Ajutine liikluskorraldus Tallinna linnas.

Transcription

1 Oliver Laager Ajutine liikluskorraldus Tallinna linnas. LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2014

2 2

3 SISUKORD SISSEJUHATUS MIS ON AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS? Eeldused ajutise liiklukorralduse tegemiseks Liikluskorralduse projekt Ajutise liikluskorralduse eripära talvel LIIKLUSKORRALDUSE NÕUDED TEETÖÖDEL Ajutise liikluskorralduse nõuded Mõisted Põhinõuded ajutistele liikluskorralduse vahendite paigaldamisele Tehnilised nõuded Tehniliste nõuete muutus maanteedel Paigalduse nõuded Tõkestusvahendid Hoiatusvahendid Teetööd Liikuva iseloomuga tööd Sõiduki tähistamine liikuva iseloomuga tööl Avariitööd Liikluskorralduse eest vastutamine ASULATE ERIPÄRA Suured objektid linnades TALLINNA LINN

4 4.1 Tallinna linna tutvustus Tallinna linna kaart Tänavasulgemise kord Tallinna linnas Tänava sulgemise tasud Maksu kohaldamata jätmine Maksusumma arvutamine Teetöödeaegse liikluskorralduse nõuded Tallinnas Kooskõlastused Erinevate tööde näited Tallinna linnas Teehoiutöö Teehoiuvälised tööd Tallinna linnas Avariitööd ANALÜÜS NÄIDETE PÕHJAL Trammi liin nr 4 rekonstrueerimine Sissejuhatus Olemasolev olukord Ehitustööde organiseerimine Variantide valik Variantide analüüs Järeldused: Kokkuvõte Rahvaüritused Liikluskorraldus Tallinna Lauluväljakul suurürituste ajal Sügisjooks A.Le.Coq Arenal Toimuvad spordiüritused Nõmme raudtee lühiajaline sulgemine

5 6 OHUTUSVAHENDITE KASUTAMINE JA UUED TEHNILISED VAHENDID AJUTISES LIIKLUSKORRALDUSES Ohutuslambid Põrkeleevendi KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Tüüplahendused avariitööde teostamiseks Lisa 2. Näidis liiklusskeemid Lisa Lisa

6 SISSEJUHATUS. Liiklusohutus on väga tähtis osa inimeste elus, kuna autosid tuleb iga päevaga aina rohkem tänavatele ja inimesed veedavad aina rohkem ja rohkem aega autodega liigeldes. Liiklusohutuse üheks tähtsamaks aspektiks on korralikult teostatud liikluskorraldus, olgu ta siis ajutine või statsionaarne. Iga päev aina enam ja enam pööratakse tähelepanu just ajutisele liikluskorraldusele ja selle paremaks ja arusaadavamaks muutmisele. Antud töös on tehtud ülevaade ajutise liikluskorralduse põhimõtetest ja tutvustatud kehtivaid õigusakte ja määrusi. Minu töös on üksikasjalikult selgitatud, mis üldse on ajutine liikluskorraldus ja kellele seda vaja on. Üheks peamiseks punktiks töös on ajutise liikluskorralduse teostamine Tallinna linnas, ning nüansid millega tuleb arvestada. Teen põhjaliku analüüsi erinevatele ajutistele liikluskorraldustele ja just alguse saanud Trammitee ajutisele liikluskorraldusele Pärnu maantee lõigul Liivalaia tänav Vabaduse väljak ning juhin tähelepanu mõnedele liikluskorraldusvahenditele, mida võiks kasutusele võtta. Minu töö koosneb kuuest peatükist. Esimeses peatükis on antud ülevaade ajutisest liikluskorraldusest üldisemalt. Selgitatud on, mis üldse on ajutine liikluskorraldus, mis eeldusi on vaja selle korrapäraseks teostamiseks ning ajutise liikluskorralduse eripärast talvel. Teine peatükk keskendub Majandus ja kommunikatsiooni ministri poolt vastuvõtud määrusele ``Liikluskorralduse nõuded teetöödel``. Selles peatükis tutvustan põhilisi kasutuses olevaid mõisteid, tutvustan peamiseid nõudeid liikluskorralduse vahenditele ning paigalduse nõudeid. Tutvustatud on hoiatus ja tõkestusvahendeid, käsitletud mismoodi tuleb tähistada sõidukit liikuva iseloomuga tööl, antud on ülevaade, mis asi on avariitöö. Ning lõpetuseks käsitlen liikluskorralduse eest vastutamist. Antud on ülevaade sellest, mismoodi on see reguleeritud Majandus ja Kommunikatsiooni ministri määruse ``Liikluskorralduse nõuded teetöödel`` järgi, ning näidatud, mis moodi olukord tegelikult on. 6

7 Kolmas peatükk tutvustab ajutise liikluskorralduse eripärasid asulates. Annab ülevaate sellest, millega tuleb arvestada teostades ajutist liikluskorraldust asulas. Millised nüansid sellega kaasnevad ja mida tuleb jälgida. Antud on ka ülevaade suurematest objektidest asulates. Neljas peatükk keskendub Tallinna linnale. Alustuseks on antud lühiülevaade Tallinna linnast ning seejärel tutvustatud tänavasulgemise korda ja tänavasulgemise tasu Tallinna linnas. Räägitud on ka liikluskorralduse nõuetest ja kooskõlastamisest Tallinna linnas, ning toodud mõningate tööde näited. Viies peatükk hõlmab endas erinevaid analüüse näidete põhjal. Tehtud on analüüsi Trammi liin nr 4 rekontrueerimise kohta ning pakkutud välja enda lahenduse selle esimese etapi liikluskorralduse teostuseks. Analüüsisin ka liikluskorraldust Tallinna Lauluväljakul suurürituste ajal, Sügisjooksu, A.Le.Coq Arenal toimuvat spordiüritust ning Nõmme raudtee lühiajalist sulgemist. Kuues peatükk räägib ohutusvahendite kasutamisest ja uutest tehnilistest vahenditest ajutises liikluskorralduses. Annan ülevaate ohutuslampidest ning tutvustan põrkeleevendit, mida kasutatakse väga laialdaselt üle maailma teetööde aegsel liikluskorraldusel. Töö põhieesmärgiks on anda mitmekülgne ülevaade ajutisest liikluskorraldusest, mida on vaja selle teostamiseks ja kuidas seda teostada Tallinna linnas. Diplomitööle lisatud joonised olen koostanud ise või osalenud nende koostamise töögrupis. 7

8 1 MIS ON AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS? Väljend ajutine liikluskorraldus on dokumentides ja kõnes laialdaselt kasutusel, kuid ei ole mõistena seni üheski normdokumendis defineeritud. Mõistena võiks pakkuda järgmist sõnastus: Ajutine liikluskorraldus on püsikorraldusest erinev teetöö tegemiseks, rahvaürituse läbiviimiseks või mõnel muul põhjusel üles pandud liikluskorraldus, mis tagab tööde või tegevuse aegse sujuva liiklemise ning liiklejate ja tegijate ohutuse. Selleks võivad olla nii teetööd kui ka mitmesugused üritused nagu spordivõistlused, kultuuri- ja kaubandusüritused, demonstratsioonid, paraad aga ka näiteks matuserongkäik. Ajutine liikluskorraldus on vajalik sageli ka liikluse tagamiseks avariide, liiklus- ja loodusõnnetuste ja muude eriolukordade puhul. Ajutine liikluskorraldus on töö, mida tehakse selleks, et liiklejad saaksid aru kuidas tee ehituse, avaliku ürituse või mõne muu sellise juhtumi ajal liigelda korrektselt, et töötegijal oleks turvaline ja et ei tekiks liikluses seisakuid ning kõik oleks üheselt mõistetav. Ka igasuguse tavapärasest erineva tegevuse puhul teel ja tee lähiümbruses on vaja õigesti hinnata selle korraldamise mõju liiklusele. Puuduliku süvenemise korral töö ja ürituse mõjuala hindamisel liiklusele võib näiteks mõni teest eemal toimuv kontsert põhjustada üldsusele ja liiklusele suuremaid arusaamatusi ja ebameeldivusi kui mõni suuremahuline teetöö. Üheks põhiliseks ajutise liikluskorralduse põhjuseks on mitmesugused teetööd. Tee ehitusaegset liikluskorraldust võib lugeda ajutise liikluskorralduse üheks alaliigiks. 8

9 1.1 Eeldused ajutise liiklukorralduse tegemiseks. Mõistlik liikluskorraldus teetöödel on eelkõige läbimõeldud teetööde korraldus nii teetööde tehnoloogianõudeid, kohalikke tingimusi ja liikluskorralduse nõudeid arvestades. Ajutise liikluskorralduse tegemise peamisteks eeldusteks on pädevad inimesed, selge nägemus, kuidas töid teha, korralik projekt ja liikluskorraldusvahendite olemasolu. Ilma nende eeldusuteta ei ole võimalik liikluskorraldust korralikult teha. Seetõttu peab tööde tegija oma tegevuse korralikult läbi mõtlema, määrama vajaliku aja üksikutel töö etappidel ning valima ka sobivad mehhanismid Liikluskorralduse projekt. Teeehituse aegse liikluse projekt on dokument, mis määrab ajutise liikluskorralduse ehituse ajal. Projekt võib olla jaotatud ehitusobjekti üldtähistuseks ja liikluskorralduseks üksikute etappide ajal vastavalt valitud tehnoloogiale (Mulde ehitus, stabiliseerimine, katendi ehitus). Arvestades neid lähteandmeid, samuti kohalike liiklejate vajadusi(reisi ja jalakäijate liiklus, õpilasveod jms.) ning teeomaniku tingimusi saab koostada liikluskorralduse projekti. Projekti koostamisel peab arvestama ka teel või tänaval seni kehtinud püsikorraldust ning mitte tekitama võimalikke vastuolulisi olukordi. Kui projekt on koostatud, peavad kindlasti kõik osapooled, kes on sellega seotud, selle läbi töötama ja veenduma selle toimimises. Ehk siis esiteks töötegija peab olema veendunud, kas selle järgi on võimalik tal vajaminev töö ära teha. Kui tema ütleb, et jah väljatöötatud lahendus sobib, siis saadekatse projekt kooskõlastamiseks. Lõpliku sõna liikluskorralduse projekti kohta ütleb kooskõlastaja. Kui ta teeb mingeid muudatusi skeemile, siis kindlasti tuleb neid järgida. Kui kooskõlastus on käes, siis hakkab selle kallal töötama ka liikluskorraldaja. Liikluskorralduse projektis märgitakse ära tööpiirkond ja mille järgi korraldatakse liiklus tööde teostamise ajal. Liikluskorralduse projekti koostamine on keeruline ja seda võivad teha ainult litsenseeritud füüsilised isikud või ettevõtted. Projekti koostamise juures on väga tähtis tutvuda kohalike oludega, ära märkida kohapealsed olemasolevad piirangud ja katete laiused. Kohapealsete oludega tutvumine on tähtis näiteks seetõttu, et me ei tõstaks ajutiselt kiirust kõrgemaks, kui tegelikult lubatud on. Selle reegli vastu pahatihti eksitakse just asulates, kus õuealadele 9

10 paigaldatakse 30 km/h piirangu märke, mis tekitab vastuolu õueala märkidega kehtestatud piirangutega. 1.2 Ajutise liikluskorralduse eripära talvel. Ajutises liikluskorralduses on olulisel kohal tee laius, eriti talvel. Kõige rohkem tuleb see välja lumerohketel talvedel, kui paljudel tänavatel on esimesed sõidurajad pooleldi lume all. Väikesed tänavad, kuhu suvel mahub kaks autot kõrvuti, mahub talvel vaid üks. Sellisest olukorrast võib tekkida situatsioon, kus mõnel tänaval, kus saaks suvel teha tööd poole tee sulgemisega, peab talvel tänava täielikult sulgema. Teiseks suureks probleemiks talvel on see, et ajutisele alusele paigaldatud märgid jäävad sahajuhtidele lume sahkamisel ette ning muudavad niigi kitsaid tänavaid veel kitsamateks. Kindlasti on ka lumerohkete talvede probleemiks ka märkide puhastamine, kuna suure lumesaju korral katab lumi märgid ning enam ei ole võimalik aru saada, mis märgiga on tegu. Lähtudes eelpool toodust on talvise ajutisel liikluskorraldusel sageli vaja tihendada objekti järelevalvet, millega seonduvad ka suuremad kulutused. 10

11 2 LIIKLUSKORRALDUSE NÕUDED TEETÖÖDEL. Eitusaegse liikluskorralduse nõudeid teetöödel on kohustatud järgima kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes teevad tööd teel või tee kaitsevööndis. Olgu selleks tööks siis kas teekatte parandamine või veetrassi avarii-remont, liikluskorralduse nõuded teetöödel on kõigil kohustus järgida, tagamaks ohutus töötegijal ja liiklejale. 2.1 Ajutise liikluskorralduse nõuded. Teeehituse aegse liikluskorralduse teostamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Majandus ja kommunikatsiooni ministri määrusest number 69 ``Liikluskorralduse nõuded teetöödel``, mis on vastu võetud aastal ja hetkel kehtib redaktsioon aastast Liikluskorralduse nõuded teetöödel on Majandus ja Kommunikatsiooni ministeeriumi poolt välja antud määrus, kus on kirjas teetööde aegse liikluskorralduse põhitõed ja arusaamad. Nendel nõuetel peatume lähemalt järgmises punktis. Kindlasti tuleb jälgida ja kinni pidada ka kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Näiteks Tallinnas on selleks Tallinna linna kaevetööde eeskiri, millel peatume ka allpool täpsemalt. Kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuded ei tohi olla Majandus ja kommunikatsiooni ministeeriumi liikluskorralduse nõuded teetöödel nõuetega vastuolus, küll aga võivad neid täiendada. 2.2 Mõisted. Alustuseks vaatame üle põhilised kasutatavad mõisted ja nende tähendused. Need on need mõisted, mida peab teadma teetööde aegset liikluskorraldust teostades. Teehoiutöö on teetöö kavandamine, tee projekteerimine, ehitamine ja remontimine, tee ja tee kaitsevööndi hooldamine, teekasutuse korraldamine ning tee haldamisega seotud muu tegevus. [1] Teehoiuväline töö on hoonete remontimine ja hooldamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine ja remontimine, kaablite paigaldamine jms töö, mille tegemise ajal teel töötavad 11

12 inimesed või teele paigaldatakse sõidukeid, teetöömasinaid, mehhanisme, seadmeid, abivahendeid. [1] Teetöö on nii teehoiutöö kui teehoiuväline töö teel, selle all või kohal ja tee kaitsevööndis. [1] Ohutusruum on ala, mis on liiklusruumi ja tööruumi vahel. [1] Tööruum on ala, kus paikneb töökoht ning kus hoitakse materjale, sõidukeid, masinaid, mehhanisme, seadmeid, abivahendeid. [1] Töökoht on vahetu töötegemise koht. [1] Tööpiirkond on mõlemale sõidusuunale pandud liiklusmärkide 158 «Teetööd» vahele jääv teelõik. [1] Kiirus v 85 on kiirus, mida antud teel ei ületa 85% sõidukitest. [1] Asula on hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. [1] 2.3 Põhinõuded ajutistele liikluskorralduse vahendite paigaldamisele. Liikluskorraldusvahenditega antav teave peab olema nähtav ja loetav nii valge kui ka pimeda ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. [1] Liikluskorraldusvahendid peavad olema pandud nii, et sõidukid neid ei kahjustaks ja et need jääksid püsima 0,42 KN/m 2 tuulekoormuse korral. [1] Sõiduteele pandud liikluskorraldusvahend peab olema tähistatud nii, et see oleks sõidukijuhile nähtav kõigist lähenemissuundadest. [1] Tehnilised nõuded. Ajutistele liikluskorralduse vahenditele kehtivad samad nõuded, mis kehtivad ka statsionaarsetele liikluskorralduse vahenditele. Märkide konstruktsioon ning fotomeetrilised ja kolorimeetrilised omadused peavad vastama standardi EN nõuetele. Märgid ja kinnitusdetailid tuleb valmistada korrosioonikindlast materjalist või katta korrosioonitõrjekihiga. Kasutatav materjal peab tagama märgi konstruktsiooni püsivuse. 12

13 Kasutatavad materjalid peavad vastama standardis EN esitatud korrosioonikindluse klassile SP1. Märgi tagakülg, kere ja kinntusdetailid peavad olema halli värvusega, välistamaks valgustpeegeldava toime. Teele pandud märgil ja kinnitusdetailil, millega võivad koku puutuda jalakäija ja jalgrattur, ei tohi olla väiksem kui 2,5 mm raadiusega serva või nurka. Märk peab olema valmistaja poolt varustatud markeeringuga, mis peab loetavana säilima kogu märgi ekspluatatsiooni vältel. Markeering peab sisaldama valmistaja nime, aadressi ja vamistamise aega (kuu, aasta). Märgi esikülg peab olema valgustpeegeldav, välja arvatud märkidel 637 ja 663 kuni 666. I klassi kile peab säilitama vähemalt 7 aasta vältel kasutuse algusest valgustpeegeldatavuse osas sellele esitatavad nõuded vähemalt 50 % ulatuses, 2 klassi kile vähemalt 70 % ulatuses. Üldreegline kasutatakse 1 klassi valgustpeegeldava kilega märke. II klassi valgustpeegeldava kile kasutamine on kohustuslik: Hoiatusmärkidel 111, 112, 121, 122, 123 kuni 128, 131, 132, 137, 138, 171 kuni 176, eesõigusmärgil 212 ja osutusmärkidel 543, 544. Sõidutee kohale pandavatel märkidel. II klassi valgustpeegeldatavat kilet on soovitav kasutada ka sellistel märkidel, mille märgatavus sõidukijuhtide poolt on nähtavuse ja kohalike olude tõttu raskendatud. Märkide parema esiletoomise eesmärgil võidakse teetöödel kasutada kollasetaustalisi hoitausmärke. [2] Tehniliste nõuete muutus maanteedel. Vastavalt Maanteeameti käskkirjale nr 0237 ``Riigimaanteedele paigaldatavate liiklusmärkidele nõuete kehtestamine``, mis väljastati muutusid ka riigimaanteedele paigaldatavatele märkidele esitatud nõuded. Kõige enam puudutab see just märkide reflekteeruvat osa. Vastavalt käskkirjale alates 1. juulist 2013.a. riigimaanteedele teetööde ajaks paigaldatavatele liiklusmärkidele järgmised nõuded: 13

14 II klassi valgustpeegeldava kile kasutamise kohustuslikkus kõik põhimaanteed; Vastavalt käskirjale alates 1. jaanuarist 2015.a. riigimaanteedele teetööde ajaks paigaldatavatele liiklusmärkidele järgmised nõuded: II klassi valgustpeegeldava kile kasutamise kohustuslikkus kõik tugi- ja kõrvalmaanteed; Kollasetaustaliste hoiatus- ja keelumärkide ning kollasetaustaliste osutusmärkide 53 `` Sõidurajad ja suunad`` kasutamise kohustuslikkus kõik riigimaanteed. [ 5] Omavalitsuste teedel on kavas sarnased nõuded kehtestada alates 2016 aastast Paigalduse nõuded. Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt Eesti standardile EVS 613:2001 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine» teest paremale, välja arvatud juhtudel, kui liiklusmärkide standardiga nähakse ette nende panek ainult teest vasakule, ohutussaarele, eraldusribale, tee kohale või teele. Liikluse ümbersuunamisel ja töökoha vahetul tähistamisel võib teisaldatava alusega märgi panna sõiduteele, kõnniteele või teepeenrale. Kui märk võib juhile mingil hetkel olla varjatud, võib täiendava märgi panna kas eraldusribale, ohutussaarele, tee kohale, või kui vastassuunas ei ole üle kahe sõiduraja, teest vasakule. [ 2] Märkide paigaldusel peavad olema täidetud järgmised nõuded: tee kõrvale pandud märgi, mitme märgi korral alumise märgi, arvestamata lisateatetahvlit, allserva kõrgus sõidutee kattest väljaspool asulat on 1,5 m kuni 2,2 m, asulas 2,0 m kuni 4,0 m; [ 2] teele pandud teisaldatava alusega märgi allserva kõrgus sõidutee kattest peab olema vähemalt 0,6 m, märkidel 685b kuni 688 ja avariitööde, liikuva iseloomuga tööde ning tööpäeva jooksul teel töökoha asukohtade muutumise korral hoiatus-, eesõigus-, keelu- ja kohustusmärkidel ning tahvlitel vähemalt 0,2 m; [ 2] tee kõrvale pandud märgi sõiduteepoolse serva kaugus sõidutee äärest, teepeenra olemasolul teepeenra välisäärest, peab olema 0,5 m kuni 2,0 m, suuremõõtmelistel juhatusmärkidel 0,5 m kuni 5,0 m. Sõltuvalt kohalikest oludest võib märgi panna sõiduteele lähemale ja märgi post võib olla teepeenra välisäärel; [ 2] väljaspool ristmikku peab üksteisele järgnevate märkide vaheline kaugus piki teed olema suurimal lubatud sõidukiirusel üle 50 km/h vähemalt 50 m, suurimal lubatud sõidukiirusel 14

15 40 km/h ja 50 km/h vähemalt 25 m ning suurimal lubatud sõidukiirusel 30 km/h või alla selle, vähemalt 10 m. Märkidevahelist kaugust piki teed võib muuta, kui kohalikud olud ei võimalda nõuetekohast panekut ja liiklusmärkide standardi muud nõuded on täidetud; [ 2] kui ühel toel või kõrvuti olevatel tugedel on tee ristlõikes mitu ühele poole suunatud märki, peab sõiduteepoolne või ülemine märk olema väiksema rühma või alarühma numbriga, kui liiklusmärkide standard ei määra teisiti. Teised märgid, välja arvatud kohustusmärgid 421 ja 422 «Ümberpõike suund», peavad paiknema märgist 158 «Teetööd» paremal või allpool, sõiduteest vasakule pandud märgist 158 «Teetööd» aga vasakul või allpool. Kohustusmärgid 421 ja 422 «Ümberpõike suund» pannakse alati sõidutee poole või kohakuti teiste märkidega; [ 2] ühele toele pandud märkide vahe peab olema 50 mm kuni 100 mm. [ 2] Märgid pannakse järgmiselt: Hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 12, pannakse sõltuvalt sõidukiirusest, nähtavusest ja kohalikest oludest teedel, kus kiirus v 85 või selle puudumisel suurim lubatud sõidukiirus või projektkiirus on 50 km/h või alla selle, 50 m kuni 100 m kaugusele, teistel teedel 150 m kuni 300 m kaugusele enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust. Hoiatusmärgid võib panna ka muule kaugusele koos tahvliga 811 «Kaugus objektini». Sõltuvalt kohalikest oludest võib hoiatusmärgid, välja arvatud märgid 11 ja 12, kiiruse v 85, selle puudumisel suurima lubatud sõidukiiruse või projektkiiruse, 30 km/h või alla selle korral panna mitte lähemale kui 10 m enne ohtlikku kohta või ohtliku teelõigu algust, tahvlit 811 «Kaugus objektini» kasutamata. Hoiatusmärke, välja arvatud märke 11 ja 12, võib mitte kasutada teel, kus kiirus v 85, selle puudumisel suurim lubatud sõidukiirus või projektkiirus, on 30 km/h või alla selle ja oht on liiklejale õigeaegselt märgatav; [ 2] keelumärgid pannakse kohta, kus keeld või piirang algab. Eelneva keelumärgi võib panna sellest kohast ettepoole koos tahvliga 811 «Kaugus objektini», mis näitab kaugust keelu või piirangu alguseni. [ 2] Juhul kui ohtliku koha või ohtliku teelõigu algus on sõidukijuhi poolt halvasti tajutav, peab selle tähistama märkidega 686 «Ohtlik koht või teeäär».[ 2] 15

16 Kiiruse piiramisel peab arvestama järgmisi nõudeid: 1) kiiruse vähendamisel rohkem kui 20 km/h võrra peab seda tegema astmeliselt sammuga kuni 20 km/h, pannes järjestikku mitu märki 351 «Suurim kiirus», mille omavaheline kaugus peab olema 100 m kuni 200 m; 2) asulas peab kordama, väljaspool asulat võib korrata märki 351 «Suurim kiirus» ristmike taga. 3) märki 351 «Suurim kiirus» peab kordama olenemata ristmike olemasolust järgmiselt: kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse 30 km/h puhul vähemalt 1 km, 50 km/h puhul vähemalt 2 km ja 70 km/h puhul vähemalt 3 km järel; 4) kui märgiga 351 «Suurim kiirus» kehtestatakse piirang teelõigul pikkusega 1 km või üle selle, siis mõjupiirkonna ulatuse ja lõpu näitamiseks peab kasutama korraga nii piiranguga teelõigu alguses märgi 351 «Suurim kiirus» all tahvlit 821 «Mõjupiirkond» kui ka piirangu lõpus märki 371 «Suurima kiiruse piirangu lõpp» või edasist suurimat lubatud sõidukiirust näitavat märki 351 «Suurim kiirus»; 5) juhul kui märgiga 351 «Suurim kiirus» kehtestatud suurim lubatud sõidukiirus muudetakse teise märgiga 351 «Suurim kiirus», märgiga 382 «Kiiruse piirangu ala» või 571 «Asula», märki 371 «Suurima kiiruse piirangu lõpp» ei kasutata. [ 1] Tõkestusvahendid. Teetöödel võib kasutada tõkestusvahendeid Vastavalt Majandus ja kommunikatsiooni ministry määrusele nr 69 ``Liikluskorralduse nõuded teetöödel`` järgmiselt: tõkkepuud ja -aeda ohutusruumi eraldamiseks liiklusruumist, samuti töökoha või ohtliku koha ja kaeviku, mille sügavus ei ületa 50 cm, piirestamiseks, kergliikluse eraldamiseks muust liiklusest ja kergliiklustee sulgemiseks; tõkkepuud, millel on betoonist või terasest raske alus, mootorsõidukite liiklusega sõiduteel ja selle ääres oleva üle 50 cm sügavusega kaeviku, samuti töökoha või ohtliku koha piirestamiseks; võrkaeda, kas tõkkepuuga või ilma, kergliiklusega teel oleva üle 30 cm sügavusega kaeviku, samuti tööruumi piirestamiseks. Võrkaed ei tohi nihkuda sellele toetumisel. [ 1] 16

17 2.3.5 Hoiatusvahendid Tähiskoonuseid võib kasutada sõiduradade ja -suundade eraldamiseks, liiklusruumi ja ohutusruumi piiri tähistamiseks. Tähiskoonuseid kasutatakse sõidukite suunamiseks kiireloomuliste, lühiajaliste tööde puhul iseseisvalt või märkide 421, 422 «Ümberpõike suund» või märkide 686 «Ohtlik koht või teeäär» vahel. Tähiskoonused pannakse vastavalt tabelile 1. [1] Tabel 1 Tähiskoonuste paigalduse tabel. [1] Suurim lubatud sõidukiirus Minimaalne tähiskoonuste kõrgus Tähiskoonuste omavaheline vahekaugus mitte üle* km/h mm m ei ületa , , üle Teetööd. Teetööde all mõistetakse nii teehoiutöid kui ka teehoiuväliseid töid, mida tehakse teel, selle all, kohal või teeäärses kaitsevööndis. Teehoiutööd on tööd, mis on vahetult seotud teede ehituse, remondi, hoolduse ja kasutuse korraldamisega ja ka mitmesugused muud tööd, mis on seotus teede haldamisega. Teehoiuvälised tööd on teeäärsete hoonete või mitmesuguste kommunikatsioonide ehitamine, remontimine ja hooldamine ja igasugune muu tegevus mille käigus töötavad inimesed teel ja paigutatatakse teele sõidukeid, seadmeid, materjale või muid abivahendeid, mis liiklust häirivad. 2.5 Liikuva iseloomuga tööd. 17

18 Asulates toimub väga palju liikuva iseloomuga töid, osadel nendest on vaja ajutist liikluskorralduse muutmist, teistel mitte. Üheks peamiseks tööks, mille juures ei kasutata liikluskorralduse muutmist on tänavapuhastus. Tänava puhastamine on ka liikuva iseloomuga töö, mis hetkeks takistab liiklust. Samas aukude ja praegude pigitamine ja killustikuga katmine, vajab ajutist liikluskorraldust. Enne töö alustamist on vaja paigaldada hoiatusmärgid LM 155(lahtine killustik) ja LM 351(30 km/h), et liiklejad oleksid hoiatatud lahtise killustiku eest. Liikuva iseloomuga töödel, kui teel töötavad inimesed, peab töökohas kasutama paragrahvi 43 nõuete kohase tähistusega sõidukit ja panema sellele lisaks mõlemast sõidusuunast nähtavad märgid 158 «Teetööd». Vajadusel peab kasutama teel ja sõidukil märke 421 kuni 423 «Ümberpõike suund». Piiratud nähtavuse korral peab teel töötavate inimeste ohutuse tagamiseks kasutama reguleerijat või paragrahvi 43 nõuete kohase tähistusega täiendavat hoiatussõidukit. Lühiaegse liikuva iseloomuga töö puhul võib reguleerija liikluse peatada. [ 1] Sõiduki tähistamine liikuva iseloomuga tööl. Liikuva iseloomuga töödel peab sõidukil olema sisse lülitatud vähemalt üks kollane E-reegli nr 65 nõuetele vastav ja igas rõhtsuunas nähtav vilkur või vilkurite kombinatsioon ning sõidukil võib kasutada suunavat valgusseadet või suundohutuslampe. Töötava sõiduki väljaulatuvale tööorganile võib paigaldada kollase lisavilkuri. Sageli on puuduseks, et vilkur on nähtav ainult transpordi olukorras, kuid töötamise ajal varjatud tööorganiga. [ 1] Sõidukile või lisaseadmele peab olema kantud või kinnitatud ette ja taha vähemalt 20 cm laiune puna-valgete kaldvöötidega valgustpeegeldavast materjalist tähistus, mis peab ulatuma sõiduki või lisaseadme välisäärteni. Kui ehituse omapära 20 cm laiust tähistust ei võimalda, siis peab see olema vähemalt 10 cm laiune. Kaldvöödid langevad sõidukist või lisaseadmest eemale. Sõiduki külgedele võib kanda samasuguse puna-valge kaldvöötidega valgustpeegeldavast materjalist tähistuse kas sõiduki täies või osalises pikkuses või ainult tähistuse üksikud elemendid. Üksikute elementide kasutamisel peab üks element olema vahetult sõiduki külje esiosal ja teine vahetult sõiduki külje tagaosal. [ 1] Sõidukil ja selle haagisel, mille liikumiskiirus on piiratud kuni 40 km/h, peab olema taga vasaku ääre lähedal või keskel E-reegli nr 69 kohane aeglase sõiduki tunnusmärk. [ 1] 18

19 Liiklejatele tehtava töö iseloomu selgitamiseks võib sõidukile panna eest- ja tagantpoolt nähtava kollasetaustalise musta kirjega teabetahvli, näiteks ``Teemõõdistus``, ``Liiklusuuringud`` või muu sellise tekstiga, mille tähekõrgus on 10 cm kuni 20 cm. [ 1] 2.6 Avariitööd. Veevarustus-, kanalisatsiooni-, kaabli- jms avariitöödel peab vastava tehnovõrgu omanik viivituseta tähistama avariikoha ning teavitama avariitöödest tee omanikku ja tee omaniku nõudmisel esitama hiljemalt avariile järgneva tööpäeva jooksul liikluskorralduse projekti.tee läbisõiduvõimaluseta sulgemise korral seoses avariiga ja avariitöödega peab töö tegija viivituseta teavitama sellest ka politsei- ja päästeasutust. [ 1] Avariitööd jagunevad peamiselt kaheks, lühiajalised avariitööd ja pikaajalised avariitööd. Lühiajaliste avariitööde all saame rääkida näiteks lume eemaldamisest katustelt, jääpurikate eemaldamisest, sidekaablite remondist, töödest mida tehakse kiirelt ja lühiajaliselt. Pikemaajalised avariitööd on näiteks vee trassi purunemine, küttetrassi purunemine, kuna nende tööde tarvis on vaja hakata kaevama auku, et jõuda lekkeni, seejärel leke likvideerida, auk uuesti tagasi täita ja ära tihendada ning lõpuks taastada asfalt kate. See protsess võtab kõik tunduvalt rohkem aega ning tõenäoliselt vajab sel juhul ka liikluskorralduse projekti koostamist. 2.7 Liikluskorralduse eest vastutamine. Liikluskorralduse eest vastutamine on määratud Majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusega. Vastavalt sellele määrusele on teetööde tegija kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama tee omanikule selle isiku nime, aadressi, telefoni, faksi ja elektronposti andmed. Juhul kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest töid tegeva ettevõtte juht ning füüsilise isiku tööde korral tema ise. Kui ühel teelõigul on mitu alltöövõtu korras töötegijat, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest peatöövõtja määratud vastutav isik. Ühel teelõigul mitme töötegija korral peatöövõtja puudumisel määrab liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku tee omanik. [ 1] Sisuliselt saab vastutada isik, kes juhib töid ja kellel on õigus anda korraldusi kõigile tegijaile, ka alltöövõtjatele. Kuid tegelikult sageli märgitakse vastutajaks isik, kes paigaldab liikluskorraldusvahendeid või ainult juhib seda tööd aga on samamoodi alltöövõtja nagu teisedki ja suurt otsustusõigust ei oma. Saab küll teha ettepanekuid, kuidas oleks parem liiklust korraldada aga lõpliku sõna ütleb ikkagi peatöövõtja, kes otsustab millal ja kuidas ta tööd soovib teha. 19

20 3 ASULATE ERIPÄRA. Teostades ajutist liikluskorraldust asulates tuleb kindlasti tähelepanu pöörata just asulate eripäradele. Väga määrav on, kas on tegemist väikese asulaga, kus liiklustihedus on väike või on tegemist suure linnaga, kus on liiklustihedus väga suur ja väga palju on jalakäijad ja kergliiklusteede kasutajaid. Vastavalt sellele tuleb ka koostada ajutine liiklusprojekt. Väiksemas asulas saab kahesuunalisel sirgel teel ühe sõidusuuna kinni panna ainult hoiatusmärkidega, et tee kitseneb aga suures linnas, kus on liiklustihedus suur, on vaja kasutada kas ajutisi valgusfoore või reguleerijaid, muidu oleks tagajärieks liiklusseisakud. Asulate tingumustes on liikluskorralduses väga palju erinevaid nüansse, mida tuleb jälgida ja millest mööda ei saa. Esiteks kindlasti üheks tähtsamateks on jalakäijad. Jalakäijate suunamine linnas, ei ole kunagi kerge ja teatud kohtades võib sellega olla tõsiseid probleeme. Selle jaoks tuleb teinekord ehitada jalakäijate koridore või kasutada jalakäigu sildasid. Teiseks probleemseks kohaks on linn ise, ehk siis linna ülesehitus, kitsad tänavad, kitsad kõnniteed. Alati ei ole võimalik teha tööd ära ainult kõnnitee sulgemisega, kuna tuleb ära paigutada ka tehnika, siis tuleb sulgeda, kas pool teed või terve tee ja sellega kaasneb jällegi uus küsimus, kuhu suunata antud tänavalt liiklus. Tuleb välja mõelda ümbersõidud, viidad, et liikleja saaks aru kuhu kohta ta sõitma peab. Väga tähtis on ajutist liikluskorraldust tehes arusaada sellest, kus kohas see asub ja mis on selle ümber. Üheks väga tähtsaks asjaoluks on siinkohal reisiliiklus. Reisiliiklus mõjutab väga palju liiklusvoogusid. Lennu, bussi ja rongijaamade juures on liiklus stabiilselt tihe koguaeg, kuna nende graafikud on väga tihedad ja minevaid ja tulevaid inimesi on väga palju. Sadamate juures on aga teist moodi. Sadamate juures on liiklusvoodi tihedad siis, kui tuleb laev sisse kuna laevalt lastakse korraga maha väga suurel hulgal autosid, siis need tekitavad mõneks ajaks väga tiheda liikluse. Seepärast tulebki erinevas kohas ajutist liikluskorraldust tehes jälgida, mis on objekti ümber ja kas on võimalik tööde teostamise aega viia kooskõlla laevade saabumise ajaga. Üritada töö ära teha selliselt, et kui laev saabub, oleksid tööd tehtud ja kõik sõidurajad/suunad avatud, et mitte häirida saabuvat suurt autode hulka. 20

21 Kindlasti üheks kõige tähtsamaks asulate eripäraks on ühistransport ja selle erinevad liigid. Näiteks Tallinna linnas on nelja erinevat sorti ühistransporti, bussid, trollid, trammid ja rongid. Igat ühte neist tuleb käsitleda erinevalt. Bussidega arvestamine on üldiselt kõige lihtsam, kuna neid on võimalik suunata üle mitmete ridade ja vajadusel ka ümbersõidule. Trollide puhul on aga situatsioon hoopis raskem, kuna vastavalt trolli kontaktliinide asukohtadele saab troll kõrvale põigata maksimaalselt ühe sõiduraja ulatuses. Ehk siis kui tavapärast sõidab troll esimeses sõidureas ja mingil põhjusel on vaja see sulgeda, siis troll saab maksimaalselt sõita teises sõidurajas aga mitte enam kaugemal, kuna siis ei ulatu ta enda kontaktliinideni. Tallinnas on väga vähe kohti, kus on võimalik trolli ümber suunata, kuid mõned siiski on. Näiteks üks võimalus on liini nr 6 Väike-Õismäe Kaubamaja ümbersuunata Paldiski mnt-le, mitte Endla tänavale, kuhu ta peaks tavapäraselt sõitma aga see muuda automaatselt seda, et tal jäävad ära peatused vahemikus Paldiski maantee Tõnismägi tänav. Trammi ja rongi kui ühistranspordi liigi kohapealt on situatsioon kõige raskem. Kui juhtub midagi trammi teel, siis trammi ümber suunata ei ole võimalik, kuna tramm saab liigelda ainult mööda trammiteed. Sellisel juhul asendatakse trammi liinid ajutiste bussidega ja tehakse ajutised bussipeatused. 3.1 Suured objektid linnades. Vastavalt Eesti kliimale saame me teostada suuremahulisi teeehitustöid suvel. Seepärast enamasti ongi liiklus enim häiritud suveperioodil ja vahel harva ka talvel, kui on ületalve kestvad objektid, mida viimasel ajal on olnud üsna harva aga suuremad neist olid näiteks Ülemiste liiklussõlme ehitus, mis kestis mitu aastat ja Ranna tee rekonstrueerimine, mis kestis ka üle talve. Suured objektid linnades mõjutavad liiklust enim, kuna tee kitsenemised ja sulgemised võivad olla väga mahukad ja kesta väga pika perioodi. Sellel aastal on Tallinna linna kõige suurem objekt Trammiliin nr 4 rekonstrueerimine, mis häirib kõige rohkem inimesi, kes sisenevad linna mööda Pärnu maanteed ja suunduvad kesklinna poole. 21

22 4 TALLINNA LINN. 4.1 Tallinna linna tutvustus. Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn. Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare ja Kopli, Harku järvest lõunasväike-õismäe ja Mustamäe. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal asuva paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita ja Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga, edelas asub Nõmme aasta Eesti rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas püsielanikku. Statistikaameti andmetel aasta seisuga oli Tallinnas registreeritud elanikku. Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinn Narva maantee, Tallinna Tartu Võru Luhamaa maantee, Tallinn Pärnu Ikla maantee, linnalähirongide ja teised rongiliinid. Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli-, ja trammiliinid. Lisaks marsruuttaksoliinid ja linnalähirongid. Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas tasuta ühistransport kõigile linnaelanikele, ning selle tulemusena on ühistranspordi kasutus tunduvalt suurenenud. [ 6] 22

23 4.2 Tallinna linna kaart Foto nr 1. Tallinna linna kaart.[ 7] 23

24 4.3 Tänavasulgemise kord Tallinna linnas. Alates aastast 2014 muutus Tallinnas tänavasulgemise kord. Nüüd on võimalik taodelda tänavasulgemist digitaalselt, ilma et peaks kohapeale minema ja järiekorras ootama. Sulgemiseks on vaja esitada tööde tegemise projekt, liikluskorralduse skeem ja sulgemise taotlus. Esmalt tuleb tellida liiklusskeem mõõtkavas M 1:500 vastavat litsentsi omavast ettevõttest. Seejärel tuleb täita taotluse vorm operatiivinfo veebilehe kaudu opinfo.tallinn.ee. Üldjuhul tuleb sulgemise taotlus esitada vähemalt 5 päeva enne planeeritavat tee sulgemise aega. Kui esimese grupi tänaval soovitakse sulgeda rohkem kui pool tee laiusest, siis tuleb esitada sulgemise taotlus vähemalt 14 päeva enne planeeritavat tee sulgemise aega. Kui sulgemisega kaasneb ühistranspordiliinide töö ümberkorraldamine või kui koos sulgemisloa taotlusega esitatakse maksusoodustuse taotlus või liikluse ümberkorraldamise kuludest vabastamise taotlus, siis tuleb esitada sulgemise taotlus vähemalt 35 päeva enne planeeritavat tee sulgemise aega. [ 8] 4.4 Tänava sulgemise tasud. Tallinna linnas on tänavad ja kõnniteed jaotatud kategooriatesse. Vastavalt millise kategooria tänavat või kõnniteed soovitakse sulgeda, vastavalt sellele rakendub ka tänavasulgemise tasu. Allpool on tabel nr 2, kus on täpselt näha, kui suured on need tasud. Vastavalt tänava liiklustihedusele on tänavad jaotatud nelja gruppi. Esimese grupi alla käivad peatänavad ja neljanda grupi alla käivad kõrvaltänavad. Mida väiksema liiklustihedusega tänav seda suuremas kategoorias ta on ja mida tihedama liiklusega tänav, seda väiksemas kategoorias ta on.neid tasusid ei rakendata avariitöödel, mis kestavad alla 48h. Kui avariitööd ei suudeta selle aja sees ära likvideerida, hakatakse arvestama tänavasulgemise tasu. 24

25 Tabel nr 2 Tänavasulgemise maksu arvestamine[ 8] Nimetus Ühik Hind Teede ja tänavate sulgemise maks, kõnnitee I grp Teede ja tänavate sulgemise maks, kõnnitee II grp Teede ja tänavate sulgemise maks, kõnnitee III grp Teede ja tänavate sulgemise maks, kõnnitee IV grp Teede ja tänavate sulgemise maks, sõidutee I grp Teede ja tänavate sulgemise maks, sõidutee II grp Teede ja tänavate sulgemise maks, sõidutee III grp Teede ja tänavate sulgemise maks, sõidutee IV grp Maksu kohaldamata jätmine. Tund 8.00 Tund 4.00 Tund 0.80 Tund 0.32 Tund Tund Tund 8.00 Tund 3.00 Maksu ei kohaldata, kui tee suletakse tee sulgemise loal märgitud tähtaja piires seoses: Tallinna linna tellimusel või linna eelarvest finantseeritava ehitus- avarii- või remonttööga või sellega seonduva kaeve- või hooldustööga; prügikonteineri paigaldamisega Tallinna heakorrakuu tegevuse raames; Eesti Rahvusringhäälingu liikuva ülekandejaama teele paigutamisega, kui tele- või raadioülekandes kajastatakse Tallinnas toimuvat üritust. Maksu ei kohaldata ettenägematute avariitööde teostamisel esimese kahe ööpäeva jooksul. Maksu ei kohaldata, kui avaliku ürituse korraldamisega suletakse mis tahes teeosa peale sõidutee. [ 9] 25

26 4.4.2 Maksusumma arvutamine. Tasumisele kuuluva maksusumma arvutab maksuhaldur tee sulgemise loa taotlemise avalduse ja kooskõlastatud liiklusskeemi alusel viie tööpäeva jooksul alates liiklusskeemi ja taotluse vastuvõtmisest. [ 9] Tee sulgemise aega arvestatakse tundides. Tee täieliku sulgemise korral arvutatakse maksusumma tee sulgemise tundide arvu ning asjaomase teegrupi maksumäära korrutamise teel. [ 9] Parkla ja väljaku sulgemise korral arvutatakse maksusumma selle sulgemise tundide arvu ja selle suletud pindalale vastava maksumäära korrutamise teel. [ 9] Tee sulgemise laiust mõõdetakse meetrites, ümardades saadud arvu ühe kohani pärast koma. Seejärel arvutatakse välja sõidu- või jalgtee sulgemise ulatus protsentides sõidu- või jalgtee kogu laiusest. Sõidutee osalise sulgemise korral võetakse sulgemise ulatus arvesse ümardatult, 10% täpsusega. Jalgtee osalisel sulgemisel võetakse sulgemise ulatus arvesse ümardatult, 25% täpsusega. Kui jalgtee laiusest on suletud üle poole, kuid vaba jalgtee laius on vähemalt 1,5 m, loetakse jalgtee 75% ulatuses suletuks. [ 9] Sõidutee osalise sulgemise korral korrutatakse sulgemise tundide arv asjaomase teegrupi maksumääraga ja käesoleva paragrahvi lõike 4 kolmanda lause alusel arvutatud protsendiga, mis vastab sõidutee sulgemise laiusele. [ 9] Jalgtee osalise sulgemise korral korrutatakse sulgemise tundide arv asjaomase teegrupi maksumääraga ja käesoleva paragrahvi lõike 4 neljanda lause alusel arvutatud protsendiga, mis vastab jalgtee sulgemise laiusele. [ 9] Kui suletakse tee, mis kuulub mitmesse teegruppi, käsitatakse eri teegruppidesse kuuluvaid teelõike eri maksuobjektidena. [ 9] Ristmiku täieliku või osalise sulgemise korral vaadeldakse ristmiku moodustavat kahte kõrgemasse teegruppi kuuluvat teed eri maksuobjektidena. [ 9] Tasumisele kuuluv maksusumma ümardatakse sendi täpsusega.[ 9] 26

27 4.5 Teetöödeaegse liikluskorralduse nõuded Tallinnas. Teetööde aegsel liikluskorraldusel tuleb ka Tallinnas muude normdokumentide ( Liiklusseadus, teeseadus, liikluskorraldusvahendite standardid jm) kõrval juhinduda eelkõige Majandus-ja kommunikatsiooni ministeeriumi a määrusest nr.69 Liikluskorralduse nõuded teetöödel. Eraldi eeskirja teetööde korraldamise ja nõuete kohta linnas ei ole. Nagu ka mitmetes teistes omavalitsustes, on aga lähtudes eripärast ja kohalikest oludest lisaks kehtestatud täiendavaid normdokumente, millega ka teetööde aegsel liikluskorraldusel tuleb arvestada.tallinnas on selleks kõigepealt Tallinna kaevetööde eeskiri,mis on kinnitatud Linnavalitsuse a määrusega nr. 32 ja mida on hiljem kuuel korral redigeeritud. Viimane redaktsioon võeti vastu ja kinnitati Kaevetööks loetakse eeskirja järgi kõik linna territooriumil sh. teedel ja tänavatel tehtavad tööd kui kaeviku sügavus ületab 30 cm.eeskiri määrab töölubade saamise, tööde tegemise tehnoloogia ja järelevalve korra ning tellija ja kaevetööde tegija kohustused ja vastutuse. Töödeaegse liikluskorralduse osas viitab eeskiri korduvalt MKM a määruse nr. 69 nõuete täitmise kohustusele. Mõnes punktis on ka otseselt antud juhis liikluse ajutisele korraldamisele ( kaevikute piirestamise vajadus ohupiirdega, avariitööd). Hilisemates redaktsioonides on reguleeritud põhiliselt tööde tehnoloogiat ja struktuurimuutustest tingitud kooskõlastuste, lubade väljaandmise ja järelevalve korda. Ajutise liikluskorralduse osas on: 2005.a redaktsioonis: täiendav nõue tagada jalakäijatele ja sõidukitele ohutu läbipääs kruntidele kui see oli enne olemas; a. redaktsioonis: keelatud kaeviku ala tähistamine piirdelintidega, 2009.a redaktsioonis: vajadusel pikisuunalise kaeviku puhul tagada ühissõidukite peatustes nende ületamise võimalus ülekäigusildadega ja vajalikes kohtades ülesõidusillad sõidukitele; Nõue näha ettevajadusel ümbersõidud põhi- ja ühistranspordile; 2010.a redaktsioonis : nõue ette näha raske ehitustehnika liikumisteed ja parkimiskohad; 2011.a redaktsioonis : näha ette vajadusel ülesõidusillad või metallplaatide paigaldamine ristmikele; Korrati vajadust esitada koos kaeveloa taotlusega ehitusaegne liikluskorraldusskeem ja eraldi ühissõidukite liiklusskeem. 27

28 Lisaks tuleb Tallinnas arvestada ka Tallinna teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskirjaga, millest viimane on kinnitatud linnavalitsuse a määrusega nr. 30. Ajutise liikluskorralduse osas kohustatakse samuti täitma Majandus- kommunikatsiooniministeeriumi a määruse nr.69 nõudeid.samas on selle eeskirja nõudeid laiendatud ka avalike ürituste korraldamisele. Teetööde aegse liikluse korraldamisel on eelpooltoodud Tallinnas kehtestatud eeskirjade nõuete sätteid vaja juhinduda eelkõige ajutise liikluskorralduse projektide koostamisel ( näiteks vajadus kaitsta haljastust, ette näha ehitusmasinate liikumisteed ja parkimiskohad, määrata sõltuvalt ettenähtud tehnoloogiast tööruumi piirid). Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse Liikluskorralduse nõuded teetöödel ja Tallinna linna Kaevetööde eeskirja ning Tänavate ja teede ajutise sulgemise eeskirja nõuete põhjal võiks välja tuua järgmist: Tallinna kaevetööde eeskirja koostamisel on mõneti jäetud kahesilma vahele, et teedel ning tänavatel ja/või nende kõrval tehtav kaevetöö on teetöö, olgugi, et sageli teehoiuväline teetöö. Selline viide võiks eeskirja kasutajatele olla lisatud, sest teetöö puhul kehtivad otseselt MKM a määruse nr. 69. Liikluskorralduse nõuded teetöödel nõuded. Avariitöö mõiste on Kaevetööde eeskirjas ja tänavate ja teede ajutise sulgemise eeskirjas erinev, ning võib põhjustada vääritimõistmist tööde korraldamisel, loa ja liikluskorralduse projekti vajaduse määramisel ning liikluskorralduse tegemisel. Kaevetööde eeskirja paragrahvi 32 kohaselt on avariikaevetöö kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul kui: 1) Avariikaevetöö on kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnovõrgu avarii likvideerimiseks juhul kui: (Tvk m nr 19 jõust ) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele; tehnovõrgu avarii ohustab liiklejaid; tehnovõrgu avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda; tehnovõrgu rike võib põhjustada teekatte sissevajumise või lokaalse üleujutuse. (Tvk m nr 42, jõustumine ) Teede ja tänavate ajutise sulgemise eeskirja kohaselt on avariitöö - tehnovõrgu või muu rikke korral tehtav ettenägematu töö või hoonelt lume, jääpurikate või muude kukkumisohtlike osade kõrvaldamine, millest on asjaomaseid ametiasutusi teavitatud vastavalt käesoleva määruse -le 9. Oluline on väljend ettenägematu töö, mis peaks olema avariitöö määramise aluseks ja tuleks sellises sõnastuses lisada ka kaevetööde eeskirja. 28

29 Kuna MKM määruses Liikluskorralduse nõuded teetöödel on küll eraldi alapunkt avariitööde kohta, kuid avariitööde mõistet ei ole antud, siis on ettepanek ka sinna sarnases redaktsioonis avariitöö mõiste lisada. Mõned erinevused veel igapäeva liikluskorralduse poolelt on see, et liikluskorralduse nõuded teetöödel kohaselt võib hoiatuslinti ja helkuritega hoiatusnööri kasutada töö- ja ohutusruumi piiri tähistamiseks, samuti lisatähisena liiklus- ja ohutusruumi piiril. Hoiatuslinti ja helkuritega hoiatusnööri ei või kasutada kaeviku piiramiseks, välja arvatud alla 50 cm sügavusega kaeviku pikisuunalisel piiramisel tööde tegemise ajal.tallinna linna kaevetööde eeskirja järgi tuleb võrkaeda või piirdeid kasutada juba siis, kui kaevik on üle 30 cm sügav ja hoiatuslindi ja helkurnööri kasutamine on üldsegi keelatud. Seega need punktid erinevad üksteisest. Teiseks erinevuseks on objektitahvlite kasutamine. Liikluskorralduse nõuded teetöödel ütleb, et kui teetööd ei ole lõpetatud asulas ühe ööpäeva, väljaspool asulat kolme ööpäeva jooksul või kui teelõigul liiklus suletakse täielikult, peab sobivasse kohta lõigu algusesse panema teabetahvli. Tallinna linna kaevetööde eeskiri ütleb, et teabetahvel tuleb igaljuhul paigaldada nähtavasse kohta, olenemata töö perioodist. [ 1] [ 9] Ettepanekuks on Tallinna Linna kaevetööde eeskirja vastavate punktide ja nende toimivuse alusel liikluskorralduse kvaliteedi parandamiseks lisada MKM määrusesse Liikluskorralduse nõuded teetöödel: tellija õigus nõuda teetöö tegijalt tööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel teeomaniku õigus mitte välja anda teetöö luba isikule (nii juriidilisele kui füüsilisele) kui ta on rikkunud korduvalt ehitusaegse liikluskorralduse nõudeid;- teetöödeaegse liikluskorralduse järelevalve kord ja isikud objektitahvli kasutamine kohustuslikuks, olenemata tööperioodi pikkusest piirdeaia kasutamine tuleks muuta kohustuslikuks nii teehoiu töödel, kui ka teehoiuväliste tööde puhul, erandiks tuleks vaid jätta liikuva iseloomuga tööd 29

30 4.6 Kooskõlastused. Tallinna linnas on vaja kooskõlastada liiklusskeem transpordiametiga. Alates 2014 on seda võimalik teha interneti teel, digitaalselt skeemi edastades transpordiameti spetsialistile, kes selle üle vaatab ja oma hinnangu annab. Juhul kui liiklusskeemi peal on kõik vajalik olemas ja liikluskorraldus vastab olukorrale, siis ta selle ka kooskõlastab, kui leitakse mingeid puudusi, siis tagastatakse skeem koos kommentaaridega. 4.7 Erinevate tööde näited Tallinna linnas Teehoiutöö Tallinna linnas teostatakse teehoiutööde osas enamjaolt tänavate katete rekontsrueerimist, jooksvat aukude lappimist ja tänavate pindamist. Need kolm tööd on liikluskorraldusliku poole pealt kõik väga erinevad. Igale ühele neist on vaja erinevat liikluskorraldust. Esmalt tänavate rekonstrueerimise tööd on nendest kõige mahukamad. Selliste objektide kestvus võib olla kuid. Ühe näitena siinkohal võime tuua Ranna tee rekonstrueerimise, mille ajutine liikluskorraldus oli väga mahukas, nagu näha Lisas 2 joonis nr 1. Antud joonis on mõeldud objekti üldtähistuse ja äärekivi vahetuseks. Alustades objekti üldtähistusest, mille alla kuulusid nii hoiatavad teetööde märgid, mis paigaldati esmalt. Peale üldtähistuse liiklusmärkide oli seal objektil väga palju väikesed üksteisest eraldiseisvaid töötsoone, mis kõik tuli eraldi tähistada ja teha neile liikluskorraldus. Antud joonisel sinise ringiga tähistatud töötsoon on mõeldud äärekivide korrigeerimis töödeks. Sellised väiksed töötsoonid on tähistatud dubleerivate liiklusmärkidega 158 ning kitsenemist tähistavate liiklusmärkidega 162 ja 163. Lisaks on paigaldatud soovituslikud kiirused 30 km/h liiklusmärgiga 556, põrkenooltega 421 ja 422 ning hoiatustaraga 684. Selliste suurte objektide juures on see tavaline, et objekti sees on palju erinevaid ja tihedalt muutuvaid situatsioone. Pärast Ranna tee rekonstrueerimist on seal neli sõidurida, mitte kaks, ning see kiirendab oluliselt kohalike elanike liiklemist nii kesklinna kui Viimsi suunal. 30

31 Teiseks aukude lappimise liikluskorraldus. Aukude lappimise liikluskorraldus peab olema väga kiiresti paigaldatav ja eemaldatav, kuna töö ise ei ole väga mahukas ja on väga operatiivne, mis nõuab kiiresti märkide paigaldamist ja kiiresti mahavõtmist. Pärast augu lappimist jäävad üheks või kaheks päevaks üles hoiatavad ja kiirust piiravad märgid lahtise killustiku tõttu. Mõnikord võivad aga remontimist vajavad augud asetseda väga ohtlike kohtade peal, kus on kiirused suured. Olen koostanud ühe tüüp skeemi, Lisa 1, Joonis 2, mida saab kasutada kolme sõidurajaga teel, kus on vaja ära kaotada kesmine sõidurida. Antud skeem on tehtud Tallinna linna Laagna tee näitel. Laagna tee on Tallinna linnas üks suurima kiirusega tänavaid, kus liikluskorraldust tehes peab olema väga tähelepanelik ja kõik märgid peavad olema paigaldatud üheselt mõistetavalt. Kolmandaks pindamise töö erineb nendest kõige rohkem just seetõttu, et pindamisel võib olla ainult üks väike koht, nagu augulappimiselgi või siis mitmesaja meetrine tööfront. Pindamise juures tähistatakse objekti algus hoiatus ja kiirust piiravate märkidega ja lõpus lõpetatakse piirangute lõpu märkidega. Pindamise puhul ei ole vaja ristuvate tänavate otsasid tööde ajaks sulgeda, kuna töö on liikuva iseloomuga ning kiire ja seetõttu on ka ajutiste liiklusmärkide maht väiksem. Tegin ristmiku pindamise liikluskorralduse skeemi, Lisa 1, Joonis nr 3. Sellelt skeemilt on näha, et pindamisel on liiklusmärkide maht väike. Pindamise juures on kõige tähtsam hoiatada inimesi lahtise killustiku eest liiklusmärgiga 155 ja piirata kiirust liiklusmärgiga 351(30km/h). Antud kohas ei ole vaja paigaldada ka piirangu lõpu märke, kuna asulas lõpetab ristmik kiiruse piirangud Teehoiuvälised tööd Tallinna linnas Avariitööd. Tallinna linnas toimub aastas ligikaudu 1500 avariikaeve tööd. Enamus nendest moodustab AS Tallinna Vesi poolt teostavateks avariitöödeks. Avarii tööde puhul on kõige tähtsam kiire reageerimine, et avariikoht saaks tähistatud, et keegi sinna sisse ei sõidaks ega ennast ei vigastaks. Avariitööde puhul ei ole vaja kooskõlastada liiklusskeeme, ainult juhul kui nad kestavad kauem või seda nõuab tee omanik. Seega peab liikluskorralduse paigaldaja teadma, millist skeemi rakendada ja millises kohas. Alljärgnevalt toon paar põhilist skeemi, mida ei ole Liikluskorralduse nõuded teetöödel näidisskeemide seas, kuid oleks vaja sinna lisada. Nimelt võiks sinna juurde lisada skeemid, mida tuleks rakendada mitme sõidurajaga teedel, kus tuleb sulgeda kas teine või kolmas sõidurada. 31

32 Esimest skeemi,lisa 1, Joonis nr 4, on rakendatud Tallinna linnas Liivalaia tänaval vee avarii korral. Antud kohas on statsionaarse liikluskorralduse järgi suurim lubatud kiirus 50 km/h ja kolm sõidurada. Seoses avarii mahukusega, tuli sulgeda nii esimene kui ka teine sõidurada. Sõiduradade sulgemise vajadus tekkis tänu avarii asukohale ja tehnika ruumi vajadusele. Antud skeemilt on näha, et esimesed märgid, mis annavad teetöödest infot on paigaldatud juba Tatari tänava otsa. Sealt edasi liikudes on enne valgusfoori ära kaotatud esimene sõidurada, alles on jäänud teine sõidurada, millelt tohib sõita otse ja kolmas sõidurada, millelt tohib teha ainult vasakpööret. Seega on kõik otseliikujad enne valgusfoori juba ühes sõidureas. Pärast valgusfoori on tehtud veel üks põrge, millega suunatakse liiklejad juurde tekkinud kolmandale sõidureale ja kaevetöö kohast mööda. Selline on üks võimalus lahendada antud asukohas avariitöö liikluskorraldust. Teise skeemi,lisa 1, Joonis nr 5, puhul on tegemist Tallinna linnas Tööstuse ja Soo tänava ristmikul vee avariiga. Antud juhul oli vee avarii nii mahuks, et tänav tuli sulgeda. Sulgemise vajadus tuli kaevatava augu asukohast, nagu näha fotolt nr 2, sügavusest ja laiusest. Sellel puhul ei olnud võimalik tänavat lahti hoida, kuna avarii koht oli täpselt keset teed, nagu fotolt näha. Sellest tulenevalt töötasin välja tänava ajutise sulgemise liikluskorralduse. Kuna tänaval on sõidab ühistransport ja samuti suured veoautod, siis tuli arvestada ka suuremate gabariitidega ja mõelda esmalt sellele, kust kohast nemad läbi mahuvad. Antud situatsioonis on kõige otstarbekam suunata autod Soo tänavalt vasakpöördega Salme tänavale, sealt edasi parempöördega Kalevi tänavale, sealt edasi parempöördega Kungla tänavale ning lõpuks vasakpöördega Tööstuse tänavale. Sellise lahenduse toimimiseks on vaja paigaldada Salme, Kalevi ja Kungla tänavale liiklusmärgid 361-d, mis keelavad peatumist ja parkimist antud tänavate vasakul küljel. See on vajalik just seetõttu, et ühistransport ja veoautod mahuksid sõitma ja pöördeid sooritama. Sellise lahenduse juurde kindlasti kuuluvad ka reguleerijad ristmikel, kes on varustatud sidevahenditega, et olla omavahel ühenduses ja anda infot tulevate ja minevate sõidukite kohta, tagamaks ümbersõidu toimimise. 32

33 Foto nr 2. Tööstuse tänava vee avarii asukoht. [Erakogu] 33

34 5 ANALÜÜS NÄIDETE PÕHJAL. 5.1 Trammi liin nr 4 rekonstrueerimine Sissejuhatus. Järgneva kahe aasta jooksul Tuleb Tallinna linna 20 uut, modernset ja keskkonnasõbralikku trammi, mis soetatakse riigi CO2 saatekvoodi müügi eest saadud rahadest Hispaania firmalt CAF. Uued trammid on madalapõhjalised, koosnevad kolmest osast, on 2,3 meetri laiad ja 30 meetrit pikad.nad on tunduvalt raskemad hetkel liinidel sõitvatest trammidest ja seega tuleb 3 ja 4 liin täielikult rekonstrueerida. Uued trammid on planeeritud sõitma just Tondi, Ülemiste ja Kadrioru vahel. Antud tööde käigus uuendatakse 4 liini taristut 14,116 kilomeetri ulatuses, välja arvatud need kohad, kus on juba hetkel trammitee betoonalusel, nagu näiteks Pärnu maantee viaduktil ja Vabaduse väljakust Lubja peatuseni. Rekonstrueerimise kõige olulisemad osad ongi uute rööbaste viimine betoonalusele ja kontaktliini väljavahetamine Tondilt Ülemisteni. Mina osalesin antud objekti esimese etapi väljatöötamise töögrupis. Sellest tulenevalt analüüsin kahte varianti Pärnu maantee sulgemiseks lõigus Kaarli puiestee Liivalaia tänav. Esimene variant on minu väljatöötatud lahendus ja teine on see, mis läks töösse alates 5. aprillist. 34

35 5.1.2 Olemasolev olukord. Pärnu maantee lõigus Liivalaia tänav Kaarli puiestee on väga suure liiklusintensiivsusega. Seda lõiku läbivad nii tavasõidukid, ühistransport kui ka teenindav transport. Antud lõigu mõlemas otsas on väga suured ristmikud. Üheks on Pärnu maantee, Kaarli puiestee ja Estonia puiestee ristmik ja teiseks on Pärnu maantee, Liivalaia tänava ja Suur-Ameerika tänava ristmik. Pärnu maantee, Kaarli puiestee ja Estonia puiestee ristmiku liiklus intensiivsus on väga suur mõlemas suunas. Pärnu maantee Liivalaia tänava suunal on kaks otsesõidu rada ja kaks parempöörde rada. Kaarli puiestee suunaga Estonia puiestee poole on kolm otsesõidu rada ja üks parempöörde rada.otsesõidu radadest kaks on tavasõidukitele ja üks on ühistranspordile. Estonia puiestee suunaga Kaarli puiestee poole on kolm otsesõidu rada ja vaba parempööre. Nendest radadest kaks on ühistranspordile ja üks tavasõidukitele. Pärnu maantee, Liivalaia tänav ja Suur-Ameerika tänava ristmik on samuti väga suure liiklusintensiivsusega. Pärnu maanteelt Kaarli puiestee poole on kaks otsesõidu rada ja üks parempöörde rada. Vasakpööre ei ole lubatud. Liivalaia tänavalt Suur-Ameerika tänava poole on kaks otsesõidu rada, vaba parempöörde rada ja kaks vasakpöörde rada. Suur-Ameerika tänavalt Liivalaia tänava poole on üks vasakpäärde rada, kaks otsesõidu rada, millest ühelt on võimalik teha ka parempööret Ehitustööde organiseerimine. Projektlahendus näeb ette kogu liini ulatuses ehitada rööbastee kiudbetoonalusele, arvestades juba olemasolevate betoonalusel lõikudega. Liikluse all olevatel trammiteedel on kiudbetoonaluse paksus 30 sentimeetrit, Pärnu maantee depoo õuealal, Vana-Lõuna tänava ringil ning juurdesõiduteedel jääb aga aluse paksuseks 22 sentimeetrit. Vibratsioon, müra ja uitvoolude mõju vähendamiseks on projekteeritud rööpa taldmiku ning külgede ümber spetsiaalne isolatsiooni materjal. Tehnoloogia on selline, et trammitee kiudbetoonalus valatakse ettevalmistatud ja aluse kohale riputatud rööbastee alla. 35

36 Ehituse peatöövõtja poolt ettevalmistatud teelõigu ulatuses monteeritakse šablooni alusel rööpad kokku vaheraudadega. Koostatud raam paigaldatakse trammitee telgjoont arvestades spetsiaalsete riputustarindite abil killustikaluse kohale ning tehakse esialgne vertikaalne ja horisontaalne rihtimine rööpa pea projektkõrgusi ja rööpa painutuse tabeliandmeid arvestades. Riputusportaalide vahe on maksimaalselt kolm meetrit, kõverikel väiksem, olenevalt reguleerimise vajadusest. Tulenevalt sellest näeb tööiseloom ette mõlemal pool kaevikut ühe sõiduraja ulatuses ruumi kalluritele ja muule tehnikale. Tulenevalt sellest tulebki sulgeda Pärnu mnt vahemikus Liivalaia tänav Vabaduse väljak ühes suunas liiklemiseks, kuna muidu ei mahu sinna ehitustehnika ära. Alljärgnevalt on ühe ristlõike näidis, mis näitab ära ka ehitaja ruumivajaduse. [4] 36

37 Joonis nr 6. Tehnika paigutus objektil. [Erakogu] 37

38 5.1.4 Variantide valik. Analüüsides Pärnu maantee Liivalaia tänava ja Kaarli puiestee vahelist lõiku selgitati välja võimalikud variandid liikluse ümbersuunamiseks. Variantide valikul lähtuti eelkõige sellest, et tekiks võimalikult vähe konfliktuvaid suundi ja säiliks ühistranspordi sujuv liiklus. Erinevaid variante analüüsides osutusid võimalikuks kaks peamist varianti, millest mina eelistan Variant 1 ja tööd hakati tegema Varint 2 järgi. 1) Variant nr 1 Pärnu maantee poolt Liivalaia tänava poole suunduv ühistranspordi liiklus suunatakse Kaarli puiestee ja Tõnismäe (Tõnismägi tn) kaudu Pärnu maanteele. Selleks on vajalik teha järgmised põhilised liikluskorraldus muudatused: Pärnu mnt lõigus Liivalaia tänav Kaarli puiestee muuta ühesuunaliseks tänavaks Liivalaia tänava poolt. Pärnu maantee Kaarli puiestee ristmikul ära keelata otsesõit Liivalaia tänava poole. Ümbersõit kaarli puiestee ja Tõnismäe tänava kaudu. Kaarli puiestee Toompuiestee ristmikul võimaldada kahes reas vasakpööre Kaarli puiesteelt Toompuiesteele. Toompuiestee Endla tänava ristmikult ära võtta sõidurada eraldavad sinised postid, et lubada Toompuiesteelt üle ristmiku sõita kahes reas. Hariduse tänav muuta ühesuunaliseks Tõnismäe tänava poolt Pärnu maantee poole ja lubada ainult vasak pööre Kaarli puiestee poole. Roosikrantsi tänav muuta ühesuunaliseks Kaarli puiestee poolt Pärnu maantee poole ja lubada ainult vasak pööre Kaarli puiestee poole. Sakala tänavalt võimaldada vasakpööre Peeter Süda tänavale. Pärnu maantee Liivalaia tänava ristmikult lubatakse otse sõitu ainult ühistranspordil. Tavaliiklus suunatakse ühes reas parempöördega Liivalaia tänavale. 38

39 2. Variant nr 2 Pärnu maantee poolt Kaarli puiestee poole suunduv ühistranspordi liiklus suunatakse Tõnismäe (Tõnismägi tn) ja Kaarli puiestee kaudu Pärnu maanteele. Selleks on vajalik teha järgmised põhilised liikluskorraldus muudatused: Pärnu maantee lõigus Kaarli puiestee Liivalaia tänav muuta ühesuunaliseks Kaarli puiestee poolt. Pärnu maantee Liivalaia tänava ristmikult lubatakse otse sõitu ainult ühistranspordil. Tavaliiklus suunatakse ühes reas parempöördega Liivalaia tänavale. Pärnu maantee Tõnismäe tänavale suunatakse ühistransport. Tõnismäe tänavalt võimaldada ühistranspordi pääre paremale Kaarli puiesteele. Kaarli puiestee Pärnu maantee rismikule võimaldada ühistranspordile vasakpööre eraldi foori sektsiooniga Pärnu maanteele. Hariduse tänav muuta ühesuunaliseks Tõnismäe tänava poolt Pärnu maantee poole ja lubada ainult parem pööre Liivalaia tänava poole. Roosikrantsi tänav muuta ühesuunaliseks Kaarli puiestee poolt Pärnu maantee poole ja lubada ainult parem pööre Liivalaia tänava poole. Sakala tänavalt võimaldada vasakpööre Peeter Süda tänavale. Pärnu maantee Kaarli puiestee ristmikul Liivalaia tänava poole otsesõit keelatakse välja arvatud ühistranspordile ühes reas. Tavaliikluse ümbersõit Kaarli puiestee ja Tõnismäe tänava kaudu. Pärnu maantee Suur-Ameerika tänava ristmikul lubatakse parempööret Suur-Ameerika tänavale. Pärnu maantee Suur-Ameerika tänava ristmikul lubatakse vasakpööret Liivalaia tänavale ainult ühes reas. Kaarli puiestee ühistranspordi peatuses Pärnu mnt ühistranspordi peatumine. Kaarli puiestee Pärnu maantee ristmikul keelatakse ära parempööre Pärnu maanteele. Toompuiestee Endla tänava ristmikult ära võtta sõidurada eraldavad sinised postid, et lubada Toompuiesteelt üle ristmiku sõita kahes reas. Kaarli puiestee Toompuiestee ristmikul võimaldada kahes reas vasakpööre Kaarli puiesteelt Toompuiesteele. 39

40 5.1.5 Variantide analüüs Ruumivajadus on peamine, mis on mõlema variandi aluseks. Kuna ehitajal on töö tegemiseks vaja tehnikale ruumi, siis ei ole muud võimalust kui Pärnu mnt lõigust jätta alles ainult üks sõidurada. Tänu kitsale olemasolevale olukorrale ei ole võimalik sinna lihtsalt rohkem ridu jätta. Kindlasti on antud lõiku analüüsides mõeldud ka jalakäijate peale, kes peavad saama ka liikuda. Mõlemat varianti analüüsides selgub, et Kaarli puiesteele ja Tõnismäe tänavale ummiku teke on vältimatu. Sama on ka Pärnu maanteel suunaga Kaarli puiestee poole, kuna parempööre Liivalaia tänavale ei ole nii suure liikluse läbilaske võimega. Kindlasti tekivad ka liiklusseisakud Suur- Ameerika tänaval, Liivalaia tänaval, Estonia puiestee, Toompuiestee, Endla tänavale, Rannamäe tänavale, Mere puiesteele ja Ahtri tänavale. Sadama piirkonda tingib ummiku sellepärast, et need liiklejad, kes kasutavad Paldiski maanteed linna läbimiseks ei keera enam mitte paremale Toompuiesteele ja sealt edasi Kaarli puiesteele vaid ummikute vältimiseks keeravad vasakule ja suunduvad sadama poole läbi Rannamäe tee ja Mere puistee. Variant 1 analüüsides saame teada, et meil on võimalik tagada sujuvam autode läbilaskvus. Esmalt vaadates Pärnu maanteed, siis liiklejad, kes tulevad Hariduse ja Roosikrantsi tänavalt tohivad keerata ainult Vabaduse väljaku poole, kus neil on suurem võimalus ummikust mööda sõita. Liiklejad saavad Pärnu maanteele ja sealt edasi juba ise otsustada kuhu poole minna soovivad. Variant 2 puhul peavad nad keerama paremale Liivalaia tn ristmiku poole, kus kestab ehitus kuni Pärnu maantee viaduktini ja liiklusseisakud on ees. Variant 1 puhul on võimalik muuta Tõnismägi tänav suunaga Pärnu maantee poole ühesuunaliseks ja seega saaks ära kasutada terve Tõnismägi tänava. Variant 2 puhul on Tõnismägi tänaval suur liikluskorrmus ainult suunaga Pärnu maantee poole ja Kaarli puiestee poole sõidavad ainult ühissõidukid. Variant 1 puhul tuleb inimestel ühistranspordiga sõita ümber Vabaduse väljakust Liivalaia tn poole liikudes ja variant 2 puhul tuleb inimestel sõita ühistranspordiga ringiga Liivalaia tänava poolt Vabadause väljakule. Mõlemal juhul tuleb inimestel ühes suunas ühistransporti kasutades arvestada lisaaja kuluga. Ümbersõidule suunatakse bussiliinid nr 5, 18, 36, 28 ja

41 Variant 1 Eelised: Terve ehituse aja saab hoida samat liiklus põhimõtet. Ei ole vaja Kaarli puiesteele ehitada vasakpöörde foori. Pärnu maanteel suunaga Liivalaia tänava poolt Kaarli puiestee poole pääseb ühistransport paremini läbi. Puudused: Tõnismäe tänav jääb alakoormatuks, kuna liiklus toimub vaid ühel suunal Endla tänava poolt Pärnu maantee poole. Kaarli puiestee ülekoormamine, mille tulemusena jääb ka ühistransport tavaliiklusega koos ummikusse. Pärnu maanteele tuleb tee keskele teha ajutine bussipeatus, mis tekitab lisamuret jalakäijate suunamise osas. 41

42 Joonis nr 10. Põhimõtteline liiklemise lahendus Variant 1 puhul. [Erakogu] 42

43 Variant 2 Eelised: Pärnu maantee Kaarli puiestee ristmikult saab ühistransport otse sõita Liivalaia tänava suunas, ega pea ootama koos tavatranspordiga ummikus. Ajutise ühissõiduki peatuse saab teha kõinnitee poole, mitte tee keskele, mis omakorda lihtsustab jalakäijate suunamist. Puudused: Kaarli puistee ja Pärnu maantee ristmikule tuleb foorile paigaldada lisasektsioon, et võimaldada ühistranspordil vasakpööret Kaarli puiesteelt Pärnu maanteele. Vahepeal tuleb kasutada ka variant 1, et saaks ära rekonstrueerida Pärnu maantee ja Kaarli puiestee ristmik. See omakorda tähendab liikluse ümber tõstmist, mis tekitab kohalikes inimestes ja teenindavas transpordis segadust.kaarli puiesteel tuleb vasakpöördeks Pärnu maanteele anda ühistranspordile üks tavaliikluse mõeldud sõidurada, mis omakorda halvendab Kaarli puiesteel iikluse läbilaskvust. 43

44 Joonis nr 11. Põhimõtteline liiklemise lahendus Variant 2 puhul. [Erakogu] 44

45 5.1.6 Järeldused: Arvestades eelpool toodut oleks kõige otstarbekam kasutada Variant nr 1. Kindlasti tuleb kasutada reguleerijate abi ja muuta oluliselt fooriprogramme ning neid pidevalt jälgida ja vajadusel muuta. Reguleerijad peavad olema: Ristmikud, kus peavad reguleerijad olema terve objekti vältel: Pärnu maantee - Liivalaia tänava ristmikul Pärnu maantee Tõnismäe tänava ristmikul Pärnu maantee Kaarli puiestee ristmikul Kaarli puiestee Toompuiestee ristmikul Toompuiestee Endla tänav Reservis peab olema vähemalt 4 reguleerijat, et vajadusel saaks lisada lähipiirkonna ristmikele, ära hoidmaks ristmike ummistumist. Uued fooriprogrammid tuleb teha: Pärnu maantee Liivalaia Suur-Ameerika tänava ristmikul Pärnu maantee Kaarli puiestee Estonia puiestee ristmikul Endla tänav Suur-Ameerika ristmikul Liivalaia tänav Veerenni tänava ristmikul Kaarli puiestee Toompea tänava ristmikul Kaarli puiestee Toompuiestee ristmikul Toompuiestee Endla tänava ristmikul Estonia puiestee Georg Otsa tänava ristmikul 45

46 Pidevalt jälgitavad fooriobjektid, millede programme tuleb vajadusel muuta: Liivalaia tänava Hospidali tänava ristmikul Liivalaia tänava Juhkentali tänava ristmikul Liivalaia tänava Tartu maantee ristmikul Pronksi tänava Gonsiori tänava ristmikul Pärnu maantee Georg Otsa tänava ristmikul Kaarli puiestee Tõnismäe tänava ristmikul Toompuiestee Paldiski maantee ristmikul Estonia puiestee Teatri väljaku ristmikul Estonia puiestee Kaubamaja tänava ristmikul Estonia puiestee A.Laikmaa tänava ristmikul Liiklejaid tuleb eelnevalt informeerida Pärnu maantee lõigus Liivalaia tänav ja Kaarli puiestee sulgemisest ja ümbersõidu võimalustest kõigis meedia kanalites ja samuti tuleb informatsioon üles panna linna sissesõidul tähtsamatel magistraalidel, et sõidukijuhtidel oleks võimalus valida endale sobivamat marsruuti ning vältida antud piirkonda. 46

47 5.1.7 Kokkuvõte. Pärnu maantee sulgemine lõigus Liivalaia tänav Kaarli puiestee teeb kindlasti antud piirkonna läbimise keeruliseks. Liiklejatel tuleb varuda lisaaega, arvestada ummikusse sattumise võimalusega ja võimalusel antud piirkonda vältida. Kõige olulisem on selge ja arusaadav ümbersõidu tähistamine ja vajalike eelnevate infoviitade õige asukoha valik. Liiklejatele tuleb üheselt mõistetavalt tähistada, kus sõidurealt, mis pöörded on lubatud või keelatud. Tööde alustades tuleb kindlasti kõiki ristmike jälgida ja vajadusel muuta kas fooriprogramme või siis kasutada ristmikul reguleerijat. Kasutada tuleb häid reguleerijaid ja väga oluline osa on õigete fooriprogrammide väljatöötamine ja nende operatiivne muutmine. 5.2 Rahvaüritused Väga oluline koht linna elus on erinevate rahvaürituste korraldamine ja läbiviimine. Tallinna linnas toimub aasta läbi väga palju rahvaüritusi. Üks põhilistest kohtadest on Lauluväljak, kus viiakse aastas läbi mitukümmend rahvaüritust, alustades erinevatest festivalidest ja lõpetades erinevate kontserditega. Kindlasti on Tallinna linna aasta üks suurimaid rahvaspordi üritusi SEB Tallinna Maraton. Palju rahvaüritusi korraldatakse veel Saku Suurhallis ja A.Le.Coq Arenal. Nende üritutuste juures pööratakse väga suurt rõhku liikluskorraldusele ja külastajate turvalisusele. Antud üritustest räägin pikemalt punktis nr 6, kus annan nendest ülevaate Liikluskorraldus Tallinna Lauluväljakul suurürituste ajal. Tallinna Lauluväljakul toimub aastas väga palju erinevaid rahvaüritusi. Nende ürituste korraldamise puhul on alati väga tähtsal kohal parkimine ja liikluskorraldus. Lauluväljakule on palju erinevaid variante kuidas liiklust ja parkimist korraldada. Enamasti oleneb see just eeldatavast külastajate arvust. Sellest olenevalt töötatakse välja liikluskorralduse projekt ja vastavalt külastajate arvust otsustatakse, kui kaugelt on vaja hakata parkimist keelama ja kui kaugelt on vaja hakata kiirust ja külastajate liikumist piirata. Vastavalt sellelele otsustatakse ära ka liiklusreguleerijate asukohad ja vajadus. 47

48 5.3 Sügisjooks Sügisjooks, hetkel juba SEB Tallinna Maratoni nime kandev spordiüritus on Tallinna linna aasta suurim rahvaspordi üritus. Esimest korda korraldati seda aastal 2000 ja siis oli osalejaid 1689, edasi on läinud see ainult kasvavas tempos. Esimese maratoni korraldasid nad Tallinnas aastal 2010 ja siis oli juba osalejaid Kümne aastaga kasvas osalejate arv 5 korda ja eelmine aasta osales SEB Tallinna Maratonil spordisõpra. Tallinna linnas ei ole ühtegi sellesarnast spordiüritust, kus osaleks nii palju inimesi. See toob endaga kaasa aga väga keerulise ja raske ülesande just liikluskorraldajatele ja liiklusreguleerijatele. Selle ürituse liikluskorraldus hõlmab endas väga pikaaegset ettevalmistust, mitu nädalat enne üritust paigaldatakse üle linna mitukümmend infotahvlit ürituse toimumise kohta, et autojuhid oleksid kursis, mis päeval toimuvad linna liikluses väga suured muutused. Sügisjooksu märkide tootmise ja komplekteerimisega alustame juba nädalaid enne ürituse tegelikku algust, kuna liiklusmärkide maht on väga suur. Selle ürituse liikluskorralduse läbiviimine vajab väga korralikku planeerimist ja kordineerimist. Kuna suletakse Tallinna linn alates Vabaduse väljakust kuni Ranna teeni, siis see mõjutab väga palju linnasisest ja välist liiklust. Eriti tähelepanelikud peavad olema raskeveokite juhid, kelle ligipääs sadamasse mööda tavapärast teed ei ole lubatud ja nad on suunatud ümbersõitudele. Veoautosid ei lasta sadamsse mööda pronksi tänavat, kuna Narva maanteed kasutavad jooksjad. Üle linna paigaldatakse veoautojuhtidele eraldi ajutised viidad, mida mööda suunatakse nad läbi Paldiski maantee ja Toompuiestee sadamasse. Vaadates Lisas 2, Joonist nr 7, siis sellelt on näha kui pikk on maratoni ja poolmaratoni trass ning milliseid tänavaid mööda see kulgeb. Antud üldskeemilt on ilusti näha, et linna ühed suuremad ristmikud ja tugisooned jäävad kõik selle sisse. Sellelt skeemilt saab ka näha 2 jooksu trass, üks mis kulgeb poole Pirita teeni on 10 km jooksjate trass ning teine, mis läheb taha Ranna teeni välja on maratoni ja poolmaratoni jooksjate trass. Just nimelt sellised muutused teevad selle võistluse väga raskeks ja omapäraseks just liikluskorraldajate poolelt, et vahepeal on vaja tõsta liiklust ringi. 48

49 5.4 A.Le.Coq Arenal Toimuvad spordiüritused. Kuna Eesti Vabariigi kõige suurem jalgpalli staadion asub Tallinna linnas kristiine linnaosas Asula tänaval siis suurte mängude ajal mõjutab see väga palju just kohalike inimeste elu, kuna külalised tulevad autodega aga autosid staadioni läheduses ei ole mitte kuhugi parkida. Olenevalt jalgpalli matši tähtsusest ja eeldatavate külastajate arvust korrigeeritakse alati liiklusskeemi. Põhiliselt hõlmab just ajutine liikluskorraldus parkimise keelamist lähedalasuvatel tänavatel. Enamasti keelatakse parkimine Asula tänaval, Marta tänaval ja Asula põik, et taga transpordi läbipääs. Põhiline probleem, mis tekib ürituse korraldamisel A.Le.Coq arenal on just see, et ei saada parkimiskeelu alal olevaid sõidukeid enne üritust ära. Parkimist ei keelata mitte sellepärast, et külastajatel oleks võimalik autosid parkida vaid, et vajadusel oleks päästeametil ligipääs staadionile, mis on liiklusskeemil tähistatud rohelise värviga ``Roheline tee``. Selline asukoht on staadionile väga halb, kuna külastajatel ei ole autosid mitte kuhugi panna. Parkimskeelu märgid paigaldatakse 25 tundi enne ülejäänud märgistuse paigaldust, et inimesed saaksid piisavalt vara info, et järgmine päev antud kellaajal ei tohi seal parkida. Üks näide kasutatavast liikluslahendusest on Lisas 2, Joonis nr 8 millelt on näha ajutine liikluskorraldus Eesti Aserbandžaani mägu ajal. 5.5 Nõmme raudtee lühiajaline sulgemine. Raudteede remontimine on alati väga keeruline ja raske töö. Raudteede lühiajalise sulgemise juures tekib alati üks küsimus, kas on vaja paigaldada nii palju eelviitasid, või piisab vaid ülesõidu juures olevatest infotahvlitest ja märkidest. Siinkohal toon näiteks Nõmme raudteeülesõidu, mida vaatleme süvitsi Lisas 2, Jooniselt nr 9. Kindlasti tuleks mõelda kõige tähtsamale, kes sinna satub ning mis ta edasi teeb. Kui liikleja satub sinna sulgemise ajal, kas tal on võimalus minna ümbersõidule või peab ta sõitma väga pikalt tagasi tuldud teed pidi. Antud ülesõidu juures on liiklejal igaljuhul võimalik minna ümbersõidule, ega ole vajadust minna tagasi. Kui liikleja tuleb mööda Pärnu maanteed kesklinna poolt ja soovib minna Nõmmele, siis saab ta keerata vasakule Raudtee tänavale ja sõita kuni Hiiu tänavani ja sealt edasi üle Hiiu raudteeülesõidu ja saab minna igas soovitud suunas. Kui liikleja tuleb Nõmme poolt mööda Pärnu maanteed ja soovib minna kesklinna, siis pöörates vasakule saab ta selleks kasutada samuti Raudtee tänavat, mida mööda saab ta Rahumäe teele ja sealt edasi juba enda soovitud suunas. 49

50 Seega antud ülesõidu lühiajalisel sulgemisel leian, et ei ole otstarbekas kasutada eelnevaid viitasid ja infotahvleid, kuna liiklejad ei sõida ennast tupikusse ja neil on olemas kohe ümbersõidud, mida kasutada. Leain, et suuri viitasid ja tahvleid tuleks kasutada selliste ülesõitude sulgemise juures, kus liiklejal ei ole raudteeülesõidu juurde jõudes mingit ümbersõidu võimalust ja peab pikalt tagasi sõitma. Seetõttu ongi alati kõige tähtsam enne liikluskorralduse projekti koostamist tutvuda kohalike oludega ja väljaselgitada kõik ümbersõidu võimalused. Kui ülesõidu sulgemine kestab vaid 4-6 tundi siis minuarust ei ole vaja paigaldada suuri infotahvleid, vaid piisab ülesõidu juures olevatest infotahvlitest. Jooniselt nr 9 on näha, millest piisab antud raudtee sulgemiseks ja millele lisaks ei oleks vaja kasutada infotahvleid 50

51 6 OHUTUSVAHENDITE KASUTAMINE JA UUED TEHNILISED VAHENDID AJUTISES LIIKLUSKORRALDUSES. Ohutusvahendite kasutamine on peamine ajutises liikluskorralduses. Liikleja poole pealt saab töötegija ohutuse tagamiseks teha väga palju. Esmaslt on muidugi kõige tähtsam objekti tähistamine. Tuleb kontrollida kasutatavate märkide kaugusi objektist, nende refelekeeruvust ja nähtavust. Kindlasti tuleks kasutada ka ohutuslampe ja korralike ohutusveste, et olla silmapaistev igapäevases liikluses. Jalakäijate poolelt tuleks kindlasti kasutada piirdeaedasid, kuna need on ainukesed vahendid, mis tagavad selle, et jalakäija ei satuks töötsooni. 6.1 Ohutuslambid Ohutuslampide kasutus on väga tähtis ajutise liikluskorralduse juures, kuna need on nii valgel kui ka pimedal ajal ühed peamised asjad, mis tõmbavad sõidukijuhi tähelepanu. Ohutuslampe on väga palju erinevaid ja väga erinevate parameetritega. Paraku enamus, mis kasutatakse ei ole kvaliteetsed ega nähtavad. Vastavalt Euroopa standardile EN ``Traffic control equipment Warning and safety light devices``, mis laieneb ka Eestisse sätestab nõuded ohutuslampidele. See Euroopa standard täpsustab nõudeid üksikult toimivatele valgus seadmetele, mida kutsutakse ohutuslampideks, mis kiirgavad pidevat või regulaarselt vahetuvat ühevärvilist valgust, mis vastavalt nende värvile on mõeldud hoiatama, informatsiooni jagama või suunama liiklejaid. Vastavalt sellele standardile on lambid jaotatud erinevatesse klassidesse. Kõige madalam on L1 klass ja kõige parem on L9H klass. Eestis tuleks ka muuta ohutuslampide kasutus kohustuslikuks ja sisse kirjutada, et alla L6 klassi ei tohiks üldse lampe kasutada, kuna neid ei ole päeval üldse näha. Alljärgnevalt on pilt ohutuslambist, mis vastab klassile L6 ja mida on näha nii päeval, kui ka öösel väga hästi. 51

52 Foto nr 3. Ajutises liikluskorralduses kasutatav ohutuslamp. [10] 6.2 Põrkeleevendi. Euroopas ja mujal maailmas laialdaselt nõutud ja kasutuses olevad põrkeleevendi, mis tagavad töötegija ohutuse juhul kui autojuht ei märka ajutist liikluskorraldust ja sõidab töötsooni sisse. Põrkeleevendi takistab autojuhil otsa sõitmast töötegijale ja hoiab ära suured õnnetused. Nagu alljärgnevalt pildilt saab näha, siis on need leevendid varustatud suurte valgusseadmetega, mis suunavad inimese kas vasakult või paremalt mööda. Nad on täielikult hüdrauliliselt üles tõstetavad ja nad käivad väga kergelt autode külge ja küljest ära. Seega on neid lihtne tuua objektile, kiirelt installeerida ja samas saab nad kiirelt kokku panna ja ära viia. 52

53 Foto nr 6. Põrkeleevendi töö olekus.[erakogu] 53