlik nutikas tööstus, virtuaal- ja liitreaalsuse lahendused ja palju selliseid asju, mida me täna veel ettegi ei kujuta. Õppetöö kõrval leiab tehnikaülikooli leiutajatelinnakust hulga teadusprojekte, kus tudengid kaasa löövad: ehitame Eesti esimest isesõitvat autot ja loome selle ümber nutika linnaku, valmimas on tudengisatelliit ning peagi on tudengite kasutuses IoT platvorm. Need on vaid mõned näited, kus üliõpilastel on võimalus inseneri- ja infotehnoloogiateadmisi juba ülikoolis päriselt ellu rakendada. See tähendab, et pärast lõpuaktust on kaasas ka paras kogemustepagas, millega tulevastele tööandjatele muljet avaldada. Lisaks tipptasemel haridusele ja Eesti ainsale leiutajatelinnakule räägib TTÜ kasuks vaieldamatult värvikas tudengielu meil on roboti-, foto-, filmi- ja väitlusklubi, spordivõistkonnad ja laulukoorid, orkestrid ja rahvatantsijad, tantsutüdrukud ja saltopoisid ning terve tudengimaja, kus üliõpilased oma kohvikut peavad, ajakirja välja annavad ja häppeninge korraldavad. Ja ka ühiselamud asuvad siinsamas linnakus. Vastuvõtt suvel, erialakatsed juba kevadest Sisseastumisavaldusi TTÜ erialadele võtame vastu 25. juunist kuni 4. juuli kella ni sisseastumise infosüsteemis ja kohapeal. Tänavu saab infosüsteemis SAIS ( esimest korda teha erialaseid sisseastumiskatseid juba jaanuarist alates. Katsete perioode on veel kolm: märts 30. aprill-6. mai juuli. Kas ja millal on katsed sinu valitud erialale, saad teada siit: 36 EDASIÕPPIJA

20 KÕRGHARIDUS Autor: Eesti Maaülikool Eesti Maaülikool terve Eestimaa ülikool KÕRGHARIDUS Eesti riik vajab spetsialiste, kes suudavad tagada õitsva majanduse, kuid ka selle, et meie õhk, vesi, metsad ja mullad oleksid kaitstud. Sellised inimesed tulevad Eesti Maaülikoolist. Rohkete võimaluste linnak Maaülikooli linnak asub Tartus rohelises Tähtvere linnajaos, kus kaasaegsed õppe- ja uurimisvõimalused, korrastatud majad ja tipptehnoloogilised laborid on põimitud vaba aja veetmise võimalustega. Tudengite käsutuses on Emajõelinna moodsaim spordimaja ja kõrgeim ühiselamu. Siitsamast hargnevad suvel rattateed ja talvel suusarajad. Kohe naabruses laiub Tähtvere spordipark, samuti Tartu näitustemaja ja laululava koos oma üritustega. Kõigest kümnekonna minuti jalgsitee kaugusel asub supelrand. Sama kaugel teises suunas ongi tukslev tudengilinna süda kesklinn koos oma arvukate võimalustega. Läheduses tegutsevad nii väike- kui suurettevõtted ja arenevad tööstuspargid. Kui tegus üliõpilane tööd otsib, siis ei pea kaugele minema. Tõsi, tudengi tähtsaim töö on siiski õppimine. Olgu selleks siis metsandus, keskkonnakaitse, taimede ja loomade tervis, toiduhügieen või maakorraldus. Maaülikool hoolitseb selle eest, et Eestimaal jätkuks inimesi, kes hoiaksid meie riiki. Et oleks tööd ja leib laual ning samal ajal õhk, vesi, mullad ja metsad kenasti kaitstud. Sinu teadmisi ja oskusi on tarvis kõikjal vaiksest maakohast maailma suurlinnadeni. Lase end inspireerida Maaülikoolis saad teada, millised viljad kasvavad Eesti kliimas kõige paremini ja kuidas nende väärtust esile tõsta. Pole sugugi välistatud, et varsti kasvab paljudes Eestimaa aedades sinu aretatud õunapuu. Või on ettevõtjad tänulikud, sest sinu avastused parandasid viljasaaki või panid lehmad rohkem piima andma. Meil saab õppida sedagi, kuidas kasutada ja puhastada vett või ehitada sildu, samuti kuidas kasvatada ning ravida loomi, linde ja kalu. Saad teada, kuidas mõõta maad või ehitada maju nii, et need oleksid soojad ja kestaksid sajandeid. Võimalik on omandada inseneriteadmised, et rajada eramusse keskküttesüsteem või käivitada suurtööstus. Sinu saadavad teadmised võivad küündida kuni selleni, kuidas panna tuul ja päike meile valgust ja soojust andma. Maaülikoolis hariduse omandanud inimesed on just need, kes hoiavad riigis elu käimas. Hoolitseme, et Eesti loodus oleks kaitstud ja ettevõtted püsiksid konkurentsis ka rangete euronõuete tingimustes. Kui Eestimaad peaks tabama mõni taimset või loomset päritolu mure, saavad üksnes maaülikoolis hariduse saanud spetsialistid lahendusi pakkuda. Nii ongi maaülikool terve Eestimaa ülikool, kes hoolitseb selle eest, et riik õitseks ja areneks. Tule maaülikooli! Uuri, mille põnevaga tegelevad siinsed teadlased ja lase end inspireerida. See kogemus on sinu aega väärt. 38 EDASIÕPPIJA

21 KÕRGHARIDUS Autor: Tallinna Tehnikakõrgkool KÕRGHARIDUS Tallinna Tehnikakõrgkool jälgib tööturu pulssi Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK), tudengite seas tuntud tõka-tõka, on kõrgelt hinnatud insenerikool, mis on viimastel aastatel avanud uusi tööturul nõutuid õppekavasid. Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetajad saavad pärast 4-aastast õpet bakalaureusekraadiga võrdsustatud diplomi ja asuvad peaaegu 100-protsendiliselt tööle ettevõtetesse või jätkavad magistriõppes. Uus algus transpordi- ja liikluskorralduses õppeaastal avab kool transpordi- ja liikluskorralduse õppekava, sest kaasaegsed kauba- ja reisijatevood ning üha intelligentsemad sõidukid ja transpordisüsteemid muudavad põhjalikult liiklustaristut. Ohutu ja sujuva transpordi- ja liikluse korraldamiseks on vaja järjest enam kvalifitseeritud tippspetsialiste. Juba praegu on liikluspilt moodsa elektroonika tõttu palju muutunud. Tehnilised vahendid on üha keerulisemad ja püütakse jõuda tasandile, kus autoelektroonikat ja äpi-maailma omavahel ühildada. Meie jaoks on küsimus, kuidas sellises olukorras liiklust korraldada, sõnab õppekava juht Sven Kreek. Lähitulevikus liiguvad teedel isesõitvad autod, mida programmeeritakse kontoris üle pilve ja võrgu. Peame ümber hindama kogu liiklussüsteemi, seda teistmoodi korraldama ja uusi lahendusi pakkuma. Andurid, masinad, süsteemid ja liikluskorrraldus tuleb panna omavahel toimima. Meie õppekava õpetabki spetsialiste, kes on võimelised selles muutuvas maailmas ette nägema ja välja pakkuma lahendusi ning olemasolevate üle diskuteerima, sõnab Kreek. Praktiline tootmisõpe Rennat Alamets tuli Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmise ja tootmiskorralduse eriala õppima vajadusest ühendada praktika teooriaga. Töötan juba praegu Saku Õlletehases LEAN-spetsialistina, kus minu ülesanne on optimeerida tehase tootmispoolel asetleidvaid protsesse, selgitab Rennat. Kõige kihvtim on olnud see, et oleme õpingute käigus külastanud teisi ettevõtteid, et näha päriselt tootmise poolt, mitte ainult paberil või pildil, vaid olla ise tõeliselt juures, toob Rennat välja TTK-s antava hariduse praktilise poole. Oleme näinud erinevaid Eesti ettevõtete tootmisliine ning see on avardanud pilti, et mis võimalused sellel erialal tegelikult on alates toiduainetööstusest kuni kõrgtasemelise elektroonikatööstuseni välja, on Rennat valitud erialaga pärast aastat õpingutega rahul. Uudsus meelitab kandideerima Ma ei oleks osanud oodata, et huvi nii suur on, ütleb tootmisjuhtimise eriala käivitanud Ingrid Joost. Vaid kaks aastat tagasi avatud eriala meelitab kandideerima sadu õppureid ehk keskmiselt üle kuue inimese ühele õppekohale. Tudengid viidi juba esimesel õppeaastal ekskursioonidele tootmisettevõtetesse, et neil tekiks selge arusaam, milline üks tootmine üldse välja näeb. Joost lisab, et on väga tänulik tööstusettevõtetele, sest nende uks on tudengitele kogu aeg lahti, sest tootmist ei saa õppida vaid auditooriumis. Tehnoloogia murrab kinnisavara korrashoidu Tallinna Tehnikakõrgkoolis kinnisvara korrashoidu õppiva Alar Assukülli meelest on selle eriala puhul väljakutseid pakkuv see, mismoodi tehnoloogia areng sisse murrab, kuna siiani on see valdkond toiminud ikkagi exceli peal. Alar sõnab, et antud eriala puhul pakub talle huvi õppekava ülesehitus ja see milliseks õppimine edaspidi kujuneb, kuna tegemist on koolis esmakordselt õpetatava õppekavaga. Oleme nö pilootrühm. Ootan huviga kevadsemestri erialaaineid, sest päris alguses õppekava vaadates tekkisid mõtted, mis teemasid võiks veel olla, aga eks õppekava areneb ja kasvab ajas. Samal kursusel õppiv Marit Uuemaa räägib, et kinnisvara korrashoid on Eestis kasvava nõudlusega sektor. Selles valdkonnas on suur arenguvõimalus. Tuleb tegeleda nii kiirelt arenevate hoonete energiatõhususe nõuetega kui ka tehnoloogiate ja inimeste poolt hinnatud mugavuste saavutamisega. Meil kasutatakse veel vähe uue tehnoloogia võimalusi, seda nii planeerimise kui ka korrashoiu faasis. Marit tahab õppimise käigus läbi katsetada võimalikult palju just erinevate tarkvarade pakutavaid võimalusi. Ilmselt näitab aeg, kui vastuvõtlikud on kinnisvara korrashoiu valdkonnas tegutsevad ettevõtted uuendustele. Näib, kas ollakse valmis ja on majanduslikult kasulik minna üle mõnele haldustarkvarale. Samuti, kas kaugloetavate süsteemide rakendamine võiks olla tulevik ka vanematele hoonetele. Mariti eesmärk on pärast 3,5 aastast õppimist halduri või haldusjuhi ametikoht. Kindlasti saavad karjääri väljavaated ja tegelikud soovid selgemaks praktikate käigus. Praktika on hea võimalus proovida ja õppida ametit. Võib olla selgub, et valdkonnas on mõni hoopis põnevam võimalus. Tulevikuväljavaade võiks olla samuti enda kinnisvara korrashoiu ettevõte. >>> Vaata veel: 40 EDASIÕPPIJA

22 VÄLISMAALE Välismaale? Iga sekund on elamus Esmalt küsi endalt Millal hakkad välismaale minekut planeerima? Varu aega ettevalmistuseks, et leida õige eriala, kool ja riik. Kas oskad sihtriigi keelt? Üsna tihti peab oma keeleoskust tõestama rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamiga. Kas tead, kuidas ja kus keeleeksamit teha? Kas sul on olemas piisavad finantsvõimalused? Või tead, kuidas erinevaid toetusi ja stipendiume taotleda? Kas oled valmis pere ja sõprade juurest eemal olema? Kas kujutad elu ette rahvusvahelises seltskonnas ümbritsetuna uutest sõpradest? Vahetusüliõpilaseks Igal aastal kasutab suur hulk tudengeid võimalust õppida vahetusüliõpilasena välismaal. Seda on kõige lihtsam teha kasutades oma koduülikooli poolt pakutavaid võimalusi. Enamik Eesti kõrgkoole on sõlminud mitmete välismaa ülikoolidega partnerluslepingud, mis võimaldavad semester või paar välismaa ülikoolis studeerida. Üsna levinud on Erasmus+ programm. Praktikale kutsekoolist Igal aastal käib välispraktikal sadu Eesti kutsekoolide noori. Erasmus+ programm pakub võimalust minna praktikale erinevatesse välisriikidesse. Juba enne sisseastumist tasub koolilt uurida, kas valitud erialal on võimalik välispraktikat sooritada. Välismaale eriala omandama Loomulikult saad välismaale minna omandama kindlat eriala ja kraadi. Siis tuleb sobiv kool ja eriala ise leida, samuti selleks vajaminevad finantsvahendid. Selle variandi puhul on väga oluline keeleoskus. Tasub teada, et välismaale eriala omandama minnes oled võrdväärne teiste kanditaatide ja sisseastujatega. Kutseõppega omandatav kvalifikatsioon pole üldjuhul Euroopa riikides identne. Eestis leidub ka asutusi, kes aitavad sobiva riigi, kõrgkooli ja eriala leidmisel, näiteks Dream Foundation või Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus. Muu Lisaks eelnevale on olemas veel mitmeid teisi lühemaid ja pikemaid võimalusi, kuidas väliskogemust saada. Alati võib pärast gümnaasiumi lihtsalt aja maha võtta ja maailmas ringi rännates selgem ettekujutus tulevikust saada. Hetkel on üsna levinud Austraalias, Kanadas või Uues-Meremaal töötamine ja reisimine. Paljud noored läbivad kuni aastase vabatahtliku teenistuse projekti. Selle raames töötad mõnes välisriigi organisatsioonis töö eest tasu saamata, kuid sinu elamiskulud kaetakse. Vaata näiteks Archimedese Noorteagentuuri kodulehte või tutvu GLEN projekti tegemistega. Tasub kaasa lüüa mõne üliõpilasorganisatsiooni töös, kus saab suhelda välisüliõpilastega teistest riikidest. Näiteks AIESEC või BEST-Estonia. Suviti võiks osaleda vabatahtlike laagrites, suvekoolides, noorsoovahetustes jms. Vaata näiteks EstYes või Involved. Taolised lühemaajalised ettevõtmised aitavad selgust saada väliskogemuse sobivuses. Võimalus on ka välismaale tööle minna, selle kohta leiad kõige paremini infot Eurese kodulehelt. >>> Vaata veel: Autor: Edasiõppija Välismaale õppima minek võib esmalt tunduda natuke võõras ja hirmutav, kuid samas uus ja huvitav. See samm nõuab sihikindlust, initsiatiivikust, julgust ja iseseisvust. Riikidevahelised piirid on lahti ja võimalusi mitmeid. Autor: Eha Teder, Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse juhataja VÄLISMAALE Õppima Ameerikasse? Suurepärane mõte! Igal aastal õpib USA ülikoolides sadu eestlasi. Ka sina võid olla üks nendest! Julge unistada ja mõelda suurelt! USA kõrgharidussüsteemi peamised märksõnad on paindlikkus, suur akadeemiline vabadus ja julge pealehakkamine. Bakalaureuseõpe kestab neli aastat ning tegemist on nn liberal arts süsteemiga. Liberal Arts College või sarnase suunitlusega ülikoolide tudengid läbivad esimestel aastatel üldisi aineid humanitaar-, sotsiaal- ja täppisteaduste valdkondadest ning otsustavad alles teise õppeaasta lõpus, millisele erialale nad spetsialiseeruda soovivad. USA ülikoolid pakuvad rahvusvahelistele tudengitele märkimisväärset finantsabi! Stipendiumid võivad ulatuda mõnest tuhandest dollarist täisstipendiumideni õppemaksu ja elamiskulude katmiseks. Bakalaureuseõpinguid on võimalik rahastada ka spordistipendiumi abil. Lisaks ülikoolidele annavad stipendiume Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid ja fondid. Üheks nõudeks on rahvusvaheliste testide tegemine. Ülikoole huvitab sisseastuja inglise keele oskus, aga ka akadeemiline võimekus. Inglise keele testiga TOEFL saab asendada inglise keele riigieksamit ning see test on tunnustatud kõigis maailma riikides. Seega üks test avab tõesti ukse maailma! SAT ja ACT on akadeemilise taseme testid bakalaureuseõppesse astujatele, mida sageli sisseastujatelt nõutakse. USA-sse õppima minekuks tuleks tegutsema hakata aasta-poolteist enne õpingute alustamist. Seda eriti juhul, kui soovid astuda väga nimekasse ülikooli või vajad suurt rahalist abi. Kuid bakalaureusetasemel õpinguid võib alustada ka 2-aastases Community Colleges, kuhu sisseastumine on lihtsam ja õppemaksud palju madalamad. Teabekeskus korraldab infotunde, kohtumisi vilistlastega, testide ettevalmistuskursusi ja muid koolitusi. Meil on müügil ja laenutamiseks kõikide testide õpikud. Välismaale õppima minek ei ole nii keeruline, kui esialgu tundub. Oled alati teretulnud meie keskusesse, aitame sul oma unistused ellu viia! Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus Tallinna Tehnikaülikool MEKTORY, Raja , Tel ; educationusa@ttu.ee FB: Education USA Tallinn Tartu Ülikool W. Struve Tel educationusa@ut.ee FB: Education USA Tartu 42 EDASIÕPPIJA

23 KOOLIELU Autor: Edasiõppija KOOLIELU Kuidas rahastada õpinguid? Kõrg- ja kutsekoolide õpilased saavad taotleda mitmeid õppetoetusi ja stipendiume ning võtta õppelaenu. Siit leiad neist ülevaate. ÕPPETOETUSED KÕRGHARIDUS Vajaduspõhine õppetoetus Vajaduspõhine õppetoetus on majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Vajaduspõhist õppetoetust saad taotleda, kui õpid täiskoormusel ning täidad õppekava nõudeid 75% ulatuses. Vajaduspõhise toetuse saamine ja summa sõltub sinu ja sinu perekonnaliikmete möödunud kalendriaasta keskmisest sissetulekust. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus on vastavalt pere sissetulekule eurot kuus. Vajaduspõhine eritoetus Seda saad taotleda, kui sinu vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud põhjusel, et varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid on märkimisväärselt vähenenud just viimasel ajal. Toetuse suurus on 135 eurot kuus. KUTSEHARIDUS Põhitoetus Saad taotleda kaks korda aastas, kui õpid kutsekoolis päevases õppes õppekaval, mis on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskoht, samuti ei tohi olla ületatud õppe nominaalkestvus. Toetuse maksmise aluseks on õpilaste paremusjärjestus. Toetuse suuruseks on 60 eurot kuus. Eritoetus Lisaks saad taotleda eritoetust, kui juhtub, et majandusliku olukorra tõttu on õpingute jätkamine takistatud. Sõidukulude hüvitamine Hüvitatakse ainult ühistranspordi kasutamisel tekkinud kulud. Seda saab koolilt taotleda, kui õpid päevases õppes riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud koolituskohal ja elukoht ei asu õppeasutusega samas asulas. Iga päev õppeasutusse sõitvale õpilasele kompenseeritakse sõidu maksumus arvestusega üks edasi-tagasi sõit päevas. Õpilaskodus või üürikorteris elavatele õpilastele, kes õpivad teise või kolmanda taseme kutseõppes, kompenseeritakse sõitmine neli korda kuus. Neljanda ja viienda taseme kutseõppe õpilastele kaks korda kuus. Lisaks hüvitatakse riiklikeks pühadeks või koolivaheajal koju ja tagasi kooli sõitmise kulud. ÕPPELAEN Õppelaenu võtmiseks ei pea olema igakuist sissetulekut. Madal 5% intressimäär ja pikk tagastamistähtaeg muudavad selle heaks õpingute rahastamise võimaluseks. Kuid siinjuures tuleb ikkagi meeles pidada, et tegemist on laenuga ning see tuleb tagasi maksta! Õppelaenu saad taotleda, kui õpid osa- või täiskoormusel kõrgkoolis, samuti kutsekoolis õppides ja välismaal studeerides. 2017/18. aastal on õppelaenu maksimaalne summa 960 eurot (õpingute kestvus 6-8 kuud) ning 1920 eurot (õpingute kestvus 9 kuud või enam). Laenu saad võtta terve õppeaasta jooksul. Laenu saamiseks peab olema kaks käendajat või hüpoteek Eestis asuvale kinnisvarale. Laenu ei anta akadeemilisel puhkusel olles või õppelaenuvõlglasele. Intressi hakatakse arvestama kohe pärast laenu ülekandmist. Õpingute ajal tuleb maksta aastaintressi, mis võetakse automaatselt maha järgmisel aastal saadavast laenusummast. Õppelaenu tagastamiseks on aega kaks korda nii palju, kui kestis sinu õppe nominaalaeg. STIPENDIUMID Erinevaid stipendiume pakuvad nii riik, mitmesugused fondid, õppeasutused ja firmad. Näiteks on paljudel kõrgkoolidel stipendiume oma kooli konkreetse eriala õpilastele või antakse neid välja heade õpitulemuste eest. Mõni erafirma pakub oma tegevusvaldkonnas õppivatele õpilastele rahalist toetust. Mitmed fondid ja asutused annavad stipendiume välismaale õppima minekuks. Enamikel stipendiumikonkurssidel on konkreetsed kandideerimistähtajad. Paraku ühtset süsteemi, kust oleks võimalik leida kogu info, pole. Tasub liituda kooli, eriala, fondide jms meililistidega ning otsida nad üles sotsiaalmeedias. KÕRGHARIDUS Tulemusstipendium Toetatakse väga heade õpitulemustega õppekava täies mahus täitvaid üliõpilasi. Taotleda saab sõltumata kõrgkooli sisseastumise aastast, kuid õppima peab nominaalaja piires. Toetussumma on 100 eurot kuus. Erivajadusega üliõpilase stipendium Eesmärk on toetada erivajadusega üliõpilasi kõrghariduse omandamisel. Stipendiumi suurus eurot kuus sõltub erivajaduse liigist ja raskusastmest. Vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte kõrgharidusõpingute toetamiseks makstakse neile kuus 160 eurot. Erialastipendumid kõrghariduses Eraldi fondid on loodud riiklikult prioriteetsetel erialadel õppijatele näiteks õpetajakoolituse ja IT-eriala tudengitele. Lisaks on võimalik taotleda erialastipendiumi nutika spetsialiseerumise kasvualadega (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside väärindamine) seotud õppekavadel. Erialastipendiumi suuruseks kõrghariduse I ja II astmel on 160 eurot kuus. Stipendiumid välismaal õppimiseks Need pakuvad sulle võimalust õppida väliskõrgkoolis lühiajaliselt või omandada täismahus bakalaureuse, magistri- või doktorikraad. Sellised on näiteks Kristjan Jaagu stipendiumid, Noore õpetlase stipendium ning mitmed välisriikide stipendiumid, kelle kohta koondab infot SA Archimedes. >>> Vaata veel: oppelaen primus.archimedes.ee/erivajadusega-oppija kool.minuraha.ee 44 EDASIÕPPIJA

24 Miks valida ISIC kaart? KOOLIELU ISIC-International Student Identity Card on rahvusvaheline õpilas-ja üliõpilaspilet, mis tõendab õppuristaatust Eestis ja veel130 riigis, annab tuhandeid soodustusi, lisaks hulganisti funktsionaalsusi. Eestis näiteks ukse-, söökla-, raamatukogu-, ühistranspordi- ja pangakaardina. ISIC kaartidest saadav tulu läheb Eesti Üliõpilaskondade Liidule. Kasuta oma ISIC kaarti: Ühistranspordis - Ühiskaardi asemel Ukse-, raamatukogu-, pangakaardina jpm Soodustusteks kontserditel ja muuseumites Soodustusteks restoranides ja kohvikutes Soodustusteks reisidel ja majutusel ISIC viib mind maailma ja säästab raha! ISIC soodustused ootavad Sind enam kui müügikohas. Autor: Edasiõppija KOOLIELU Viis fakti ajateenistuse kohta Kindlasti tasub tulevikuplaane tehes mõelda, millal läbida aastastele noormeestele kohustuslik ajateenistus. 1. Millal ja miks? Kõige lihtsam on läbida ajateenistus kohe pärast gümnaasiumi, et hiljem keskenduda õpingutele, tööle ja pereelule. Noormehed saavad ajateenistusse asuda omal algatusel. Selleks tuleb esitada Kaitseressursside Ametile taotlus. Ajateenistuse läbinud kinnitavad, et nad tunnevad end enesekindlama ja füüsiliselt tugevamana, nende juhtimis- ja meeskonnatööoskused on paranenud ja nad on õppinud rasketes oludes toimetulekut. Lisaks oskavad paremini aega planeerida ja on distsiplineeritumad. Vähem olulised pole uued sõbrad. 2. Õppimine ja ajateenistus Kui plaanid jätkata õpinguid selle aasta sügisel Eesti kõrgkoolis, saad ise teatada, millal järgneva kolme aasta jooksul soovid ajateenistusse asuda. Ajateenistusse asumise valik tuleb Kaitseressursside Ametile teatada hiljemalt gümnaasiumi lõpetamise aasta 15. septembriks, kusjuures valitud aasta ei või olla hilisem eriala nominaalajaga lõpetamise aastast. Ajateenistusse tuleb asuda kolme aasta jooksul kõrgkooli vastuvõtmisest. Kui õnnestus sisse saada välismaa kõrgkooli, siis on õigus ajapikendusele kuni kõrghariduse esimese astme diplomi saamiseni. Ajateenistusse tuleb minna hiljemalt selle aasta 1. juuliks, mil saad 23. Kui jätad avalduse tegemata, kutsutakse ajateenistusse üldises korras arvestades riigi vajadusi. Minnes ajateenistusse õpingute ajal, säilib akadeemilist puhkust võttes õppekoht. Kui õpingud peaks katkema, siis lõpeb ka ajapikendus. Ajateenistusse ei kutsuta, kui alustad õpinguid arsti või õe erialal. Tööandjal ei ole ajateenistusse kutsumise tõttu õigust töösuhet lõpetada. 3. Õppelaen ja ravikindlustus Ajateenistuse ajaks on võimalik saada õppelaenu tagasimaksmiseks maksepuhkust. Sel ajal tasub intressi riik. Eluaseme-, tarbimis-, kiir- jms laenude puhul võid samuti maksepuhkust taotleda, kuid pangal ei ole kohustust seda anda. Ajateenijal on ravikindlustus. 4. Naised ja ajateenistus aastased vähemalt põhiharidusega Eesti kodanikest naised saavad ajateenistusse asuda omal soovil. Ajateenistusse asumist tasub kaaluda, kui näed selles oma tulevast elukutset. Väljaõpe ajateenistuses toimub naistel ja meestel ühtsetel alustel. 5. Asendusteenistus Kui sõjaväeline väljaõpe on vastuolus usuliste või kõlbeliste vaadetega, siis tuleb läbida asendusteenistus. Teenistuskohtadeks võivad olla näiteks hoolde- ja lastekodud, päevakeskused, erivajadustega õpilaste koolid jms. Asendusteenistuja töötab täistööajaga. Teenistuskoha määrab Kaitseressursside Amet. >>> Vaata veel: facebook.com/s6durileht EDASIÕPPIJA

25 TÖÖELU Töötada kooli kõrvalt või mitte? Sellele küsimusele ei ole õigeid ega valesid vastuseid. See sõltub sinu vajadustest ja hetkeolukorrast. Üheks enim koolist väljalangevuse põhjuseks on vale erialavalik, kuid ka töötamine ning isikliku elu ja perekonnaga seotud kohustused. Enne otsuste tegemist võta aega ning kaalu läbi plussid ja miinused. Saad juurde töökogemust, iseseisvust, oskusi ja teadmisi ning kasvatad enesedistsipliini. Toob ellu vaheldust, uusi kontakte ja suhtlemisvõimalusi. Töötasu, millega saad katta vajalikke kulusid (elukoht, toit, hobid, õppevahendid) Motivatsioon õppida on kõrgem, kuna kogu elu on sel hetkel konsentreeritum ja oma kohustustega tuleb õigeks ajaks valmis jõuda. Erialane töö või mitte Paljud tööandjad eelistavad tööle võtta just neid, kel on olemas juba reaalne erialane töökogemus. Samas on palju neid, kes siirduvadki tööellu ja kool jääb lõpetamata. Pikas perspektiivis pole see kasulik, kuna enamik tööandjad seavad värbamistingimustesse ikkagi hariduse vajalikkuse. Ei saa alahinnata ka mitteerialast tööd, kuna sealt saad suhtlemis- ja meeskonnatöö kogemusi, mida tulevikus kindlasti vaja läheb. Paljud noored töötavadki õpingute ajal teeninduskohtades, näiteks söögi- ja meelelahutusasutustes, poodides ja hotellides jms. Alternatiivid Lisaks palgatööle leidub alternatiive, kuidas end tööturul toimuvaga kursis hoida, kogemusi saada ja suhtlusvõrgustikku luua. Kõik Autor: Edasiõppija Eeldab head aja- ja õpingute planeerimise oskust. Õppimiseks jääb vähem aega, õppetulemused võivad halveneda ja õppeaeg pikeneda. Teiste tegevuste, hobide ja sõprade jaoks pole nii palju aega, kui soovid. Magamatus ja väsimus, kuna oma plaanidesse tuleb mahutada nii koolis käimine, iseseisvad tööd kui ka töötamine. Lisaks hobid ja perekondlikud kohustused. Ajapuudusel ei keskendu sa reaalsele koolielule, vaid püüad kohustustega hakkama saada. alternatiivsed variandid võib julgesti kirja panna oma CV-s. Lühitööd, mis ei eelda kindlat graafikut. Näiteks töötamine festivalidel, degusteerijatena, maskottidena üritustel, kolijana vms. Taolisi tööotsi võid leida ja Samuti levivad sellised pakkumised sotsiaalmeedias ja kooli infostendidel. Vabatahtlik töö pakub häid kogemusi, kasulikke kontakte, positiivseid emotsioone ning avardab maailmapilti. Pakkumisi otsi Osalemine (üliõpilas)organisatsioonide, huviklubide, ideekonkursside või noortealgatuste töös. TÖÖELU Autor: Edasiõppija Milline on töömaailm homme? Sisenedes mõne aasta pärast tööturule, on see kindlasti midagi muud kui täna. Seetõttu tuleb juba praegu valikuid tehes mõelda, millistel ametialadel on töötajate vajadus kõige suurem nii on vähem karta, et õpid erialal, kus tööd on raske leida. Kutsekoja OSKA ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööturu-uuringu andmetel jääb aastaks 2025 Eestis tööealisi võrra vähemaks. Kõrgharidusega spetsialistide ja kutseharidusega oskustöötajate osakaal suureneb: 46% töötajatest peab olema kõrgharidus ning igal kolmandal kutseharidus. Millisel erialal õppida? Kindlasti on veelgi jõudsamat arengut oodata IT-valdkonnas, sest multimeedia ja IT põimuvad üha rohkem meie igapäevategevustega. Aastaks 2020 vajab eesti tööturg juurde aastas keskmiselt 1,5 korda rohkem IT-oskustega spetsialiste. Ühiskonna vananemine suurendab nõudlust tervisetoodete ja -teenuste järele. Kõige enam on vaja juurde nõustajaid, hooldustöötajaid, isiklikke abistajaid, tugiisikuid, tegevusjuhendajaid ja õdesid. Ehituses jääb puudu insenerierialalõpetajatest ning haridusega oskustöötajatest, näiteks kütte-, ventilatsiooni-, jahutus-, veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneridest. Transpordis ja logistikas on puudu juhtidest, tipp- ja oskusspetsialistidest. Seoses tehnoloogia arenguga kasvab strateegilise juhtimise tähtsus. Vaja on hanke-, tarneahela- ja logistikajuhte ning transpordiplaneerijaid. Toiduainetööstuses on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, tööstusinsenere, hooldustehnikuid ja mehhatroonikuid. Jätkuvalt hõive suurenemist oodatakse ka kutse, teadus- ja tehnikategevustes. Senisest vähem on tulevikus vaja meistreid ja töödejuhatajaid, lukkseppi ja viimistlejaid. Töökohad vähenevad avalikus sektoris, sh seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses. Kuid õpetajate kõrge vanus tagab ikkagi vajaduse haridustöötajate järele. Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Seetõttu on neid ikkagi tööturul tarvis. Sama on pagarkondiitrite ja aednikega. Hetkel koolitatakse rohkem ka mootorsõidukite juhte ja keretööde tehnikuid. Langust mõjutavad eelkõige tehnoloogia suurem kasutuselevõtt ning rahvastiku vananemine. Muutub töö iseloom Mõnikümmend aastat tagasi tundus võimatu, et tööd saab teha töökohast eemal. Kuid nüüd on paljudes ettevõtetes paindlik tööaeg ja võimalus töötada kodukontoris. Loomulikult jääb alles ametikohti, kus ilma füüsilise kohalolekuta hakkama ei saa, kuid üleüldine mõtteviisi muutus on vajalik igal pool. Üha enam tööandjaid palkab töötajaid selle põhjal, et nad mõistaks oma töö tähtust suures süsteemis. Töötaja peab olema uudishimulik, soovima ennast arendada ja katsetada. Peab oskama näha oma töö tulemuslikkust. Töö ei ole koht, kuhu inimene peab tulema, vaid töö on koht, kuhu inimesed tahavad tulla. Üha enam pakutakse vabakutselisena oma teadmisi mitmele ettevõttele korraga. See annab võimaluse olla iseenda peremees. Projektipõhisus võimaldab teha tööd hoolimata aja- ja asukohapiirangutest. Globaliseerumine toob kaasa vajaduse tunda teisi kultuure, rääkimata keeleoskusest. Erinevad karjääriportaalid kirjutavad sidusoskustest, mida läheb tulevikus tarvis igal töökohal. Näiteks ei saa hakkama ilma sotsiaalse intelligentsi, kultuuridevahelise kompetentsti, kompuutermõtlemise, uue meedia keeleoskuse, disainmõtlemise, infomüras toimetuleku ja virtuaalse koostöö oskusteta. Uuri rohkem homse töömaailma kohta: >>> oska.kutsekoda.ee 48 EDASIÕPPIJA

26 TÖÖELU Autor: Edasiõppija ja Eesti Töötukassa Töötukassa teenused edasiste valikute toetamiseks Eesti Töötukassa pakub mitmeid tasuta teenuseid, et toetada neid, kel edasised valikud selged, kuid ka neid, kes pole oma otsustes kindlad, soovivad välismaale siirduda või hoopis tööturul kätt proovida. Täpsemalt selgitab töötukassa teenusejuht Lana Randaru. Kui abituriendil on juba lõpuaktus silmapiiril, kuid ikka veel on ebaselge, millist eriala valida, siis kuidas saab töötukassa abiks olla? Kindlasti tasub külastada töötukassa karjääriinfotube, kust leiab erinevat teavet koolide ja erialade kohta. Kui on soov pikemalt arutada õppimise, töötamise ja isikuomaduste teemal, siis saab tulla karjäärinõustaja jutule. Kas vastab tõele, et töötukassast leiab kasulikku ka see noor, kes oma õpinguid kutse- või kõrgkoolis jätkab? Jah, muidugi! Kutse- või kõrgkoolis õppija võib alati pöörduda karjääriinfotuppa, et koos spetsialistiga vormistada või üle vaadata oma CV. Seda läheb kindlasti vaja näiteks praktikale või stipendiumile kandideerimisel. Karjääriinfotuppa võib tulla igaüks. Tubade lahtioleku kohta saab infot konkreetsest töötukassa osakonnast. Kui juhtub, et pärast otsust tuleviku osas siiski hinges kahtlus tekib, tasub pöörduda karjäärinõustaja poole, et temaga võimalikud variandid läbi arutada. Karjäärinõustaja abistab ja toetab karjääriplaneerimisel ning elukutse-, haridustee ja töövalikuga seotud otsuste tegemisel. Töötukassasse võivad karjäärinõustamisele tulla ka kõik töötavad inimesed. Karjäärinõustaja juurde saab aega broneerida e-töötukassa või portaali kaudu, samuti võib helistada maakondliku osakonna infotelefonile või ise kohale tulla. Tänapäeval on üsna levinud, et paljud noored käivad tööl juba õpingute kõrvalt. Kuidas on töötukassa kasulik nendele? Karjääriinfotubades saab noor tutvuda kandideerimisdokumentide näidistega ning erinevate töövõimalusi tutvustavate materjalidega. Kõik noored saavad osa võtta tööotsingu töötubadest, eriti need, kellel tööle saamine eeldab tööotsimiseks teadmiste ja oskuste arendamist, tööotsingute juhendamist ja tööintervjuuks ettevalmistamist. Karjääriinfotubades töötavad karjääriinfo spetsialistid, kes abistavad vajaliku info leidmisel ja kandideerimisdokumentide koostamisel. Samuti saab karjääriinfotubades kasutada arvuteid vajalike dokumentide koostamiseks ning tööle või õppima kandideerimiseks. Kui hetkel on vormistamisel CV või mõni muu kandideerimiseks vajalik dokument, siis soovitan kiigata töötukassa portaali, kust leiab kõik näidised. Näiteks leiab sealt CV, avalduse, motivatsiooni- ja kaaskirja näidise nii saab olla kindel, et ka tööandjale esitatakse korrektselt vormistatud dokumendid. Samuti saab karjääriinfotoas tutvuda tööotsinguga seotud kirjandusega. Mida pakub töötukassa noortele, keda tõmbab välismaa poole? Konkreetset riiki puudutavate täpsemate küsimuste korral tasub leppida kokku kohtumine töötukassa EURES nõustajaga, kes pakub teavet vabadest töökohtadest ja tööalast nõustamist ning tööjõu värbamise teenust Euroopas. EURES võrgustiku internetiportaalist leiab infot vabade töö- ja koolitusvõimaluste ning elu- ja töötingimuste kohta 32 Euroopa riigis. Samuti saab teha oma CV kättesaadavaks võimalikele tööandjatele terves Euroopas. Euroopa Liidu algatus Sinu esimene EURES-e töökoht aitab noortel leida töövõi praktikavõimalusi teistes Euroopa riikides. Programm pakub rahalist toetust välismaale töövestlusele sõitmiseks, koolituseks (keelekursusteks), kvalifikatsiooni tunnustamiseks ja ümberasumiskulude katmiseks. Rohkem infot leiab eures.europa.eu, europeanjobdays.eu, Paraku ei lähe kõik unistused alati kohe täide ning võib juhtuda, et mõni noor ei saa soovitud kooli sisse või jääb see vale valiku põhjusel pooleli. Kuidas saab töötukassa aidata? Siis tasub kindlasti pöörduda karjäärinõustaja poole, kellega koos läbi mõelda, kuidas ja kuhu edasi. Kui koos karjäärinõustajaga leitakse, et hetkel on parim lahendus tööturul kätt proovida, siis saab nõustaja anda praktilist infot, kuidas töötukassa tööotsijat aidata saab. TÖÖELU Samuti aitab töötukassa noorel leida tema esimesest töökohta. Selleks on töötukassal teenus Minu esimene töökoht. See on mõeldud aastastele töötukassas töötuna registreeritud noortele, kel puudub erialane haridus ja töökogemus või on see lühiajaline. Täpsemat infot saab töötukassa portaalist, sealt leiab ka teenusega liitunud asutused ja nende tööpakkumised. Milliseid teenuseid pakute veel noortele ja töötavatele inimestele? aastastel noortel on hea teada, et kui nad lähevad suveperioodil tööle, siis saab tööandja taotleda töötukassalt alaealise töötamise toetust. Töötavatele inimestele on töötukassast alates 1. maist 2017 võimalus saada koolitusel osalemiseks toetust. Selleks, et täpsemalt välja selgitada koolitusvajadus ja koolitusele sobivus, ootame töötavaid inimesi karjäärinõustaja juurde. Kuidas saab töötukassaga ühendust? Töötukassa bürood, sh karjääriinfotoad on avatud igas Eesti maakonnas. Need on avatud kõigile soovijatele olenemata vanusest ja elukohast. Vajalikud kontaktid ja aadressid leiab ja karjäärinõustajate kontaktid portaalist alati võib helistada ka infotelefonile Karjäärinõustamise, sh Skype nõustamise aja saab broneerida töötukassa portaalis Soovid saada nõuandeid eriala valikul ja tööelu alustamiseks, küsi nõu karjääriinfo spetsialistilt Soovid töötada Euroopas, küsi nõu EURES nõustajalt Vabad töökohad: Vabad töökohad Euroopas: eures.europa.eu Töötukassa infotelefon: Skype'ilt infotelefonile: tootukassa eestitootukassa karjaari.info eures.eesti Toetab Euroopa Liit EDASIÕPPIJA

27 KOOLID KOOLID Nendes koolides saad edasi õppida! EELK USUTEADUSE INSTITUUT Pühavaimu 6, Tallinn, tel , ui.eelk.ee, EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Suur-Sõjamäe 10a, Tallinn, tel , EESTI KUNSTIAKADEEMIA Tel , BAKALAUREUSEÕPE Animatsioon Arhitektuur ja linnaplaneerimine Ehte- ja sepakunst Fotograafia Graafika Graafiline disain Installatsioon ja skulptuur Keraamika Klaasikunst Kujunduskunst (keskkonnadisain, meediagraafika, moestilistika, ruumikujundus) Kunstiteadus ja visuaalkultuur Maal Meediagraafika Moedisain Muinsuskaitse ja konserveerimine Nahakunst, aksessuaari- ja köitedisain Sisearhitektuur Stsenograafia Tekstiilidisain Tootedisain EESTI LENNUAKADEEMIA Lennu 40, Reola küla, Tartumaa, tel , RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Lennuliiklusteenindus Õhusõiduki juhtimine (lennukipiloot, kopteripiloot) Lennundusettevõtte käitamine Lennundustehnika (side- ja navigatsioonisüsteemid, õhusõiduki ehitus ja hooldus) EESTI MAAÜLIKOOL Kreutzwaldi 1, Tartu, tel , BAKALAUREUSEÕPE Aiandus Geodeesia ja maakorraldus Kalandus ja vesiviljelus Keskkonnakaitse Keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus Loodusturism Loomakasvatus Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine Metsandus Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Tehnika ja tehnoloogia Toiduainete tehnoloogia Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Puidutöötlemise tehnoloogia (õppetööga Tartus ja Võrumaal) Tehnotroonika INTEGREERITUD ÕPE Maaehitus Vesiehitus ja veekaitse Veterinaarmeditsiin EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA Tatari 13, Tallinn, tel , BAKALAUREUSEÕPE Muusika interpretatsioon Klassikaline muusika (klaver, klavessiin, orel, viiul, altviiul, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba, löökpillid, akordion, kannel, laul, kooridirigeerimine) Jazzmuusika (laul, kitarr, löökpillid, bass, klahvpillid, puhkpillid, viiul) Pärimusmuusika Helilooming ja elektronmuusika (helilooming, helirežii, audiovisuaalne looming, elektroakustiline looming) Instrumentaalpedagoogika (kannel, akordion, klaver, klavessiin, plokkflööt, viiul, altviiul, tšello, kontrabass, klassikaline kitarr, flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon) Lavakunst (näitleja, lavastaja, dramaturg) Muusikapedagoogika Muusikateadus EUROAKADEEMIA Tondi 55, Tallinn, tel , RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Ärijuhtimine Tõlkija Keskkonnakaitse spetsialist Sisearhitektuur Moedisain MAGISTRIÕPE Keskkonnakaitse EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDŽ Raja 4C, Tallinn, tel , Eesti Muusikaja Teatriakadeemia 2018/2019. õppeaastaks avatakse kandideerimiseks: muusika erialad (BA, MA) muusikapedagoogika (BA, MA) lavakunst (BA) kultuurikorraldus (MA) muusika- ja teatrikunst (PhD) muusikateadus (PhD) Rohkem infot: EDASIÕPPIJA

28 KOOLID KOOLID EESTI MASSAAŽI- JA TERAAPIAKOOL Mustamäe tee 59, Tallinn, tel , , ERIALAD Massöör Füsioterapeudi assistent ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Lauteri 3, Tallinn, tel , BAKALAUREUSEÕPE Rahvusvaheline ärijuhtimine (spetsialiseerumised: turundus ja kommunikatsioon, rahandus- ja majandusarvestus) Ettevõtlus ja ärijuhtimine (spetsialiseerumised: tehnoloogiaettevõtlus, loomeettevõtlus ja professionaalne müük) MAGISTRIÕPE International Business Administration MBA (spetsialiseerumised: rahandus ja majandusarvestus, turunduse juhtimine, organisatsiooni muudatused ja eestvedamine) Management in Digital Society MBA HIIUMAA AMETIKOOL Suuremõisa, Pühalepa vald, Hiiumaa, tel , IDA-VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Kutse 13, Jõhvi, tel JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Tallinna 46, Paide, tel , KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPE- ASUTUSED KÕRGEM SÕJAKOOL Riia 12, Tartu, tel , PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Niidupargi tn 12, Pärnu, tel , KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL Ärikorralduse spetsialist Bürootöötaja CNC töötlemiskeskuse operaator Hooldustöötaja Hotelliteenindaja IT-süsteemide nooremspetsialist Juuksur Kosmeetik Müügikorraldaja Raamatupidaja Sekretär Kergete rõivaste rätsep Maaler LUUA METSANDUSKOOL Palamuse vald, Jõgeva maakond, tel , ÕPI MASSAAŽ TERAAPIA TERVIS EESTI PARIMAS MASSAAŽI- JA TERAAPIAKOOLIS REISI VÄLISMAALE PRAKTIKALE JA TÖÖLE OMANDA TEADMISED, MIS EI JÄTA SIND TÖÖTA SISEKAITSEAKADEEMIA Kase 61, Tallinn, tel , , facebook.com/sisekaitseakadeemia, KÕRGHARIDUSÕPE Korrektsioon (2018. aastal vastuvõttu ei toimu) Politseiteenistus Päästeteenistus Toll ja maksundus KUTSEÕPE Politseiametnik (sh piirivalvur) Päästekorraldaja Päästja Vanglaametnik TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Pärnu mnt 62, Tallinn, tel , ARHITEKTUURIINSTITUUT Rakendusarhitektuur EHITUSINSTITUUT Hoonete ehitus Teedeehitus Rakendusgeodeesia Kinnisvara korrashoid LOGISTIKAINSTITUUT Transport ja logistika Transpordi- ja liikluskorraldus Peaeriala: Maanteetranspordi tehnoloogia ja liikluskorraldus Peaeriala: Raudteetranspordi tehnoloogia ja liikluskorraldus RINGMAJANDUSE JA TEHNOLOOGIA INSTITUUT Keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine Tehnomaterjalid ja turundus Tootmine ja tootmiskorraldus RÕIVA JA TEKSTIILI INSTITUUT Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus TEHNIKAINSTITUUT Autotehnika Elektritehnika Masinaehitus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitajate tee 3, Uuemõisa, Läänemaa, tel , TÄISKASVANUD ÕPPIJALE TSÜKLIÕPPES Majutusettevõtte juhtimine Loodusgiid Kokk Raamatupidaja Hooldustöötaja IT-tugiisik Ehitusplekksepp Mööblirestauraator Pehme mööbli valmistaja Pottsepp Tekstiilkäsitöö KUTSE HEAST KOOLIST Ärikorralduse spetsialist CNC töötlemiskeskuse operaator Hooldustöötaja Hotelliteenindaja IT-süsteemide nooremspetsialist Juuksur Kosmeetik Müügikorraldaja Raamatupidaja Sekretär Väikeettevõtja Kergete rõivaste rätsep Dokumentide vastuvõtt 19. juuni-11. august kell 09:00-15:00 Niidupargi tn 12 ruum A103 Niidupargi tn 12, Pärnu tel EDASIÕPPIJA

29 KOOLID KOOLID TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5, Tallinn, tel , INSENERITEADUSKOND Arhitektuur Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine (Tallinn/ TTÜ Tartu kolledž) Elektroenergeetika ja mehhatroonika Hoonete sisekliima ja veetehnika Integreeritud tehnoloogiad Keemiatehnoloogia (TTÜ Virumaa kolledž) Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia Maastikuarhitektuur ja keskkonnajuhtimine (Tallinn/ TTÜ Tartu kolledž) Masinaehitus- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimine (TTÜ Virumaa kolledž) Materjalitehnoloogia Teedeehitus ja geodeesia Telemaatika ja arukad süsteemid (TTÜ Virumaa kolledž/ TTÜ Tartu kolledž) Tootearendus ja robootika INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutisüsteemid Informaatika IT-süsteemide administreerimine IT-süsteemide arendus Küberturbe tehnoloogiad (tasuline, inglise keeles) Äriinfotehnoloogia LOODUSTEADUSKOND Maapõueressursid Rakendusfüüsika Rakenduskeemia, toidu- ja geenitehnoloogia MAJANDUSTEADUSKOND Avalik haldus ja riigiteadused Rahvusvaheline ärikorraldus Rakenduslik majandusteadus Õigusteadus Ärindus EESTI MEREAKADEEMIA Ettevõtlus ja elamusmajandus (Kuressaare) Kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine Laevajuhtimine Laevamehaanika Meretehnika ja väikelaevaehitus (Kuressaare) Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine TALLINNA POLÜTEHNIKUM Pärnu mnt 57, Tallinn, tel , PÕHIKOOLI LÕPETANULE Trükitehnoloogia Multimeedia spetsialist Sisetööde elektrik Automaatik Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist 3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala! Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil. Uued õppekavad! NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta! Tule infopäevale 18. mail Vaata lähemalt: Pärnu mnt. 57, Tallinn tel , info@tptlive.ee Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega Elektroonikaseadmete tehnik Telekommunikatsiooni nooremspetsialist IT süsteemide nooremspetsialist Noorem tarkvaraarendaja GÜMNAASIUMI LÕPETANULE Trükitehnoloogia Multimeedia spetsialist Fotograaf IT süsteemide spetsialist Tarkvaraarendaja Elektroonikaseadmete tehnik Sisetööde elektrik 5. TASEME KUTSEÕPE Sisetööde elektrik TÖÖKOHAPÕHINE ÕPE KOOSTÖÖS ETTEVÕTJATEGA Trükiste järeltöötlusseadmete operaator Elektriseadmete koostaja Jaotusvõrgu elektrik Tootmisautomaatik TALLINNA MAJANDUSKOOL A.H.Tammsaare tee 147, Tallinn, tel , oppeosakond@tmk.edu.ee Andmekaitsespetsialist E-turundus Kindlustusspetsialist Kinnisvaramaakler Kvaliteedispetsialist Maksuspetsialist Personalispetsialist Projektijuhi assistent Raamatupidaja Sekretär Sotsiaalmeedia spetsialist Turundusspetsialist Väikeettevõtja Õigusassistent Ärikorralduse spetsialist TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kännu 67, Tallinn, tel , Lehe 12, Kohtla-Järve, info@ttk.ee RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Õde Ämmaemand Optometrist Farmatseut Hambatehnik Tegevusterapeut Tervisedendaja KUTSEÕPPE TASEMEÕPE Hooldustöötaja Erakorralise meditsiini tehnik Lapsehoidja Abivahendispetsialist Sterilisatsioonitehnik Tegevusjuhendaja RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Õde Ämmaemand Optometrist Farmatseut Hambatehnik Tegevusterapeut Tervisedendaja KUTSEÕPPE TASEMEÕPE Hooldustöötaja Erakorralise meditsiini tehnik Lapsehoidja Tegevusjuhendaja Abivahendispetsialist Sterilisatsioonitehnik LAHTISTE USTE PÄEV TOIMUB AASTA KEVADEL! Täpsemat infot jälgi kõrgkooli kodulehelt! EDASIÕPPIJA

30 KOOLID KOOLID TALLINNA ÜLIKOOL Narva mnt 25, Tallinn, tel , BAKALAUREUSEÕPE BALTI FILMI, MEEDIA, KUNSTIDE JA KOMMUNIKATSIOONI INSTITUUT Ajakirjandus Filmikunst Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia Koreograafia Audiovisuaalne meedia Ristmeedia filmis ja televisioonis Reklaam ja suhtekorraldus DIGITEHNOLOOGIATE INSTITUUT Informaatika Infoteadus Matemaatika HARIDUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse pedagoog Andragoogika Eripedagoogika Klassiõpetaja Kutsepedagoogika Noorsootöö Pedagoogika HUMANITAARTEADUSTE INSTITUUT Aasia uuringud Ajalugu Antropoloogia Eesti filoloogia Euroopa nüüdiskeeled ja kultuurid Filosoofia Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - artes liberales Kultuuriteadus Vene filoloogia LOODUS JA TERVISETEADUSTE INSTITUUT Bioloogia Integreeritud loodusteadused Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Kehakultuur Keskkonnakorraldus Psühholoogia (psühholoogia suund) Psühholoogia (inimeseõpetuse suund) Rekreatsioonikorraldus ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT Haldus- ja ärikorraldus Interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused artes liberales Poliitika ja valitsemine Riigiteadused Sotsiaaltöö Sotsioloogia Õigusteadus HAAPSALU KOLLEDŽ Käsitöötehnoloogiad ja disain Liiklusohutus Rakendusinformaatika Tervisejuht TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL Nooruse 5, Tartu, tel , sisseastumine nooruse@nooruse.ee, vastuvott@nooruse.ee RAKENDUSKÕRGHARIDUS Tervisekaitse spetsialist Radioloogiatehnik Füsioterapeut Ämmaemand Bioanalüütik (Tallinnas) Õde Õdede tsükliõpe KUTSEHARIDUS Erakorralise meditsiini tehnik Tegevusjuhendaja Hooldustöötaja Lapsehoidja Massöör TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Kopli 1, Tartu, tel , info@khk.ee KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL (4. JA 5. TASEME KUTSEÕPE) TEHNIKAKOOL IT-süsteemide nooremspetsialist Noorem tarkvaraarendaja Kasutusmugavuse spetsialist Süsteemiadministraator Turvasüsteemide tehnik Sõiduautotehnik Automaaler Mehhatroonik Sisetööde elektrik ÄRIKOOL Ärikorralduse spetsialist Müügiesindaja Müügikorraldaja Logistiku abi Raamatupidaja Sekretär E-kaubanduse spetsialist EHITUSKOOL Tisler CNC töötlemiskeskuse operaator ILUKOOL Juuksur Spaateenindaja Kosmeetik Kergete rõivaste rätsep Rätsep-stilist TOIDUKOOL Kokk Kelner Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia Kondiiter TURISMIKOOL Turismikorraldaja Aktiivtegevuste instruktor Giid Hotelliteenindaja RÄPINA AIANDUSKOOL Pargi 32, Räpina, tel , kool@aianduskool.ee, facebook.com/aianduskool AIANDUS Aednik Nooremaednik Abiaednik MAASTIKUEHITUS Maastikuehitaja Noorem-maastikuehitaja TEKSTIILKÄSITÖÖ Tekstiilkäsitöö FLORISTIKA Florist KESKKONNAKAITSE Keskkonnakaitse AVATUD USTE PÄEVAD VEEBRUARIS JA OKTOOBRIS TULE ÕPPIMA! Võimalus tulla töö- või tudengivarjuks Sisseastumisinfo: tel facebook.com/ttktartu 58 EDASIÕPPIJA

31 KOOLID KOOLID TARTU ÜLIKOOL Ülikooli 18, Tartu, tel , BAKALAUREUSE- JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE Humanitaarteadused ja kunstid Ajalugu Ajalugu (kunstiajalugu) Eesti ja soome-ugri keeleteadus Filosoofia Inglise keel ja kirjandus Kirjandus ja kultuuriteadused Klassikaline filoloogia Religiooniuuringud ja teoloogia Romanistika (prantsuse keel ja kirjandus) Romanistika (hispaania keel ja kirjandus) Saksa keel ja kirjandus Semiootika ja kultuuriteooria Skandinaavia keeled ja kultuurid Vene ja slaavi filoloogia ÕPPETÖÖ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIAS Huvijuht-loovtegevuse õpetaja Kultuurikorraldus Muusika Pärandtehnoloogia (rahvuslik ehitus, rahvuslik metallitöö) Tantsukunst Teatrikunsti visuaaltehnoloogia LOODUS- JA TÄPPISTEADUSED Arvutitehnika Bioloogia ja elustiku kaitse Füüsika, keemia ja materjaliteadus Geenitehnoloogia Geograafia Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia Informaatika Loodusteadused ja tehnoloogia Matemaatika Matemaatiline statistika MEDITSIINITEADUSED Arstiteadus Füsioteraapia Hambaarstiteadus Kehaline kasvatus ja sport Proviisor SOTSIAALTEADUSED Ajakirjandus ja kommunikatsioon Eripedagoogika Ettevõttemajandus Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis Infokorraldus Klassiõpetaja Koolieelse lasteasutuse õpetaja Kutseõpetaja Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis Majandusteadus Psühholoogia Riigiteadused Õigusteadus ÕPPETÖÖ NARVA KOLLEDŽIS Ettevõtlus ja projektijuhtimine Humanitaarained mitmekeelses koolis Infotehnoloogiliste süsteemide arendus Klassiõpetaja mitmekeelses koolis Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas Noorsootöö ÕPPETÖÖ PÄRNU KOLLEDŽIS Ettevõtlus ja projektijuhtimine Sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus Turismi- ja hotelliettevõtlus VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Väimela, Võru vald, Võrumaa, tel , VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Looduse tee 2, Vana-Võidu, Viljandimaa, tel , KESKHARIDUSE BAASIL Noorem tarkvaraarendaja IT süsteemide nooremspetsialist Kokk Toitlustusteenindus Mootorsõidukitehnik Mootorsõiduki diagnostik Automaaler Bussijuht Veoautojuht Puitehitiste restauraator Kiviehitiste restauraator Sisetööde elektrik PÕHIHARIDUSE BAASIL Noorem tarkvaraarendaja IT-süsteemide nooremspetsialist Kokk Kelner Toitlustusteenindus Mootorsõidukitehnik Automaaler Autoplekksepp-komplekteerija Keevitaja Veoautojuht Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Ehitusviimistlus Puitkonstruktsioonide ehitus Sisetööde elektrik Hoone tehnosüsteemide ehitus Mööblirestauraator Ventilatsioonilukksepp Plaatija Pottsepp-sell Korstnapühkija Pehme mööbli valmistaja CNC töötlemiskeskuse operaator Saematerjali tootja ja töötleja Fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldaja HARIDUSNÕUDETA IT tugiisik Köögiabiline Abikokk Abikelner Sõidukite pindade hooldaja, rehvitehnik Sisetööde elektrik Puidupingioperaator VANA-VIGALA TEHNIKA- JA TEENINDUSKOOL Vana-Vigala, Raplamaa, tel , KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL Sepp Mööblirestauraator Kondiiter Pagar Automaaler Autoplekksepp - komplekteerija Sõiduautodiagnostik Mootorsõidukitehnik: spetsialiseerumisega sõiduautotehnik spetsialiseerumisega väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnik AVASTA AIANDUSKOOL! aprill; juuni ÕPILASVARJU NÄDAL 26.veebruar-2.märts HEA KOOLI PÄEV 26.mai 2018 AEDNIK köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatus, puukool, iluaiandus FLORIST lille- ja taimeseaded, lillekaupluse töö KESKKONNAKAITSE Eesti fauna ja floora, loodushoid, jäätmemajandus MAASTIKUEHITAJA haljastus, puit- ja kivirajatised aias, sillutised TEKSTIILKÄSITÖÖ traditsioonilised ja kaasaegsed käsitöötehnikad 60 EDASIÕPPIJA

32 KOOLID Autor: Edasiõppija KOOLID Appi, ma ei saanud kooli sisse! Kui kõikide pingutuste kiuste siiski juhtub, et sa ei saa kohe pärast gümnaasiumi kuhugi kooli sisse, siis tea, et see pole sugugi maailma lõpp. See võib olla hoopis millegi toreda algus! Kõige tähtsam on säilitada positiivne suhtumine. Võid üsna kindel olla, et edasised õpingud õnnestuvad juba järgmisel aastal. Lisaks oled ühe tegusa vaheaasta võrra rikkam. Mitmetes Euroopa riikides on levinud, et pärast gümnaasiumi võetaksegi teadlikult aasta vabaks ning püütakse selle aja jooksul välja mõelda, mida oma tulevikuga peale hakata. Lisa- ja talvised vastuvõtud Nii mõneski koolis toimuvad sügisel lisa- ja jaanuaris talvised vastuvõtud. Seda varianti tasub kaaluda siis, kui on tegelikult ka huvi nende erialade vastu. Lihtsalt õppimise pärast pole mõtet õppima minna. Ajateenistus Noormehed peavad oma karjääriplaani sätitama ka ajateenistuse, samuti oodatakse sõjaväkke neidusid. Võib-olla on see just sobiv aeg? Töömaailmaga tutvumine Üks võimalus on aasta mööda saata töömaailmaga tutvust tehes. Kindlasti pakub vaheaastal töötamine uusi kogemusi, oskusi ja kontakte. Statistika järgi töötavad erialase hariduseta inimesed tavaliselt lihttöölistena seega tuleks kindlasti õpinguid jätkata, et tulevikus tulusam töö leida. Maailma avastama Vaheaasta on mõnus aeg maailma avastamiseks. Noortele on olemas mitmeid pikemaid kui ka lühemaid programme ja projekte. Neid on nii tasuta kui ka enda finantseeringut eeldavaid. Näiteks vabatahtlik teenistus, lapsehoidjana töötamine, seljakotiga Austraalias (või mujal) rändamine, noorsoovahetuses osalemine vms Valmistu järgmiseks aastaks Kui sa tead 100%, millisesse kooli ning erialale soovid edasi õppima minna, siis valmistu järgmiseks sisseastumisperioodiks. Loe teemakohast kirjandust, harjuta katseteks, aruta lähedastega, veeda aega raamatukogus, võta osa kursustest jms. Kas ravikindlustus kehtib? Kui oled vanem kui 19 ning pole ühegi kooli nimekirjas, siis tea, et 3 kuud pärast gümnaasiumi lõpetamist kaotab sinu ravikindlustus kehtivuse. Kõrg- või kutsekoolis õppides on sul see automaatselt olemas. Kui sa ei lähe tööle, siis ei taga ravikindlustust ka tööandja. Kindlasti tuleks end töötukassas töötuna arvele võtta. Sellisel juhul on ravikindlustus tagatud. Jaga mõtteid karjäärinõustajaga Alati võid oma plaane arutada karjäärinõustajaga, kes aitab sul suurendada teadlikkust iseendast, erialade ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevust nende eesmärkide saavutamiseks. Vajalikud kontaktid leiad Rajaleidja portaalist: ja töötukassa kodulehelt karjaariteenused >>> Vaata veel: 62 EDASIÕPPIJA

33 64 EDASIÕPPIJA 2018