OÜ Pilvero. Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2017 määruse nr 11 Kadrioru kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks LISA

Transcription

1 Tallinna Linnavolikogu 1. juuni 2017 määruse nr 11 Kadrioru kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks LISA Kadrioru kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks OÜ Pilvero Tallinn 2017

2 2 Sisukord Sissejuhatus Kokkuvõte Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad Piirkonna iseloomustus Kohaliku omavalitsuse võimekus Pikaajaline eesmärk (sotsiaalmajanduse, elamumajanduse ja ettevõtluse arengusuunad) ning soojusmajanduse juhtimine KOVi tasandil Soojuse hind ja tarbijate maksevõime Võimalikud arengusuunad kütusetarbimises, kütuste hinna prognoosid Kütusetarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses Kütuste hinnaprognoosid Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika Järeldused ja kokkuvõte Olemasolevad soojustarbijad Potentsiaalsed soojustarbijad ja tarbimise muutus Katlamaja Kaugküttevõrk ja kaugküttepiirkond Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang Alternatiiv 1 Adven Eesti AS Alternatiiv 2 Utilitas Tallinn AS Alternatiiv 3 vähempakkumuse korraldamine RKAS jätkab katlamaja käitamist Ringluspumpadele sagedusmuundurite paigaldamine Vanade võrgulõikude rekonstrueerimine Kondensaatkatla paigaldamine Veemõõtja paigaldamine Soojuse ja elektri koostootmisjaam (SEK) Olemasoleva olukorra ja RKASi käitamise jätkamise võrdlus CO2 heide ja primaarenergia kasutus Soojuse hind lõpptarbijale Riskianalüüs Tegevuskava Joonised Joonis 2.1. Tallinna linna kaart... 5 Joonis 2.2. Kadrioru piirkonna kaart... 6 Joonis 2.3. Tallinna linna rahvastikupüramiid 1. jaanuari 2016 seisuga... 7 Joonis 2.4. Tallinna linna asustustiheduse ruutkaart 1. jaanuari 2015 seisuga... 8 Joonis 2.5. Tallinna linna võimekuse indeks (2011. oldi 6. kohal) Joonis 2.6. Soojuse tootmiseks kütuste tarbimine a GWh Joonis 2.7. Kütusetarbimise struktuur soojuse tootmiseks ja aastal Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani Joonis Nafta hinna prognoos aastani Joonis Nafta hinna muutus novembrist 2015 veebruarini Joonis Nafta hinna muutus aprillist 2016 septembrini Joonis Maagaasi hinna prognoos aastani Joonis Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta Joonis Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus Joonis Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos Joonis 3.1. Presidendi kantselei hooned... 21

3 3 Joonis 3.2. Muuseumihooned Joonis 3.3. Soojussõlmed Joonis 3.4. DP planeeringuala Joonis 3.5. DP planeeringuala Joonis 4.1. Katlamaja Joonis 4.2. Katlad Joonis 5.1. Olemasoleva kaugküttevõrgu skeem Joonis 7.1. Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel 33 Joonis 8.1. Kondensaatkatla tööd iseloomustav graafik Joonis 8.2. Gaasimootoriga SEK-jaama ühikmaksumus sõltuvalt suurusest Tabelid Tabel 2.1. Valik statistilisi andmeid Tallinna linna sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta... 9 Tabel 2.2. Maagaasi aktsiis Eestis Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus Tabel 3.1. Presidendi kantselei soojustarbimine MWh Tabel 3.2. Jääkeldri soojustarbimine MWh Tabel 3.3. Mikkeli muuseumi soojustarbimine MWh Tabel 3.4. Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaali (Kadrioru kunstimuuseumi) soojustarbimine MWh Tabel 3.5. Kadrioru kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus Tabel 5.1. Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed Tabel 6.1. Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad Tabel 8.1. Sagedusmuundurite paigaldamise lihttasuvus Tabel 8.2. Vanade võrgulõikude rekonstrueerimise lihttasuvus Tabel 8.3. Eri olukordade näitajate võrdlustabel Tabel 8.4. Alternatiivide primaarenergia kasutus ja CO 2 heide Tabel 9.1. Soojuse käibemaksuta lõpptarbija hinnad, /MWh Tabel Kaugkütte rekonstrueerimise SWOT-analüüs Tabel Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava... 39

4 4 Sissejuhatus Käesoleva uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi Kadrioru kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks koostamist alustati aasta oktoobris. Arengukava aluseks olev uurimus-arendustöö aruande koostas OÜ Pilvero (kinnitanud Ülo Kask, volitatud soojusenergeetika insener V, kutsetunnistus nr ) Tallinna Kommunaalameti tellimusel aasta veebruariks. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rakenduskava meetme 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne tegevuse Soojusmajanduse arengukava koostamine vahenditest Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava üldine eesmärk oli koostada Kadrioru kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata selle kaugküttepiirkonna energiavarustuse ja küttesüsteemide jätkusuutlikkust. Arengukava peab aitama nii Tallinna Linnavolikogul ja Tallinna Linnavalitsusel kui ka kohalikul kogukonnal soojusmajandust efektiivsemalt planeerida ning määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Arengukavas antakse ülevaade arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse piirkonna soojusvarustussüsteemi osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutamise võimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud, hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust ja esitatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Töö tulemusena koostati arendusvariantide tehnilis-majanduslik analüüs (sh toodi välja soojuse hinnad pärast rekonstrueerimisi), pakuti soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava nende elluviimiseks. Töö olulisimad tulemused esitatakse peatükkides Arengukava koostasid Tallinna linna spetsialistid koostöös OÜ Pilvero töörühmaga, kuhu kuulusid Ülo Kask (volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr ), Siim Link (volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8, kutsetunnistuse nr ) ja Livia Kask (volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr ). Töö täitjad tänavad linnavalitsuse, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseumi spetsialiste abi eest lähteandmete saamisel. 1. Kokkuvõte Kadrioru kaugküttevõrk ei kuulu praegu Tallinna linna kaugküttepiirkonda, kuid see on soovitatav sinna lisada. Süsteemis on tarbijana neli hoonet, mis on võimaluste piires rekonstrueeritud. Kaugküttesüsteemi efektiivsus on olnud võrdlemisi väike seetõttu, et katlamaja töö ei olnud seadistatud tarbimisprofiili järgi. Pärast moduleeritava põleti paigaldamist on katlamaja kasutegur olnud üle 90%. Osa võrgulõikude omandiküsimus ei ole lahendatud. Samuti on soovitatav teha võrgu inventuur, st kaardistada võrgud koos kulgemistrajektooride, läbimõõtude, torutüüpidega jne ning koostada digitaalne võrguskeem. Praeguse kaugküttevõrgu kõige probleemsem koht on katlamaja ja hargnemissõlme 3 vahel olev peamagistraal, mis on üledimensioonitud ja on pärit võrgu ehitamise ajast. Selle võrgulõigu asendamine võimaldaks soojuskadusid kogu võrgus vähendada hinnanguliselt kuni poole võrra. Soovitatav on jätkata kaugküttega. Selleks tuleks esmalt korraldada kas konkurss süsteemi käitamise üleandmiseks või vähempakkumine soojuse ostmiseks. Kõige parem lahendus tarbijatele on see, kui AS Utilitas Tallinn ühendaks Kadrioru võrgu oma kaugküttevõrguga ja tarbijatele hakkaks kehtima ASi Utilitas Tallinn soojuse piirhind, mis on praegusest hinnast palju odavam.

5 5 2. Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad Harju maakond asub Põhja-Eestis. Maakond piirneb edelas Lääne maakonnaga, lõunas Rapla maakonnaga, kagus Järva maakonnaga ja idas Lääne-Viru maakonnaga. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Harjumaa koosseisu kuulub palju saari, suurimad neist on Naissaar ja Pakri saared 1. Harju maakonna administratiivkeskus on Eesti pealinn Tallinn (Joonis 2.1). Tallinn on rahvaarvult Eesti suurim ja pindalalt 131. omavalitsusüksus. 55% linna rahvastikust moodustavad eestlased ja 36,8% venelased. Ligi pool Eesti sisemajanduse koguproduktist toodetakse Tallinnas. Tähtsamad ettevõtlusvaldkonnad Tallinnas on hulgi- ja jaekaubandus, kutse-, teadus- ja tehnikategevus, ehitus, veondus ja laondus, haldus- ja abitegevused, kinnisvarahaldus, töötlev tööstus ning info ja side. Tuntumad firmad on aktsiaselts Tallinna Sadam, aktsiaselts Tallink Grupp, aktsiaselts Tallinna Lennujaam, BLRT Grupp aktsiaselts, Liviko aktsiaselts, aktsiaselts Norma, AS Glamox HE jt. Rahvusvahelistest ettevõtetest on Tallinnas esindatud näiteks Microsoft, Radisson, Ericsson, Skype, Siemens, Deutsche Bank, Lloyd s, SAS ja Lufthansa. 2 Joonis 2.1. Tallinna linna kaart Kadriorg on Tallinna asum, mis on tuntud eelkõige Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi järgi (Joonis 2.2). Kadriorgu võib pidada omanäoliseks arhitektuurimuuseumiks, mis on sümbioos eri kultuuride koosmõjust. Eesti-päraste puust agulilike üürimajade kõrval on uhked suvemõisad, mõjukate isikute suvemajad, venepärase arhitektuuriga lossiteenijate elamud ning loomulikult Kadrioru loss ja park koos eelmise sajandi kolmekümnendate aastate spordirajatistega. 2 Statistikaamet,

6 6 Joonis 2.2. Kadrioru piirkonna kaart Map data 2017 Google 500 m 2.1 Piirkonna iseloomustus seisuga elas Tallinna linnas inimest, mis moodustab maakonna elanikkonnast 73,5% (Tabel 2.1) 3. Tallinna linna elanikkonna soolisest ja vanuselisest koosseisust ja selle muutumisest annab pildi Joonis Statistikaamet, 4 Statistikaamet,

7 7 Joonis 2.3. Tallinna linna rahvastikupüramiid 1. jaanuari 2016 seisuga Asustustihedus on Tallinnas (2016) 2657,8 in/km² (Joonis 2.4) 5. Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu oli aastal 1098,72. 5 Statistikaamet,

8 Joonis 2.4. Tallinna linna asustustiheduse ruutkaart 1. jaanuari 2015 seisuga 8

9 9 Tabel 2.1. Valik statistilisi andmeid Tallinna linna sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta Rahvaarv, 1. jaanuar Elussünnid Surmad Sisseränne Väljaränne Ülalpeetavate määr 45,5 47,4 48,2 49,3 51,6 Demograafiline tööturusurveindeks 0,68 0,72 0,76 0,79 0,83 Kohalikud eelarved, tuhat eurot Põhitegevuse tulud kokku , , , ,9... füüsilise isiku tulumaks , , , ,7... Põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud kokku , , , ,2... üldised valitsemissektori teenused , , , ,6... majandus , , , ,7... vaba aeg, kultuur ja religioon , , , ,0... haridus , , , ,3... sotsiaalne kaitse , , , ,0... Toimetulekutoetused, eurot , , , ,1... Registreeritud töötud Äriühingud Müügitulu, miljonit eurot , , , Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 927,65 984, , ,72... Brutotulu saajad keskmiselt kuus Kasutusse lubatud eluruumide pind, m² mitteelamute suletud netopind, m² Üldhariduse päevaõpe Koolid Õpilased Üldkasutatavad rahvaraamatukogud lugejaid Kohaliku omavalitsuse võimekus Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks (KOV-indeks) näitab linna või valla võimete summat (nt kvantitatiivne võimekus ehk ressursid, süsteemi mitmekesisus, suhteline võimekus) ehk kohalike omavalitsuste üksuste potentsiaali midagi ära teha oktoobril 2014 avaldati kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks. Osaühingu Geomedia töö tulemusena on kohaliku omavalitsuse üksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu, mis hõlmab aastaid 6 Geomedia,

10 Kokku on näitajaid 29 ja nende põhjal on alates aastast võimalik analüüsida linnade ja valdade arengut. Iga KOV saab oma tulemusi võrrelda teiste linnade ja valdadega ja määrata selle põhjal oma arengu seisu, jälgida selle dünaamikat aastati ja vajaduse korral muuta arengustrateegiat muutmist aastal oli Tallinna linna võimekuse indeks 79,6, millega oldi tol ajal 226 omavalitsusüksuse hulgas 5. kohal 7 (Joonis 2.5). Joonis 2.5. Tallinna linna võimekuse indeks (2011. oldi 6. kohal) 7 Kahjuks ei ole varem Siseministeeriumi veebilehel asunud andmekogu enam leitav ja seda ilmselt ei täiendata iga aasta. 2.3 Pikaajaline eesmärk (sotsiaalmajanduse, elamumajanduse ja ettevõtluse arengusuunad) ning soojusmajanduse juhtimine KOVi tasandil Tallinna arengukava näeb ette järgmised linna arendamise prioriteedid ettevõtluse, sotsiaalmajanduse ja elamumajanduse lõikes: 1) Ettevõtluse, turismi ja tööhõive vallas on prioriteediks alustavatele ja loomeettevõtetele soodsa kasvukeskkonna loomine. Samuti on oluline ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine. Lühemaajaliselt on tähtis tööjõuressursi säilitamine ning selleks linnaelanikele ja ettevõtjatele mõeldud Tallinna abiprogrammide paindlik elluviimine. Nähakse ette ettevõtluse strukturaalsed muutused, mille eesmärk on suurendada produktiivsust ja saavutada suurem kasum. Linna ettevõtluspoliitika peab sellesuunalisi muutusi soodustama. 2) Sotsiaalse kaitse, tervise ja turvalisuse prioriteet on sotsiaaltoetuste süsteemi kohandamine vastavalt majandusoludele sarnaselt rakendunud Tallinna esimese ja teise abipaketiga. Jätkatakse munitsipaalehitust Teise elamuehitusprogrammiga, et abistada noori linna tööjõuturule sisenemisel ja kodu leidmisel. Efektiivsemaks ennetustööks riskirühmadega suurendatakse vajaduspõhiselt lastekaitsetöötajate arvu linnaosades ja avatakse mitu uut päevakeskust. Sotsiaalteenuste mahu suurendamiseks ehitatakse Iru hooldekodule uued korpused, aastal viiakse lõpule Tallinna Tugikeskus Juks Kadaka tee 153 hoone rekonstrueerimine, rekonstrueeritakse ja laiendatakse Tallinna Laste Turvakeskust ning Tallinna Perekeskust. 3) Kvaliteetsete ja lapsesõbralike elamualade arendamine kesklinna ärikvartalite läheduses võimaldab sulandada tööd ja igapäevast elu väiksemas ruumiühikus, hoida hea kutseoskusega tööjõudu ja peatada noorte ümberasumist Tallinna tagamaale. Muu hulgas tuleb Tallinna eri piirkondades luua võimalusi ka pere-, kaksik- ja ridaelamute ehitamiseks, et pakkuda linnas kodu loomise võimalust ka neile, kes eelistavad privaatsemat elukeskkonda. Kindlasti tuleb panustada linnaruumi kvaliteetsele tihendamisele kesklinna ja suurte kortermajade rajoonide vahevööndis. Elamuturu nõudluse puhul tuleb Eestis arvestada asjaolu, et vajadus uute elamispindade järele on jätkuvalt suur, kuivõrd Eestis on praegu elamispinda ühe inimese kohta ligikaudu kaks korda vähem kui arenenumates Euroopa riikides. Tallinna linnas kuulub energiamajandus, sealhulgas soojusmajanduse juhtimine, ühe abilinnapea vastutusalasse (jaanuaris 2017 Arvo Sarapuu). Tallinna Keskkonnaameti haldusalas tegutseb Tallinna Energiaagentuur. 7 Lisa 1, lk 28, 8 Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013 määrus nr 29 Tallinna arengukava

11 Kütuste tarbimine liigiti, GWh Kütuste tarbimise trend, GWh 11 Kadrioru kaugküttevõrk ei kuulu praegu Tallinna linna kaugküttepiirkonda. Arengukava koostamise ajal valmistas Tallinna linn ette kaugküttepiirkonna piiride muudatust, mis näeb ette ka kõnealuse piirkonna lisamist kaugküttepiirkonda. Kadrioru kaugküttevõrk ja katlamaja kuuluvad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, kes seda käitab ja müüb tarbijatele soojust. 2.4 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime Soojuse hind kaugküttetarbijatele on 60,39 /MWh (lisandub käibemaks). Kõik Kadrioru võrgupiirkonna tarbijad on riigieelarvelised asutused, st mitte äriettevõtted ega korteriühistud. Seega sõltub tarbijate maksevõime riigi eelarve võimalustest. Kui tulevikus liituvad olemasoleva kaugküttevõrguga arendatavad elamualad, siis moodustaks soojuse osa umbes 3% töötava elaniku keskmisest palgatöö sissetulekust, arvestades, et Tallinna töötajate keskmine brutotulu on üle 1000 kuus. Kui peres teenivad kaks inimest, siis on küttekulude osakaal pere eelarves veel väiksem, kuid üksikul pensionäril võib see moodustada olulise osa aastasest sissetulekust. Keskmise elaniku puhul ei tundu tasu aastase soojuse eest olevat väga suur, kuid elanike sissetulek võib asulast ja töökohast olenevalt olla väga erinev ning mõne inimese puhul võib tasu aastase soojuse eest olla ka märksa suurem. Võrreldes Euroopa Liidu 28 riigiga on Eestis majapidamiskulude osakaal alla ELi keskmise: Eestis keskmise sissetuleku korral ligi 18%, teistes ELi riikides 22% ning Eestis vähem kui 60% keskmisest sissetulekust teenivatel inimestel ligi 35% sissetulekust, teistes ELi riikides 41%. Euroopa võrdluses on positiivsena välja toodud korteriühistuid, mis on kortermajade majandamisel laialt levinud ning negatiivsena hoonete väga suurt energiakasutust ja suuri maksuvõlgu Võimalikud arengusuunad kütusetarbimises, kütuste hinna prognoosid Kütusetarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses Kütusetarbimine soojuse tootmiseks (katlamajades ja elektrijaamades) on ajavahemikul mõnevõrra vähenenud, jäädes 10,3 TWh ( GWh) piiresse aastal ja 14,7 TWh ( GWh) piiresse aastal aastal tarbiti kütuseid ca 24% vähem (primaarenergia järgi) kui aastal (Joonis 2.6), kuid arvesse tuleb võtta ka aasta sooja talve mõju aastal oleme jõudnud kütusetarbimises kriisiaegsele tasemele (aastad ) Kivisüsi Põlevkivi Turvas Puit Maagaas Vedelgaas Raske kütteõli Põlevkiviõli Kerge kütteõli Põlevkivi- ja biogaas Jäätmekütus Muu kütus Elektrienergia Energia kokku Linear (Energia kokku) 9 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember Eesti Arengufond, 2015.

12 12 Joonis 2.6. Soojuse tootmiseks kütuste tarbimine a GWh 10 Kerge kütteõli 4% Muu kütus 7% 2005 Kivisüsi 1% Põlevkivi 14% Põlevkiviõli 8% Raske kütteõli 1% Turvas 3% Puit 21% Maagaas 41% Joonis 2.7. Kütusetarbimise struktuur soojuse tootmiseks ja aastal Kui võrrelda soojuse tootmiseks tarbitud kütuste osakaalu aastatel 2005 ja 2015, siis võib täheldada päris suuri muutusi. Nimelt on viimastel aastatel tarbitud varasemast vähem kõiki fossiilseid kütuseid ja suurenenud on biokütuste tarbimine soojuse tootmiseks aastal lisandus ka üks uus energiaallikas jäätmekütus, mida põletatakse Iru Elektrijaama jäätmepõletusplokis (Joonis 2.7) 11. Kokkuvõttes võib kütuste tarbimisel Eestis täheldada allkirjeldatud suundumusi. 1. Kütuste kasutamine energia (elekter, soojus) tootmiseks on vähenenud ja eeldatavalt väheneb veelgi 12. Joonis 2.6 kujutab kütusetarbimise vähenemist soojuse tootmisel perioodil Joonis 2.8 esitab soojuse kasutuse muutuse stsenaariumid kuni aastani ja Joonis 2.9 elektri kasutamise muutuse stsenaariumid kuni aastani Elektritarbimine jääb pigem stabiilseks või kasvab õige pisut, soojusekasutus on languses igas sektoris. 2. Fossiilsete kütuste kasutus väheneb, suureneb taastuvate energiaallikate kasutamine energia muundamisel nii elektri kui ka soojuse tootmisel. Joonis 2.7 esitatud võrdlusel näeme, et kui aastal oli puitkütuste osakaal soojuse tootmisel 21%, siis aastal juba 39%. Huvitav, et turbakasutus ei ole sel ajavahemikul muutunud, olles stabiilselt 3%. 3. Jätkub puitkütuste katlamajade rajamine ja vanade fossiilkütuste katlamajade üleviimine puitkütustele (KIKi toetusmeetmed ja vastav määrus). 10 Statistikaameti Energeetika andmebaaside alusel, p 11 Eesti Statistika 12 ENMAK,

13 13 Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050 Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani Kütuste hinnaprognoosid Käesolevas töös käsitletakse vaid energeetikas kasutatavate vedelkütuste (ka maagaasi kui vedelkütustest sõltuva kütuse) ja hakkpuidu kui peamise kodumaise energeetilise kütuse hindu ja nende muutumise tendentse. Nafta ja maagaas Joonis 2.10 (vt ka Joonis 2.11 ja Joonis 2.12) esitab Maailmapanga prognoosi ühe olulisima kütuste globaalse hinnakujundaja, nafta lähima kümne aasta hinna muutuse (nafta hind dollarites barreli kohta). Joonis 2.13 esitab Maailmapanga hinnaprognoosi aastani 2020 teise olulise kütuse, maagaasi kohta, mis mingil määral sõltub nafta hinnast The World Bank,

14 $/bbl 14 Grude Oil Price Forecast Nominal US Dollars Real 2010 US Dollars Joonis Nafta hinna prognoos aastani Allikas: Maailmapank, okt 2015 (1 bbl = 159 l) Joonis Nafta hinna muutus novembrist 2015 veebruarini 2016 Allikas: trends.php Joonis Nafta hinna muutus aprillist 2016 septembrini 2016 Allikas:

15 $/mmbtu $/MWh Gaasi hinna prognoos $/mmbtu $/MWh Joonis Maagaasi hinna prognoos aastani Allikas: Maailmapank, okt 2015 Siinjuures tuleb silmas pidada, et Maailmapanga hinnad on prognoosi kohaselt alati madalamad kui kütuse hind konkreetses riigis, kuna prognoositav hind ei sisalda riiklikke makse (nt aktsiis). Kokkuvõttes võib öelda, et maagaasi hind jääb nii Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kui ka Maailmapanga prognoosides reaalhindades samaks nagu on praegu, nominaalhindades on täheldatav ca 1,5%-line kasv aastas. See on aga pigem tingitud inflatsiooni kasvuprognoosist. Võttes arvesse eelöeldut, võib Statistikaameti avaldatud hinnastatistika alusel konstrueerida Eestile kohalduva riikliku maagaasi hinnaprognoosi (vt Joonis 2.14). Joonis 2.14 esitatud maagaasi hind ei sisalda käibemaksu. Maagaasi hind ja aastal on Eesti keskmine, aasta hind on tegelikult 8 kuu keskmine ja saadud Statistikaameti lühiajastatistikast, mis hõlmab kütuste hinda vaid energiaettevõtetes. Arvestades Eesti kütuseaktsiisipoliitikat (Tabel 2.2), tõuseb tulevikus nii maagaasi kui ka kerge kütteõli hind aasta alguse naftahind, sellega seoses maagaasi hindki, on aga langenud juba alla 30 USA dollari barrelilt ning paljud analüütikud arvavad, et see niipea kuigivõrd ei tõuse, olevat veel langusruumigi. See näitab, et tegelikke naftahindu pikaks ajaks prognoosida on üsna tänamatu. Tabel 2.2. Maagaasi aktsiis Eestis Tähtaeg /1000 m 3 Kuni ,14 Alates ,77 Alates ,52

16 EUR/MWh 16 Maagaasi hinna prognoos (nominaal) Joonis Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta Euroopa Liidus, sh Eestis, on kliimapoliitika raames pikaajaline suund võtta energiamajanduses ja transpordis kasutusele taastuvad energiaallikad. See tähendab ka seda, et suureneb biokütuste osakaal Eesti energiabilansis. Teine oluline mõjur on viimasel ajal muutunud poliitiline olukord, kus EL soovib suurendada kohalike energiaallikate (sh tahkete biokütuste) kasutuselevõtmist energiamajanduses, et vähendada sõltuvust Venemaalt tarnitavast maagaasist. Viimati nimetatud suund võib taas laiendada turba kui kohaliku küttematerjali kasutamist (kuigi ELi mõistes on see fossiilne ehk taastumatu kütus). Iseasi on see, kas turba kasutuselevõtmiseks biokütuste kõrval ka mingeid toetusi pakutakse. Puitkütused Kui osa eksperte arvab, et nafta hind jääb madalaks pikemaks ajaks, siis PIRA Energy Groupi asutaja Gary Ross seda arvamust ei jaga. Tema hinnangul jõuab nafta hind kindlasti lähema viie aasta jooksul taas 100 dollarini barreli eest 15. Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega) aasta teises kvartalis oli keskmine nafta hind 16 esimese kvartaliga võrreldes 19,5% kallim (Joonis 2.15). Jätkunud on nii dollari kui ka küttepuidu kerge kallinemine. Kvartaliga on dollar euro suhtes kallinenud ligi 1% 17 ning küttepuit on odavnenud 0,6% 18, mis mõlemad tõstavad puidu konkurentsivõimet nafta hinna suhtes. Võttes arvesse eeltoodut, on puidu konkurentsivõime nafta suhtes aasta teises kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga kasvanud enam kui viiendiku (21%). Aastaga on puidu konkurentsivõime nafta hinna suhtes langenud ligi 27% Äripäev, Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädalahindade alusel 17 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädalahindade alusel 18 Arvutatud kuude aritmeetilise keskmise hinnana 19

17 /m3 17 Joonis Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0,136 t naftat võrdub 0,136 toe (tonne of oil equivalent); 1 t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikad: nafta hind puiduhind KEM hinnastatistika) 20. Tabel 2.3 esitatakse viimase viie aasta keskmised puitkütuste hinnad ja Joonis 2.16 soojusettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos aastani Segapuudest ja raiejäätmetest valmistatud hakkpuidu aasta keskmiseks kütteväärtuseks on võetud 0,75 MWh/pm 3 (suhtelise niiskuse 45% juures) 21. Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus 22 Puitkütuse liik Küttepuud /tm 24,17 25,57 23,81 26,74 25,10 Hakkpuit /pm³ 12,97 15,84 12,42 11,58 11,23 Hakkpuit /MWh 17,29 21,12 16,26 15,44 14, Puiduhakke hinnaprognoos, /pm³ Joonis Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos Joonis 2.16 on esitatud Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu keskmised hinnad aastatel (2015. a kohta on 8 kuu keskmine hind) ja hinnaprognoos kuni aastani ja aasta kõrgem hind oli tingitud peamiselt hakkpuidu laialdasest kasutusest põlevkiviga 20 KEM Keskühistu Eramets 21 Puitkütus. Ü. Kask, P. Muiste, V. Vares. EBÜ, Statistikaamet, tabel KE08 /

18 18 koospõletamisel Balti Elektrijaamas. Osa hinnatõusu oli põhjustatud ilmselt ka ažiotaažist puitkütuste turul. Lähiajal võib peale inflatsiooni mõnevõrra tõsta puitkütuse hinda ka nende kasutuse suurenemine seoses vedelkütuse ja gaasikatelde üleviimisega puitkütustele (kuigi aasta lõpu vedelkütuse ja gaasi hinnad seda eriti ei motiveeri). Teine tegur, mis võib hinnatõusu põhjustada, on Narva Elektrijaamad OÜ kavatsus hakata taas põletama põlevkivi koos biokütustega (peamiselt puitkütuseid). Proovitakse ilmselt ka jäätmete (jäätmekütuse) koospõletamist. Teisena kasutatakse kodumaistest biokütustest üha laialdasemalt puidugraanuleid. Nende hind suure tõenäosusega lähiajal järsult ei suurene. Puidugraanulid on maailmas vabalt kaubeldavad ja ei ole põhjust prognoosida nende olulist hinnamuutust. Eestis on viimasel ajal puidugraanulite hind pigem stabiliseerunud ja olenevalt asukohast, kogusest ja kvaliteedist saab neid osta hinnaga /t (big-bag ehk 1 m 3 kott) või /t puhurautoga kohaletoimetamisega. Loomulikult esineb tarnijast olenevalt ka veidi kõrgemaid hindu. 2.6 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika Järgnevalt refereeritakse dokumendis Eesti energiamajandus esitatud üldeesmärke ja visiooni ning soojusmajanduse ja elamumajanduse käsitlust. Eesti energiamajanduse üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Eesti energiamajanduse pikaajaline visioon aastaks 2050 on kirjeldatud ENMAK 2030 (Energiamajanduse arengukava 2030) eelnõus. Alljärgnev tekst on väljavõte eelnõust seisuga 24. Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse rahuldamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris. Energiasektoris tehtud investeeringud on kaasa toonud kohalike fossiilsete primaarkütuste kasutamise efektiivsuse kahekordistumise, võrreldes praeguse tasemega. Euroopa Liidu energia teekaardis 2050 sätestatud eesmärkide järgi on süsinikdioksiidi heitmete tase energiasektoris vähenenud enam kui 80% (võrreldes aasta tasemega). Väljakujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmismaht võimaldab vajaduse korral katta kuni kolmandiku Eesti gaasitarbimisest. Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline tagamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Samal ajal kui kulud biomassile, elektrile ja mootorikütustele (mootoribensiin ja diislikütus) suurenesid, vähenesid lõpptarbijate kulud kaugküttesoojusele ning fossiilsetele katlakütustele aastal oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest madalaima energiasõltuvusmääraga. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti energiamajandus on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ning on mitme indikaatori alusel ELi liikmesriikide hulgas esimeste seas 25. Energiamajanduse keskkonnamõjud olid aastatel mõlemasuunalised. Positiivsetest mõjudest saab välja tuua taastuvate ja kütusevabade energiaallikate osakaalu suurenemise primaarenergia tarbimises võrreldes fossiilkütustega. Negatiivne on kasvuhoonegaaside suurenenud heide ning atmosfääri peenosakeste PM2.5 suurenenud keskmine sisaldus suuremate linnade välisõhus ja sellega eeldatavalt kaasnev negatiivne tervisemõju. Eesti koht maailma energianõukogu (World Energy Council) koostatavas energia jätkusuutlikkuse indeksi pingereas on langenud. Soojusmajanduse põhilised lahendamist vajavad probleemid on soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamine (täiendavate investeerimis- ja tegevustoetuste vajaduse vähendamine) ning kodumaiste ja taastuvate kütuste osakaalu suurendamine soojuse tootmisel. Soojuse tootmine vähenes aastal nii katlamajades (langus 8% võrreldes aastaga) kui ka lõpptarbijate 23 Eesti Arengufondi aruanne, Tallinn ENMAK 2030 eelnõu ( ) alusel 25 Võrreldavad andmed aasta kohta polnud analüüsi ajal (nov 2015) kättesaadavaks tehtud

19 19 lokaalsetes katelseadmetes (langus 10% võrreldes aastaga). Sealjuures suurenes kaugküttesoojuse tootmisel biomassi kasutamise osakaal 38%ni (langus 13% võrreldes aastaga) ning maagaasi osakaal vähenes 42%ni protsendini (langus 6% võrreldes aastaga). Lähiaastatel väheneb maagaasi osakaal kaugküttes veelgi tulenevalt biomassile ülemineku jätkuvast suundumusest. Kaugküttesoojuse hinnatõus on odavamate kütuste kasutuselevõtu abil peatunud, kuid soojuse tarbimise vähenemise tõttu suureneb tarbija jaoks võrguteenuse osa. Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üks hinnatõusu leevendav lahendus soojuse ühistuline tootmine kohalikest ressurssidest. Elamumajanduses on valdkondlikud probleemid elamufondi väike energiatõhusus ning sisekliima standardile mittevastavus. Mitmesuguste uuringute tulemusena on selgunud, et elanikel puudub ilma lisatoetuseta majanduslik motivatsioon kestlikuks ja energiatõhusaks rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerida on vaja nii korter- kui ka väikeelamuid. Selleks, et nende rekonstrueerimist hoogustada, on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas. Perioodil on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot aastas. Varasemad uuringud on tõestanud, et riigipoolne hoonete rekonstrueerimise toetamine panustab majanduskasvu. Hoonete rekonstrueerimise eesmärk ei ole mitte ainult energiatõhususe saavutamine, vaid ka tööjõu tootlikkuse kasv, parema sisekliima tõttu tervena elatud aastate kasv ja majanduskasv. Energiaühistuline tegevus on kogukondlik ühistegevus, mille peamine eesmärk on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja/või soojust. Eesti Arengufondi poolt ellu kutsutud energiaühistute programmi ülesanne oli aidata vähendada lõpptarbijate kulusid, luua parem elukeskkond ning motiveerida uusi ettevõtlusvorme ja kaasata investeeringuid. Energiaühistute loomiseks Eestis on oluline panustada teavitus- ja nõustamistegevusse (sh piloteerimisse) ning koondada ja analüüsida vajalikke alusandmeid. Programmi raames tehtud analüüsid näitavad, et energiaühistutel on Eestis potentsiaali eelkõige korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütteprobleemide lahendamisel. Kaasnev ühiskondlik kasu avaldub maksutulu suurenemise ning küttekulude ja tervisemõjude vähenemise näol. Eesti Arengufondi aruande 26 koostamise ajal oli Eestis ühistulise energiatootmisega võimalik alustada äriühinguna. Ühistulise tegevuse hoogustamiseks on otstarbekas muuta õigusakte nii, et äriühingute kõrval oleks ka teistel ühinguvormidel vabamad võimalused energiat toota, edastada ja müüa. Energiaühistute ökosüsteem on loodud, energiaühistulise tegevuse hoogustamiseks ning potentsiaali rakendamiseks on vaja jätkata teavitustegevustega ja luua toetusprogrammid. Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu 27 eesmärk on tagada direktiivi ülevõtmine ja luua tingimused riigi aasta energia lõpptarbimise eesmärgi täitmiseks. Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõul on ka hulk olulisi valdkondlikke eesmärke ja ülesandeid: suunata energiatarbimisega seotud toodete, teenuste ja hoonete hankimisel tähelepanu kogu olelusringi kulude vähendamisele vastukaaluks seni peamisele hankekriteeriumile odavaimale soetusmaksumusele; suunata lõpptarbijaid ise palju ulatuslikumalt enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma. Selle saavutamiseks võimaldatakse lõpptarbijatele tasuta ja kerge ligipääs oma tarbimisandmetele ning juurutatakse arukaid ja täpsemaid arvestisüsteeme (nutiarvesteid), kus see on kulutõhus ja teostatav; arendada energiateenuste turgu, mis on energiamajanduse korralduse seaduse tulemusliku rakendamise ning üldiste eesmärkide saavutamise eeldus. Selleks tuleb korraldada teabe levitamist (energiatõhususe infopäevadel, infokeskkondades jne) kõikide turuosaliste vahel, et ületada võimalikke turutõrkeid ning vähendada investeeringute riske. Energiateenuste turu arendamise koosseisus edendatakse nende rahastute kasutamist, mis on eraldatud energiatõhususe suurendamiseks ELi struktuurivahenditest. Energiatõhususe rahastamisele pööravad aina enam tähelepanu ka Euroopa investeerimispank ja muud Euroopa finantseerimisasutused. Visioonis soojusmajanduse valdkonna arenguks aastani on sätestatud, et soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja meetmed peavad lähtuma eesmärgist, et 26 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember Eesti Arengufond,

20 20 soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Soojust toodetakse enamasti kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest. Valdkonnas lahendamist vajavad probleemid: märkimisväärne osa kaugküttesüsteemidest on üledimensioonitud ja tehniliselt vananenud; demograafilise olukorra muutusest ning mikrotootmistehnoloogiate kiirest arengust tulenevalt on paljude kaugküttepiirkondade kestlik areng küsitav, vaja on välja selgitada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja nende põhjal jätkusuutlikud kaugküttepiirkonnad. Leida tuleb lahendus piirkondadele, mille kaugküttesüsteemid ei ole kestlikud kas tehnilise seisundi või soojuse kõrge hinna tõttu; kaugküttevaldkonda reguleerivad õigusaktid ei motiveeri ettevõtteid investeerima energiatõhusasse tootmisesse. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus (43 mln -> ~ 6,1 mln /a); Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine (27,5 mln -> ~ 3,9 mln /a); Soojusmajanduse arengukava koostamine (0,5 mln -> ~ 0,07 mln /a); Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel (7 mln -> ~ 1 mln /a). ÜF meetme 4.3 Suurema energia- ja ressursisäästu saavutamine ettevõtetes tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (109 mln -> ~15,6 mln /a). Kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu on Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi taasesitatud seisuga Seaduseelnõuga taotletavad põhilised muudatused on alljärgnevad. Soojuse müümisel tarbijale võib soojusettevõtja rakendada kas ühe- või kahetariifset müügihinda. Ühetariifne müügihind arvutatakse soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike kogukulude alusel. Kahetariifne müügihind koosneb püsitasust ja muutuvtasust ning need arvutatakse püsikulude ja muutuvkulude alusel. Kolm kuud enne kahetariifse hinna rakendamist peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel püsi- ja muutuvtasude kujunemise põhimõtted, mida tuleb rakendada võrgupiirkonna kõikidele tarbijatele võrdväärsetel tingimustel. Võrgupiirkonnas, kus soojuse kaalutud keskmine müügihind ei ületa kehtestatud referentshinda, ei pea soojusenergia hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama. Määruse Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused võttis majandus- ja taristuminister vastu 6. jaanuaril ja see jõustus 11. jaanuaril Alljärgnevalt on esitatud selle määruse kaks olulist paragrahvi, millega peab iga toetuse taotleja arvestama. 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. (2) Toetuse andmise tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. (3) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgmise meetme väljundnäitaja saavutamisse: 1) renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes megavattides; 2) renoveeritud või uue soojustorustiku (mõeldud kaugküttetorustikku) pikkus kilomeetrites; 3) arvestuslik CO 2 vähenemine aastas. 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse -s 2 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele: 28 ENMAK 2030 eelnõu ( ) alusel 29 Eelnõude infosüsteem. Kaugkütteseaduse muutmise seadus

21 1) soojustorustiku renoveerimine; 2) soojuse tootmise seadme renoveerimine; 3) uue kaugküttesüsteemi rajamine Järeldused ja kokkuvõte Käsitletud dokumentide olulisemad järeldused, mis kehtivad nii kogu riigile kui ka igale omavalitsusele: soojuse tootmine ja tarbimine vähenevad jätkuvalt. Langustrend on pikaajaline. Peamine asjaolu on elamumajanduses tehtavad renoveerimistööd ja uute energiasäästlike hoonete rajamine; kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomassi) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama; energiavarustussüsteemide tööst tulenevad keskkonnamõjud peavad jätkuvalt vähenema; soojusvarustussüsteemide efektiivsus on paranenud ja peab jätkuvalt kasvama; tulevikus võib käivituda energia ühistuline tootmine (energiaühistud), milleks on enne vaja kohendada seadusi ja muid õigusakte. Arvestades eeltoodud suundumustega, on soovitatav, kus vähegi tehnilis-majanduslikult võimalik, renoveerida ja arendada kohalikke taastuvaid energiaallikaid kasutavaid kaugküttesüsteeme, parandades ka piirkonna keskkonnaseisundit. Kaugküttesüsteem võimaldab seda teha paremini kui paljud tihedalt paigaldatud lokaalsed soojusallikad, mis kasutavad energiaallikana põlevloodusvarasid. Kui lokaalsetes soojusvarustussüsteemides kasutatakse mittepõlevaid taastuvaid energiaallikaid (päikeseenergia, tuuleenergia, keskkonnasoojus soojuspumpade vahendusel), võib eelistada neid, kui neist toodetud soojus on odavam kui kaugküttesüsteemis müüdud soojus. Kohalikud omavalitsused ja soojusettevõtjad ei tohiks unustada, et enne kaugküttesüsteeme renoveerima asumist tuleks korraldada soojuse ostu konkurss (vt kaugkütteseadus, 14 1 Soojuse ostu korraldus ; vastu võetud RT I 2003, 25, 154, jõustumine ; kehtiv redaktsioon alates ). 3. Olemasolevad soojustarbijad Kadrioru kaugküttevõrgus on aasta lõpu seisuga neli soojustarbijat (hoonet): 1) presidendi kantselei (A. Weizenbergi tn 39), vt Joonis 3.1a; 2) jääkelder (A. Weizenbergi tn 30), vt Joonis 3.1b; 3) Mikkeli muuseum (A. Weizenbergi tn 28), vt Joonis 3.2a; 4) Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum (Kadrioru kunstimuuseum, A. Weizenbergi tn 37), vt Joonis 3.2b. a) Presidendi kantselei b) Jääkelder Joonis 3.1. Presidendi kantselei hooned

22 22 a) Mikkeli muuseum b) Kadrioru kunstimuuseum Joonis 3.2. Muuseumihooned aasta septembris loobus kaugküttest asutuse Kadrioru Park administratiivhoone (A. Weizenbergi tn 26). Tarbevett soojendab kaugküttesoojusega ainult presidendi kantselei. Hooneid köetakse ka suvel. Soojustarbijad on varustatud soojussõlmede ja soojusarvestitega (vt ka Joonis 3.3). a) Mikkeli muuseumi soojussõlm b) Kadrioru kunstimuuseumi segamissõlm c) Jääkeldri soojussõlm d) Presidendi kantselei soojussõlm Joonis 3.3. Soojussõlmed Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaali (Kadrioru kunstimuuseum) täisautomaatne soojussõlm asub B-hoones (endine teenijate maja) ja see renoveeriti Sooja tarbevett ei tehta soojussõlmes. Kunstimuuseumi kinnistul asuvad (ja neid köetakse) kaks väiksemat hoonet ja lossihoone. Mikkeli muuseumis on oma soojussõlm, kütte ja ventilatsiooni plaatsoojusvahetiga (vastavalt kw). Sooja tarbevee saamiseks on elektriboiler. Hoone renoveeriti aastal. Jääkeldri soojussõlm rajati aastal. Paigaldatud on kaks segamissõlme nii küttele kui ka ventilatsioonile, mis töötavad aasta läbi, et vältida ruumide niiskumist. Presidendi kantselei soojussõlm on aastast 1996 (enne oli seal kivisöeküttel lokaalkatlamaja), selles asuvad kütte ja sooja tarbevee soojusvahetid. Kogu hoone ei ole keskküttel, paigaldatud on elektriküttekehad. Osal hoonel on sundventilatsioonisüsteem elektrikalorifeeridega. Ülevaatuse päeval ( ) oli siseneva vee temperatuur 80 C (kõigis soojussõlmedes sama pealevoolu temperatuur) ja väljuva vee temperatuur 45 C. Lossi veekasutus on m 3 kuus, millest sooja vee osakaal on

23 23 hinnanguliselt 15 20%. Kui kogu loss oleks keskküttel, võiks kaugküttekoormus suureneda hinnanguliselt ühe kolmandiku võrra. Eri tarbijate aasta normaalaastale üle viimata soojuse tarbimisest kuude kaupa annavad ülevaate Tabel 3.1 Tabel 3.4. Hoonete soojuse tarbimise kokkuvõte on esitatud allpool Tabel 3.5. Tuumiktarbijateks võib pidada Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaali ja presidendi kantseleid.

24 24 Tabel 3.1. Presidendi kantselei soojustarbimine MWh Presidendi kantselei Jaan. Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Kokku ,9 47,2 41,2 33,7 23,7 7,9 5,6 6,4 11,5 31,3 36,6 44, ,0 41,8 44,2 26,2 14,0 7,8 7,1 8,7 13,2 32,0 48,7 42,0 343 Tabel 3.2. Jääkeldri soojustarbimine MWh Jääkelder Jaan. Veeb r Märts April l Mai Juun i Juuli Aug Sep t Okt Nov Det s Kokku ,4 9,1 8,3 6,6 4,3 2,0 1,5 1,4 2,6 8,1 7,4 10, ,5 8,7 9,1 5,7 2,8 2,1 1,3 2,0 5,3 6,7 10,1 8,1 74 Tabel 3.3. Mikkeli muuseumi soojustarbimine MWh Mikkeli muuseum Jaan. Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Kokku ,00 8,00 6,00 3,00 1,00 2,00 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 3, ,00 8,00 8,00 2,00 1,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3,00 7,00 9,00 50 Tabel 3.4. Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaali (Kadrioru kunstimuuseumi) soojustarbimine MWh Kadrioru Jaan. Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept kunstimuuseum Okt Nov Dets Kokku ,00 49,00 45,00 37,00 25,00 21,00 18,00 17,00 24,00 34,00 40,00 43, ,00 53,00 55,00 38,00 14,00 13,00 14,00 22,00 28,00 40,00 50,00 54,00 460

25 25 Tabel 3.5. Kadrioru kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus Aadress Presidendi kantselei A. Weizenbergi tn 39 Jääkelder A. Weizenbergi tn 30 Mikkeli muuseum A. Weizenbergi tn 28 Kadrioru kunstimuuseum A. Weizenbergi tn 37 Kadrioru Park Soe vesi Kokku A. Weizenbergi tn 26 A. Weizenbergi tn 39 Köetav pind m Aasta Reaalaasta tarbimine MWh Normaalaasta tarbimine MWh Normaalaasta eritarbimine köetava pinna kohta kwh/(m 2 a)

26 Potentsiaalsed soojustarbijad ja tarbimise muutus Kadrioru võrgupiirkonnaga liituvaid potentsiaalseid uusi tarbijaid teadaolevalt ei ole. Säilinud on torustik katlamajast asutuse Kadrioru Park administratiivhooneni, mida tänapäeval köetakse lokaalse maagaasil töötava katlaga. Soodsa soojuse hinna korral on võimalik see hoone uuesti kaugküttevõrguga ühendada. Kui vaadelda võimalust ühendada Kadrioru võrgupiirkonna tarbijad kas ASi Utilitas Tallinn kaugküttevõrguga või Adven Eesti ASi katlamajaga (varustab praegu ainult Kumu), siis on otstarbekas arvesse võtta ka lähema piirkonna detailplaneeringuid. Piirkonnas asuvad ka kaks Tallinna linna hallatavat objekti: praegu lasteaiaks rekonstrueeritav endine koolihoone L. Koidula 23 kinnistul; Kadrioru staadion Roheline aas 24 kinnistul. Lasteaia arvutusliku energiamärgise (EHRis) põhjal on hinnanguline kaugküttevajadus aastas 152 MWh. Hinnanguline soojusvõimsus 80 kw. Praegu on planeeritud hoonesse gaasiküte, kuid selle saab asendada kaugküttega. Kadrioru staadioni kinnistu kohta on algatatud detailplaneering DP Detailplaneering on algatatud aastal 2006 ja aruande koostamise ajal ei olnud detailplaneering sellises staadiumis, et oleks võimalik välja lugeda, mida maa-alale planeeritakse. Praeguse seisuga on soojustarbija ainult staadionihoone, mis on gaasiküttel. Gaasitarbimine ja soojusvajadus ei ole arengukava koostajatele teada. Hoone kasutusotstarbena on märgitud Muu spordihoone. Puudub energiamärgis, mille põhjal oleks võimalik hinnata soojusvajadust. Detailplaneering DP on menetluses ning selle kohaselt on plaanis ehitada 3 kolmekorruselist kortermaja kinnistutele Mäekalda 23, 25 ja 27 (vt ka Joonis 3.4). Hinnanguline majade soojusvajadus kütteks ja tarbevee soojendamiseks on 230 MWh/a ja hinnanguline maksimaalne soojusvõimsus 115 kw. Joonis 3.4. DP planeeringuala Detailplaneering DP hõlmab järgmisi kinnistuid ja tegevusi: L. Koidula tn 38 / Roheline aas 13 tennisehalli rekonstrueerimine; L. Koidula tn 21 ja 21a jäähalli rekonstrueerimine (jäähalli asemel on lõbustuspark, kuid see võidakse asendada ka muu hoonega); Mäekalda 14 tenniseväljakute teenindushoone ehitamine; Koidula tn 34a kasvuhoone ja kohviku ehitamine.

27 27 Detailplaneeringusse hõlmatud majade hinnanguline soojusvajadus kütteks ja tarbevee soojendamiseks on 352 MWh/a ja hinnanguline maksimaalne soojusvõimsus 176 kw. Joonis 3.5. DP planeeringuala Kuna ehitus- ja rekonstrueerimisprojekte ei ole, siis on soojuse tarbimise ja koormuste hinnangud ligikaudsed. Kadrioru kaugküttepiirkonna neli tarbijat on võimaluste piires rekonstrueeritud. Seega saab piirkonna tarbimise muutus tuleneda ainult uute tarbijate lisandumisest. Olemasolevad hooned on muinsuskaitse all ja nende täielik rekonstrueerimine (nt välisseinte soojustamine) on komplitseeritud või välistatud. 4. Katlamaja Katlamaja kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (RKAS), vt ka Joonis 4.1. Kütusena kasutatakse maagaasi. Katlamajal on olemas kehtiv välisõhu saasteluba. Joonis 4.1. Katlamaja Konteinerkatlamaja on paigaldatud jääkeldri taha ja see töötab aastast Sermet Oy toodetud konteinerisse on paigaldatud kaks Soome firma Höyrytys OY katelt Vapor AKU (á 0,8 MW), mis on valmistatud aastal Ühele katlale paigaldati a lõpus uus moduleerival režiimil töötav põleti Baltur TBG 80LX ME ( kw). Teisel katlal on vana põleti Oilon GKP-106.1H 0,5 1,6 MW aastast Katlaid ja põleteid iseloomustab Joonis 4.2.

28 28 a) Oiloni põletiga katel b) Moduleeritava Balturi põletiga katel Joonis 4.2. Katlad Oiloni põleti on astmelise reguleerimisega: kaks astet, kuni 0,5 ja 1,6 MW. Balturi põleti reguleerimisvahemikuks on seadistatud 0,2 0,55 MW. Varasematel aastatel oli katlamaja aasta keskmine kasutegur 68% juures, kuid pärast põleti vahetust tõusis kasutegur üle 92,6% (2016. aasta novembri ja detsembri keskmine). Kõiki hooneid varustatakse sooja kütteveega vajaduse korral aasta läbi (ka suvel). Katlamaja temperatuurigraafik on talvel 80/60 C ja suvel 60/50 C. Rõhku hoitakse väljuval liinil üldiselt kuni 3 baari, vajaduse korral rohkem. Külastuspäeval, 7. detsembril 2016 oli katlast väljuva vee temperatuur 85 C, tagastuva vee temperatuur 72 C ja rõhk pealevoolul 2,5 baari. Välisõhu temperatuur oli 0 C juures. Katlamajast väljastatavat soojust on mõõdetud alates kevadest Katlamajas on veepehmendusseade. Trassipumbad ehk võrgupumbad (Teknos LPR , H = 20 m, Q = 5 l/s, P = 2,2 kw (4,5A, 380 VAC)) on sagedusmuunduriteta. Katlamaja elektri erikulu tarbitud soojuse kohta on suhteliselt suur (vt ka ptk 6). Trassipump asendada sisseehitatud sagedusmuunduriga pumba vastu. Hinnanguline maksumus on 700 eurot (lisandub käibemaks). 5. Kaugküttevõrk ja kaugküttepiirkond Torustiku kogupikkuseks on hinnatud kuni 408 m. Info torustike kohta on kaootiline võrgu konfiguratsioon on kokku pandud puslena eri institutsioonide eri aegadel koostatud võrgulõikude jooniste alusel. Täpne torustike teostusjoonis kogu võrgu kohta puudub. Kaugküttevõrk vajab inventuuri, digialuse koostamist ja võrkude kandmist digialusele (pikkused, läbimõõdud, toru liik). Olemasolevatest hinnangulistest torustikulõikude teadaolevatest pikkustest ja läbimõõtudest annab ülevaate Tabel 5.1. Tabel 5.1. Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed Võrgulõik Tingläbimõõt DN Pikkus Nimetus mm m Märkus KM HS1 DN150 13,5 Betoonkanalis, a HS1 Mikkeli muuseum DN32 7 Kanalis, a HS1 jääkelder DN50 48 Eelisoleeritud toru, a HS1 HS2 DN Kanalis, a HS2 HS3 DN Kanalis, a HS3 kunstimuuseum DN80 6 Kanalis, a HS3 presidendi kantselei DN Eelisoleeritud toru, a Kokku 408 Kõige problemaatilisem lõik on katlamajast kuni hargnemissõlmeni 3. Torustiku tingläbimõõt on DN150, mis on (arvestades tarbimismahtusid) liiga suur. Suuremat läbimõõtu kui DN100 ei ole otstarbekas rakendada. Praeguse tarbimise juures on optimaalne läbimõõt isegi DN80. Samuti on

29 29 üledimensioonitud hargnemissõlme 3 ja presidendi kantselei vaheline lõik, mille läbimõõt võiks tarbimisandmetel olla hinnanguliselt DN50. Siiski on nüüdisaegsete eelisoleeritud torude korral läbimõõdust tulenev üleliigne soojuskadu suhteliselt väike, võrreldes vana halva isolatsiooniga nõukogudeaegse torustikuga. Siiski sõltuvad soojuskaod ka paigalduse kvaliteedist, mille kohta info puudub. Kaugküttevõrgu põhiandmed: kogupikkus: 408 m, millest eelisoleeritud toru 288 m; veemaht: 7,2 m 3 ; kaalutud keskmine diameeter: 98,7 mm. Hargnemissõlme 3 ja presidendi kantselei vaheline lõik on presidendi kantselei oma, kunstimuuseumi lõigud pole arvel ning puuduvad ka ehitusdokumendid. Olemasoleva võrgu skeemi kujutab Joonis 5.1.

30 Joonis 5.1. Olemasoleva kaugküttevõrgu skeem KM katlamaja, JK jääkelder, MK Mikkeli muuseum, KK Kadrioru kunstimuuseum, PK presidendi kantselei, KP Kadrioru Park. 30

31 31 6. Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Katlamaja, kaugküttevõrgu ja -süsteemi iseloomulikest soojustehnilistest näitajatest ja indikaatoritest annab ülevaate Tabel 6.1. Tabel 6.1. Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad Näitaja Normaalaasta/ keskmine Ühik Tarbitud kütus naturaalühikutes, maagaas m 3 Tarbitud kütus energiana, maagaas MWh Tarbitud kütused energiana MWh Katlamajast väljastatud soojus MWh Katlamaja aasta keskmine kasutegur 73,7 90 % Tarbimine, küte MWh Tarbimine, soe vesi MWh Tarbimine kokku MWh Võrgukadu kokku MWh Suhteline võrgukadu kokku 21,1 19,7 % Võrgu torustike kogupikkus m Võrgu erisoojuskadu W/m Ühendatud tarbimistihedus kwh/(a*m) Kaalutud keskmine diameeter, küttevõrk 98,7 98,7 98,7 mm Erikoormuse karakteristik K kwh/(a*mm*m ) Soojustarbimise tihedus kwh/(a*m 2 ) Soojuse ülekandejõudlus 0,91 0,91 0,91 kw/m Kaugkütte kasutegur 58,2 72,3 % Elektri eritarve väljastatud soojuse kohta 33,2 30,2 31,7 kwh/mwh Veevahetuse kordarv aastas 4,3 7,3 5,8 1/a Suhteline võrgukadu on suurusjärgus ~ 20%. Võrdluseks a andmete põhjal on Tallinna, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Valga, Kärdla ja Rapla kaugküttevõrkude suhteline kadu vahemikus 14 18%. 31 Kadrioru võrgu eripäraks võib pidada hoonete suvist kütmist. Sel ajal tarbitakse soojust suhteliselt vähe ja see suurendab kadude osakaalu. Samuti on peamagistraal üledimensioonitud. Konkurentsiameti soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtete järgi on lubatav suhteline võrgukadu alates aastast mitte üle 15%. Kõnealusel juhul ei kuulu võrgud soojusettevõtjale. Suhteline võrgukadu sõltub mitmest näitajast: soojuse ülekandejõudlus, kütteperioodi kestus (hooajaline või kogu aasta), kaugküttevõrgu temperatuurigraafik, kaugküttetorustiku isolatsiooni seisukord. 31 AS Utilitas Tallinn. Soojusvõrkude kaod

32 32 Ühendatud tarbimistihedus on suhteliselt hea 2485 kwh/(a*m). Haapsalu, Keila, Jõgeva ja Valga tarbimistihedus on hinnanguliselt vahemikus , Kärdlas 1164 ja Raplas 1662 kwh/(a*m). 32 Erikoormuse karakteristik K näitab soojustarbimise (kwh/a) suhet võrgupikkuse (m) ja keskmise diameetri (mm) korrutisse ehk seda, kui optimaalselt on võrk konfigureeritud lähtuvalt soojuse tarbimisest. Aastane soojustarve arvestab soojustarbimist, kaugküttevõrgu summaarne pikkus arvestab tarbijate hajutatust ehk kaugust katlamajast ning kaalutud keskmine diameeter kaugküttevõrgu dimensioneeritust (st kui sobivalt on valitud torude läbimõõdud ülekantavate soojushulkade jaoks). Dimensioneerituse all mõeldakse optimaalse diameetriga torude paigaldamist tarbijate soojuskoormusest lähtudes. Mida suurem on tarbimine sama võrgukonfiguratsiooni juures, seda suurem ehk parem on erikoormuse karakteristik. Ja vastupidi, mida pikemad on võrgud ja mida suurema läbimõõduga on torud, seda väiksem ehk halvem on erikoormuse karakteristik sama tarbimismahu juures. Optimaalsete diameetritega kaugküttevõrkude korral võib öelda, et mida väiksem on see karakteristik, seda kaugemal on tarbija(d) katlamajast ning vastupidi, mida suurem on karakteristik, seda lähemal on tarbija(d). Kui kaugküttevõrgu torude läbimõõdud on optimaalsed, alates kaugküttevõrgu erikoormuse karakteristiku väärtustest kwh/(a*mm*m), on võrgu hinnakomponendi ja tarbija soojuse hinna muutused suhteliselt väikesed erikoormuse karakteristiku suurenemise suunas ja väärtusest 20 kwh/(a*mm*m) allpool on muutused märgatavalt suuremad, st soojuse hind tarbijale on eriti tundlik võrgu hinnakomponendi suhtes. 33 Kadrioru võrgu korral on erikoormuse karakteristiku väärtus 25 kwh/(a*mm*m). Erikoormuse karakteristik on suhteliselt väike ja võrgust tulenev soojuse hinna komponent on olulise tähtsusega lõpphinnas. Soojustarbimise tihedus näitab tarbitava soojuse kogust kaugküttepiirkonna hinnangulise pindala kohta. Pindala on määratud kaardilt. Euroopas kaugkütet kui kütmisviisi üldjuhul ei rakendata, kui see näitaja on alla 50 kwh/(a*m 2 ). Kadrioru võrgu korral on see näitaja 70 kwh/(a*m 2 ). Soojuse ülekandejõudlus näitab tarbijate tarbimiskoormuse suhet võrgu pikkusesse. Üldjuhul loetakse minimaalseks 1 kw/m ja optimaalseks 2 kw/m. Kadrioru võrgu korral on see näitaja 0,91 kw/m. Kaugkütte kasutegur on pärast põleti vahetamist 72,3%. Konkurentsiameti kasutatavate katlamaja kasuteguri ja suhteliste võrgukadude järgi ei tohiks kaugkütte kasutegur Kadrioru võrgu korral olla alla 72%. Elektri eritarve tarbitud soojuse kohta on suurusjärgus 32 kwh/mwh kohta. Väiksemate ja paremate kaugküttevõrkude korral on see näitaja 5 6, enamasti suurusjärgus Kadrioru võrgu korral on see näitaja keskmisest kolm korda suurem. Veevahetuse kordarv aastas on suurusjärgus 6 1/a. Soomes on see näitaja 0,9 1,1, Eestis 3 4. Veemõõtja on Mikkeli muuseumi ja katlamaja peale ühine. Mikkeli muuseumi igakuiseks vee tarbimiseks on hinnatud 2 m 3 kuus. Kuna katlamaja vee tarbimine on hinnatud kaudselt, siis on see näitaja ligikaudne. Soovitatav on katlamajas tarbitav vesi eraldi mõõta. 7. Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafik olemasoleva olukorra kohta on esitatud Joonis Utilitas. Soojusvõrkude kaod S. Link. Eesti väikeasulate kaugkütte tehnilis-majanduslik põhjendatus. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, K. Ingermann. Kaugkütte soojuskaod. Keskkonnatehnika 2012 (3),

33 Võimsus, kw Tarbijad+võrk TIPUKOORMUS Küte+soe vesi Soe vesi BAASKOORMUS Aeg, h Joonis 7.1. Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel aasta andmete alusel on normaalaastal tarbimisjärgne maksimaalne katlamaja soojuskoormus koos võrgukaoga 399 kw. Soojuskoormusgraafikul on tarbevee soojendamise võimsus näidatud keskmisena. Baaskoormuseks võib lugeda kuni 200 kw. Katlamajja on paigaldatud kaks 800 kw maagaasikatelt. Katlamaja on üledimensioonitud ja vaja on ainult ühte katelt, mis töötab enamiku ajast alla 25% koormusel. Katelde üledimensioonitus on olnud ka katlamaja eelmainitud suhteliselt väikese kasuteguri põhjuseks. Pärast ühe katla varustamist moduleeritava põletiga on katlamaja kasutegur kasvanud. Enam ei ole vaja katelt sageli sisse või välja lülitada. 8. Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang Praegu kaugküttevõrguga ühendatud hoonete individuaalküttele üleminek ei ole võimalik arhitektuursetel, muinsuskaitselistel ja miljööväärtuslikel põhjustel. Arenguvõimalusena vaadeldakse kaugküttesüsteemiga jätkamise põhimõttelisi (institutsionaalseid) lahendusi: 1) alternatiiv 1 kaugküttesüsteem ühendatakse Adven Eesti ASi Kumu katlamajaga; 2) alternatiiv 2 kaugküttesüsteem ühendatakse ASi Utilitas Tallinn käitatava Tallinna linna kaugküttevõrguga (Tallinna kaugküttevõrk kuulub aktsiaseltsile Tallinna Soojus, mille omanikuks on 100% Tallinna linn); 3) alternatiiv 3 kuulutatakse välja vähempakkumine soojuse ostmiseks kaugküttesüsteemi; 4) alternatiiv 4 RKAS jätkab olemasoleva süsteemi käitamist. 8.1 Alternatiiv 1 Adven Eesti AS Adven Eesti ASi katlamaja asub Kumu hoones ja Adven Eesti AS varustab praeguse lepingu kohaselt Kumu soojusega aastani Katlamajas on kaks gaasikatelt (1,6 ja 2,0 MW). Kumu on paigaldanud lisaks soojuspumbad. Praegu töötab katlamaja alakoormusega (suvel alla 100 MWh/k ja talvel ~150 MWh/k) ja võimsusest piisaks Kadrioru kaugküttesüsteemi tarbijate varustamiseks. Küsimus on võrgu ehitamise otstarbekuses. Adven Eesti ASi sõnul maksab ühendamine neile eurot (lisandub käibemaks), mis on tarbimismahtusid arvestades ebaotstarbekas investeering. Samuti ei ole teada, kas Adven Eesti AS jätkab pärast aastat Kumu varustamist soojusega. Seega kokkuvõttes ei ole Adven Eesti AS huvitatud Kadrioru kaugküttesüsteemi ühendama Kumu katlamajaga. 8.2 Alternatiiv 2 AS Utilitas Tallinn AS Utilitas Tallinn kaaluks Kadrioru kaugküttepiirkonna ühendamist Tallinna kaugküttevõrguga, kui ka Kumu hakkaks kaugkütet tarbima. Isegi eeldatavad olemasolevad ja detailplaneeringutega lisanduvad tarbijad ei ole piisava tarbimismahuga, et seda piirkonda kaugküttevõrguga ühendada.

34 34 Praeguse tarbimismahu juures ei tasu ühendamine ära. Tarbijad on suhteliselt väikese tarbimismahuga ja asuvad hajutatult. Kuna tegemist on Kadrioru pargiga, siis ei saa ka eeldada, et parki ehitatakse majasid ja asustustihedus suureneks. Piirkonda saaks Tallinna linna kaugküttevõrguga ühendada kas Lasnamäelt või Gonsiori tänavalt. Sõltuvalt ühendamiskohast on hinnanguline investeeringumaksumus vahemikus eurot (lisandub käibemaks). Ühenduse võrgukadu on samas suurusjärgus olemasoleva võrgu aastase soojuskaoga. Kõike seda arvestades ei pea AS Utilitas Tallinn piirkonna ühendamist linna kaugküttevõrguga ilma Kumu lisandumiseta perspektiivikaks. AS Utilitas Tallinn, kelle soojuse piirhind aasta jaanuaris oli 49,96 /MWh (59,95 /MWh koos käibemaksuga), on nõus praeguse Kadrioru kaugküttevõrgu tarbijatele (ka uutele liituvatele) kehtestama sama soojuse hinna nagu suures Tallinna kaugküttevõrgus. 8.3 Alternatiiv 3 vähempakkumuse korraldamine Kadrioru kaugküttesüsteemi soojuse ostmiseks võib korraldada vähempakkumuse kahel viisil: 1) vähempakkumine süsteemi käitamiseks ja soojuse müügiks. Vara maha ei müüda; 2) vähempakkumine süsteemi käitamiseks ja soojuse müügiks koos vara müümisega uuele käitajale. 8.4 RKAS jätkab katlamaja käitamist Selle variandi puhul käsitletakse meetmeid, mida on soovitatav rakendada, et muuta süsteem efektiivsemaks Ringluspumpadele sagedusmuundurite paigaldamine Sagedusmuundurite hinnanguline maksumus on 700 eurot (lisandub käibemaks). Hinnanguline lihttasuvusaeg jääb ühe aasta piiresse, vt ka Tabel 8.1. Tabel 8.1. Sagedusmuundurite paigaldamise lihttasuvus Investeering 700 Investeeringu eluiga 10 a Elektri tarbimine enne 32 MWh/a Elektri tarbimine pärast 20 /MWh Elektri kokkuhoid 12 MWh/a Elektri hind 91 /MWh Rahaline kokkuhoid 1106 /a Lihttasuvusaeg 0,6 a Hinnanguline CO 2 kokkuhoid 11 t/a Vanade võrgulõikude rekonstrueerimine Vanade võrgulõikude rekonstrueerimise hinnanguline maksumus on eurot (käibemaksuta). Põhiline osa vanast torustikust on üledimensioonitud peamagistraal, kuid siiski on lihttasuvusaeg suhteliselt pikk alla 30 a, vt ka Tabel 8.2. Tabel 8.2. Vanade võrgulõikude rekonstrueerimise lihttasuvus Investeering Investeeringu eluiga 10 a Torustiku eluiga 50 a Soojuskaod enne 248 MWh/a Soojuskaod pärast 114 /MWh Maagaasi kokkuhoid 149 MWh/a Maagaasi maksumus 27 /MWh Rahaline kokkuhoid 4020 /a Lihttasuvusaeg 24,9 a Hinnanguline CO 2 kokkuhoid 32 t/a.

35 Kondensaatkatla paigaldamine Kondensaatkatelde korral on võimalik kasutada suitsugaasides sisalduva veeauru kondenseerumisel vabanevat soojust. Kondensaatkatla kasutegur sõltub peale- ja tagasivoolutemperatuuridest ja need omakorda sõltuvad peaasjalikult hoone soojuskadudest ja ilmast, vt ka Joonis 8.1. Mida madalamat küttegraafikut on võimalik hoida, seda efektiivsemalt kondensaatkatel töötab. Joonis 8.1. Kondensaatkatla tööd iseloomustav graafik 35 Kondensaatkatla paigaldamist on otstarbekas hinnata pärast kütteperioodi, kui uue moduleeritava põletiga on kogu kütteperiood töötatud. Oluline on jälgida kevadet ja sügist, kus soojuse vajadus on väiksem. Kui katla vahetamise plaan muutub realistlikuks, siis enne katla asendamist tuleb lähtuvalt kaugkütteseadusest korraldada soojuse ostu konkurss Veemõõtja paigaldamine Veekulumõõtja paigaldamise maksumus on kuni 50 eurot, millele lisandub käibemaks. Selle paigaldamine aitab jälgida ja seirata katlamaja veekulu. Praegu arvestatakse Mikkeli muuseumi ja katlamaja tarbitavat vett ühe arvestiga ja seega kummagi tegelikku veekasutust eraldi hinnata ei saa Soojuse ja elektri koostootmisjaam (SEK) Kuigi on maagaasil koostootmisjaama rajamise huvilisi, siis kõnealusel juhul võib kogemuste põhjal 36 öelda, et see ei ole majanduslikult otstarbekas: 1) kütuseks on maagaas, mille primaarenergia maksumus on üle 27 /MWh; 2) rajada tuleks elektrivõrguga liitumine (suhteliselt kallis) ja läbi võrgu müües lisanduvad võrgutasud. Hoonetevahelise paralleelvõrgu rajamine ei ole otstarbekas ja tõenäoliselt ei anta selleks ka luba; 3) puudub piisav suvine soojuskoormus ja tarbimine on suhteliselt väike; 4) väikeste koostootmisjaamade ühikinvesteering on suhteliselt kallis, vt ka Joonis Energieagentur NRW. 36 A. Rosin, S. Link, I. Drovtar. Energia lokaalse tootmise analüüs büroohoonele, Osa III. Tallinna Tehnikaülikool / RKAS, 2013.

36 36 Joonis 8.2. Gaasimootoriga SEK-jaama ühikmaksumus sõltuvalt suurusest Olemasoleva olukorra ja RKASi käitamise jätkamise võrdlus Omavahel saab võrrelda olemasolevat olukorda ja olukorda, kus RKAS jätkab soojusvarustussüsteemi käitajana (alternatiiv 4). Energiakasutust ja heitmeid mõjutavate meetmetena vaadeldakse vanade võrgulõikude asendamist uutega ja sagedusmuundurite paigaldamist võrgupumpadele. Eelkirjeldatud olukordade tehnilistest andmetest annab ülevaate Tabel 8.3. Tabel 8.3. Eri olukordade näitajate võrdlustabel Näitaja Normaalaasta Alternatiiv 4 Ühik Kütus Maagaas Maagaas Sagedusmuundurite maksumus 700 Kaugküttevõrgu maksumus rekonstrueerimise Maksumus kokku Tarbitud kütus naturaalühikutes, maagaas m 3 Tarbitud kütus energiana, maagaas MWh Tarbitud kütused energiana MWh Katlamajast väljastatud soojus MWh Katlamaja aasta keskmine kasutegur % Tarbimine kokku MWh Võrgukadu kokku MWh Suhteline võrgukadu kokku 19,7 10,1 % Võrgu torustike kogupikkus m Võrgu erisoojuskadu W/m Ühendatud tarbimistihedus kwh/m Kaalutud keskmine diameeter, küttevõrk 98,7 84,8 mm Erikoormuse karakteristik K kwh/(mm*m) Soojustarbimise tihedus kwh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 0,91 0,91 kw/m Kaugkütte kasutegur % 37 BHKW Kendaten Arbeitsgemeinschaft für sparsamen und umweltfreundlichen Energieverbrauch e.v, Energiereferat der Stadt Frankfurt.