Tallinna Haigla projekti sissejuhatus. Sven Kruup

Transcription

1 Tallinna Haigla projekti sissejuhatus Sven Kruup

2 Muutused tervishoius, mis on viinud haiglate kontsentreerumisele Meditsiiniseadmete uuringu-, ravivõimsuse ja hinna kasvuga kaasub -> keskuste kontsentreerumine, et saavutada seadmete kasutusefektiivsuse kasv; Meditsiinipersonali vähenemisega kaasub -> Keskuste arvu vähenemine ning teenuse kontsentreerumine; Patsientide ootused ja soovid viivad-> muutustele meditsiiniabi korralduses ja haigla organisatsioonis; Meditsiiniliste tehnoloogiakeskuste teke viib-> Kliiniliste erialakeskuste kontsentreerumisele ümber selle ning haiglaorganisatsioonide muutumisele; Haigla arengu kurja juureks on III astme intensiivravikeskused -> erialakeskused kontsentreeruvad ümber intensiivravikeskuste Intensiivravi keskused vajavad suuri ravimeeskondi; tihedat suhtlemist kõigi kliiniliste erialadega; Mis on viinud erialakeskuste kontsentreerumisele III astme intensiivravi keskuse ümber ; Mis on viinud haiglate kontsentreerumisele 2

3 Kuidas planeerida haiglat 2017, et ehitada 2021.a? Tervishoid areneb ja muutub kiiresti Arengud meditsiinitehnoloogias ning muutused riigi sotsiaalabi korralduses - mõjutavad otseselt haiglate töökorraldust ning sellest tulenevalt ka haiglate funktsionaalset planeeringut; Planeerides täna kaasaegset haiglat peame mõtlema 7 aastat (= haigla planeerimise ja ehitusperioodi pikkus) ette; 2007.a andis Hollandi Haiglate Nõukogu välja Schillenmethode (e. funktsionaalsete kihtide, e. -tsoonide mudeli), mis annab soovitusi haiglate infrastruktuuri investeeringute teostamiseks; Funktsionaalsete kihtide mudel grupeerib hoone funktsioone sarnaste tehnoloogiliste nõuete alusel st iga haigla koosneb samatüübilisi funktsioone sisaldavast haiglahoonete kogumist; 3

4 Funktsionaalsete kihtide mudel eristab haiglas 4 funktsionaalset tsooni: Kuum kiht keerulised tehnoloogiaid ja kapitalimahukaid funktsioonid (III astme intensiivravi,emo, operatsiooniplokk, radiodiagnostika, kiiritusravi, labor); Hotelli kiht funktsioonid, mis on seotud patsientide majutamisega (= eritüübilised statsionaarsed osakonnad); Kontori kiht funktsioonid, mis on seotud patsientide läbivaatusega, raviprotsessi korraldamisega ning haigusloo dokumenteerimisega (polikliinik, arstide jm personali kabinetid); Tehase kiht kõik kliinilised ja tehnilised tugifunktsioonid (apteek, kesksterilisatsioon, keskladu, tsentraalne veepuhastuskeskus, tsentraalne hoone sisekliima kontrolli keskus); 4

5 Funktsionaalsete kihtide mudel 5

6 Uus meditsiinitehnoloogia muudab uuringu ja ravitsükli järjest kiiremaks 6

7 Kontori kiht muutub polikliinilise töö osakaal ei kasva; vähem uuringuid ja rohkem suhtlust ; digitaalsete kontaktide kasv vähendab ambulatoorsete visiitide arvu; esikohale tõuseb raviprotseduuride ning multidistsiplinaarsete konsultatsioonide/ läbivaatuste vajadus; tekib uus tasakaal multidistsiplinaarse läbivaatuse, teabe vahetamise ja digitaalsete konsultatsioonide vahel; 7

8 Tehase kiht aurustub teenust osutatakse väljaspool haiglat Pesu pesemine ja toidu valmistamine - toimub juba täna paljudel juhtudel väljaspool haiglat; Laboratoorsed analüüside teostamine rändab patsiendi koju tehniliselt lihtsad analüüsid; rahvuslikesse ja piirkondlikesse keskustesse suure mahuga kliinilised standarduuringud ; Haiglasse jääb erakorraliste patsiendide uurimiseks vajalik piiratud võimsusega ja laia uuringuskaalaga laborikompleks; Apteek leiutatud on 3D printer patsiendile määratud spetsiifilise ravimi valmistamiseks 8

9 Ravimi 3D printimine 9

10 Hotelli kiht muutub senisest fokusseeritumaks Kahene palat pole tulevikus enam palat 2-le patsiendile vaid palat patsiendile ja tema lähedastele, kes toetavad patsienti aktiivselt tema paranemisprotsessis; Patsiendi monitooringu süsteemid liiguvad palati lagedelt ja seintelt patsiendi voodi külge, tablettarvutisse ja riiete külge; Monitooringusüsteemide areng viib selleni, et senised III astme intensiivravi toimingud liiguvad järjest enam hotelli ; 10

11 Patsiendi monitooringusüsteemid - palatis ja selle ümber & Robotõde tööhoos 11

12 Kuum kiht taandareneb Ravitegevused kuumast kihist - liiguvad järjest enam patsiendi palatisse/voodisse ning seadmetele; Intervensioonid - muutuvad järjest väheminvasiivseteks tänu täpsetele uuringutehnoloogiatele; Operatsiooniplokid muutuvad järjest väiksemaks miniinvasiivsete tehnoloogiate levik vähendab operatsioonitubade vajadust; Kuuma kihi ruumiprogramm muutub hoone eluea jooksul korduvalt on võimatu ette näha kuuma kihi ruumiprogrammi muutmise vajadust kogu hoone eluea jooksul so aasta jooksul; Kuuma kihi ruumiprogrammi peab saama hoone eluea jooksul muuta (järgneva aasta jooksul) kasutada tuleb modulaarseid seinakonstruktsioonid ja rajada avarad sahtid kommunikatsioonidele; 12

13 DaVinci operatsoonirobot & hübriid operatsioonituba 13

14 Kodune keskkond haiglas võidutseb Tuleviku haigla peab arvestama nende ja analoogiliste tehnoloogiliste ja sotsiaalsete arengusuundadega: Tervisenäitajate monitooringuga nutitelefoni kaudu; Vere, uriinianalüüside jt analüüside enesediagnostikaga patsiendi nutiseadmete ja spetsiaalkiipide abil; Patsientide enesediagnoosimisega Vikipeedia jt andmebaaside abil; Patsiendi ja arsti suhtlemisega digitaalkanalite vahendusel; Ravimite toime monitoorimise võimalusega distantsilt; Formaalsustest vaba, mitteametliku meditsiiniabi võidukäiguga ( ennast õrnalt lõhki lõikan oma sisemise ilu sulle toon ); Haigat külastades peab patsient tundma ennast nagu kodus.

15 Põhimõtted, millest Tallinna Haigla planeerimisel lähtuda (1): Haigla ruumiline lahendus peab toetama raviprotsessi (mitte vastupidi); Funktsionaalne planeering ja hoone konstruktiivne lahendus peab olema paindlik (so haiglahoone lahenduse sisemisest paindlikkus ) lahendus võimaldab raviprotsessi muutudes hoone jätkuvat efektiivset kasutamist -> seinakonstruktsioonina eelistatud karkasskonstruktsioon; Raviruumid planeeritud mõõduka (ca 10%, arv, pinnastandard) varuga - võimalusel universaalsetena; Haigla peab olema modulaarselt laiendatav (so hoone lahenduse väline paindlikkus ) kesksete liikumiskoridoride planeering võimaldab uute kliiniliste moodulite (osakondade) lisamist vajadusel; Töökeskkonna tehnoloogilisel ja esteetilisel kvaliteedil on kandev roll ravitöö tulemuslikkuses; 15

16 Põhimõtted, millest Tallinna haigla planeerimisel lähtuda (2): Optimaalne suurus haiglat pole vaja teha suuremana, kui vastava teenusmahu osutamiseks vaja Optimaalse suurusega statsionaar Polikliinik ja päevaravi piisava kasvu reserviga (vt TH Visioonidokument HK stsenaariumid); Ideaalselt lühikesed logistilised ühendusteed patsientidele, personalile ja materjalidele ühendustee kuuma kihi osakondadesse on kõigist teistest haigla kihtidest ühtmoodi lühike; Patsientide ja ravimaterjalide liikumisteed teineteisest eraldatud kas ruumiliselt (eraldi koridorid, liftid jm) või ajaliselt (materjalide transport töövälisel ajal); Kliiniliste ja tehniliste tugiteenistuste planeerimisel seadmete vahetamiseks vaba varupind kriitilise tähtsusega üksustes ei saa vanu töötavaid seadmeid enne uute sisse lülitamist seisata (N. sterilisatsiooni autoklaavid, pesurid, haigla kesklabor jms.) Vahetamiseks tuleb jätta vaba seadmeruumi uutele asendusseadmetele! 16

17 Põhimõtted millest haigla planeerimisel lähtuda (3): Suur kinnistu haigla järgnevad arendused aasta pärast peavad samuti ära mahtuma; Suur kinnistu tänased 2000 parkimikohal pargib ülehomme 4000 autot (= parkimismaja asukoht!); Suur kinnistu tänane parkimisplats on ülehomme uue haiglakorpuse asukoht; Kaasaegne osakondade funktsionaalne planeering seadmete ja töökohtade optimaalne paigutus = vähem jalavaeva = meeldiv mälestus patsiendile ja kena korduvkogemus kliinilisele personalile;

18 Põhimõtted millest haigla planeerimisel lähtuda (4): Energiasäästlikkus Null-energia maja maksimaalne välissoojustus, 3 kihilised aknad, tamburid välisustel jne Soojustagastuse süsteemid seadmetest eralduva jääksoojuse taaskasutus; Energiavaiade tehnoloogia rakendamine hoone küttesüsteemis; Katkematu elektritoide - kõigile kuuma kihi kliinilistele struktuuriüksustele, toide vähemalt 2 toitealajaama; Katkematu veevarustus haigla varustuskindlus tagatud vähemalt 2 erineva magistraaltrassi kaudu ja erakorralise massiivse veekatkestuse korral peab haiglal olema võimalus kasutada energiavaiade puurkaevusid haigla veevarustuse tagamiseks; Katkematu küttevarustus küttesüsteem tagatud 2 magistraaltrassi kaudu, süsteemi võimalik liita erakorralise katkestuse korral mobiilne katlamaja, Haigla elektri ja küttesüsteem turvatud ringtrasside kaudu haigla territooriumil toimunud tehnilise rikke korral peab olema võimalik energia, vee ja küttevarustuse ümber lülitamine teistele magistraalidele, alajaamadele optimaalse aja jooksul; 18

19 Piirangud ja valikud Tallinna Haigla rajamisel (2) Tallinna Haigla teenusmaht = tänane ITK + tänane LTH (+ demograafiline kasv-?); Positiivne kasvu stsenaarium ( lotovõit tervishoius -?) vähetõenäoline, et tervishoiu rahastust suurendataks proportsionaalselt abivajajate hulga suurenemisega (elanikkonna vananemisega); Igasugune oluline muutus teenuste turu jaotuses eeldab kokkulepet SoM-i ja haigekassaga; HK rahaline võimekus / paindlikkus teenusteturu ümber jaotamiseks väheneb korrelatioonis demograafilise olukorra halvenemisega; Tallinna Haigla Eesti jaoks ülisuure ja pikaajalise mõjuga sotsiaalne projekt, mille rajamine ja rahastus on võimalik vaid Tallinna linna, riigi ja haiglate koostöös ning ühisrahastusena; Eraldiseisvana pole ükski neist institutsioonidest võimeline Tallinna Haigla rajamist rahastama. Negatiivne demograafiline trend vähendab kõigi osapoolte võimekust haigla projektis osalemiseks järgnevatel kümnenditel. 19

20 Rahvastiku muudatused maakondade lõikes kokku (SoM 2015, 1) /2015 muutus Harju maakond % Hiiu maakond % Ida-Viru maakod % Jõgeva maakond % Järva maakond % Lääne maakond % Lääne-Viru maakond % Põlva maakond % Pärnu maakond % Rapla maakond % Saare maakond % Tartu maakond % Valga maakond % Viljandi maakond % Võru maakond % Kogu Eesti % 20

21 Tallinna Haigla tegevusmahud 2014 & 2015 Ravijuhtude arv TH-s ITK LTH ITK LTH Kokku Muutus Amb. ravi % Päevaravi % Stats. ravi % Ravijuhtude osakaal TH-s Eesti tervishoiust Osa 2015 Osa TH kokku Muutus Eesti kokku Amb. ravi % % % Päevaravi % % % Stats. ravi % % % 21

22 Tallinna Haigla personal 2017 Töötajate arstid, hooldus- muu arst- Kliiniline õed kokku arv proviisorid tugipersonal personal personal residente ITK LTK Kokku:

23 Positiivne alge Tallinna Haigla rajamisel (3) Tallinna Haigla kliendibaas ja turuosa ei kahane tegemist on pikaajaliselt jätkuvalt olulise mõjuga ettevõttega Eesti tervishoius; Tallinn omanikuna on vastutustundlik mõtleb linnaelanike sotsiaalse turvalisuse tagamise vajadusele ka pikas perspektiivis (järgmise aasta jooksul!); Tallinna Haigla(te) arstid, õed, hooldajad ning tugiteenuste töötajad on VEEL OLEMAS, on kõrgelt kvalifitseeritud ning pühendunud erialasele tööle ning eriala õpetamisele; Tallinna Haigla omab sotsiaalset kaalu mis võimaldab haigla, linna ning riigi koostöös rajada haiglale kaasaegne töökeskkond; Riigiga koostöö võimalik strateegiline valik Tallinna Haigla projekti rahastamise mudeli kokku leppimisel, mis suurendab kordades TH-a projekti realiseeritavust; Koostööks on vajalik - asjakohane poliitiline kokkulepe linna ja riigi vahel ning erialase konflikti (= projekti seisupiduri ) vältimine Eesti suurte haiglate vahel; Koostöö tulem linna, riigi ja haiglate finantskoormus projekti realiseerimisel kujuneb talutavalt väikeseks ning projekt seeläbi realiseeritavaks; 23

24 Mis maksab Tallinna Haigla? Kliinilise tegevuse põhiindikaatorid, prognoos a Visioon HK 2030 Kontroll Sütiste 19 pinnastandardi järgi Visoon HK Visioon HK Sisemeditsiini erialad Ravivoodite Kontroll 80% 1m a 1 palatikoha kohta suletudprognoosmaksumus km-gavisioon vs HK haigla brutopinda 148m EUR rahas Struktuuriüksus arv HK järgi palatikoha haigla pind 148 m Sisehaiguste erialad kokku ,107 50, ,146, ,610,588 29,535,972 Taastusravi ,800 7,637 34,040,000 17,565,467 16,474,533 Esmane järelravi ,400 1,110 17,020,000 2,552,029 14,467,971 Kirurgilised erialad Kirurgilised erialad kokku ,036 41,870 87,482,800 96,300,928-8,818,128 Psühhiaatria , ,424, ,424,000 Kontroll HK järgi kokku % hõive/ investeeringu suurus , , ,113, ,029,013 72,084, ITK ja LTK kokku 80% hõive vaja voodifondi HK järgi , ,196,400 24

25 Tallinna Haigla planeeritav hoonestu Indikaatori nimetus ja mõõtühik Hoonestu vanus aastates Osakaal Projekti Projekti Kapitaalremondi Uue haigla kogu TH baastase sihttase hind 2024 hind 2024 hoonestus 2017 (m (m2- (bruto 1 m2 (bruto) t (%) bruto) bruto) hind x 70%) Ehitushind (eur/ m2 bruto) Kokku ITK korpustes: 53% Ravi tn üksus 60% hoonestust >60a, 40% >ca35a 27% Magdaleena tn üksus 90% hoonestust >40a; 10% >ca 35a 14% Järve üksus 100% >70a 6% Tõnismäe üksus 100%>70a 4% Magasini üksus 100%>70a 1% Suur-Ameerika üksus 100%> 25a 0% Kokku LTK korpustes: 47% Paldiski mnt. 68 üksus 100% ca40a 11% Paldiski mnt. 66 üksus 100%>50a 3% Paldiski mnt. 62 üksus 100%>60a 1% Sõle tn. 16 üksus 100%>60a 4% Sõle tn. 23 üksus 100%>45a 8% Sõle tn. 63 üksus 100%>50a 2% Ehitajate tee 137 üksus 100% ca 5a 9% Jaama tn. 11 üksus 100%>50a 1% Härjapea tn. 27 üksus 100%>60a 1% Ehitajate tee 27 üksus valmib 2017.a 5% TH kampus Narva mnt 129 / 129b valmib 2024.a Kokku Tallinna Haigla korpustes: *Ehitajate tee 27 ja 137 värskelt renoveeritud 25

26 Jagame muret sõbraga! Tallinna Haigla finantseerimine = Linna panus + Riigi panus + Haigla panus Ehitushind: 232 mln = Linn 116 mln + Riik 116 mln Seadmed ja sisustus: Haigla mln KOKKU: 300 mln EUR täpne seadmete ja sisutuse summa selgub haigla meditsiinitehnoloogia projekti valmimise järgselt. Sihtasutus Tallinna Haigla = 50% EV + 50% Tln Kvantiteet haiglahoone mahus ei tohiks asendada logistiliste ja tehniliste lahenduste kvaliteeti. 26

27 Projekti esmane ajagraafik: I pa (ca 1,5 aastat) Koostatakse: TH funktsionaalse arengukava II etapi dokumendi arhitektuurne osa (st haigla logistiline üldskeem, osakondade eskiisprojektid). Esitatakse SoM-le läbi vaatamiseks ja kinnitamiseks TH-a funktsionaalse arengukava I ja II etapi dokumendid Tallinna Haigla kinnistute (Narva mnt 129 ja 129b) ruumiline planeering. Tallinna Haigla rajamise finantseerimismudel 2018 I pa Projektorganisatsiooni Tallinna Haigla loomine koostöös EV Sotsiaalministeeriumiga. Koostatakse: Üleminekuplaanid tänaste Tallinna keskhaiglate olemasolevate funktsionaalsete struktuuriüksuste koondamiseks ühte haiglahoonesse st rajatavasse uude haiglalinnakusse. Üleminekuplaanid tänaste Tallinna keskhaiglate organisatsioonide järk-järguliseks liitmiseks. Detailne ja kõikehõlmav projektiplaan Tallinna Haigla uue korpuse rajamiseks, Valmistatakse ette projekteerimise riigihange 2018 II pa TH projekteerimise riigihange; (ca 3 aastat) TH projekteerimine (sh arhitektuurse projekti ning hoone eriosade projekti koostamine); 2021 TH ehituse hange; (ca 3 aastat) - haiglahoone ehitus; 2024 I pa (ca 0,5 aastat) TH ehitajate vigade parandamine, hoone sisustamine, seadmestamine; KOKKU: ca 8 aastat - planeerimise ja ehitusperioodi pikkus 27

28 TH funktsionaalse ja mahulise planeerimise hanke esmane ajagraafik: Pos. Kohustuse täitja Tugevus / Sündmus algus lõpp kestvus RH menetlus Pakkumuste analüüs, parima pakkumuse otsus Vaidlustuse aeg ja lepingu sõlmimine Hoonestu ja kinnistu mahuline planeerimine, animatsioonid Funktsionaalsete üksuste ruumiline planeerimine Detailplaneeringu dokumendid vastuvõtmiseks

29 Projekti esmane finantsplaan: Investeeringu algus: Investeeringu lõpp : Investeeringu eeldatav kogumaksumus: 300,2 miljonit Investeeringu eeldatav maksumus (funktsionaalne planeerimine) 2017: 200 tuh Investeeringu eeldatav maksumus (projekteerimine) 2018: 3 miljonit Investeeringu eeldav maksumus (projekteerimine) 2019: 6 miljonit Investeeringu eeldav maksumus (projekteerimine) 2020: 6 miljonit Investeeringu eeldav maksumus (projekteerimine) 2021: 6 miljonit Investeeringu eeldav maksumus (ehitamine) : 69 miljonit Investeeringu eeldav maksumus (ehitamine) 2023: 71 miljonit Investeeringu eeldav maksumus (ehitamine ja seadmestamine) 2024: 139 miljonit (millest on 69 miljonit eurot ehitus) 29

30 Haigla rajamise protsessis osalevad 4 osapoolt: KASUTAJAD esindab haigla arstlikku kompetentsi; RAHASTAJAD JA OTSUSTAJAD peavad olema veendunud haigla rajamise vajalikkuses ja otstarbekuses; Vajalikkuse hinnang Hanke planeerimine Tehniline planeerimine Ehitamine HAIGLAPLANEERIJAD JA ARHITEKTID haiglaplaneerijad kavandavad haiglaprotsessid lähtuvalt meditsiinilisest ja majanduslikust otstarbekusest - keskendub haigla kasutuskõlblikkusele ja efektiivseusele; arhitektid hoone konstruktsioonile ja arhitektuurile. EHITAJAD 30

31 Valikud haigla logistilisel planeerimisel (4) Risti mudel ühendatud omavahel 2 ristikujulist hoone osa, mille keskele jääb suur peahall ning kuhu avaneb haigla peasissepääs. Alumistel korrustel ühiskasutuses kliinilised osakonnad polikliinik, EMO, diagnostika, op., intensiivravi. Kõrgematel korrustel palatimoodulid. Liikumisteed lühikesed. Loogilise laiendamise võimalus tulevikus. 31

32 example of cross structure location and name of institution Arnhem Rijnstate Hospital date of completion 1994 number of beds 750 beds gross floor area 82,000 m² 32

33 Valikud haigla logistilisel planeerimisel (5) Hargnev mudel madal korrusmaja, polikliinik 1. korrusel, igal polikliinikul oma sissepääs, polikliinikute sissepääsud paiknevad peasissepääsuga samal hoone küljel, palatiosakonnad paiknevad harudes, ühiskasutuses osakonnad paiknevad hoone kõrgeimal korrusel, logistikakeskus ja abiteenistused paiknevad eraldi hoonetes. Krundivajadus suur, saab moodulitena tulevikus laiendada. 33

34 example of branched structure location and name of institution Sneek Antonius Hospital date of completion 1992 number of beds 270 beds gross floor area 29,000 m² 34

35 example of branched structure location and name of institution Nijmegen Canisius-Wilhelmina Hospital date of completion 1992 number of beds 638 beds gross floor area 63,000 m² 35

36 Käärime käised ülesse ja asume tööle kallale! TÄNAN TÄHELEPANU EEST!