Eesti omavalitsuste võimalused kohaliku ettevõtluse toetamisel. Jaan Looga. Tallinn Photo by Aileen Adalid

Transcription

1 Eesti omavalitsuste võimalused kohaliku ettevõtluse toetamisel Jaan Looga Tallinn 2018 Photo by Aileen Adalid

2 Endast Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetool; regionaalökonoomika nooremteadur (0.75) ja doktorant, teema Kohalike omavalitsuste innovatsioonipoliitika roll regionaalse arengu tegurina SA Lõuna-Eesti Turism, nõukogu liige SA Perekodu, juhatuse liige Viljandimaa Omavalitsuste Liit, tegevdirektor MTÜ Viljandimaa Noortekeskus, juhatuse liige

3 Eesti rahvastiku prognoos 2040 Allikas: Eesti Statistikaamet muutus Kogu Eesti % Tartu maakond % Harju maakond % Rapla maakond % Pärnu maakond % Lääne maakond % Lääne-Viru maakond % Saare maakond % Põlva maakond % Jõgeva maakond % Ida-Viru maakond % Viljandi maakond % Võru maakond % Valga maakond % Hiiu maakond % Järva maakond %

4

5 Teemad Haldusreformiga seotud muutused ettevõtluse edendamisel Regionaalsed erinevused EL-s Regionaalarengu edendamisest Eesti KOV-de investeeringud, rahandus ja võimalused toetada ettevõtlust

6 Rahandusministeerium elust peale haldusreformi Ettevõtluse toetamine laiemalt ei saa KOVde ülesandeks Maakonna planeering, arengukava, ühistransport KOVdele Maakondlikud Arenduskeskused uue SA-na üle Eesti KOVdele, rahastus jätkub sarnaselt Allikas: telefoni intervjuu Rahandusministeeriumi ametnikega 7. august 2017

7 Ostujõu standard per capita Kesk-ja Ida- Euroopa riikides , EUR Eurostat

8 Variatsioonikoefitsiendid (PPS alusel) Kesk-ja Ida-Euroopa riikide NUTS III regioonides, ,60 0,50 0,40 0,30 0,20 0,10 0,00 Bulgaria Czech Republic Estonia Croatia Latvia Lithuania Hungary Poland Romania Slovenia Slovakia Eurostat 2017

9 Kesk-ja Ida-Euroopa riikide regionaalpoliitika eesmärgid Sõltuvad EL Ühtekuuluvuspoliitikast (eesmärgid, rahastus) Bulgaaria polütsentriline areng Eesti maakonna keskused, tööltkoju areaalid, polütsentriline areng Läti avalik haldus, ääremaade elukeskkond Leedu võrdne elukeskkond, jätkusuutlikkus Allikas: Davies et al 2015

10 Ettevõtete tehnoloogiline innovatsioon ja avaliku sektori poolne toetus, CIS innovatsiooniuuring 2010 Allikas: CIS Innovatsiooniuuring

11 Eesti KOVde majandusalased investeeringud ja nende katteallikad Allikas: Rahandusministeerium Investeeringud, miljon EUR Kaetud toetuste abil, miljon EUR % 47% 22% 53% 56% 39% 27% Omaosalus, Miljon EUR % 53% 78% 47% 44% 61% 73%

12 Eesti omavalitsuste tulud, % kogutuludest, täitmine tekkepõhine eurodes, 2017 Tulud Eesti Keskmiselt Eesti KOVi eelarve täitmine, EUR Tallinn Tallinn, EUR Keskvalitsuse tulusiirded 86% 5,045, % 476,680, Tulud riiklikest maksudest 53% 3,122, % 372,839, Füüsilise isiku tulumaks 53% 3,122, % 372,839, Riigitoetused tegevuskuludeks 33% 1,923, % 103,840, Tasandusfond 7% 402, % 0 Toetusfond 21% 1,221, % 83,117, Muud toetused 5% 299, % 20,723, Omatulud 15% 891, % 121,565, Maksud 3% 169, % 40,299, Maamaks 3% 156, % 26,941, Reklaamimaks 0% 5, % 5,006, Parkimistasu Source: Estonia Ministry of Finance 0% , % 6,876, Tulud kaupade ja teenuste müügist 10% 607, % 77,958, Muud tulud 2% 114, % 3,306,893.37

13 Eesti KOVde kulud, % kogukuludest, täitmine tekkepõhine eurodes, 2017 KULUD Eesti, % kuludest Keskmiselt Eesti KOVi eelarve täitmine, EUR Tallinn Tallinn, EUR Üldised valitsussektori teenused 10% 631, % 42,939, Keskkonnakaitse 3% 216, % 28,144, Elamu- ja kommunaalmajandus 4% 237, % 36,626, Tervishoid 0% 18, % 11,122, Vaba aeg, kultuur ja religioon 11% 706, % 68,792, Haridus 51% 3,372, % 241,949, Sotsiaalne kaitse 8% 517, % 47,780, Majandus 13% 859, % 153,850, Ettevõtluse toetamine, stardiabi 0% % 562, Vallateede- ja tänavate korrashoid 9% 579, % 45,541, Ühistranspordi korraldus 1% 89, % 95,321, Üldmajanduslikud arendusprojektid 1% 47, % 0 Muu majandus (sh.majanduse 83, ,026, haldamine) Source: Estonia Ministry of Finance 1% % Turism 0,2% 15, ,1% 766,045.34

14 Eelarve kujunemise ja KOVde sekkumise (poliitilised) aspektid I KOVdelt ei nõuta (meedia, piirkonna võtmeisikute, kogukondade poolt) innovatsioonipoliitikat, puudub teadlikkus võimalustest ning st ei survestata poliitikuid (Kingdon 1995) Kui nõutakse sekkumist mitmest valdkonnas, siis millisele langeb valik? Sotsiaalvaldkonnas on alati kiireloomulisemad probleemid ja samas käegakatsutavad lahendused võrreldes innovatsioonipoliitikaga Loeb KOVde konkurents, kui naabrid teevad paremini (Geomoedia indeks on parem vmt), maksutulude osas samas konkurents ei toimi veel. Poliitikas tekkivad nö aknad (Kingdon 1995) kus oleks võimalik ära kasutada seadusandlusega, valitsuse vahetumise, majanduskriisidega seotud olukorda ja viia sisse muutused (haldusreformi ettevalmistamine ja uued ülesanded KOV-dele seoses ettevõtlusega)

15 Eelarve kujunemise ja KOVde sekkumise (poliitilised) aspektid II Erakondlik positsioon teatud poliitikate suhtes mõjutab otsustamist, kui surve on tugev siis omavalitsusjuht otsustab sarnaselt, kui sanktsioonid/seisukohad puuduvad siis otsustab ise. Kui arusaam probleemi lahendamisest puudub, siis lähtutakse samamoodi sellest kuidas erakond arvab (Nilsson 2015) Miks ei otsustata ratsionaalselt? Puudub informatsioon, teadmised ja oskused, finantsid et teha kõikide võimalike poliitiliste otsuste mõjuanalüüs (Lindblom 1959) KOV otsustajad võivad otsuse teha elanike väärtuste marginaalsete mõjude põhjal (Lindblom 1959) (maantee näide, ev versus elanikud) Marginaalsed muutused põhjustavad vähem eksimusi ja võimaldavad antud olukorras rohkem testida ja õppida kaotamata hääli ja viia läbi innovatsioonipoliitikaid sammhaaval (Lindblom 1995) KOV-d konkureerivad ka informatsiooni pärast ning ei taha olla pioneerid uue innovatsioonipoliitika välja töötamisel (Salmon 2006)

16 Eesti KOVde arengukavades kasutatavad meetmed majanduse toetamiseks 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Under inhabitants Allikas: Geomedia 2013, autori arvutus Over inhabitants

17 Regionaalarengust edendamisest Kuidas panna majandus kasvama, natuke teooriat.

18 Factors of innovation policy/ legal intervention possibility LGs directly LGs subordinate, representative Central government Cannot intervene, theory/law Intervention possibility assessment based on other factors Agglomeration Economy of scale X Market forces Territorial reform X (proposal) X Depends on other LGs Raw materials Local roads Mineral resources X (building, maintenance) X X Finance depends on CG Controlled by Ministry of Environment Forest X (restrictions) X LGs have 0,1% forest land Land X X LGs have 1% reformed land Water X (permissions) X Wind energy X X Possible residents disputes Location factors change X Natural resources cannot recover Cooperation for ordering X X Infrastructure Public transport X (local) X (county) Finance depends on CG Internet X (last 1,5km) X (all network) Transaction costs X (bureaucracy) X Investments in R&D R&D infrastructure X LGs limited finance R&D subsidies X X Limited financial resources R&D contact meetings X X Specialized services Technological services X X (Devel. Centre) X Limited financial and human resources

19 Factors of innovation policy/ legal intervention possibility LGs directly LGs subordinate, representative Central government Cannot intervene, theory/law Intervention possibility assessment based on other factors LGs vs LGs competition, vertical (V), horizontal (H) Central government investments and social benefits, V X (lobby) X Formal possibilities to negotiate Technological infrastructure, H X (competition between counties) X Limited financial resources Land, land zoning, H X (industrial, residential districts) Labor, H X (housing) X (advertising) X Capital, H X X (restrictions by law) Knowledge, H X (networking) X Human capital X Industrial districts depend on EU financing LGs have only 1,82% of dwellings, but can regulate rent prices. LGs advertising through representative LGs can give loans only to dependent units Education X (infrastructure) X (curriculum) X High financial dependency on CG, different parties develop curriculum Community ties X X Business structure and (un)related variety creation Unrelated variety X (planning) X Only can influence the planning through representative Related variety X (planning) Only can influence the planning

20 Factors of innovation policy/legal intervention possibility 87 LGs directly LGs subordinate, representative, LGs are in supervisory board Central government Cannot intervene, theory/law Intervention possibility assessment based on other factors LGs as organisations Political structure and LG councils X X Coalition plans, political parties Factors related to decision maker X X LGs council can directly elect LG leader Internal sources X X Organizational changes take time Sources and absorption of external knowledge and external factors External knowledge X X X External factors X X Can only adopt Innovation drivers and barriers Strategy and rivalry preconditions Demand side preconditions Input side preconditions X X (general-, strategicand cooperative procurement) X X X X (laws, regulations) X X X Only some LGs measures Supporting industries X X LGs can only organize cooperation of subcontractors

21 Eesti omavalitsused Infrastruktuur ja omavalitsuste vaheline konkurents Infrastruktuur sõltub riigi ja EU rahastamisest, puuduvad võimalused maksukonkurentsiks Kohalikud ressursid KOVd omavad 0,1% metsamaad, 1% reformitud maad, 1,82% kinnistuid Strateegiline planeerimine Arengukavad, üld- ja detailplaneeringud Ettevõttete toetamine, nõudluspoolne ja pakkumispoolsed tegevused Nõudlus (hangete kaudu), mitte pakkumine (ettevõtjate otsetoetused) väheste ressursside tõttu, olemasolevate KOV teenuste arendamine, sest see on eelarves ettenähtud ei pea lisaraha leidma Ühest lahendust regionaalprobleemidele ei ole, peab kasutama erinevaid võimalusi

22 Tallinna ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia Innovatsiooniga seotud kitsaskohad: Ettevõtjate vähene arendusvõimekus ehk ettevõtjate teadmised ja oskused on uuenduste elluviimiseks sageli ebapiisavad Vähene informatsiooni liikumine ning koostöö ettevõtjate ja ettevõtluse tugistruktuuride vahel Piiratud rahvusvaheline kompetents ning ettevõtjate nõrk kontaktvõrgustik välisturgudel Teenuste või toodete tellimisel lähtub linn vähesel määral innovaatilistest lahendustest Ressursside nappus ei võimalda piisavalt kiiresti välja arendada tänapäevast taristut ettevõtluse arenguks Intervjuu: Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL, Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, Sihtasutus Tallinna Kultuurikatel, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti tervisetehnoloogiate klaster, Eesti logistikaklaster, finantsteenuste klaster FinanceEstonia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti IKT klaster, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Linnakantselei IT teenistus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

23 Teenuste või toodete tellimisel lähtub linn vähesel määral innovaatilistest lahendustest Tallinna ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia Tallinna linn tegi perioodil kokku hanget, lepingute maht 269 miljonit EUR

24 Eesti ja Tallinna OV hanked Hanke võitja asukoht KOV suurus Asukoha hankelepingute osakaal, % Sama KOV Väikesed KOVd 4 Suured KOVd 51 Tallinna linn 87 Sama maakond Väikesed KOVd 32 Suured KOVd 12 Tallinna linn 8 Väljaspool maakonda Väikesed KOVd 63 Suured KOVd 37 Tallinna linn 5

25 Tallinna linna hanked , miljon EUR Hanke võitja Tallinnast Harjumaalt 20.5 Väljaspool Harjumaad 13.4 Ehitus Ehitus 18.2 Ehitus 7.3 Programmeerimine ja infoalane tegevus 10.5 Programmeerimine ja infoalane tegevus 0.7 Ajalehtede kirjastamine 1.7 Arhitekti- ja inseneritegevused; Hulgi- ja jaekabandus 9.0 teimimine ja analüüs 0.4 Veetransport 0.8 Hooned ja maastik 5.7 Mööblitootmine 0.6 Elektrienergia müük 4.9 Arhitekti ja inseneritegevused 0.5 Arhitekti ja inseneritegevused 3.4 Reklaamindus ja turu-uuringud 2.3 Posti- ja kulleriteenistus 2.1

26 Sum of contracts, MEUR Estonian local governments procurements Contract share from turnover, % 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% Outside the county Within county Same LG

27 Allikas: Tänav, T (2015)

28 Ehitussektori innovatsioon Barjäärid seoses vähese T&A tegevusega, ülikoolidega koostöö, õppimisvõime, tehnoloogilised oskused. Sektorispetsiifilised tegurid: suur projektis osalejate hulk, koostöö peab olema väga hea, iga osa eest eraldi vastutaja, teadmuse säilitamise probleem (Barlow 2000, Blayse 2004) Hooned peavad olema kauakestvad, seega saab kasutada ainult materjale ja tehnikaid mis on ennast tõestanud (Blayse 2004) NASA kosmosesüstiku näide Erinevad ehitusprojektid, millel erinevad nõuded, liiga palju avalik sektor keskendub kiirusele, hinnale (Barlow 2000) VKE-dele oleks toeks innovatsiooni vahendajad, tehnoloogiline nõustamine uute lahenduste tutvustamine (Manseau 2003) KOV-l peaks olema tehniline kompetents, pikaajaline koostöö ettevõtetega ja ehitusspetsalistidega (Blayse 2004) Brasiilia piirivalve kaatrite hanke näide (Baltic Workboats)

29 Omavalitsuse võimalused kohalike ettevõttete toetamiseks Ehitussektoris hanke jagamine osadeks, et väikesed ettevõtted saaksid osaleda Koolitoitlustamises määrata toiduainete värskus või lühike tarnetähtaeg, uute seadmete ja masinate ost Talvises teehoolduses määrata kellaajad, millal peab tee puhas olema, IT lahendused masinate monitoorimiseks

30 Hõbemajandusega seotud hanked tulevikus

31 Nutikas spetsialiseerumine.tähendab iga riigi ja piirkonna eripärade ja ressursside kindlakstegemist, iga piirkonna konkurentsieeliste esiletõstmist ning piirkonna sidusrühmade ja ressursside koondamist teadmistepõhise tulevikuvisiooni ümber. Arengufondi intervjuu ettevõtjatega: Ettevõtjad olid positiivselt meelestatud kasvualade rõhutamise suhtes, väike riik ei saa lubada endale kõike keskpäraselt teha, tuleb valida rõhuga sektorid

32 Nutikas spetsialiseerumine Kohaliku ressursi põhjal toodete või teenuse arendamine, mis on unikaalsed ega saa kergesti kopeerida

33 Nutikas spetsialiseerumine Kohvikud ja koolid pakuvad kohaliku Harjumaa Ettevõtjad, avaliku sektori asutused eelistavad kohaliku toodangut (nt mööbel, sisustus), ettevõtteid, mis kasutavad keskkonnasäästlike materjale Bussid sõidavad biogaasiga (Eesti KOVd ei saa keelata diiselautode sõitmist nagu Oslo linn)

34 Õppetunnid koostöö arendamisest Viljandimaal On vajalik pikaajalise strateegia ja tegevuskava välja töötamine, kaasates arendusorganisatsioone, ettevõtjaid, kohalike inimesi, ajakirjandust jne arendusspetsialistide parem ajakasutus, KOVde, arendusorganisatsioonide ja ettevõttete piiratud ressursside suunamine ühe eesmärgi täitmiseks. Ettevõtjate kaasamine, kes on nõus ise ajaliselt ning finantsiliselt panustama Näide kollaste raamide, Mardilaada kohta

35 Allikas: Evelin Jürgenson 2012 slaidid. Source: Juhana Hiironen and Ms. Kirsikka Niukkanen. Land consolidation and its effect on climate. FIG Working Week 2012 Rome, Italy, 6-10 May 2012 [

36 Log (production per working hour) 8 6 y = x R² = Log (hectare-weighted mean size of the parcels)

37 Tänan kuulamast!

38 Viidatud allikad Davies S., Ferry M., Gross F., Policy reform under challenging conditions: Annual review of regional policy in Europe. European Policy Research Paper 14(1): Geomedia OÜ, (2013), Kohalike omavalitsuste vabatahtlikud initsiatiivid ettevõtluskeskkonna arendamise ja ettevõtluse toetamise suunal. Lõppraport. Tellija: EV Siseministeerium. Täitja: Noorkõiv, R., Orumaa, P., Loodla, K. [ avalitsused/2013_kovindeks_ettevotluskeskkonna_analuus.pdf] Kingdon, J.W., (1995), Agendas, Alternatives, and Public Policies (2nd ed.).newyork: HarperCollinsCollege. Nilsson, J. (2015), Local Political Decision-Making: A Case of Rationality or Appropriatness?, Local Government Studies, 41, 6, Salmon, P. (2006), Horizontal competition among governments, In Handbook of Fiscal Federalism, ed by Ehtisham Ahmad, Giorgio Brosio, published by Edward Elgar Tallinna ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia Tõnis, T. (2015), Nõudluspoolse innovatsioonipoliitika meetmete sobivus Eesti kesk- ja madaltehnoloogilistele ettevõtetele