2. PowerPoint Töö alustamine Slide Layout Mallide kasutamine (Design Template) Slaidi tausta muutmine (background)...

Transcription

1 1. Sisukrd 2. PwerPint 2 3. Töö alustamine Failiperatsinid Slaidi parameetrid Tööriistaribad (PwerPint 2003) Erinevad vaated tööks esitlusega Slide Layut 7 5. Mallide kasutamine (Design Template) Slaidi tausta muutmine (backgrund) Slaidi värviskeem (clr scheme) Esitluse kujundamine Teksti kujundamine jnlaud Graafikavahendid Nõuandeid graafikavahendite kasutamiseks Animatsinid Slaidivahetusefektid Kasutajaplsete animatsinide defineerimine Muud asjad Heli ja Vide Peidetud slaidid Interaktiivsus Ajakntrlli (Timings) kasutamine Masterid Esitluse printimine 27

2 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 2. PwerPint PwerPint n Micrsft Office paketti kuuluv esitlustarkvara, mis n mõeldud esineja abivahendiks, aga samuti ka kilele ning paberile trükitavate aga ka tse arvutiekraanil esitatavate materjalide lmiseks. Kgu inf jagatakse erinevatele lehtedele, mida nimetatakse slaidideks. Kõiki slaide saab välja trükkida ning neid saab ekraanil slaidiseeriana esitada (ekraanil seejuures suure hulga visuaalsete aga ka heliefektidega). Mõni kirjeldatud peratsinidest võib sõltuvalt kasutatavast versinist erineda siinkirjeldatust ma valikute plest. Hetkel n kõige enam kasutatavad versinid PwerPint 2000, PwerPint XP ning PwerPint Samas n lemas ka uuem versin 2007 ja khati kasutatakse ka varasemaid versine. Siinjuures peab arvestama asjaluga, et reeglina iga uuem versin saab mõne varasema versiniga ldud tööst krrektselt aru, kuid mitte vastupidi. PwerPint 2003 ja varasemad versinid suudavad üksteise ldud faile avada suuremate prbleemideta. Kui kasutatud n uuema versiniga lisandunud madusi, siis ei pruugi näiteks kõik animatsinid timida nii nagu kasutaja svis, aga faili avamisea reeglina prbleeme ei le. Kuna Office 2007 puhul n luliselt muudetud nii failide salvestamise tüüpi, kui ka töökeskknda ennast ning lisandunud n ka uusi võimalusi (mis küll enamiku kasutajate seisukhast väga lulised ei le), siis peab faili salvestamisel kindlasti määrama mis versiniga svitakse faili hiljem avada. Kui esmakrdselt prgrammi PwerPint 2007 avate, panete kindlasti tähele, et kasutajaliides n muutunud. Akna ülaservas n käskude jaks uue struktuuriga käsukgum, mida nimetatakse Lindiks ning menüüd kui sellised puuduvad. Olulised erinevused n ka tööharjumustes. Kui üritada tsida vahendeid harjumuspärastest khtadest, siis esialgu võib lla see keeruline. PwerPint 2007 PwerPint

3 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 3. Töö alustamine PwerPint i käivitades n võimalused järgnevad: PwerPint 2007 PwerPint 2003 AutCntent Wizard laseb meil määrata slaidiseeria pealkirja, teema ja iselmu ning lb siis valmis töö (inglisekeelse lmulikult), mida meil ma vajaduste järgi parandada tuleb (tekst asendada, pildid lisada). Template pakub välja valmiskujundatud visuaalsed põhja ma slaidiseeriale. Blank Presentatin laseb alustada tühjast khast, puhta lehega. Kuigi viimase krral n kõige rhkem tööd, n tulemus ilmselt kõige isikupärasem, kuna autrile n jäetud praktiliselt vabad käed. Open an Existing Presentatin avab töötlemiseks varem salvestatud esitluse. Kindlasti tasub uurida ka Office Online võimalusi. Sealt leiab valmis põhjasid, mida prgrammiga kaasas ei le. 3.1 Failiperatsinid Uue dkumendi alustamine. Ctrl+N Töö lõpetamine aktiivse dkumendiga. Ctrl+F4 Töö lõpetamine PwerPintiga. ALT+F4 Dkumendi salvestamine. Ctrl+S Salvestatud dkumendi avamine. Ctrl+O Lisaks saab faile kpeerida või muuta nende asukhta. 3

4 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi Selleks tuleb kas Open või SaveAs aknas kasutada klahvikmbinatsine analgiliselt tööga märgistatud tekstiga. Ctrl klahvi all hidmine võimaldab samaaegselt mitme faili märgistamist. N: selleks, et muuta faili asukhta tuleks minna faili nimele, vajutada Ctrl+X. Seejärel minna sihtkhta ja vajutada Ctrl+V Ctrl+X Lõika välja Ctrl+C Kpeeri Ctrl+V Aseta 3.2 Slaidi parameetrid Nagu tekstitöötluses lehekülje parameetreid, saab esitlustarkvaras määrata slaidi mõõtmeid jms. Selleks n File menüüs käsk Page Setup (PwerPint ( 2003) või Leht Design /Pa PageSetup (PwerPint 2007) Slaidide mõõtmed n määratavad mitmete standardite järgi, näiteks: On-screen Shw slaidide suurus vastavalt arvutiekraanile. A4 slaidide suurus vastavuses A4 paberile. 35 mm slides slaidide suurus vastavalt 35 mm filmile. Custm kasutaja määratav suurus. Orientatsini saab määrata eraldi slaidide jaks (Slides) ja kava, märkmelehtede jms. jaks (Ntes, Handuts & Outline). 3.3 Tööriistaribad (PwerPint 2003) 4

5 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi Tööriistaribal levate nuppude kasutamiseks tuleb viia hiire viit nupule ja vajutada hiire vasakplset klahvi. Tööriistaribasid saab ekraanile tuua ja välja lülitada. Selleks tuleb valida View/Tlbars. Ekraanil levad tööriistaribad n tähistatud. Teistkrdne valik lülitab selle ekraanilt välja. Kiirem võimalus svitud tööriistariba ekraanile tmiseks või välja lülitamiseks n kasutada kiirmenüüd. Selleks tuleb viia hiire viit mõnele ekraanil levale tööriistaribale ja vajutada hiire paremplset klahvi. Ekraanil levad tööriistaribad n tähistatud linnukesega. Teistkrdne valik lülitab nad ekraanilt välja. Valimiseks võib kasutada nii hiire vasakplset kui ka paremplset klahvi. 3.4 Erinevad vaated tööks esitlusega Et leks mugav kõiki vajalikke peratsine sritada, saab kasutada mitmeid erinevaid esitluse vaatamise režiime. Nende vahetamiseks n valikud View menüüs, ning tavaliselt ekraani all servas väikeste iknide kujul. Outline või Slide režiimi valik n paigutatud ekraani vasakusse serva. 5

6 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi PwerPint 2007 PwerPint 2003 Režiimide valik PwerPint 2007 PwerPint 2003 Slides slaidide vaatamiseks ükshaaval. Mugav slaidide kujundamiseks, parandamiseks. Outline esitluse vaatlemiseks/töötlemiseks kava kujul. Mugav esitluse struktuuri krrastamiseks. Sarnane Wrd i analgilisele režiimile. Slide Srter paljude slaidide krraga vaatlemiseks. Selles vaates n näiteks väga mugav slaide ringi paigutada. Ntes Pages slaidi vaatlemine, ks võimalusega talle alla lisateksti kirjutada (näiteks repliike, mida svite vastava slaidi näitamise ajal kasutada). Slide Shw esitluse näitamiseks arvuti ekraanil, kõik autri tööks vajalikud vahendid katatakse ekraanilt ja kgu pind kasutatakse esitluse jaks. Master laseb määrata, millised kujunduselemendid peavad lema kõigil slaididel (näiteks firma lg). Clr/Grayscale slaidide näitamine mustvalgelt/värviliselt (et näha kuidas näeks väljatrükk laserprinteril) 6

7 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 4. Slide Layut Valides Blank Presentatin i või ka mõne valmis leva põhja, tuleb valida Slide Layut ehk slaidi kujundus. Sama n vaja teha iga krd uue slaidi lisamisel. Sõltuvalt Slaidi lisamise viisist pakub prgramm küll ise ka välja slaidi kujunduse, aga autmaatselt pakutav ei pruugi lla kõige tstarbekam. Slaidi kujundus peaks lema võimalikult lähedane sellele millisena tulemust svitakse näha või millist inft slaidile lisada. NB! Kui slaidi kujundust luliselt muuta, võib lõhkuda sideme e Masteritega, ning slaid ei allu enam autmaatsetele muudatustele. PwerPint 2007 PwerPint 2003 Enamkasutatavad kujundused n: slaid pealkirjadega, sbib näiteks kgu esitluse esimeseks slaidiks. Võib lla setud eraldi Masteriga (Title Master) slaid pealkirja ja leteluga. slaid pealkirja ja kahe leteluga. 7

8 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi slaid pealkirja ja tabeliga. slaid pealkirja, letelu ja diagrammiga. slaid pealkirja, letelu ja lõikepildiga (clip art i pildiga). slaid pealkirja ja tühja ruumiga. tühi slaid. Peale sbiva kujunduse valimist ilmub esitlusse uus slaid, millel nimetatud bjektide khal n tekst: Click t add Text mis tähendab, et tekstil hiirega klõpsates saab sisestada svitud elemendi määratud khta. NB! Kui tegemist n teksti sisestamisega sega siis n sageli tstarbekam kasutada Outline režiimi. Aste Kõrgemale Aste madalamale Outline režiimi n tstarbekas kasutada nii tekstina infrmatsini sisestamisel kui redigeerimisel. Samuti ka siis, kui Outline tekst tuuakse üle mõnest teisest prgrammist. <Tab> Klaviatuurilt astme muutmiseks madalamale <Shift>+<Tab> Klaviatuurilt astme muutmiseks kõrgemale Sageli n materjal, millest svitakse esitlust luua kirjas dc failis. Siis n võimalik laade paika pannes teha selgeks juba ka infrmatsin, mida svitakse esitlusse üle tuua. Kui tekst n sbival kujul, saab PwerPint'is lihtsalt dc faili avada, jagada inf sbival kujul slaididele ning määrata kujundus. 8

9 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi Ka selleks tegevuseks n kõige tstarbekam kasutada Outline režiimi. 9

10 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 5. Mallide kasutamine (Design Template) Lihtsaim mdus n kasutada valmis kujundust. Sea saab valida töö alustamisel, aga svi krral n valikut võimalik muuta ka töö käigus ja ka svi khaselt ümber teha. Tulemuslikuks tööks firma sümblika kasutamisel tasub mõelda ma malli lmisele. Sageli annab krralikult timiva malli lemaslu (kus n määratud nii kujundus kui animatsinid) luline ajavõit esitluste lmisel. PwerPint TaskBar-ilt Slide Design PwerPint 2007 lindilt Design Meil n valida hulga näidiste seast (lisaks saab malle Office Online-st). Valitud mall mistatakse kõikidele slaididele, kui eelnevalt ei le mõnda slaidi sedavõrd muudetud, et knkreetsele slaidile jäetakse uudetud kuju. 5.1 Slaidi tausta muutmine (backgrund) NB! Valitud taustast saab lahti vaid juhul, kui asendame ta teisega, näiteks taustaga Blank Presentatin (taust tegelikult puudub). 10

11 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi PwerPint 2007 PwerPint 2003 Tausta saab katta sbiva värvi, mustri või tekstuuriga. Kõige lihtsam n vajutada taustal hiire paremplset klahvi ja valida Backgrund. Oluline n jälgida et hiire viit ei asetse mõne bjekti peal. Sel juhul võib avanevast valikust Backgrund puududa Saame valida, kas valitud taust mistatakse kõigile slaididele (nupp Aplly t All) või ainult aktiivsele slaidile (nupp Apply). Valida saab: Shaded varjutatud, sujuva üleminekuga tn-tnilt või ühelt värvilt teisele. Patterned mustriga, saab valida ka mustri jnte ja punktide värvi (fregrund) ja tagaplaani (backgrund). Textured tekstuuriga, puidu, marmri või mõne muu pinna imitatsin. Picture taustaks mingi pilt, näiteks ft. Other Clr mingi valitud värv. 11

12 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 5.2 Slaidi värviskeem (clr scheme) PwerPint 2007 PwerPint 2003 Slaidi värviskeem (clr scheme) määrab, milliseid värve kasutatakse vaikimisi erinevate bjektide (näiteks varjude jms.) jaks. Office 2003 Slide Clr Scheme asub Taskbaril Office 2007 puhul n valikud lindil Design Olulisemad värvid n: Backgrund tausta värv Shadws varjude värv Fills jnistatavate bjektide täitevärv Text & Lines teksti ja jnte värv Title Text slaidi pealkirja värv Muudatuste tegemiseks tuleb valida Edit Clr Schemes.. (Pwerpint 2003) Defineerida uus skeem või muuta lemaslevat (Pwerpint 2007) PwerPint 2007 PwerPint

13 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 6. Esitluse kujundamine Lihtsaimate vahendite hulka kuuluvad teksti kujundamise ja graafikavahendid. Lisaks kuulub siia ka elementide paigutus ja suurus. Asukha muutmiseks tuleb bjektil hiirega klõpsatada ja siis teda ümbritsevast märgistusraamist kinni võttes ta teise khta lhistada. Suuruse muutmiseks tuleb märgistusraamil levatest kntrllpunktidest hiirega vedada. 6.1 Teksti kujundamine Teksti kujundamise põhivahendid n samad, mis enamikes tekstitöötlusprgrammides, kättesaadavad peamiselt: Frmat menüüst või tööriistaribalt Frmating (PwerPint 2003) Ribalt Hme (PwerPint 2007) NB! Oluline n tsustada enne muudatuste tegemist, kas svitakse muudatust sisse viia kgu esitluses samaväärsetele elementidele või muuta ainult knkreetset slaidi. Kui muudatused viiakse sisse ühel slaidil, siis ei allu see slaid enam Üldistele muudatustele. Seega n tstarbekas selliseid muudatusi teha peale seda, kui terve esitluse jaks terviklikud asjad n tehtud. Valitavad asjad n: kirjatüüp (fnt), täpplendid (bullets), jndamine (alignment), reavahe (line spacing) jms. 13

14 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi PwerPint 2003 Reavahe Täppletelu Numeratsin Taane Kirjatüüp Tähekõrgus (umbes 3,5 pt=1 mm) Jndamisrežiimid Allajnitud kiri Kaldkiri Pakskiri Teksti värvus PwerPint 2007 Muudatused kehtestatakse tervele tekstielemendile, kui ta n tervenisti märgitud, ehk ümbritsetud märkimisjnega: Kui tekstikursr vilgub mõne sõna peal, siis muudetakse vaid selle sõna välimust. märgitud tekstielemendi sujuvaks suuremaks/väiksemaks muutmiseks. märgitud tekstisa värvi muutmiseks. Kui pakutavatest värvidest väheks jääb, tuleb valida Other Clr ning avanevast dialgiaknast leida meelepärasem tn. PwerPint 2003 krral saab teksti värvi muuta dialgiaknast. ka Frmat/Fnt Fnt peale avanevast 14

15 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 6.2 jnlaud Jnlaual saab muuta lõigu vasakplset ja paremplset serva, kehtestada lõigule psitiivset ja negatiivset taandrida ja seada tabulaatreid. Jnlaua kasutamiseks tuleb ta tuua ekraanile valides View/Ruler. Tegemist n pöörduva valikuga. Kui valida sama käsk teistkrdselt, siis lülitatakse jnlaud ekraanilt välja. A B C Jnlaua vasakul servas (A) saab valida kasutatava tabulaatri tüübi või lõigu servade asukha Lõigu esimese rea vasak äär Lõigu read, peale esimese Kgu lõigu vasak äär Tabulaatri tüüp Seatud tabulaatrite kasutamiseks tuleb kasutada <Tab> klahvi klaviatuuril. Vajutus <Tab >klahvile viib kursri ks temale järgneva tekstiga seatud tabulaatri alla. Vasakut äärt jndav tabulaatr. Asetab teksti esimese märgi tabulaatri khale ja kirjutab ülejäänud sellest paremale. Tsentreeriv tabulaatr. Asetab teksti võrdselt mõlemale ple tabulaatrit. Tabulaatri all hitakse sõnade keskkht. 15

16 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi Paremat äärt jndav tabulaatr. Asetab teksti esimese sümbli tabulatsini märgi khale ja kirjutab järgnevad sümblid eelmisi vasakule nihutades samale khale (kuni järgmise tabulatsini valikuni, kuni veeru servani, kuni lehe vasakplse servani või kui vastu tuleb teine tekst, hakatakse teksti kirjutama uuesti paremale ple). Kmakhta jndav tabulaatr. Hiab seatud tabulaatri all kmakha. Siinkhal tuleb teada, mis n määratud kasutataval arvutil kmakha eraldajaks. Tabulaatrite seadmiseks (B) tuleb valida svitud tüüp, viia hiire viit jnlaua alumisele äärele ja vajutada hiire vasakplset klahvi. Kuni ei le ühtegi tabulaatrit seatud, kehtib vaikimisi tabulatsin. Seadmise järel eemaldatakse kõik seatud tabulaatrist eespl levad vaikimisi tabulaatrid Kui tabulaatr sutub vales khas levaks, saab teda jnlaual nihutada. Kui n sv eemaldada, tuleb tabulaatr jnlaualt ära tõmmata. Lõigu või kgu dkumendi parema ääre asetuse muutmine timub jnlaua valge sa paremplses servas (C). 6.3 Graafikavahendid PwerPint i graafikavahendid n sarnased kõigile Micrsft Office paketti kuuluvatele prgrammidele. Alati ei le tstarbekas iga kujundit ise lma hakata. Sageli n valmis kujundeid lemas AutShapes valikus PwerPint Tööriistariba Drawing Nupud vasakult paremale: Draw vastava menüü avamiseks (selles bjektide pööramise, järjekrra muutmise jms. käsud; bjektide selekteerimise tööriist; märgitud bjekti pööramiseks; Autshapes valmiskujundite lisamiseks; sirgete jnistamiseks; nlte jnistamiseks; ristkülikute jnistamiseks; ellipsite jnistamiseks; tekstibjektide lmiseks; WrdArt (MS Office kunstilise teksti abiprgramm) bjekti lisamiseks; märgitud bjekti täitmiseks värvi ja/või mustriga või tekstuuriga; 16

17 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi märgitud bjekti jnevärvi määramiseks; märgitud tekstibjekti teksti värvi muutmiseks; märgitud bjekti jnepaksuse määramiseks; märgitud bjekti jnetüübi määramiseks; märgitud jnele nletste lisamiseks/eemaldamiseks; märgitud bjektile varju lisamiseks/eemaldamiseks; 3D efektide lisamiseks. PwerPint 2007 Hme Kasutamine ja tähendus n sarnased PwerPint 2003 le. Vahendite asukht n lihtsalt erinev. Puudub ka eraldi valik Draw. Kõik asjad n valitavad lindilt Hme 6.4 Nõuandeid graafikavahendite kasutamiseks Tpeltklõps hiirega bjekti peal avab enamasti knkreetse bjekti muutmise võimalused. PwerPint eraldi aknas PwerPint 2007 Lindil Drawing Tls Sirgjn. 17

18 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi Võimaldab sirgjne kandmist lehele. Jne tsas võivad lla ka nled. Neid saab lisada ka hiljem. Kasutamiseks tuleb viia hiire viit khta, millest svitakse jne tõmbamist alustada, vedada hiire vasakplset klahvi all hides viit khta, kus svitakse jn lõpetada ja vabastada hiire klahv. Hides vedamise ajal all <Shift> klahvi, saab tõmmata jnt ainult ja 60 kraadise nurga all. Hides vedamise ajal all <Ctrl> klahvi, võetakse punkt millest vedamist alustati jne keskpunktiks. Ristkülik. Võimaldab jnistada ristküliku või ruudu. Kasutamiseks tuleb viia hiire viit khta, kuhu peab jääma ristküliku nurk, vedada hiire vasakplset klahvi all hides viit diagnaalselt vastas levasse nurka ja vabastada hiire klahv. Hides vedamise ajal all <Shift> klahvi, saab jnistada ruudu. Hides vedamise ajal <Ctrl> klahvi, võetakse vedamise alguspunkt bjekti keskpunktiks. Lubatud n ka mõlema klahvi samaaegne kasutamine. Ellips. Võimaldab jnistada ellipsi või ringi. Kasutamise põhimõte n sarnane ristküliku jnistamisega. Hides vedamise ajal all <Shift> klahvi, saab jnistada ringi. Hides vedamise ajal <Ctrl> klahvi, võetakse vedamise alguspunkt bjekti keskpunktiks. Lubatud n ka mõlema klahvi samaaegne kasutamine. Hulknurk (Autshape) vabakäejn. Võimaldab jnistada hulknurka ja vabalt tõmmatavat jnt. Hulknurga jnistamiseks tuleb järjest näidata nurga punte vajutades klõpsu hiire vasakplsele klahvile. Vabakäejne saamiseks tuleb jnistamise ajal hiire vasakplset klahvi all hida. Võimalik n kasutada ka mõlemat varianti krdamööda. Jnistamise lõpetamiseks tuleb vajutada tpeltklõps hiire vasakplsele klahvile. 18

19 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 7. Animatsinid Kasutades esitlust arvutiekraanil lisanduvad meie staatilise meedia (paber, kile) tavavõimalustele veel mitmed uued vahendid, slaidivahetusefektid, erinevate elementide ilmumine ekraanile efektide saatel, videklipid, interaktiivsus kasutades hüperlinke (a la internet) ning multimeedia arvuti krral (arvutis n helikaart) ka heliefektid. 7.1 Slaidivahetusefektid Slaidivahetusefekte, õigemini küll efekte, millega slaidid nähtavale tulevad, saab määrata iga slaidi jaks eraldi, või krraga mitmele slaidile. Mitmele slaidile krraga ühesuguse efekti mistamiseks tuleb svitud slaidid Slide Srter vaates krraga ära märkida. Efekti mistamiseks valida lint Animatins (PwerPint 2007) Taskbaril avada Slide Transitin (PwerPint 2003) PwerPint 2007 Valida svitud efekt Speed efekti kiirus Slw - aeglane; Medium - keskmine; Fast - kiire Only n muse click - ainult hiireklõpsu peale, Autmatically after - autmaatselt peale määratud arvu sekundeid. Sund heliefekt, mille saatel efekt kulgeb (helide kasutamise krral saab neil lasta krduda kuni järgmise heli käivitumiseni - Lp until next sund). PwerPint 2003 Sageli n kõige lihtsam lisada animatsine SlideDesign Animatin Schemes alt valides. 19

20 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi Sealt leiab valmis skeeme ka näiteks lahenduseks, kus iga järgmine tekst slaidil tekib järgneva hiireklõpsu peale. 7.2 Kasutajaplsete animatsinide defineerimine Kasutaja defineeritavate animatsinide määramisel tuleb hlikalt mõelda, kas svitakse animatsine defineerida kgu esitlusele või ainult aktiivsel slaidil levale infle. Kui animatsinid määrata slaidil levale infle ja hiljem svitakse slaidi uuesti siduda Masteriga, n tegemist üsna tülika ülesandega. Kui svitakse animatsine kgu esitlusele, siis tuleb need määrata läbi Slide Masteri. Animatsinide lisamine timub TaskBaril valikuga Custm Animatin (Pwerpint 2003) või Lindilt Animatins/Custm Animatin (Pwerpint 2007) Järgnevad sammud n sarnased mõlemal juhul PwerPint 2007 PwerPint

21 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi Märgistada bjekt(id), mida svitakse animeerida. Valida Add Effect Valida svitud animatsin Täpsustada Animatsini algusae (Start) Suund (Directin) Kiirus (Speed) Effect Optins võimaldab lisaks täpsustada bjekti liikumist. (Näiteks muuta värvi järgneva bjekti tekkimisel) 21

22 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 8. Muud asjad 8.1 Heli ja Vide Ekraanil esitatavale slaidile saab lisada ka heli- ja videklippe. Videklipi lisamiseks tuleb valida Insert/Mvie (Või valida sbib Slide Layut) ja valida sbivast kaustast sbiv videfail. Kasutada saab näiteks AVI (Audi Vide Interleaved) standardi faile aga ka Quiktime faile. Heliklipi lisamiseks tuleb Insert menüüst anda käsk Sund ja valida sbivast kaustast sbiv helifail. Kasutada saab Waveaudi (digitaalsed helisalvestised) ja MIDI (Musical Instruments Digital Interface, muusika) faile. Määrata saab: Start: alustab näiteks autmaatselt mingi arv sekundeid peale eelmist sündmust. Playing Media Clips: esitlus peatub, kuni klipp n lõpuni mänginud (Pause slideshw until dne playing), esitlus jätkub, klippi esitatakse taustaks (sbib taustamuusika jaks) (Cntinue slideshw, play in backgrund), klipp peatatakse kui antud slaidilt lahkutakse (Stp when this slide ends), peatub pärast määratud arvu slaide (Stp after slides). Hide while nt playing: klipi tähis peidetakse, kui seda klippi just parajasti ei mängita. Pisut htlik, sbib klippidele, mis määratakse autmaatselt mängima. 8.2 Peidetud slaidid Esitluse puhul n võimalik, et kgu materjali ei tahetagi ilmtingimata auditriumile näidata, samas aga n vaja jätta võimalus vajaduse krral ka sellist materjali kiirelt ekraanile tuua. Selle võimaluse jätab meile slaidide peitmine. Slaidi peitmiseks tuleb SlideShw menüüst märkida käsk Hide Slide, sama mdi saab peidetud slaidi jällegi nähtavaks muuta. 22

23 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi Peidetud slaidi esitluses ilma spetsiaalselt nõudmata ei näidata (tast hüpatakse lihtsalt üle). Et seda slaidi ikka näha, tuleb esitluse kntrllnupul klõpsatada ja valida käsk g t ning Hidden Slide. Hiirega klõpsimise asemel võib ka lihtsalt klaviatuuril vajutada H tähele. Tunnuseks, et tegemist n peidetud slaidiga, näeme me Slide Srter vaates vastava slaidi juures numbrit mahakriipsutatuna: 8.3 Interaktiivsus Interaktiivsus tähendab kasutaja plset sekkumist esitluse kulgu. See timub peamiselt hüperlinkide abil, mis nagu internetiski (WWW-s) n teatavad viited teistele bjektidele. Näiteks tänu hüperlingile saaksime sisukrda sisaldaval slaidil mõne alapunkti nimetusel klõpsatades khe slaidile liikuda, millelt vastav alapunkt algab. Sisukrd a b c A B C Hüperlingi lmiseks tuleb element, millel klõpsatades midagi timuma peaks hakkama, ära märkida läbi paremplse klahvi valida Hyperlink.: Saab määrata, mis timub antud elemendil klõpsatades: Existing...- Saab lisada mingi faili või Webilehe mis avatakse esitluse käigus Place in This Dcument: liikumine mingile slaidile 8.4 Ajakntrlli (Timings) kasutamine 23

24 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi SlideShw/Set Up Shw Esitluse võib allutada ajakntrllile. Saame määrata, kui kaua peab iga slaid nähtaval lema ja panna esitluse vastavalt sellele autmaatselt timuma. Kõigepealt tuleb määrata ajad. Selleks anname Võib kasutada käsku Rehearse Timings. Menüüs Slide Shw Rehearse tähendab harjutamist. Antud võtet saab kasutada ka ettekandeks harjutamisel (kntrllimaks kaua aega kulub). Kui leme kgu esitluse sbiva tempga läbinud, teatab PwerPint meiel kulunud aja ja küsib kas äsja fikseeritud aegu kasutada. Vastame jaatavalt (Yes). Slide Srter vaates ilmub iga slaidi alla tema näitamiseks kasutatav aeg. Et esitlust käivitada Set Up Shw dialgiaknas märkida valik: Use Timings if Present. Svi krral saame määrata ka millisest slaidist alates (Frm) millise slaidini (T) esitlust näidata. Kui märgime valiku Lp Cntinuusly Until Esc, siis käib esitlus ringiratast kuni lõpuks Esc Esc klahvi vajutatakse. 24

25 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 9. Masterid Masterid n kht kus määratakse kgu esitluse kujundus ning pannakse paika kõik mis puudutab kgu esitlust. Slide Master View/Slide Master Siin määratakse kasutatavad kirjatüübid ja suurused Määratakse kasutatavad taustad Lisatakse infrmatsin, mis peab paiknema kõigil slaididel Oma malli lmine tähendab just sbiva Masteri valmis tegemist, siis võtavad ka kõik uued slaidid selle kujunduse aluseks ning seda malli saab kasutada ka juba varem ldud failidele sbiva ilme andmiseks. Handut Master Handut e kasutatakse mitme slaidi printimiseks ühele lehele. Handut Masteris saab lisada inft prinditavale lehele. Näiteks luues jatusmaterjali klm slaidi lehel Võib kgu lehe ülesse nurka paigutada firma lg. Samas ei lubata slaidide asukhta lehel muuta. Ntes Master 25

26 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi Ntes Master määrab lehe väljanägemise, kui prinditakse välja nn. Ntes Pages. Siin n võimalik muuta nii kasutatavaid kirjatüüpe, kui ka nende suurust. Samuti saab vajadusel muuta nii tekstikasti kui ka Slaidi asetust ja suurust. Määrangud mis siin tehakse võetakse printimise juures arvesse. 26

27 Tallinna Ülikl Lektr Kalle Kivi 10. Esitluse printimine PwerPint i esitluse printimine n sarnane kõigi teiste prgrammidega printimisele, Kõikides valikutes n lehekülje (Page) asemel slaid (Slide). Erinevus seisneb valikus Print What (mida printida): Slides: slaide Handuts (2 per Page): slaidide näidised (2 tükki leheküljel). Samamdi n valikud veel 3 ja 6 jne slaidi leheküljel. Lisada saab inft Handut Masteri kaudu. Ntes Page: märkmelehed (ülaservas slaid ja all selle khta käivad märkmed). Lisada inft ja kujundada lehte saab Ntes Masteri kaudu. Outline View: esitluse kava. Ehk kõik see mis n nähtav Outline režiimis Scale t fit paper slaidi mõõtude sbitamiseks valitud paberi mõõduga; Frame Slides slaididele raami ümber printimiseks. 27