FAKTE TALLINNAST 2010 TALLINN - EESTI MAJANDUSKESKUS

Transcription

1 FAKTE TALLINNAST 2010 TALLINN - EESTI MAJANDUSKESKUS

2 EESTI VABARIIK TALLINN RAHVASTIK TÖÖTURG MAJANDUS ETTEVÕTLUS TURISM VÄLISKAUBANDUS ELAMUMAJANDUS JA KINNISVARA TRANSPORT SIDE TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE HARIDUS KULTUUR KESKKOND TALLINNA LINNA EELARVE Koostanud: Tallinna Ettevõtlusamet Kujundus: Reklaamiagentuur Ecwador Fotod: Toomas Tuul, Andreas Meichsner, Kristjan Sulõnd, Kärt Kübarsepp, Mari Kadanik, Meeli Tulik, Kaupo Kikkas, Toomas Volmer, Ülemiste City fotokogu, Tallinna Tehnikaülikooli fotokogu, Estonian Air fotokogu, Tallink Hotels fotokogu Trükk: AS Pajo

3 03 EESTI VABARIIK Pindala km 2 Kliima Juuli keskmine õhutemperatuur + 17 C (2009) Veebruari keskmine õhutemperatuur - 9 C (2010) Rahvaarv ( ) Aeg GMT +2 talvel GMT +3 suvel Riigikeel eesti keel Rahaühik Eesti kroon (EEK), alates euro (EUR) 1 EEK = 100 senti 1 EUR = 15,6466 EEK Alates 1. maist 2004 on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 29. märtsist 2004 on Eesti NATO liikmesriik. Alates 21. detsembrist 2007 kuulub Eesti Schengeni viisaruumi aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn.

4 04 TALLINN Kuulus hansalinn Tallinn sai linnaõigused aastal. ASUKOHT MAAILMAS 59 o 26 põhjalaiust ja 24 o 46 idapikkust. GEOGRAAFILISED NÄITAJAD Pindala 159,2 km 2 Saared (1) Aegna 3,04 km 2 Järved (2) Harku 1,7 km 2, Ülemiste 9,4 km 2 Merepiir 46 km Maapiir 59 km Kõrgeim punkt asub Nõmmel 63,6 m üle mere pinna. Rahvaarv ( ) Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn Asustustihedus in/km 2 LINNA MAAOMAND Seisuga on maakatastris registreeritud ,8 ha maad, mis moodustab 72,1 % Tallinna linna territooriumist. Reformimata riigi maa hõlmab Tallinna territooriumist 27,9 %. Riigi maakatastri andmetel on registreeritud maast munitsipaalmaa 3629 ha, mis moodustab 22,9 % Tallinna pindalast. Riigi omandis olevat maad on registreeritud 2157,7 ha, mis moodustab 13,6 % linna pindalast. Eraomandis olevat maad registreeritud 5621,1 ha, mis moodustab 35,5 % linna pindalast.

5 05 Tallinn rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena, 2010 Hansa Liit Hansaliikumine UBC EUROCITIES UCEU ECM ECAD ICA EUREGIO LUCI INTA ASCE BaltMet POLIS OWHC Läänemere Linnade Liit Euroopa Suurlinnade Liit Euroopa Liidu Pealinnade Liit Euroopa Linnade Turunduse Liit Euroopa Linnad Uimastite Vastu Intelligentsete Kogukondade Liit Helsingi ja Tallinna koostööprojekt Rahvusvahelise Linnavalgustuse Liit Rahvusvaheline Linnaarengu Assotsiatsioon Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon Läänemere piirkonna metropolide koostöövõrgustik Euroopa Linnade ja Regioonide Transpordi Võrgustik Rahvusvaheline Maailmapärandi Nimekirja Kantud Linnade Organisatsioon Tallinnal on püsisuhted 26 maailma linnaga Annapolis (USA) Berliin (Saksamaa) Dartford (Suurbritaania) Firenze (Itaalia) Gent (Belgia) Groningen (Holland) Hangzhou (Hiina) Helsingi (Soome) Kiel (Saksamaa) Kiiev (Ukraina) Kotka (Soome) Malmö (Rootsi) Moskva (Venemaa) Newcastle/Gateshead (Suurbritannia) Odessa (Ukraina) Peking (Hiina) Riia (Läti) Schwerin (Saksamaa) Skopje (Makedoonia) Stockholm (Rootsi) St. Peterburg (Venemaa) Toronto (Kanada) Turu (Soome) Veneetsia (Itaalia) Viin (Austria) Vilnius (Leedu)

6 06 Tallinna kaugus suurematest linnadest ja aastaringsed lennuühendused, 2010 Linn Kaugus Tallinnast lennukiga (km) Lennuaeg Helsingi min Turku min Tampere min Lappeenranta min Riia min Stockholm min Peterburi h 10 min Vilnius h 30 min Oulu* h 35 min Minsk h 50 min Göteborg h 20 min Oslo h 30 min Varssavi h 20 min Kopenhaagen h 35 min Moskva h 40 min Kiiev h 50 min Praha h 10 min Frankfurt h 25 min Amsterdam* h 40 min München h 25 min Brüssel h 35 min London h 45 min * lend võib toimuda vahemaandumisega Allikas: Tallinna Lennujaam

7 Aastaringsed liinid Hooajalised liinid Dublin Kopenhaagen Hamburg Amsterdam Berlin London Brüssel Frankfurt Praha Oulu Tampere Lappeenranta Turu Helsingi Peterburi Oslo Stockholm Moskva Göteborg Riia Varssavi Vilnius Minsk Kiiev Pariis Nizza München Milaano Forli Barcelona Rooma Ateena Tallinna kaugus suurematest linnadest ja hooajalised lennuühendused, 2010 Linn Kaugus Tallinnast lennukiga (km) Lennuaeg Berliin* h 50 min - 3 h 15 min Hamburg* h 50 min - 3 h 15 min Pariis h 10 min Milaano h Forli h Dublin h 20 min Nizza h 15 min Rooma h 25 min Ateena h 40 min Barcelona h * lend võib toimuda vahemaandumisega Allikas: Tallinna Lennujaam Reisilaevade ühendused Tallinnast, 2010 Sihtkoht Reisid nädalas suvise graafiku alusel Sõiduaeg (tund) Helsingi ,5* Mariehamn 7 11 Stockholm 7 16 * sõltuvalt laevast Allikas: Tallinna Sadam

8 08 RAHVASTIK Tallinna rahvaarvu dünaamika, Allikad: ESA, Tallinna Perekonnaseisuamet aastal langes sündivus võrreldes eelmise aastaga 1,2%. Rekordkuul septembris registreeriti Tallinnas 512 sündi. Elussünnid Tallinnas, Allikas: Statistikaamet

9 09 Elanikkond linnaosade lõikes, Linnaosa Pindala (km 2 ) Elanikkond (%) Asustustihedus in/km 2 Kesklinn 30, Nõmme 29,2 9, Lasnamäe 27, Haabersti 22, Pirita 18,7 3,5 818 Põhja-Tallinn 15, Kristiine 7, Mustamäe 8, Tallinn kokku 159, Allikas: Rahvastikuregister Elanikkonna üldnäitajad Tallinnas, 2009 Arv (1000 elaniku kohta) Sünnid ,6 Surmad ,9 Loomulik iive 709 1,7 Abielud ,0 Lahutused ,5 allikas: Statistikaamet

10 10 Tallinna linnaosade sooline ja vanuseline koosseis, Tallinn Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Naised

11 11 Tallinn Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja- Tallinn Mehed Kokku naised ja mehed Allikas: Rahvastikuregister Tallinna elanikkonna rahvuslik struktuur, ,2 % Eestlased ( ) Venelased ( ) Ukrainlased (15 288) Valgevenelased (8324) 2,0 % 2,0 % 0,6 % 3,8 % 0,4 % 38,6 % 0,3 % Soomlased (2537) Juudid (1568) Tatarlased (1330) Teised rahvused (8332) Allikas: Rahvastikuregister

12 12 TÖÖTURG aastased Tallinna elanikud majandusliku seisundi järgi, 2009 (tuh) Majanduslikult aktiivne rahvastik (tööjõud), sh 226,9 hõivatud 196,2 töötud 30,7 Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik 84,9 Tööjõus osalemise määr (%) 72,8 Tööhõive määr (%) 62,9 Töötuse määr (%) 13,5 Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuring Tallinna tööhõive, (%) ,8 60,4 69,1 60,5 68,8 62,4 70,0 62,6 69,2 62,3 70,1 64,4 70,5 67,3 71,4 72,0 72,8 68,9 68,8 62, ,2 12,5 9,3 10,6 10,0 8,2 4,5 3,4 4,4 13, Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuring Töötuse määr, st töötute osakaal tööjõus Tööhõive määr, st hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus Tööjõus osalemise määr, st tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus (15-74 aastased)

13 Tööhõive Tallinnas tegevusala järgi (töökoht Tallinnas), 2009 % Tuhat % Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 34,3 15,8 Töötlev tööstus 29,6 13,6 Veondus ja laondus 21,1 9,7 Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus 17,3 8,0 Ehitus 17,1 7,9 Haridus 15,8 7,3 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 13,9 6,4 Info ja side 10,6 4,9 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 10,2 4,7 Majutus ja toitlustus 9,5 4,4 Haldus- ja abitegevused 9,4 4,3 Finants- ja kindlustustegevus 8,9 4,1 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 7,6 3,5 Kinnisvaraalane tegevus 5,0 2,3 Elektri, gaasi, auruga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätmekäitlus 1,4 0,6 Muud tegevusalad 5,8 2,7 Kokku 217,5 100,0 Allikas: Statistikaamet, tööjõu-uuring

14 14 MAJANDUS MAJANDUSKASV Sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli aastal jooksevhindades 13,7 miljardit EUR ja aasta püsivhindades 8,8 miljardit EUR. SKP jooksevhindades elaniku kohta Eestis, (EUR) Allikas: Statistikaamet SKP reaalkasv Eestis, (%) ,8 7,1 7,5 9,2 10,4 6,3 1,0* 4,0* 3,3* , , * 2011* 2012* * prognoos Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet

15 TALLINN - HOME OF BUSINESS 015 SKP elaniku kohta Läänemere regioonis, 2009 (EUR) Norra Rootsi Taani Soome Saksamaa Tšehhi Eesti Ungari Poola Leedu Läti SKP reaalkasv aastal riikide lõikes (%) Poola 1,1 Norra -1,1 Taani -3,6 Tšehhi -4,2 Rootsi -4,6 Saksamaa -5,0 Ungari -6,4 Soome -6,7 Eesti -13,7 Leedu -16,8 Läti -17,8 Allikas: CIA World Factbook 2009 World Economic Forum i poolt koostatud Global Competitiveness Report riikide rahvusvahelise konkurentsivõime aasta edetabelis on Eesti 35. kohal. Arvestusse on kaasatud 133 riiki. Tugineb informatsioonile, mis iseloomustab riigi arengufaasi sõltuvalt sellest, kas areng toimub ressursside, tehnoloogia või innovtasiooni baasil. Heritage Foundation i aasta majandusvabaduse indeksi järgi on Eesti 179 riigi võrdluses 16. kohal ja 43 Euroopa riigi võrdluses 7. kohal. Hindamise aluseks on kaubanduspoliitika, riiklik sekkumine, rahanduspoliitika, musta turu osakaal majanduses jne. Bertelsmann Media Worldwide aasta Bertelsmanni transformatsiooni indeksi tabelis kuulub Eestile 4. koht 119 riigi hulgas. Indeks iseloomustab turumajanduse ja demokraatia arengut riigis sellesuunaliste reformide kiiruse ja efektiivsuse kaudu.

16 16 VÄLISINVESTEERINGUD aastal ulatusid kõik Eestisse tehtud välisinvesteeringud Eesti Panga andmetel 11,3 miljardi EUR-ini. Eesti Panga andmetel on aasta välismaised otseinvesteeringud elaniku kohta Eestis 899 EUR. Eesti Panga andmetel on aastal tehtud välismaiseid otseinvesteeringuid Eestisse 1,2 miljardi EUR-i ulatuses. Välismaised otseinvesteeringud Eestisse aastate lõikes, (mln EUR) Allikas: Eesti Pank Välismaiste otseinvesteeringute hüppelisele kasvule aastal aitas kaasa Hansapanga aktsiate ost välisinvestorite poolt. Perioodil moodustas otseinvesteeringute mahust ligi 70-75% reinvesteeritud tulu aastal oli tegemist peamiselt investeeringutega aktsiakapitali.

17 17 Otseste välisinvesteeringute sissevool Eestisse, (% SKP-st) , , ,9 8,6 9,4 8,0 10,8 8,2 8,8 3, Allikas: Eesti Pank Otseinvesteeringute jaotus, Eestis riigiti (%) 22,5 Rootsi 3,1 39,7 Soome Holland 3,2 8,7 Norra Venemaa Teised riigid 22,9 Eestis tegevusalade lõikes (%) Finantsvahendus v.a kindlustus ja pensionifondid Muu äritegevus Kinnisvaraalane tegevus 33,6 27,1 Hulgi- ja vahenduskaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad Veondusega seotud ja veondust abistavad tegevusalad; reisibüroode tegevus Muud 15,6 Allikas: Eesti Pank 27,1 6,9 13,0

18 18 ELATUSTASE Tarbijahinnaindeks, (%) , ,3 3,0 4,1 4,4 6, * 2011* 2012* -0,1 0,4 1,9 2,3 * Rahandusministeeriumi prognoos Allikas: Statistikaamet ÜRO poolt koostatud rahvusvahelise inimarengu indeksi edetabelis paikneb Eesti 182 riigi seas 40. kohal. Indeks arvestab elanike haridustaset, eluiga, majanduse arengutaset jne. Võrreldes aastaga tõusis Eesti kaks kohta. Peamised sotsiaalmajanduslikud näitajad Tallinnas, EEK kuus EUR kuus Keskmine brutopalk Keskmine vanaduspension Toimetulekupiir Nädala toidukorv neljaliikmelisele perele (I kv 2010) Miinimumpalk Allikad: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Konjuktuuriinstituut Seisuga oli ülalpeetavate määr Tallinnas 44,3%, so rahvastiku vanuses 0-14 ja vanemad kui 65 osatähtsus rahvastiku vanuses suhtes.

19 TALLINN - HOME OF BUSINESS 19 RAHANDUS. PANGANDUS Eestile on antud järgmised krediidireitingud: FitchRatings BBB+ /stabiilne ( ) Standard & Poor s A/stabiilne ( ) Moody s A1/stabiilne ( ) Tallinnale antud reiting: Moody s A seisuga oli Eesti Panga andmetel Eestis 1006 pangaautomaati ja pangakaarte aktsepteerivat müügikohta seisuga on Eesti pangad väljastanud kokku pangakaarti. Eesti kommertspankadel oli aasta lõpu seisuga kokku internetipanga klienti. Allikas: Eesti Pank Ligikaudu 98% pangaülekannetest toimub elektrooniliselt ja üle 92% tuludeklaratsioonidest esitatakse e-maksuameti kaudu.

20 20 ETTEVÕTLUS Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli Tallinnas seisuga registreeritud ettevõtet ja 8115 füüsilisest isikust ettevõtjat. Tallinnas registreeritud ettevõtete arv põhitegevusalade kaupa, EMTAK 2008 kokku äriühingud FIE Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus Ehitus Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Info ja side Finants- ja kindlustustegevus Kinnisvaraalane tegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Haldus- ja abitegevused Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Muud teenindavad tegevused Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus, kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

21 21 Ettevõtted omanike liikide järgi Tallinnas, Riik 21 Kohalik omavalitsus 12 Eesti eraõiguslik isik Välismaa eraõiguslik isik 7654 Alusinfo puudulik 423 Kokku Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus Aktiivselt tegutsevad äriühingud, töötajate arv neis majandusaasta aruannete põhjal EMTAK 2008 kokku määratlemata üle 250 Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Mäetööstus Töötlev tööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus Ehitus Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja mootorrataste remont Veondus ja laondus Majutus ja toitlustus Info ja side Finants- ja kindlustustegevus Kinnisvaraalane tegevus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Haldus- ja abitegevused Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus Haridus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Muud teenindavad tegevused Kokku Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus

22 Välisosalusega ettevõtete arv Tallinnas aastal 8830 Üle 50% välisosalusega ettevõtete arv Tallinnas aastal aastal Tallinnas üle 1 miljoni krooni käibega äriühinguid Alates 1 miljardi krooni käibega Tallinna äriühinguid 58 Allikas: Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus Seisuga oli 100 Tallinna elaniku kohta 15,7 ettevõtet. Tallinnas tegutseb kokku 4 ettevõtlusinkubaatorit, neist kolme opereerib linna poolt loodud Ettevõtluse Toetamise ja Krediidi Haldamise Sihtasustus (ESA), ühte Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutus TEHNOPOL. Eraalgatusena on inkubaatori avanud ka infotehnoloogia ettevõte Microlink. ETTEVÕTLUSE TOETAMISE JA KREDIIDI HALDAMISE SIHTASUTUS (ESA): Kopli ettevõtlusinkubaator: 700 m², 45 möbleeritud töökohaga, asub Tallinna Kopli Ametikooli kolmandal korrusel eraldi sissekäiguga ruumides. Sobib väike- ja eksperimentaaltootmise arendamiseks; Ülemiste ettevõtlusinkubaator: 750 m², 38 möbleeritud töökohta teadmistepõhisele innovaatilisele ettevõttele Ülemiste City innovatsioonipargis Mainori Kõrgkooli peahoone soklikorrusel; Loomeinkubaator: ca 1100 m², töökohta loomemajanduse ettevõtjatele. Asub ajaloolises ja miljööväärtuslikus piirkonnas, disaini- ja loovettevõtteid koondavas Baltika Kvartalis. TEHNOPOL: Teadus- ja ärilinnak alustavatele ja kasvavatele ettevõtetele Tallinna Tehnikaülikooli ja IT Kolledži vahetus läheduses. Tehnopolis tegutseb üle 150 ettevõtte. Tehnopol pakub ettevõtetele ärialustusteenuseid inkubaatoris, sobivaid äripindasid, äriarendusteenuseid, tihedaid koostöövõimalusi ülikoolidega ja rahvusvaheliste võrgustikega. Digitalu on jätk Tehnopoli arendamisel ja väljaehitamisel, mis on fokusseeritud IT ettevõtetele. Digitalu on uus ja innovatiivne ärikeskkond infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetele. Digitalu eesmärgiks on luua infotehnoloogiat, elektroonikat ja andmesidetehnoloogiaid koondav keskkond. Hoone ehitus ja projekteerimisstandardid võimaldavad hoonesse rajada lisaks kontoripindadele ka uuringuja arenduskeskusi. Digitalu valmistatakse energiasäästlikke ehitus- ja sisustusmudeleid kasutades. Hoone üldpind on 6000 m² ning selle orienteeruv valmimistähtaeg on kevadel aasta kevadel.

23 23 TALLINNA TÖÖSTUSPARGID: Tondiraba Tööstuspark: Peterburi tee, Laagna tee, Kuuli tn ja Taevakivi tn vahelisel alal, 22,5 ha; Betooni Tööstuspark: Betooni tn 6, 3,6 ha; Suur-Sõjamäe Tööstuspark: Suur-Sõjamäe tn 29b, 6,4 ha aasta aprilli seisuga on müügis Tondiraba Tööstuspargis 1 krunt, Betooni Tööstuspargis 4 krunti ja Suur-Sõjamäe Tööstuspargis kõik 16 krunti. Tööstusparkidel on logistiliselt soodsad asukohad Peterburi tee ja Tallinna ringtee liiklussõlme läheduses. Tallinna kesklinn, lennujaam ja põhimaanteed jäävad 10 minuti sõiduteekonna kaugusele: Muuga sadam jääb 20 minuti sõiduteekonna kaugusele ning tänu suure elamurajooni lähedusele on piisavalt tööjõudu. TALLINNA ETTEVÕTLUSAMET: Väikeettevõtluse arendamiseks on linn koostanud Tallinna väikeettevõtluse arendamise programmi, mille raames pakutakse ettevõtetele järgmisi toetusmeetmeid: Uute töökohtade loomise toetus (investeeringuteks põhivarasse vähemalt 3 uue täiendava töökoha loomisel) Sotsiaalsete töökohtade loomise toetus (töötasudeks alates 5 sotsiaalse töökoha loomisel) Ettevõtte praktikajuhendaja toetus (loodus- ja täppisteaduste ning tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkondade erialadel õppivate praktikantide juhendamise toetamine) Messitoetus (Eestis toimuvatel messidel osalemiseks) Klastriprojektide kaasfinantseerimise toetus (klastritoetus on suunatud klastri koostööprojektide kaasfinantseerimiseks) Mentorlusprogramm Noorte ettevõtlikkuse suurendamise programm Klastrite arendusprogramm Tallinna ettevõtluspäev

24 24 TALLINN FINANTSTEENUSTE KESKUSEKS AASTAKS 2012 Tallinna visioon on saada usaldusväärseks finantsteenuste ja toodete keskuseks. Konkurentsivõimelised kompetentsid: Eesti värav Kesk- ja Ida-Euroopasse fondid ja portfellihaldus, fondide administreerimine finantsinstrumentide kontohaldusteenused privaatpangandusteenused varahaldus Eesti Innovaatiline finantskeskus Turvalised ja kasutajasõbralikud e- ja m- lahendused on toonud Eestile IT-riigi maine. Eesti võib olla asukohaks põhikohana välismaal finantsteenuste pakkujate uurimis- ja arenduskeskuste loomisel. Tugevad valdkonnad: Finantsinfosüsteemide loomine, internetipangandus, kauplemiskeskkondade, kliendihaldustarkvara Reaalsete rakenduste elluviimise testimine Micro-payments, mobiilsed maksed Küberkaitsega haakuvad teenused Kasulikud lingid: Rahandusministeerium Finantsinspektsioon Tallinna Börs Eesti väärtpaberite register Maksu- ja Tolliamet Notarid

25 TURISM World Economic Forum i poolt koostatud Travel and Tourism Competitiveness Report riikide turismi konkurentsivõime aasta edetabelis on Eesti 27. kohal 133 riigi arvestuses. Indeks võtab arvesse valitsevat turvalisust, transpordi- ja IT infrastruktuuri, loodus- ja kultuurressursse, tervishoiu- ja hügieenitingimusi jne. Tallinna majutusettevõtted, Majutusettevõtete arv, sh hotellide arv Tubade arv majutusettevõtetes Voodikohtade arv Tubade täituvus, % Voodikohtade täituvus, % Ööpäeva keskmine maksumus (kr) Allikad: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond, Statistikaamet Konverentsikeskused Tallinnas, 2009 Kohtade arv konverentsiruumis Konverentsikeskuste arv Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond

26 26 Majutatud Tallinna majutusettevõtetes, (tuh) Väliskülastajad Eesti elanikud Kokku Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond aastal peatus Tallinna majutusettevõtetes kõige rohkem välisturiste Soomest ( ), Venemaalt (69 979), Rootsist (57 858), Saksamaalt (49 608), Lätist (34 980), Norrast (34 879) ja Suurbritanniast (29 334). Eestimaalasi majutati Keskmine ööbimise pikkus Tallinna majutusettevõtetes, (öö) 2 1,7 1,7 1,8 1,8 1,85 1,84 1,77 1,71 1,70 1,57 Väliskülastajad 1 Eesti elanikud Allikas: Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond Nii välis- kui ka siseturistide Tallinnas viibimise kestvus näitas võrreldes varasemate aastatega langustrendi ning seda kõikide kuude jooksul. Statistikaameti andmetel viibisid aastal turistid Tallinnas keskmiselt 1,7 ööd (-4%). Kõige pikemaid reise tehti Tallinnasse jaanuaris (1,99 ööd) ning lühemaid novembris (1,59 ööd).

27 27 Kruiisilaevade külastused ja reisijate arv Tallinna Vanasadamas, (tuh) Laevade arv Reisijate arv (tuh) Allikas: Tallinna Sadam Turistide jagunemine reisi eesmärgi lõikes aastal Tallinna majutusettevõtetes peatunud 1,14 miljonit turisti jagunesid reisi eesmärkide lõikes järgnevalt: puhkusereisijat, tööreisijat, konverentsikülastajat ning mõnel muul eesmärgil (õppimine, tervis, sõprade-tuttavate külastamine) linnakülastajat. Välisturistide linnakülastuse eesmärk, 2009 (%) Puhkusereisid Tööreisid Konverentsikülastused Muudel eesmärkidel Siseturistide linnakülastuse eesmärk, 2009 (%) Puhkusereisid Tööreisid Konverentsikülastused Muudel eesmärkidel

28 28 VÄLISKAUBANDUS Väliskaubanduse aastakäive oli aastal 13,8 miljardit EUR, sellest eksport 6,5 miljardit EUR (47%) ja import 7,3 miljardit EUR (53%). Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 0,8 miljardit EUR aastaga võrreldes vähenes aastal väliskaubanduse aastakäive 29%, eksport vähenes 24% ja import 33%. Eesti eksport-import, (mln EUR) Eksport Import Allikas: Eesti Pank Eesti eksport riikide lõikes, 2009 Soome 29 % 18 % Rootsi Läti Venemaa 13 % Saksamaa Leedu 3 % 3 % 4 % 6 % 5 % 10 % 9 % USA Norra Taani Teised riigid Allikas: Statistikaamet

29 29 Tallinna suuremad eksportijad: Baltika AS meeste- ja naisterõivaste tootmine BLRT Grupp AS laevade ehitamine ja remontimine, metallkonstruktsioonide valmistamine Elcoteq Tallinn AS elektroonikatoodete valmistamine Krimelte OÜ vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootmine Norma AS autoohutusrihmade ja nende komponentide tootmine Henkel Makroflex AS värvide, lakkide ja muude viimistlusvahendite ning trükivärvide ja mastiksite tootmine ABB AS elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine Liviko AS alkohoolsete jookide tootmine Premia Tallinna Külmhoone AS jäätisetootmine a oli Eestis eksportivat ettevõtet, Tallinnas Suuremad ekspordi kaubajaotised, 2009: Masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed 20% Mineraalsed kütused, mineraalõlid 17% Põllumajandussaadused ja toidukaubad 10% Metallid ja metalltooted 9% Puit ja puittooted 9% Mitmesugused tööstustooted 8% Enim imporditud kaubajaotised, 2009: Mineraalsed kütused, mineraalõlid 20% Masinad ja mehaanilised seadmed, elektriseadmed 19% Põllumajandussaadused ja toidukaubad 13% Allikas: Statistikaamet

30 30 ELAMUMAJANDUS JA KINNISVARA ELAMUMAJANDUS Elamufond Tallinnas, Eluasemete arv Elamufond kokku sh tuh m 2 elamispind 7029 tuh m 2 riigiomand 0,15% munitsipaalomand 0,75% eraomand 99,1% Elamufond 1 elaniku kohta 26,4 m 2 Keskmine eluaseme suurus 50 m 2 Allikas: Riiklik Ehitisregister Tallinna uusehituse mahtude dünaamika, Hoone liik Ehitusmahud Eluhooned Korterite arv Eluruumide pind (m²) Mitteeluhooned Kasulik pind kokku (m²) KINNISVARA Allikas: Riiklik Ehitisregister Kaubanduspindade keskmised üürihinnad Tallinnas, Pinnad kaubanduskeskustes EUR/m²/kuus m² 12,7-19, m² Ankurüürnikele 8-12 Allikas: Ober-Haus kinnisvara turuülevaade I kv 2010 Tallinna kaubandus on koondunud peamiselt kümnesse suuremasse kaubanduskeskusse (pindalaga enam kui m²) aasta III kvartali seisuga oli Tallinnas kokku ca m² kaubanduspinda, ühe elaniku kohta ca 2 m². Allikas: Eri Kinnisvara kinnisvaraturu ülevaade talv 2009

31 31 Tootmis- ja laopindade keskmised üürihinnad Tallinnas, (EUR/m²/kuus) Piirkond A klass B klass C klass Kesklinn 4,4-6,1 kuni 3,2 kuni 1,6 Mustamäe, Suur-Sõjamäe 3,8-5,1 kuni 3,2 1,6-2,2 Äärelinn 4,1-5,1 2,5-3,2 1,2-2,2 Allikas: Domus kinnisvara turuülevaade talv a I kv seisuga on Tallinnas ja linna läheduses pakkumisel ca m² kaasaegset lao- ja tootmispinda. Büroopindade keskmised üürihinnad Tallinnas, 2010 (EUR/m²/kuus) Piirkond A klass B klass C klass Kesklinn ,6-11,5 Kesklinna ümbrus 6,4-12,4 3,2-6,4 Allikas: Ober-Haus kinnisvara turuülevaade I kv 2010, Domus kinnisvara turuülevaade talv 2009 Arendusprojektid: Ülemiste City laiendus 5 aasta jooksul m² Tehnopoli ärihoone renoveerimine 3000 m² Tehnopoli digitalu 6000 m² Tallinna Tööstuspargid m² Bauhaus m² Kultuurikatel m 2

32 32 TRANSPORT Tallinna Lennujaama läbis aastal reisijat, võrreldes aastaga vähenes reisijate arv 25%. Kaupa transporditi kokku tonni, mis oli aastaga võrreldes 50% vähem. Lennuoperatsioonide arv (sisaldab kõiki maandumisi ja starte) oli aastal , mis aastaga võrreldes oli 21% väiksem aastal läbis AS Tallinna Sadam koosseisu kuuluvaid sadamaid 31,6 miljonit tonni kaupu ning 7,26 miljonit reisijat. Tallinna Sadam, Reisijate arv (tuh) Laevade arv, sh kaubalaevad reisilaevad Konteinerveosed (TEU) Kaubakäive (tuh tonni) Allikas: Tallinna Sadam Reisijate jaotus põhilistel regulaarlennuliinidel, 2009 (%) Reisijate arv Tallinna Lennujaamas, Reisijad Riia 14 Helsingi 13 Kopenhaagen 13 Stockholm 10 London 9 Oslo 8 Frankfurt 6 Praha 5 Amsterdam 4 Vilnius 3 Muud sihtpunktid 15 Reisijad Allikas: Tallinna Lennujaam Allikas: Tallinna Lennujaam

33 33 Mootorsõidukid, Sõiduautode arv 1000 elaniku kohta 302 Mootorsõidukid, sh sõiduautod veoautod mootorrattad 3158 bussid 1168 Linnatänavate võrk Tallinnas, 2009 (km) Sõiduteed 1006 Kõnniteed 899 Jalgrattateed 166 Allikas: Tallinna Kommunaalamet Allikas: Statistikaamet SIDE Eesti mobiilside operaatorid ja klientide arv, Operaatorfirma EMT AS Elisa AS Tele2 Eestis AS Klientide arv Allikas: Mobiilside opraatorite koduleheküljed Mobiiltelefoniteenuse lõpptarbijate tihedus 100 elaniku kohta, 2009 (%) 147 Leedu 142 Luksemburg 137 Soome 126 Taani 121 Rootsi 117 Eesti 102 Läti Allikas: Euroopa Komisjoni 15 Implementation report (Konkurentsiamet) (74%) Eesti 6-74-aastast elanikku kasutab internetti. Allikas: EMOR

34 34 Interneti püsiühenduste tihedus 100 elaniku kohta, 2009 (%) 37,8 Taani 37,7 Holland 31,5 Rootsi 29,4 Soome 26 Eesti 19,3 Läti 18,9 Leedu Allikas: Euroopa Komisjoni 15 Implementation report (Konkurentsiamet) Interneti kasutajate osakaal a elanikkonna seas, (on kasutanud Internetti viimase 6 kuu jooksul) (%) Eesti Läti Leedu Allikad: TNS EMOR, e-seire uuring EMT võrgus loodi esimene uue mobiilsidepõlvkonna 4G andmesideühendus ja Tallinnas avati Eesti esimene 4G testvõrk. 4G ehk neljanda põlvkonna mobiilside annab võimaluse ülikiireks andmesideks. 4G võrk on kuni viis korda kiirem praegusest 3G võrgust ning ka muudelt tehnilistelt parameetritelt võrdne traadiga ühendustega. See võimaldab kasutada mobiili vahendusel ka näiteks sellist teenust nagu kõrglahutusega TV, mobiilne konverents ja senisest kõrgemat tehnoloogilist lahendust nõudvad virtuaalreaalsuse rakendused. 4G võrkudes toimib andmete edastamine kiirusega kuni 100Mbit/sek, keskmised saavutatavad kiirused on 20-80Mbit/sek. Hetkel toimib 4G testvõrk EMT Keskuses Solarises. Lähiajal algab 4G seadmete tootmine Ericssoni Tallinna tehases. World Economic Forum i poolt koostatud rahvusvaheline infotehnoloogia indeks tabelis on Eesti saavutanud 134 riigi võrdluses 25. koha. Aluseks on IT kasutamine riigi majanduse edendamisel.

35 35 Info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ärakasutamine riigi majanduse edendamiseks, (koht tabelis 134 riigi arvestuses) /2009 Soome Rootsi Eesti Leedu Läti Allikad: Maailma Majanduse Foorumi (WEF) ja Šveitsi juhtimisinstituudi Insead uurimus The Global Information Technology Report Eesti on infotehnoloogia võimaluste ärakasutamiselt majanduse edendamiseks edukaim Ida-Euroopa riik. 21. mail 2010 New Yorgis toimunud Intelligent Community Forumil (ICF) valiti Tallinn neljandat korda järjest seitsme kõige intelligentsema kogukonna sekka. Tallinn püüab infotehnoloogilist võimekust üha suurendada, kasutab uusimaid süsteeme, aitab kaasa riigis e-teenuste rakendamisele ja täiustamisele. Tallinn pälvis seekord tunnustuse uute ja innovaatiliste infotehnoloogiliste lahenduste kiire ja laiaulatusliku kasutuselevõtu eest. Tallinna linn on suutnud tagada kõikide koolide internetiseerituse, linnas on üle 300 traadita internetiühenduse ala, millest rohkem kui 60 ala on kaetud linna poolt pakutava tasuta internetiühendusega. Elanikele pakutavad massilised tasuta arvutikoolitused, e-valitsemise lahenduste laiaulatuslik rakendamine linna juhtimises, elanikele suunatud e-teenuste arvu pidev suurenemine, ID kaardi kasutus ühistranspordi pileti funktsioonis on vaid osa näidetest, mis iseloomustavad Tallinna kui dünaamiliselt ja innovaatiliselt tegutsevat kogukonda. Tallinn on traadita interneti levikult esimene linn maailmas. Populaarteadusele, ajaloole ja tehnoloogiale pühendatud USA telekanal Discovery Tech valis Tallinna maailma parimaks traadita interneti, WiFi levikuga linnaks.

36 36 INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ARENG EESTIS FAKTID: Seisuga on Eestis avatud 1154 avalikku traadita interneti ehk wifi leviala, neist 348 asub Tallinnas: Seisuga asub Tallinnas ligi 700 avalikku internetipunkti. Seisuga on Eesti ettevõtjatele ja eraisikutele registreeritud üle EU domeeninime: 98% pangaülekannetest teostatakse elektrooniliselt ja 92% tulumaksu tagastuse deklaratsioonidest esitatakse elektrooniliselt. NATO Küberkaitse kompetentsikeskus asub Eestis. Eesti on esitanud oma kandidatuuri Euroopa IT agentuuri asukoha maaks saamiseks. 14,7% Europarlamendi valimistel hääletanutest tegi seda interneti vahendusel (üldine valimisaktiivsus 43,9%) ja 15,7% kohalike omavalitsuste valimistel hääletanutest andis oma hääle interneti vahendusel (üldine valimisaktiivsus 60,6%). ARENGUD: M-makse mobiiltelefoniga on võimalik tasuda erinevate toodete ja teenuste eest, näiteks parkimine ja ühistranspordi pilet. Mobiil-ID teenus - võimaldab e-teenuste kasutajal turvaliselt tõendada oma isikut mobiiltelefoni vahendusel, näiteks logida internetipanka ning anda digitaalset allkirja. Mobiil-ID teenus on IDkaardi analoog mobiiltelefonis. Tehingute arv on jõudnud 1,4 miljonini, teenust kasutab aasta aprilli lõpuks üle inimese: Mobiilne check-in Tallinna Lennujaamas. SMS-sõnumina telefonile saadetud pardakaart sisaldab nii triipkoodi kui loetavat infot reisija ja reisi kohta. Teenus kehtib esialgu Lufthansa ja Finnairi reisijatele, kuid lähitulevikus loodetakse kaasata ka teised lennufirmad. Loodud on DigiDoc portaal, mis võimaldab anda digitaalallkirju, kontrollida digitaalallkirjade kehtivust ning salastada andmeid. Tänaseks on antud ligi 1 miljon digiallkirja: GPS baasil on välja arendatud liikuvvahendite seireteenused, mis võimaldavad optimeerida lõppkliendile transpordiga seotud kulutusi: aastal loodi IKT sektori ettevõtete poolt Demokeskus, mille eesmärgiks on koostöö edendamine IKT lahenduste tootearenduse, integratsiooni ja ühisturunduse valdkonnas, seda nii avaliku kui ka erasektori lahenduste osas, Eesti IKT ettevõtete turunduse ja müügivõimekuse tõstmine välisturgudel ning liikmetevahelise koostöö motiveerimine osalemiseks rahvusvahelistel ühishangetel. Demokeskus asub Ülemiste Citys. Demokeskuse rajajateks on MicroLink Eesti, Santa Monica Networks, Datel, Elion Ettevõtted, EMT, Ülemiste City ja Microsoft Eesti. 1. jaanuariks 2010 on Demokeskusega ametlikult liitunud 17 IKT sektori ettevõtet ning keskusest on saanud rahvusvaheline IKT alane koostööplatvorm: Eestis toimib kaks e-arvete portaali ja aastaks on e-arvete osakaal 25% arvete kogumahust Eestis. E-arvete portaalid võimaldavad arvete väljastamist, koondamist ja säilitamist.

37 37 Kodanikukeskus, kus riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused teevad koostööd, et kodanik, ametnik ja ettevõtja saaksid neile vajaliku info ja teenused kätte ühest kohast kesksetest riigi portaalidest: E-riigi portaal (1998): Kodanikuportaal (2003): Kodanikuportaalis saab inimene kontrollida enda andmeid erinevates riiklikes andmekogudes ning täita avalduste vorme, allkirjastada ja saata dokumente Teabeportaal (2003): Teabeportaal pakub praktilist infot Eestis elavate inimeste õiguste ja kohustuste kohta, samuti näpunäiteid asjaajamiseks Eesti riigiasutustega. Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee (2001): aadress (2003): igale ID-kaardi kasutajale luuakse riigi poolt 2 e-posti aadressi mis on mõeldud riigi ja isiku vaheliseks ametlikuks suhtluskanaliks. Eestis on välja antud üle 1 miljoni ID-kaardi. Elektroonseid ID-kaardi kasutajaid on seisuga Eestis inimest Eesti E-Ülikool (2003): E-kool: aasta märtsis käivitus ühistranspordi ID-pileti süsteem aasta riigikogu valimistel oli esmakordselt võimalik hääletada interneti teel: aasta aprillist käivitus e-tervise projekt. Loodud on patsiendiportaal, kus inimesed saavad vaadata enda terviseandmeid, broneerida, tühistada või muuta arsti vastuvõtuaegu ja maksta visiiditasu. Patsiendiportaali saab siseneda ID-kaardiga: ja Alates aastast käivitati Eestis kaks suurt infosüsteemi Tervise Infosüsteem ja Retseptikeskus. Mõlema infosüsteemi osapoolteks on ühelt poolt patsient ja teiselt poolt tervishoiusüsteem. Alates aastast väljastatakse digiretsepte, mis on arsti poolt väljakirjutatud elektrooniline retsept, millele apteek saab ligipääsu, kui inimene pöördub sinna oma isikuttõendava dokumendiga.

38 38 TERVISHOID JA SOTSIAAL- HOOLEKANNE Tervishoid, 2009 Haiglaid 8 Voodite arv 2563 Hospitaliseerimised aasta jooksul Perearsti praksiseid 260 Inimesi perearstide nimistutes Kiirabibrigaadid 17 Reanimobiilibrigaadid 3 Kiirabiväljakutsed ilma reanimobiilibrigaadideta Allikas: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Keskmine perearstinimistu suurus oli aastal 1782 patsienti. Sotsiaalhoolekanne, 2009 Koduteenuste kasutajaid aastal oli 1422 Laste ja lastega perede abistamiseks on linnaosade sotsiaalhoolekandeosakondades loodud lastekaitseametnike ametikohad aastal töötas linnaosades kokku 52 lastekaitseametnikku aastal võeti linnaosades arvele 922 vanemliku hoolitsuseta last aasta lõpul elas Tallinnas lastekodus 213 last seisuga elas Statistikaameti andmetel Tallinnas pensionäri, neist vanaduspensionäri.

39 39 HARIDUS Majanduslikult aktiivsete Tallinna elanike haridustase, 2009 Tuhat % Esimese taseme haridus või madalam 16,9 7,4 Teise taseme haridus 111,2 49 Kolmanda taseme haridus, sh 98,8 43,6 keskeriharidus pärast keskharidust 19,5 8,6 kõrgharidus 79,4 35 Kokku 226,9 100 Allikad: Statistikaamet, Tööjõu-uuring Haridusasutused Tallinnas, 2009/2010 Lasteaed-algkoolid 3 Algkoolid 1 Lasteaed-põhikoolid 1 Põhikoolid 10 Keskkoolid ja gümnaasiumid 52 Kutseõppeasutused 22 Täiskasvanute gümnaasiumid 3 Kõrgkoolid, sh 22 avalik-õiguslikud ülikoolid 4 eraülikoolid 4 riigirakenduskõrgkoolid 5 erarakenduskõrgkoolid 9 Allikad: Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Haridusamet Tallinna kõrgkoolides õpib 2009/2010 õppeaastal üliõpilast.

40 Eesti kõrgkoolide lõpetanute arv ja osakaal valdkondade kaupa, 2009 Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus ,9% Humanitaaria ja kunstid ,4% Tervis ja heaolu % Tehnika, tootmine ja ehitus ,5% Teenindus ,2% Loodus- ja täppisteadused ,8% Haridus 936 8,1% Allikad: Haridus- ja Teadusministeerium 2009/10 õppeaasta alguse seisuga õpib inglise keeles kõrghariduse õppekavadel 1053 tudengit, neist suurem osa Tallinna kõrgkoolides. Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium Enamus tallinlasi oskab peale emakeele ka inglise ja vene keelt. Lisaks räägitakse soome, saksa ja prantsuse keelt aastal toimub terviseliikumisprogrammi Tallinn liigub raames ca 240 üritust/etappi aastal toetatakse projektipõhiselt erinevaid võistlusi ja spordiüritusi nagu rahvusvahelisi spordivõistlusi, Tallinna meistrivõistlusi ja kohalikke võistlusi.

41 41 KULTUUR Tallinnas asub seisuga 44 muuseumi 40 näitusesaali ja galeriid 13 virtuaalgaleriid 26 raamatukogu + raamatukogubuss 13 kontserdisaali 14 teatrit 19 projektiteatrit 4 kino 14 kultuurikeskust, rahvamaja, vaba aja keskused 11 vanurite sotsiaal- ja huvikeskused 15 noorte huvikeskust, -kooli, -maja 13 avatud noortekeskust + Noorte Infokeskus 21 laste laulu-, tantsu- ja liikumisstuudiot 1 botaanikaaed 1 loomaaed 42 usuliste ühenduste pühakoda Allikas: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Siseministeerium Kunstimuuseumi KUMU väljapanekuid saab vaadata internetis 3-D versioonis.

42 Tallinna kultuurielus on koha leidnud mitmed traditsioonilised üritused ja ettevõtmised: Euroopa suurim BMX & skateboarding festival Simpel Session 2011 Valgusfestival (jaan-veeb) Tallinna Mõõk, vehklemise MK etapp (veebruar) Rammumeeste Champions liiga Tallinna GP (veebruar) Eesti filmide festival (märts) Tallinn Music Week Eesti Muusika päevad (aprill) Rahvusvaheline jazzmuusika festival Jazzkaar, Sügisjazz ja Jõulujazz (aprill, september, detsember) Rahvusvaheline Koorifestival (aprill) Vanalinnapäevad (juuni) Laulu- ja tantsupidu (juuli) Muusikafestival Nargen Festival Lillefestival Rahvusvaheline võistkonnavõistlus ratsutamise takistussõidus Rahvuste Karikas Nations Cup (juuli) Rahvusvaheline maastikurattavõistlus MTB Port of Tallinn GP 2010 (juuli) Õllesummer (juuli) Euroopa juunioride MV golfis (juuli) Rahvusvaheline Orelifestival (august) Birgitta festival Pirita kloostri varemeis (august) Rahvusvaheline kergejõustikuvõistlus Tallinn 2010 ja Big Kuldliiga finaal (august) Purjetamise MM klassis Melges 24 (august) Augusti Tantsufestival Muuseumide öö Tallinna merepäevad Disainiöö vanalinnas (september) Õigeusu vaimuliku muusika festival Credo (september) Uue Maailma Festival (september) Tallinna Maraton (september) Rahvusvaheline ratsashow Tallinn International Horse Show Teatrifestival Kuldne Mask (okt-nov) Juudi Süvakultuuri festival Ariel (oktoober) Rahvusvaheline võistlus ladina-ameerika ja standardtantsudes Tallinn International Open Cup (november) Mardilaat Saku Suurhallis (november) Pimedate Ööde Filmifestival (detsember) aastal toimub Tallinnas Arvo Pärdi muusikafestival Pärdi pidunädalad (august-september 2010) Euroopa MV purjetamises klassidele Laser Standard ja Laser Radial (juuni) Judo MK etapp Tallinnas (juuni) Euroopa Kergejõustikumeeting TALLINN 2010 (juuni) Euroopa karikavõistlused mitmevõistluses Superliiga (juuni) Tallinna Ralli 2011 (mai 2011) Juunioride EM kergejõustikus Kadrioru Staadionil (juuli 2011)

43 43 Kultuuripealinna programmis on 251 sündmust, sh 29 etenduskunsti projekti 18 audiovisuaalkunsti projekti 7 kirjandusprojekti 64 valdkondadevahelist projekti 14 spordiprojekti 16 pärimuskultuuri projekti 24 kunstiprojekti 11 linnaruumi- ja disainiprojekti 68 muusikaprojekti

44 44 KESKKOND Tallinnas on mitmeid eritüübilisi looduskaitse all olevaid objekte, näiteks Pirita jõe ürgorg, meteoriidijälg Tondirabas, paekallas Maarjamäel, Kadrioru park jt. Kunstiajaloo seisukohalt on unikaalne nähtus ka vanalinna ümber moodustuv haljasvöönd, mis koosneb väga hästi säilinud ajaloolistest parkidest ja alleedest. Näiteks Kadrioru barokk- ja Löwenruh romantismistiilis park ning Kaarli puiestee. Tallinnas on 4 Natura 2000 võrgustiku ala: Aegna loodusala, Pirita loodusala, Rahumäe loodusala ja Paljassaare linnuala. Tallinnas asuvad Maastikukaitsealad (Aegna, Nõmme-Mustamäe ja Pirita jõeoru maastikukaitseala) 3 Pargid, sh 50 kaitsealused pargid 24 Kaitstavad looduse üksikobjektid, sh 118 puud ja puuderühmad 52 rändrahnud ja kivikülvid 48 allikad 5 erinevad pinnavormid (astangud, paljandid, maasäär, meteoriidijälg) 13 Avalikud kasutusega supelrannad (Pirita, Stroomi, Pikakari, Kakumäe ja Harku) 5 Allikas: Tallinna Keskkonnaamet Rohealasid (pargid, metsad jmt) on Tallinnas 40 km 2.

45 45 TALLINNA LINNA EELARVE Tallinna eelarve, * Eelarve mln EEK Eelarve mln EUR * seisuga Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus Eelarve sissetulekud, 2010 EEK (tuh) EUR (tuh) Üksikisiku tulumaks Maamaks Reklaamimaks Tänavate sulgemise maks Parkimistasu Müügimaks Paadimaks Lõivud Tulud majandustegevusest Üür ja rent Õiguste müük Muu toodete ja teenuste müük Muud tulud Finantstulu Vara müük Muud tulud varalt Dividendid Toetused riigilt ja muudelt institutsioonidelt Välisrahastus Välisprojektide kaasfinantseerimine Muud toetused Võetavad laenud Aktsiate müük Muutus nõuetes Sissetulekud kokku Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

46 46 Eelarve väljaminekud, 2010 EEK (tuh) EUR (tuh) Linna juhtimine Linna tugiteenused Avalik kord Haridus, sh era- ja avaliku sektori koostööprojektid Kultuur Sport ja vaba aeg Noorsootöö Sotsiaalhoolekanne Teed ja tänavad Heakord Tehnovõrgud, sh era- ja avaliku sektori koostööprojektid Muud kommunaalkulud Linnamajandus, sh era- ja avaliku sektori koostööprojektid Linnatransport Keskkonnakaitse Linnaplaneerimine Ettevõtluskeskkond Tervishoid Muu majandus Finantskulud Reservid, sh linnavalitsuse reservfond linnaosade reservfond kohtuvaidluste ja muude õiguslike vaidlustega seotud nõuete reserv allahinnatavate nõuete reserv linna vara ja kohustustega seonduvate toimingute reserv oma- ja kaasfinantseerimise reserv stabiilsusreserv Riigi ja muude institutsioonide eraldiste arvelt tehtavad kulud Hoiuste suurenemine Laenude tagasimaksed Kapitaliliisingu maksed Muutus kohustustes* Väljaminekud kokku * Kajastab tekkepõhiste tulude-kulude ning väljamaksete erinevust. Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

47 Suuremate investeeringute jaotus, 2010 (%) Teed ja tänavad 9 Haridus Kultuur ja muinsuskaitse 3 Heakord Linnamajandus Linna tugiteenused (sh avalik kord) 77 Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus Suuremate investeeringute jaotus, 2010 Valdkond EEK (tuh) EUR (tuh) Teed ja tänavad Kultuur ja muinsuskaitse Linnamajandus Haridus Linna tugiteenused (sh avalik kord) Heakord Investeerimisprojektid kokku Allikas: Tallinna Linnakantselei finantsteenistus

48 TALLINNa Linnavalitsus Tallinna Ettevõtlusamet Vabaduse väljak 7, Tallinn tel: , faks