Application Form for the European Green Capital Award 2020

Transcription

1 11. Energiatõhusus 11A. Hetkeolukord Palun täitke järgnev tabel kõige värskemate saadaolevate andmetega: Indikaator Ühik Andmete kogumise aasta Energia lõpptarbimine MWh 2013 Energia lõppkasutamine inimese kohta 21,3 kwh inimese kohta 2013 Taastuvenergia osakaal energia lõppnõudluses 15,2 % 2013 Kohalikult toodetud taastuvenergia osakaal energia lõppnõudluses 13,5 % 2013 Munitsipaalhoonete energiatõhusus 150 kwh/m Energia lõppkasutamine sektorite lõikes Põllumajandus ja kalandus N/A Tööstus ja kaubandus 21 Transport 36 Kodumajapidamised 24 % 2013 Teenused 17 Muu 2 Kokku 100 Kirjeldage hetkeolukorda ja arenguid (eriti seoses ehitussektoriga), kasutades kvantitatiivseid andmeid ja näitajad. Kus võimalik, lisage suundumuste esiletoomiseks andmed/teave viimaste aastate (5 10 aasta) kohta. Tooge esile märgatud suundumuste olulisimad mõjutajad. Loetlege kõik ajaloolistest, geograafilistest ja/või sotsiaalmajanduslikest faktoritest tingitud takistused, mis võisid indikaatori valdkonda mõjutada. 1. esitage andmed sektorite poolt energia lõpptarbimise kogumahu kohta (energiatarbimise struktuur); 2. energiatarbimise varasemad arengud ning käesoleva hetke kava (tegevused) energiatõhususe tõstmiseks ning energiakasutamise vähendamiseks, eriti munitsipaalhoonete energiatõhususe vähendamiseks (kwh/m 2 ), pöörates tähelepanu just linna omandis olevatele hoonetele ning olulistele arendustele, mille lõppkasutajaks on ehitussektori asemel mõni muu sektor (nt transport, tööstuslik tootmine, teenused, avalik sektor, valgustus, elektriseadmed, toiduainetööstus); 3. energiavarustuse koosluse hetkeseis, arengud ja käesoleva hetke kava, eriti just viimase kümne aasta arengud taastuvate ning mittetaastuvate energiaallikate vahekorras (nii soojusenergia, elektri kui ka transpordi osas; andmed esitada ühikutes kwh, MWh või GWh); 4. kehtiv kava taastuvenergia tehnoloogiate integreerimiseks ning energiatõhususeks 1

2 munitsipaalhoonetes ja kodudes võrreldes energia kogutarbimisega; 5. senised arengud ning kehtiv kava ühilduva ning integreeritud piirkonna soojusenergia ning kombineeritud soojus- ja elektrienergia tarbimiseks võrreldes energia kogutarbimisega (andmed esitada ühikutes kwh, MWh või GWh); 6. Uuenduslike tehnoloogiate rakendamine (nt LED-lampide suurem kasutus tänavavalgustuses ning roheliste katuste/seinte kasutamine energia säästmiseks). (kuni 600 sõna ning viis graafikut, pilti või tabelit) Tallinn liitus Linnapeade paktiga aastal. Tallinna energiamajanduse strateegilised eesmärgid on seatud aastal vastu võetud Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskavas aastateks Üldeesmärk on kliimamuutuse mõju vähendamine energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu tõstmise abil 20% võrra, mille tulemusena väheneb süsinikdioksiidi heide 20%. Tallinna linna säästva energiamajanduse planeerimine, arendamine ja seire on aastal loodud Tallinna Energiaagentuuri ülesanne. Energiaagentuur tegeleb ka Linnapeade paktist tulenevate kohustuste täitmisega, uuringute korraldamise ning elanikkonna energiatõhususe alase teadlikkuse suurendamisega. Energia lõpptarbimine oli Tallinna linnas aastal MWh ja aastal MWh aastaks oli energia lõpptarbimine tõusnud MWh-ni, kuna majandussurutis oli lõppenud ja majandus kasvama hakanud, mis avaldus ennekõike tööstuse ja transpordi sektorites aastal moodustasid suurima osa kodumajapidamised ja transpordisektor (joonis 1). Joonis 1. Energia lõpptarbimise struktuur Tallinnas sektorite kaupa (2013) Võrreldes energia lõpptarbimist aastatel on kõige enam vähenenud maagaasi ja bensiini tarbimine ning märgatavalt kasvanud puiduhakke ja turba kasutamine (joonis 2). 2

3 Joonis 2. Primaarkütuste tarbimine soojuse tootmisel ja transpordis (GWh)(Tallinna energiaagentuur) Tallinna munitsipaalhoonete soojuse eritarve ühe ruutmeetri köetava pinna kohta on aastatel vähenenud 8,8% 162,7 kwh-lt ruutmeetri kohta aastas 150 kwh-ni ruutmeetri kohta aastas (joonis 3). Joonis 3. Munitsipaalhoonete soojuse eritarbimine ühe ruutmeetri köetava pinna kohta (Tallinna energiaagentuur Tallinn on viimastel aastatel panustanud munitsipaalelamute energiatõhususse. Akadeemia tee 48 asuv ühiselamutüüpi elamu (ehitatud 1964) rekonstrueerimistööde käigus soojustati välispiirded ja vahetati avatäited. Munitsipaalelamu kavandati arstide ja õdede majaks. Uuslinna tn 3a asuv Õpetajate maja kavandati energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate 3

4 lahendustega (päikesekollektrorid, soojustagastusega ventilatsioon) liginullenergiahooneks, mille energiatõhusarv koos elektrienergia tarbimisega on 100 kwh/ (m 2 /a). Ehitamist alustati 2015, elamu valmis oktoobris Uuslinna tn 3a korterelamus on kokku 75 korterit Tallinna linna noortele haridustöötajatele.maja soklikorrusele rajati lisaks panipaikadele ka ruumid lapsevankrite ja jalgrataste hoidmiseks, pesumasinate ja -kuivatitega nn pesuköök ning mänguruum lastele. Korterid varustatakse köögimööbli ja tehnikaga. Hoone projekteeriti parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia tehnoloogiliste lahendustega, et tagada võimalikult madalad ülalpidamiskulud. Joonis.4 Liginullenergia nn õpetajate maja Uuslinna 3a Tallinna kaugküttesüsteem koosneb 432 km soojusvõrkudest, kahest koostootmisjaamast, kolmest suurest katlamajast ja 14 väikekatlamajast. Tallinnas on kehtestatud kaugkütte piirkonnad, kus kaugküttega liitumine on kohustuslik (joonis 5). Soojusvõrgud on Tallinna omanduses, kuid teenust pakub eraettevõte (AS Utilitas), varustades soojusega 2/3 Tallinnast - kaugküttepiirkonnas on 3681 hoonet (2015. a), mis on kõik varustatud kaugloetavate soojusarvestitega. Joonis 5. Ühendatud Tallinna kaugkütte võrgustik Viimase aasta jooksul on Tallinna soojusmajandus ümber korraldatud: enamus lokaalsetest 4

5 väikekatlamajadest on suletud, Tallinna ida- ja läänepiirkonna kaugküttetorustik on ühendatud ülelinnaliseks (2011. a) ning taastuvenergia osatähtsus soojuse tootmises on märkimisväärselt kasvanud aastal käivitus taastuvkütusel (puiduhake ja turvas) töötav koostootmisjaam (Tallinna Elektrijaam), mis toetab Tallinna varustamist kaugkütte ja elektrienergiaga. Kohalikku taastuvkütust kasutav elektrijaam andis 41% (2015. a.). Tallinna soojatootmisest aasta oktoobrist käivitati ka teine koostootmisjaam VÄO 2, mis tõstab taastuavte kütuste osakaalu kaugkütte soojuse tarbimisel 60%-ni. Joonis 6. Tallinna EJ kaks koostootmisjaama Tallinna välisvalgustus on läbi teinud suure arengu aastaks vahetati 400 W elavhõbedavalgustid välja energiasäästlikumate naatriumvalgustite vastu. Alates aastast paigaldatakse kõikidele rekonstrueeritavatele tänavalõikudele LED valgustid, kuna see aitab vähendada energiatarvet ja CO 2 emissiooni. Seni on paigaldatud 3237 LED-valgustit (joonis 6). Tallinn alustas aastast uuel tehnoloogial põhineva targa linna taristu arendamisega, kus tänavavalgustuse juhtimiskilpides on keskserveriga pidevas ühenduses 637 kontrollerit, mis võimaldavad reguleerida tänavalampide võimsust ning muuta seda vastavalt vajadusele ja ümbritsevatele oludele. Lisaks aitab juhtsüsteem avastada tehnilisi tõrkeid ja säästa energiat tänu täpsele valgustamise ajastamisele. 5

6 Joonis 6. Uuendatud LED-valgustus Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts on aktiivselt panustanud oma bussipargi energiatõhususse aasta 01.oktoobri seisuga on on Tallinnas 489 bussist 114 EURO 6 nõuetele vastavat bussi, 44 diiselelektri hübriidbussi. Elektrienergial sõitvatest ühistranspordi sõidukitest on Tallinnas tramme 72 ja trolle 51. Madala heitme tasemega sõidukite osakaal on 58%. 11B. Varasemad tulemused Kirjeldage energia valdkonnas viimase viie kuni kümne aasta jooksul rakendatud meetmeid kvalitatiivse narratiivina. Märkige, millised meetmed on olnud kõige tõhusamad. Viidake järgnevale: 1. energiatõhususe parandamise algatused (nt energiatõhususe standardid, eriti munitsipaalhoonetele), mis ületavad riiklikke nõudeid; 2. taastuvenergia tehnoloogiate maksimeerimine ja esiplaanile seadmine (eriti munitsipaalhoonetes); 3. integreeritud piirkonnasüsteemide lahenduste propageerimise meetmed (nt koostootmine) ning keerukamad linnaülesed reguleerimismehhanismid; 4. meetmed linna sidusrühmade kaasamiseks üldise energianõudluse parandamiseks, eelistatult koostöös KOV asutuste, kohalike turuosaliste ning kodanikega; mainige juba toimivat koostööd. (kuni 800 sõna ning viis graafikut, pilti või tabelit) 6

7 Ligikaudu 50% Tallinna elamutest on ehitatud aastatel ning nende energiatõhusus on madal. Elamute osakaal energia kogutarbimisest on Eestis üle 40%. Hoonete soojustamine, tehniliste süsteemide uuendamine, uute energiasäästlike hoonete ehitamine ja taastuvenergiatehnoloogiate rakendamine võimaldab säästa kuni 30% soojusenergiat. Energiatarbe vähendamiseks on tõhusaim viis olnud korterelamute terviklik rekonstrueerimine. Tallinn on aastast ellu viinud korteriühistute toestusskeemi Fassaadid korda, mille eesmärk on aidata korteriühistutel koos riikliku SA Kredex poolt eraldatava 40%-lise toetusega muuta hooned energiasäästlikumaks. Tallinna toetusskeemiga toetatakse korteriühistuid korterelamu renoveerimisel kuni 10% korterelamu renoveerimislaenu summast. Toetatakse tervikrekonstrueerimist (fassaadi ja katuse soojustamine, akende ja uste vahetus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine) C energiaklassi tasemele. Korterelamute keskmine prognoositav arvestuslik energiasääst tervikrekonstrueerimisel on ca 40%. Renoveerimistoetuse sihtgrupp on enne aastat ehitatud korterelamud aastal toetas Tallinn Fassaadid korda projekti abil 154 korteriühistut kogusummas üle 2,1 miljoni eurot. (joonis 1). Suuremat soojuse säästu hoonete kütmisel on võimalik saavutada ainult elamute ja hoonete tervikrekonstrueerimisega, mis sisaldab endas kõigi välispiirete lisasoojustamist, keskküttesüsteemi rekonstrueerimist ja soojusttagastava ventilatsioonisüsteemi paigaldamist. Üha enam korteriühistuid suunab oma vahendeid elamute tervikrekonstrueerimiseks, kuid see ei ole veel kõikide korteriühistute eesmärk. Joonis 1. Korterelamu enne ja pärast rekonstrueerimist Tallinna munitsipaalhoonete rekonstrueerimisse panustati CO 2 kvoodimüügist aastatel kokku 37,5 miljonit eurot, säästes selle abil nii 3370 MWh energiat aastas. Energiasäästu saavutamiseks renoveeriti peamiselt koolide ja lasteaedade hoonete piirdekonstruktsioone ja soojussõlmi. Energiatõhususe põhimõtteid on arvestatud ka asenduskodude (7 hoonet), sotsiaalmajutusüksuste (3 hoonet) ja spordihoonete (2 hoonet) ehitamisel aastal valmis munitsipaalehitisena mitmeotstarbeline Tondiraba jäähall Lasnamäel, mida on võimalik kasutada spordiürituste ja kontsertide korraldamiseks (joonis 2). Jäähalli soojuspumbaga ühendatud küttesüsteem kasutab efektiivselt jää valmistamisel tekkivat külmamasinate heitsoojust hoone kütmiseks ja tarbevee soojendamiseks. Kui heitsoojusest ei piisa, võetakse energiat kaugküttevõrgust juurde. Hoonesse projekteeriti soojustagastusega ventilatsioon. Soojuspump annab +60 C temperatuuriga vee hoone keldris soojussõlmeruumis asuvatesse akumulatsioonipaakidesse, milles olevat soojust kasutavad hoone teised tehnosüsteemid. Seega on jäähalli küttesüsteem põhjalikult läbimõeldud lahendus, mis sisaldab ohtralt kaasaegset tehnoloogiat, eesmärgiga saavutada kõrge energiatõhusus. 7

8 Joonis 2. Tondiraba jäähall Tallinna linnale kuuluvate hoonete soojuse tarbimise trend aastatel oli langev (joon. 3), kuid see ei ole siiski piisav Linnapeade paktiga võetud 20% energiaefektiivsuse tõstmise täitmiseks aastal kasvas soojuse tarbimine. Viimastel aastatel on erasektori panus hoonete energiatõhususe tõstmiseks oluliselt kasvanud. Tallinnas asuvad neli LEED-sertifikaadiga tunnustatud hoonet. Büroohoonete ehitamisel pööratakse samuti tähelepanu keskkonnasäästlikkusele: näiteks aastal valminud büroomaja aadressil Sõpruse pst 157 vastab Green Building sertifikaadile (joonis 4). Samalaadset büroohoonet ehitatkse arendaja poolt ka Järvevana tee 9b, hoone valmib 2018.aastal. Joonis 3. Sõpruse pst 157 büroomaja on projekteeritud keskkonnasäästliku ja energiaefektiivsena 8

9 Tallinna linn korraldab alates aastast energiapäevi, kus linlastele antakse soovitusi energia säästmiseks igapäevaelus ja hoonete terviklikuks rekonstrueerimiseks. Regulaarselt toimuvad infopäevad korteriühistutele. Alates 2014 aastast on Tallinna Energiaagentuur osalenud kaaskorraldajana keskkonnafestivalil Ökomäss, mille eesmärgiks on propageerida elukeskkonna ja ehituspärandi säilitamist läbi säästva renoveerimise. Energiatõhususe alaste lahenduste leidmiseks on linnal hea koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, sihtasutusega KredEx ning rekonstrueerimise teenust pakkuvate ettevõtetega. Tallinna Tehniaülikool ehitas testmaja (joonis 4), kus saab uurida erinevate tehniliste lahenduste energiaefektiivsust, näit. erinevaid soojustuslahendusi, ehitusmaterjalid, taastuvate energiaallikate kasutamist, ventilatsiooni jms. Saadud tulemused annavad olulise panuse hoonete energiaeffektiisuse suurendamisel õigete tehnoloogiliste lahenduste kasutamiseks. Joonis.4. Tallinna Ülikooli testmaja Linn on osalenud välisprojektides ja rahvusvahelistel seminaridel, saamaks kogemusi ja ideid, kuidas energiatõhusust suurendada. Näiteks aastast osaleb Tallinn Horisont 2020 projektis R4E energy roadmaps, mille raames luuakse koos huvigruppe ja sidusrühmi aktiivselt kaasates Tallinna linnale energia teekaardid 2050 Targa ehituse ja Targa liikuvuse valdkondades aastal käivitati Eesti elektromobiilsuse programm ELMO energiatõhusate ja keskkonnasäästlike elektriautode ja laetavate hübriidautode kasutuselevõtu toetamiseks. Programmi raames soetati Eesti omavalitsuste sotsiaaltöötajatele elektriautod tööülesannete täitmiseks, rajati elektriautode kiirlaadimiskohad (joonis 5) ning toetati erasektorile elektrimootoriga autode soetamist 50% ulatuses. Tallinna linn kasutab sotsiaalhoolduses 29 elektriautot. Eesti esimese kiirlaadimiskoha rajas Tallinna linn aastal Vabaduse väljaku maa-alusesse parklasse ja tänaseks on linnas 38 kiirlaadimiskohta. Tallinna linnas oli aastal 9

10 kokku arvel 459 elektrimootoriga sõidukit, neist 86 kuulus avalikule sektorile. Tallinnas teenindavad aastast kliente muuhulgas elektritaksod. Joonis 5. ELMO rendiauto laadimisjaamas ja sotsiaaltöötajate elektriauto tänaval aastal koostas Tallinna Keskkonnaamet POWER programmi SEECA allprojekti (Strategy for Energy Efficiency through Climate Agreements) raames säästva energia käsiraamatud toitlustuse, kaubanduse ja tööstusega tegelevatele ettevõtetele ja kontoritele. Käsiraamatus propageeriti keskkonnahoidlikku transporti ja biogaasi ning tutvustati Tallinna suurematele kommunaalteenuste ettevõtetele säästlikku sõiduviisi. Programmi POWER oluliseks väljundiks sai vähese süsinikdioksiidi sisaldusega majanduse juhtimise teekaart Tallinna piirkonna jaoks. Teekaart on juhendmaterjal, mis käsitleb põhjalikumalt viit teemat: energiatõhusus, taastuvenergia, ökoloogiline innovatsioon, säästev transport ja käitumisharjumuste muutmine. 11C. Tulevikuplaanid Kirjeldage lühi- ja pikaajalisi tulevikueesmärke säästva energiasüsteemi loomiseks ning plaanitud lähenemist eesmärkide saavutamiseks. Lisage vastu võetud, kuid veel rakendamata meetmed ning kirjeldage juba vastuvõetud tulevikumeetmeid. Märkige, mil määral toetavad plaane kokkulepped, eelarve eraldised ning seire ja tulemuste hindamise programmid, kui potentsiaalirikkad on väljavaated ning milliseid takistusi rakendusfaasis ette näete. Kirjeldage ja selgitage, kas ja kui suurelt ületavad strateegiad ja eesmärgid riiklikke plaane. Viidake linna ja aasta strateegia eesmärkidele ning viidake järgnevale: 1. energiatõhususe parandamise roll; 2. taastuvenergia suureneva osakaalu roll kogu energiavarustuses; 3. linna strateegia taastuvenergia ja mittetaastuva energia allikate jaotuse osas, aga ka taastuvenergia kui sellise jaotus (erinevate taastuvenergia allikate protsent). Kirjeldage planeeritud energiaallikate jaotust vähemalt kahe tuleva aastakümne jaoks, eelistatult lisage arengute illustreerimiseks graafikud; 4. muud linna energia kogukasutust mõjutavad meetmed, nt muutused transpordisüsteemides, tööstusvaldkonna praktikates, toidu ja kaupade tootmises ja tarbimises, linnamorfoloogias, rohelise infrastruktuuri kasutamises, tarbijakäitumises ning impordi ja ekspordi ahelates. 10

11 (kuni 800 sõna ning viis graafikut, pilti või tabelit) Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 üheks eesmärgiks on vähendada atmosfääri paisatava CO 2 kogust 40% võrra ning suurendada energiatõhusust ja taastuvenergia osakaalu tarbitavast energiast 40% võrra. Tallinna keskkonnakaitse arengukava kohaselt tuleb linnal parandada enda tegevust energiatõhususe (hoonete energiatõhusus, kütusesäästlikkus, energiasääst välisvalgustuses jm) valdkonnas ning parandada ettevõtete ja linnakodanike teadlikkust. Selleks jätkatakse kaugküttevõrkude renoveerimist soojuskadude vähendamiseks ja suurendatakse taastuvkütuste kasutamise osakaalu nii Tallinna kaugküttes kui ka väikekatlamajades. Linnaplaneerimisel ja ehituslubade väljastamisel jälgitakse, et kehtivad energiatõhususe nõuded oleksid täidetud. Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks üldeesmärk on kliimamuutuse mõju vähendamine energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu tõstmise abil 20% võrra, mille tulemusena väheneb süsinikdioksiidi heide 20%. Tegevuskava kohaselt tuleb hakata reovee jääksoojust ja tekkivat biogaasi täielikult ära kasutama, jätkata kaugküttevõrkude rekonstrueerimist, suurendada soojuspumpade ja päikeseenergia kasutamist, asendada tänavavalgustid ökonoomsematega, suurendada elanike energiasäästu alast teadlikkust. Nimetatud tegevuste abil saavutatakse arvutuslikult energiasääst 20 24,5% ulatuses, mille tulemusena peab Tallinn täitma Linnapeade paktiga võetud eesmärkide täitmise. Tallinna üldine strateegiline eesmärk energiatõhususe osas saavutatakse eelkõige energiakasutuse vähenemisega hoonetes ning soojuse ja elektri koostootmise osakaalu kasvamise tulemusena. Hoonete soojustamine ja uute energiasäästlike hoonete ehitamine võimaldab kokku hoida kuni 30% praegu tarbitud soojusest, mistõttu hoonetes saavutatav energiasääst on määrava tähtsusega. Tallinna eesmärk on vähendada soojuse tarbimist linnas 2% aastas, mis tähendab aastaks 23% võrra väiksemat soojuse tarbimist võrreldes aastaga. Prognooside kohaselt väheneb soojuse tarbimine aastani uute tarbijate kaugküttevõrguga liitumisele vaatamata, kuna jätkub ulatuslik olemasolevate hoonete rekonstrueerimine ja uute energiatõhusate hoonete ehitamine (joonis 1). Joonis 1. Soojuse lõpptarbimise prognoos kaugküttes aastani 2020 (Tallinna Energiaagentuuri ja AS Tallinna Küte andmed) Tallinna linnale kuuluvate munitsipaalhoonete renoveerimisse panustatakse aastatel linna eelarvestrateegia kohaselt ligi 147 miljonit eurot. Tallinna munitsipaalhoonete soojuse eritarve ühe ruutmeetri 11

12 köetava pinna kohta väheneb aastaks prognoosi järgi vähemalt 125 kilovatt-tunnini. Suur osa energiamajanduse tegevuskavas kavandatud munitsipaalhoonete rekonstrueerimisest on investeeringutena plaanis aastatel Selle tulemusena peaks soojuse tarbimine vähenema olulisel määral, ligemale MWh-ni aastas. Munitsipaalehituses pööratakse energiatõhususele suurt tähelepanu. Näiteks valmis aastal üürikorteritega liginullenergiahoone, mis on mõeldud haridustöötajatele. Selle hoone energiatõhususarv (soojusenergiakasutus koos elektri- ja veetarbimisega) on 100 kwh ruutmeetri kohta aastas. Aastatel jätkub riikliku toetuse andmine korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks ning Tallinn jätkab projekti Fassaadid korda raames korterelamute rekonstrueerimise toetamist ja energiatõhususe propageerimist. Prognoositakse vähemalt 400 korterelamu rekonstrueerimist Tallinnas, suletud netopinnaga kuni 1,2 miljonit m 2 ja koguinvesteeringuga 240 miljonit eurot, mille abil CO 2 heide väheneb aastaks 2020 kuni tonni võrra. Tallinn on võtnud eesmärgiks suurendada märgatavalt taastuvkütuse kasutamist. Kui aastal moodustas taastuvenergia vaid 8,2% kütuse kogutarbimisest Tallinnas, siis aastal on planeeritud taastuvenergia osaks juba 36% kogutarbimisest. Prognoosi kohaselt toodetakse aastal Tallinnas 16% tarvilikust elektrist linnas asuvates koostootmisjaamades, suurendades sellega linna energiavarustuskindlust. Oluline on ka koostootmisjaamade kõrgem kasutegur, kuna sama koguse soojuse ja elektri tootmiseks kulub kütust vähem kui eraldi jaamades tootes ning lisaks alanevad elektrienergia ülekandekaod. Tallinn hakkab aastast kõikides munitsipaalhoonetes ja tänavavalgustuses kasutama taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmisereziimil toodetud elektrienergiat. Tallinna linna prioriteet on suurendada biomassi ja kohalike kütuste osakaalu soojatootmises, mis võimaldab hoida soojuse hinna stabiilsena ja vähendada hinnatõusu survet ning suurendada energeetilist turvalisust Eestis. Tallinnas oli aastal taastuva ja kohaliku biokütuse osakaal soojatootmises 40% ning aastaks on kavas see tõsta 80%-le, tulenevalt kahest tõhusast koostootmisjaamast ja ühest rekonstrueeritavast katlast, mis kasutavad Eesti päritolu puiduhaket, valdavalt raie- ja muid metsatööstuse jääke. Kohaliku taastuvkütuse osakaalu kasv suurendab Eesti energiajulgeolekut ning toob tarbijatele kaasa soodsama küttehinna taastuvenergiale üleminek on võimaldanud Tallinna tarbijale ligikaudu 20%-list soojusenergia hinna langust. Panuse sellesse annavad Tallinna Elektrijaam, Iru soojuselektrijaama prügiplokk, edaspidi kohalikule kütusele üleviidav Mustamäe katlamaja üks kateldest ja aastal valminud Väo 2 koostootmisjaam. Tallinna Keskkonnaamet koos Tallinna Energiaagentuuriga osaleb partnerina Horisont 2020 projektis Energia teekaardid R4E. Projekti eesmärk on luua Tallinnale energiastrateegia (nn Energia teekaart). Tallinn osaleb R4E projektis kahes valdkonnas: targad hooned ja tark liikuvus. Projekt toetab uue energiasäästudirektiivi 2012/27/EL rakendamist. Projekti eesmärk on suurendada avaliku sektori võimekust plaanida ja rakendada säästva energia poliitikat ja meetmeid. Tallinna linna eelarvestrateegiasse on plaanitud aastatel Linnapeade Pakti täitmisega seonduvaid investeeringuid ligi 135 miljoni euro ulatuses, sellest ligi 54 miljonit eurot on riigi toetus (tabel 1). Tabel 1. Tallinna linna eelarvestrateegia kohaselt planeeritavad Linnapeade Pakti täitmisega seonduvad investeeringud aastal (eurot)

13 Koolide renoveerimine Lasteaedade renoveerimine Munitsipaalmajade renoveerimine Kergliiklusteede rajamine Trammiliinide nr 3 ja 4 taristu renoveerimine Energiasäästu rahastamiseks on plaanitud kasutada kõiki võimalusi: linna rahalisi vahendeid, riigieelarvelisi ja erasektori võimalusi ning kaasata energiasäästu abinõude rakendamisse kogu elanikkond. Aastatel on linna eelarvest suunatud ja eelarvestrateegiasse planeeritud kokku eurot Linnapeade Paktiga võetud kohutuste täitmise investeeringuteks, mis tagavad CO 2 heitkoguse vähendamise planeeritud eesmärgini ja aitab kaasa kliimamuutuse mõju vähendamisele. 11D. Viited Tõendavate dokumentide nimekiri, võimalusel koos linkidega. Eelvaliku tegemise perioodil võidakse küsida täpsustavaid andmeid. Selles etapis ei tule dokumente edastada. (kuni 400 sõna) Tallinna Linnavaraameti elamufondi säästva energiamajanduse rakenduskava OÜ Pilvero, Tallinn 2011 Fassaadid korda Linnapeade pakt SEECA projekt (Strategy for Energy Efficiency through Climate Agreements) Tallinna arengukava Tallinna energiapäevad Tallinna keskkonnakaitse arengukava Tallinna keskkonnastrateegia aastani Tallinna liitumine Euroopa Komisjoni algatusega Linnapeade pakt Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks