DAAAM Baltic Industrial Engineering rahvusvaheline konverents. TTÜ MEHAANIKATEADUSKONNA INFOKIRI nr 18 (jaanuar 2016) 1/7

Transcription

1 TTÜ MEHAANIKATEADUSKONNA INFOKIRI nr 18 (jaanuar 2016) 1/7 DAAAM Baltic Industrial Engineering rahvusvaheline konverents aprillil 2016 on tulemas järjekorras juba üheteistkümnes DAAAM Baltic Industrial Engineering konverents, mille peamiseks eesmärgiks on luua tööstuse probleemide lahendamiseks teadmiste, kogemuste ja infovahetuse foorum, kus esmase rahvusvahelisel tasemel esinemiskogemuse ja publikatsiooni saavad paljud magistrandid ja doktorandid, kes enamasti juba hõivatud tööga ettevõtetes. Ettevõtete esindajatel ja üliõpilastel oli võimalik ettekandeid tulla kuulama tasuta. Konverentsi peateemadeks on Industry 4.0, tarneahela juhtimine, tootmistehnika ja -juhtimine ning mehhatroonikasüsteemid. Eelmine DAAAM Baltic konverents toimus mail 2015 Tallinna Tehnikaülikoolis. Kuulati 50 ettekannet, osalejaid oli kokku 94. Suurima delegatsiooniga (52 osalejat), oli esindatud Aalto Ülikool Soomest. Lisaks osalesid Lätist Riia Tehnikaülikool; Venemaalt Peterburi Riiklik Infotehnoloogia, Mehaanika ja Optika Ülikool; Tšehhist Lääne-Bohemia Ülikool; Saksamaalt Humbolti Ülikool, Hamburgi Tehnikaülikool ning Wismari Tehnikakõrgkool. Konverentsi lõpetas ümarlaud, kus arutleti Baltimaade teaduskoostööd. Vt ka

2 TTÜ MEHAANIKATEADUSKONNA INFOKIRI nr 18 (jaanuar 2016) 2/ aasta lõpus toimusid novembril 2015 toimus rahvusvaheline konverents BALTMATTRIB 2015, mis on igaaastane Baltiriikide materjali- ja metalliõpetuse valdkonna erialaspetsialiste ühendav konverents. Konverentsil oli 104 osalejat, kellest 79 välismaalast kokku 19 riigist. Konverentsi korraldatakse vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus aastast Korraldajateks olid TTÜ materjalitehnika instituut koostöös Baltiriikide Materjalide Liitude Ühinguga (Association of Baltic Materials Societies), Termotöötluse ja Pinnatehnoloogiate Rahvusvahelise Föderatsiooniga (International Federation of Heat Treatment and Surface Engineering), Eesti Mehaanikainseneride Liiduga (EMIL) ja Tallinna Ettevõtlusameti toega. BALTMATTRIB on väga kitsa fookusega, suunatuna kulumiskindlate materjalide arendajatele, uurijatele ja teadlastele. Konverentsist on aastate jooksul välja kasvanud rahvusvaheliselt tunnustatud ja oodatav kolleegide ühildav kohtumisüritus, mille läbiviimisel on kaasatud erinevate nii Eesti kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad detsembril 2015 toimus TTÜ Spordihoones järjekorras 15. ROBOTEX. Tänavusele Robotexile registreerus 1422 robotiehitajat 15 riigist ühtekokku 657 robotiga, mis tegi Robotexist sel aastal Euroopa suurima robotivõistluse. Külastajaid oli Kavas oli ühtekokku 17 võistlusala. Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. Robotexi projektijuhid doktorant Marti Arak ja magistrant Karl Laasik on mõlemad mehaanikateaduskonnast.

3 TTÜ MEHAANIKATEADUSKONNA INFOKIRI nr 18 (jaanuar 2016) 3/7 European Mechanical Engineering Student Council Congress 4-8. Novembril 2015 leidis aset Saksamaal, Karlsruhes, EMESCC (European Mechanical Engineering Student Council Congress), millest võtsid osa ka TTÜ Mehaanikateaduskonna Üliõpilasnõukogu 5 liiget. Karlsruhe on tuntud kui suurepärase miljööga lossilinn ja esimese sisepõlemismootoriga auto leiutaja, Karl Benzi, sünnilinn. EMESCC kongress toimus neljandat korda, seda korraldas Karlsruhe Tehnoloogiainstituut ning sellel osales tudengeid 26 erinevast ülikoolist, kes olid pärit Austriast, Taanist, Saksamaalt, Soomest, Ungarist, Itaaliast, Sloveeniast ja Suurbritanniast. 5 toimumispäeva jooksul saadi üksteisega tuttavaks, osaleti üliõpilasnõukogusid puudutavates töötubades ning väisati Saksamaa suurettevõtteid nagu Daimler, Freudenberg Group ja Bosch. Kuna kongressi näol on tegemist roteeruva üritusega, siis järgmine toimub see Taanis ning seda korraldab Taani Tehnikaülikool.

4 TTÜ MEHAANIKATEADUSKONNA INFOKIRI nr 18 (jaanuar 2016) 4/7 Uued seadmed mehaanikateaduskonnas: Hüperspektraalkujutisi skaneerivad kaamerad Resonon INC on välja töötanud terve rea erineva võimekusega kaameraid, mille hulgast Teaduspark Tehnopol koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga soetasid EAS projekti Mehhatroonika prototüüpimise ja mõõtetehnika arenduskeskus raames kaamerad Pika II ja Pika NIR. Kaamera Spektraalvahemik [nm] Spektraalkanaleid Ruumilisi kanaleid Suurim kaadrisagedus Pika II Pika NIR Nii Pika II kui Pika NIR on kerged ja kompaktsed ning nii laboratoorseteks- kui ka välimõõtmisteks (nii maapinnalt kui õhust) kasutatavad kaamerad. Mõõtmissüsteem on täielikult integreeritud - seadmed, tarkvara ja analüüsiprogrammid moodustavad ühtse tervikliku komplekti. Hüperspektraalne kujutamine loob pildi, kus igal pikslil on täielik spektraalne teave. Lahtiseletatult piksel ehk pildielement ehk pildipunkt on pildi vähim kahemõõtmeline osa, mis võib kanda teatud värvust ja heledust. Pikslite ridade ja veergude kaupa korrastatud kahemõõtmeline kogum moodustab maatriksi ehk pikslimassiivi. Pikslites väljendatakse ka seadiste lahutus- või eraldusvõimet, sest see sõltub pikslite üldarvust. Pikslite üldarvu, eriti pildisensori korral, väljendatakse megapikslites (Mpx): 1 Mpx = pikslit. Niisiis on igal pikslil oma signatuur, mis väljendub värvuse, heleduse lahutusja eraldusvõime omapäras. Kaamerad Pika II ja Pika NIR mõõdavadki vaatluspiirkonna iga piksli omapära (Pika II nm ja Pika NIR nm) ning koostab igale pildi pikslile oma signatuuri, mida on võimalik analüüsida ja modelleerida. Näiteks alloleval slaidil on võetud hüperspektraalkaameraga kujutis sügisese looduse taustal olevatest sõi- dukitest. Graafikul on näha kolme signatuuri, kus ülemine kujutab kogu lehtpuu spektrit, keskmine kogu näha oleva looduse signatuuri ja alumine kuubiga märgistatud ala signatuuri. Nagu näeme, on puu ja kogu ümbritseva looduse signatuurid oma kujult üpriski sarnased. Ainus erinevus on peegelduse intensiivsuses. Puu peegeldab rohkem valgust tagasi kui kogu looduspilt ise. Kuni 450 nm on peegeldusintensiivsus ühtlane, seejärel kuni nähtava spektri lõpuni on puu peegeldusintensiivsus tugevam võrreldes kogu keskkonna peegeldusega. Sõiduk aga on

5 TTÜ MEHAANIKATEADUSKONNA INFOKIRI nr 18 (jaanuar 2016) 5/7 juba algusest peale teistest eristatav. Kui 450 nm sinises spektrialas kulgeb sõiduki värvide valguse peegeldusintensiivsus ümbritseva keskkonnaga ühtlaselt, siis pärast murdepunkti langeb kiiresti alla ja ei peegelda punast ja rohelist valgust praktiliselt üldse. Ehk siis, kui kõik sõiduki pikslid kokku liita ja võrrelda looduskeskkonna pikslite summaariumiga, siis nende pikslitest moodustuvad signatuurid on erinevad. Sellest järeldatuna saame öelda, et kui on teada ükskõik millise vaadeldava keskkonna hüperspektraalsignatuur, siis selle taustal on sellesse keskkonda mittekuuluv objekt alati nähtav ja vastava andmebaasi olemasolul ka tuvastatav. Hüperspektraalkaameraid hakati kasutama juba 70-ndatel aastatel erinevate pindade peegeldusomaduste uurimiseks, kuid esialgu oli nende võimekus väike ja mõõtmisulatus piiratud. Viimasel kümnendil on aga sarnaseid kaameraid hakatud arendama terves maailmas ning praeguseks kasutatakse hüperspektraalset kujutamist alates meditsiinist, agrondusest, sõjandusest, mineraloogiast, bioloogiast, riigikaitsest ja keskkonnauuringutest kuni kosmosetehnoloogiateni välja. Selliste kaamerate kasutusala väga lai ning võimekused hõlmavad enda alla nii nähtava valguse, UV, NIR ning IR valguspeegelduse: Samalaadsete kaameratega teostatakse näiteks mereseiret, kus kaameraid kasutatakse naftareostuse avastamiseks. Niisiis saab kaameraid kasutada saastetundliku keskkonna muutuste uurimisel, maastiku kaardistamisel või looduskatastroofide kahjustuste hindamisel, on võimalus maastikukujutiste arhiivis võrrelda ja mõõta suurt hulka muutusi, mis on aset leidnud mingis vaadeldavas piirkonnas. Sõjanduses kasutatakse hüperspektraalseid kujutisi vastase avastamiseks ja tuvastamiseks. Bioloogias ja keemias saab selliseid kaameraid kasutada ühe või teise ainehulga tuvastamiseks. Kaamerad Pika II ja Pika NIR on mõeldud eelkõige laboratooriumis teaduslike mõõtmiste ja katsete läbiviimiseks. Oma tööks vajavad nad palju valgust ning pidevat kalibreerimist. Välioludes pideva mõõteseadmena neid kasutada ei saa. Kaameratel ei ole tarkvara, mis mõõdaks, analüüsiks, tuvastaks ja edastaks infot automaatselt. Kaamerad annavad võimaluse: 1. Uurida ja läbi viia hüperspektraalmõõtmisi ja tulemuste analüüsi erinevates valdkondades; 2. Töötada välja andmebaase, mida saab kasutada edaspidi automaatse tuvastuse töövahendina; 3. Mõista paremini ümbritseva keskkonna, looduslike ja tehisobjektide omadusi; 4. Välja töötada materjalitehnoloogias uusi analüüsimeetodeid; 5. Erinevates valdkondades teha uusi avastusi materjalide omaduste või nende omavaheliste seoste kohta. Martin Jürise Mehhaanikateaduskonna doktorant

6 TTÜ MEHAANIKATEADUSKONNA INFOKIRI nr 18 (jaanuar 2016) 6/7 Kaitsmisele tulevad magistritööd jaanuaris 2016 DISAIN JA TOOTEARENDUS kaitsmine toimus Taylan Acarsoy Termokaamerad, ekraanid ja kasutajaliidesed autode öönägemissüsteemis M.Pärn Sema Aksu Sotsiaalne sekkumine: Linnahalli tagasinõudmine R.-H.Melioranski Kirill Andreitšuk Design and feasibility study of equipment for rounding of sharp edges on profiles F.Sergejev Anfisa Bogomolova Intuitiivne reisimine: samm avastamise kogemuse suunas R.-H.Melioranski Arda Semsettinoglu Efektiivne noa teritusvahend amatöörkokale J.Nõu Jibing Wu Interaktiivse maastikuga tarbimisharjumuste kestlikumaks muutmine R.-H.Melioranski MEHHATROONIKA kaitsmine toimub Priit Raid Elektroonika juhtmooduli soojusarvutusmudeli arendamine ja kalibreerimine* R.Hudjakov TÖÖSTUSTEHNIKA JA JUHTIMINE kaitsmine toimub Vadim Ljagatšov Tootearendusprotsessi parendamine paindliku projektijuhtimise põhimõtetel R.Zahharov Arsalan Wasi Tootmisvoo analüüs ja optimeerimine ASG Metals ettevõtte näitel E.Ševtšenko TOOTEARENDUS JA TOOTMISTEHNIKA kaitsmine toimub Siim Ennemuist Laeva reisijate silla projekteerimine* M.Eerme Pavel Glubakov Laia valikuga väikese partii suurusega töörakuliini kontseptsioon säästva tootmise põhimõtete kasutamisel E.Ševtšenko Siim Jäger Sõiduki passiivse ohutussüsteemi komponendi ülevalu protsessi automatiseerimine AS Norma plastijaoskonnas* Rainer Klein LNG kütuse rakendamine kruiisilaevadel K.Tabri Ardo Kõiv Jõuülekande projekteerimine võistlusautole FEST15 A.Hermaste Paul Liias Nanosatelliitide korpuse konstruktsioonide projekteerimine ja testimine M.Eerme Marion Meius Kombaini heedri kaksikteo remonditehnoloogia J.Luppin Vadim Tamm Rotovaluvormi projekteerimine Cipax Eesti ASis A.Hermaste Dmitri Tšežin Kolmerattalise elektrilise tõukeratta arendus väiketranspordivahendiks J.Luppin * NB! Mitteavalik kaitsmine T.Otto

7 TTÜ MEHAANIKATEADUSKONNA INFOKIRI nr 18 (jaanuar 2016) 7/7 Kaitsmisele tulevad bakalaureusetööd jaanuaris 2016 MEHHATROONIKA kaitsmine toimub Adil Damirov Isepöörlev küpsetusvarras I.Penkov Mart Ole Motoriseeritud muudetava raadiusega kaameraslaider M.Hiiemaa SOOJUSENERGEETIKA kaitsmine toimub Juri Fjodorov Vesiniku kaasaegsed tootmistehnoloogiad ja nende rakendamise võimalused Eestis A.Siirde TOOTEARENDUS JA TOOTMISTEHNIKA kaitsmine toimub Indrek Korjus Käigupikkuse leidmine neetmutrite paigaldamiseks lehtmaterjalist toodetele A.Hermaste Marina Lebedeva Metallkonstruktsioonide tõstekõrvade katseseade M.Eerme Anton Popov PVD pinnete oksüdeerimiskindlus M.Antonov Eldar Pulatov Tööstusliku kapsariivi projekteerimine K.Sonk Varvara Turgeneva Reguleeritava vahekaugusega matriitsi projekteerimine 630 tonni painutuspressile F.Sergejev * NB! Mitteavalik kaitsmine